Raamat algas selliselt, et vanaemad Roz ja Lil, nende pojad Tom ja Ian, ning nende tütred Hannah ja Shirley olid rannas, veetsid mõnusasti aega. Seal oli Baxters'i restoran, kus töötas Theresa. Theresa unistas sellest perekonnast, see oli ta kirg. Siis mingi ajapärast Iani naine Mary läks randa, oli väga vihane, võttis tütred ja läks minema. See asi jäi arusaamatuks. Siis hakkas jutt nagu alles algusest. Peategelasteks siis vanaemad Roz ja Lil, kes olid juba väga väikesest saadik sõbrannad. Kasvasid koos üles, elasid ka väga lähestikku, veetsid vägaväga palju aega koos. Elasid Baxter'si ranna ja restorani lähedal. Suureks kasvades, leidsid mõlemad endale toredad mehed, said lapsed, pojad Tomi ja Iani. Meestest Roz ja Lil väga ei hoolinudki, nad hoidsid kokku ja olid koguaeg koos. Arvati isegi, et nad on lesbid. Ühel päeval sai Iani isa surma, ja enamvähem samal ajal kolis Tomi isa ära, leidis uue naise ja
suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanematest aru saama , muidu ei taha mitte keegi millestki aru saada ! Ideaalsed vanaemad ja vanaisad on need kes elavad maal ja peavad olema head lastelaste vastu , et vanaema teeks neile alati pannkooke ,loeks muinasjuttu ja käiks nendega koos väljas ja mängiks nendega palju . Hoolitsevad oma laste ja lastelaste eest , koovad neile villaseid sokke salle ja kindaid . Lapsed hoolivad kodusoojused ja tahavad olla palju oma vanaemade ja vanaisadega koos .Aga tänapäeva vanaemadel ja vanaisadel ei ole selleks lihtsalt aega kuna nad käivad kui 60 - 70 eluaastateni tööl
NT: Vana aja lastest. Vana aja vanaemadest. Vana aja hoovidest. Mida vanal ajal söödi. Mismoodi vanal ajal tülitseti. Mida vana aja lapsed suvel tegid. Miks keldrivanamees vanal ajal kuri oli. Mida asjad vanal ajal rääkisid. Üks vana aja hea päev. Vana aja vana aja lood Kuidas vanal ajal valetati ja mis siis sai kui see välja ei tulnud. See raamat oli ka väga palju uut ja huvitavat. Seal sai teada mida tegid vanaemad vanal ajal, missugused olid vanade laste nimed, mis mänge vanal ajal mängiti, mis söögid olid vanal ajal, millega vanal ajal sõideti, kelleks tahtsid vana aja lapsed saada jne. See Raamat meeldis mulle selle pärast, et selles oli väga põnevat juttu ja ka palju ilustratsioone. Selles raamatus meeldis mulle kõik! