Metsade ja soode serv 3. Virumaa ehk Pandivere kõrgustik 8. Läänepoolne paepind 4.Eesti veelahkemaa 9.Vooremaastik 5.Põhja-Eesti kõrvevöö 10.Peipsirand 4 11.Võrtsjärve madalik 13.Lõuna-Eesti mägismaa 12.Kesk-Eesti põldmaa J. Rumma (1920) arvates peab riigi tundmaõppimise aluseks võtma loomuliku maastiku, mis ei lõhu tihedaid sidemeid geograafiliste objektide ja nähtuste vahel.J. Rumma eristab Põhja-eestis seitse, Lõuna-Eestis ja saartel kummaski 5 maastikku. "Loomulik maastik esineb maateaduses tervikuna, üksusena, mille eriosiste, objektide olemasolu tingimused olenevad üksteisest ja ei muutu lühikese aja vältel." [1] Kaart 1. J. Rumma maastiku liigendus[1] I. Põhja-Eesti Paesein Loopealne
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moo...
Kuidas Euroopas vorsti tehakse Euroopa Liit toimib kui kellamehhanism, kus esinevad tõrked, kuid aeg sellest ei peatu kell tiksub viimase löögini. Eriarvamuste teke ühise eelarve vastuvõtmisel aastatel 2012 2020 on usalduskriisi üks tagajärgedest, kuid heaolu nimel tuleb koostööd teha ka neil, kes sellest ei huvitu. Lähemalt arutles sellel teemal Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm 9. aprillil 2012 ilmunud Postimehes. Igal riigil on omad eelistused, mis valdkondadesse regulaarselt rohkem finantstoetust suunatakse. Need saavad ka suuremad arenguvõimalused ja eelistused ühiskonnas. Hannes Rumma sõnul ,,nii suurte summade jagamise puhul eristuvad huvid selgelt nii riikide vahel kui ka riikide sees," mis on loogiline, arvestades, et juba ajalooline taust ja geograafiline asend vormivad piirkondlikke erinevusi. Sellest lähtuvalt ei saa EL-is ühist eelarvet vastu võtta arve...
otsustab klass kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast töölt lahkus. Sirkel ja Laasik viivad neid õpetajatele. Detsembris toimub koolipidu, kuhu Penn kutsub Aino ja Jaak Kutsub Virve. Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli. Seekord peab seda tegema Riks, aga ta jääb trammi alla. Saab raskesti vigastada ja viiakse haiglasse. Seal on paar kuud, ja siis naaseb kooli. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon Rootsi - umbes 10-15 poissi vôtavad osa, Riks ei vôta, sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Rootsis lähevad Jaak, Penn, Rumma ja Kristjan neljakesi sööma ja hakkavad mingitele neiudele silma tegema.
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastatel. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijad retkega Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Tõenäoliselt suurendas tublisti eestlaste eneseusku 1210. Aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Siinsete alade vallutamise ettekäändeks oli ristiusustamine. Sakslased tahtsid laieneda, nad tungisid idapoole ja alade vallutamiseks oli ristiusu levitamine ideaalseks ettekäändeks. Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ...
• Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku • · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas
Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman - klassivend · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas
· Lauakatte skeem 5 · Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud ja töövahendid 6 · Ettevalmistustööde kirjeldus sh aja planeerimine 7/8 · Kasutatud kirjandus 8 Kool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Nimi Janek Rumma Esitamise aeg Kodutöö teema Romantiline õhtusöök kahele Toidukorra kirjeldus (kellele, mida ja kuidas) Minu klientideks on poolteist aastat interneti teel suhelnud paar. Naine Saksamaalt ja mees Eestist. Mees otsustas kutsuda naise suveks Eestisse puhkama. Millega naine oli meelsasti nõus. Ning mees muidugi ei rääkinud sõnagi naisele oma plaanist korraldada romantiline esimene õhtusöök. Vaid pöördus selle jutuga
- mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk, Aleksei Tammiste, Indrek Rumma, Marek Noormets, Ilmar Kullam, Kristjan Kangur, Tanel Sokk VÕRKPALL 17. Võistlusmäärused: - võrkpalliväljaku suurus on 18x9m - võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 18. Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks? Viljar Loor 19.Nimeta Eesti tuntumaid võrkpallivõistkondi.
Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile. Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, LeBron James, Wilt Chamberlain. Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets. Meeskonnad Mäng käib kahe meeskonna vahel. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget (suurematel turniiridel ka 12 liiget), kellest 5 on korraga väljakul. Ülejäänud mängijad istuvad platsi ääres, et vajaduse korral või treeneri käsul mõni platsil olev mängija välja vahetada. Vahetuste arv mängu jooksul ei ole piiratud. Meeskonna treeneri ülesanneteks on meeskonna mängutaktika
Sel aastalgi oli tal plaanis reisile minna. Seekord mindi Soome, kuid Jaaku kaasa ei kutsutud. Kahekümne seitsmes peatükk Klassikokkutulek korraldati Puukspuude majas, sest alanud Teise maailmasõja tõttu ei tulnud teised plaanitud paigad kõne alla. Penn oli küüditatud. Vare Saksa väkke mobiliseeritud. Kohale tuli kaksteist poissi ehk enam-vähem pooled. Tumbu oli esimene, kes abiellus. Kui poisid olid laiali läinud ning ainult Kristjan, Jaak ja Rumma jäid koristama. Veranda ümbrust üle vaadates märkas Jaak, et Virve toa aknast paistab valgust. Virve oligi vahepeal koju tulnud. Kristjani pruut Britta oli sõitnud Inglismaale teiseks aastaks lapsehoidjaks. Sealt edasi tahtis perekond Indiasse sõita, kuid lennuk tulistati alla. Peagi lahkusid ka Kristjan ja Rumma. Virve ja Jaak läksid neiu tuppa tagasi. Öösel pommitati Tallinna, mille tagajärjel purunes ka Puukspuude maja. Voodis olnud Jaak ja Virve ei saanud pommitamisel viga.
Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud). Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli (kuna paljudel poistel on seal koolis tuttavaid). Kuna sel päeval on Virve ukse peal vastas, tômbavad Jaak ja Riks omavahel tikku ja Riks läheb tööd viima, kuid jääb trammi alla ja satub koljupôhimiku murruga haiglasse. Ta seisund on küll väga raske, kuid ta hakkab paranema ja Virve tuleb Jaaguga koolipeole. Penn tahab peale seda kohvikusse edasi minna (raha tal küll pole, kuid tal on idee), kuid Virve ütleb, et ta läheb ära
Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti
3. Virve Pukspuu jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad 4. Aino Pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev 5. Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg) 6. Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg, isa surnud, elab ema ja kahe õega kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud, tema pruut oli Suur-Tiia, kohvikuomaniku tütar 7
Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab. Klass võttis teate ootuspäraselt vastu nad aimasid, et midagi oli juhtunud. Hiljem istus harilik poistekamp (Jaak, Vare, Penn, Rumma ja Koorman) Maria juures ning arutaid, kas peaks peo edasi lükkama või mitte. Lõpuks jõuti otsusele, et edasi lükatakse ainult siis, kui Riksil midagi väga hullu juhtub. On ju ka võimalus, et ta saab nii terveks, et võib ehk ka peole tulla. Lõpuks leidis Jaak end üksi Maria juurest kõik lahkusid aegamisi. Jaak hakkas mõtlema, et tal on elus paar ligemat surma olnud just klassivendadega: üks suri keskkõrvamädanikku ja teine peapõletikku .
Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab. Klass võttis teate ootuspäraselt vastu nad aimasid, et midagi oli juhtunud. Hiljem istus harilik poistekamp (Jaak, Vare, Penn, Rumma ja Koorman) Maria juures ning arutaid, kas peaks peo edasi lükkama või mitte. Lõpuks jõuti otsusele, et edasi lükatakse ainult siis, kui Riksil midagi väga hullu juhtub. On ju ka võimalus, et ta saab nii terveks, et võib ehk ka peole tulla. Lõpuks leidis Jaak end üksi Maria juurest kõik lahkusid aegamisi. Jaak hakkas mõtlema, et tal on elus paar ligemat surma olnud just klassivendadega: üks suri keskkõrvamädanikku ja teine peapõletikku .
mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab. Klass võttis teate ootuspäraselt vastu nad aimasid, et midagi oli juhtunud. Hiljem istus harilik poistekamp (Jaak, Vare, Penn, Rumma ja Koorman) Maria juures ning arutaid, kas peaks peo edasi lükkama või mitte. Lõpuks jõuti otsusele, et edasi lükatakse ainult siis, kui Riksil midagi väga hullu juhtub. On ju ka võimalus, et ta saab nii terveks, et võib ehk ka peole tulla. Lõpuks leidis Jaak end üksi Maria juurest kõik lahkusid aegamisi. Jaak hakkas mõtlema, et tal on elus paar ligemat surma olnud just klassivendadega: üks suri keskkõrvamädanikku ja teine peapõletikku .
kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet) 4) Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg 5) Paal - 6) Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg (isa surnud, elab ema ja kahe õega), elab kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud 7) penteri karla
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks
novembril 1955 võttis ERLi esimees Nikolaus Metslov üles küsimuse vajadusest taasluua Rootsis Eesti Punane Rist. Esialgne kava EPR eksiilis ellu kutsuda aga ebaõnnestus Rootsi seaduse tõttu, mis keelas teise riigi Punase Risti tegutsemise Rootsis. Nikolaus Metslovi kontaktid Eesti Punase Risti paguluses viibiva juhtkonnaga viisid Eesti Ühisabi loomiseni.Eesti Ühisabi Rootsis esimehed ja aseesimehed läbi aegade olid: Boris Voogas, Johannes Nyman, Richard Koolmeister, Endel Rumma, Eldur Velliste. Sihtasutus Eesti Ühisabi ülesandeks on osutada kõike võimalikku abi okupatsoonivõimude poolt vangistatud, sundasustatud ja küüditatud kaasmaalastele ning nende perekonnaliikmetele, sõjainvaliididele ja teistele, kellede abivajadus on tingitud Eesti valitsevast okupatsioonist. Samuti toetada eesti noorte tegevust, kelle sihiks on rahvuslik töö ja kasvatus, ning üldse korraldada abistamistegevust.
Fourth level Fifth level Zweistromland (Kahevoolumaa) anselm kiefer 1986-89 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level installatsioon Lia Rumma di Napoli galeriis 2000 anselm kiefer Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Senza titolo (1982) õli lõuendil mimmo paladino Click to edit Master text styles
· Sirkel Jaak priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull klassi kõige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder usuõpetuse õpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks tark, õpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman klassivend · Maim e. Joodik boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu rumaluke, hajevil, visati koolist välja. · Jauram pahandusetegija, sõjaväelase poeg, paneb kõige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno koomik, teeb kõigi hääli järele, sportlik, rikas
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
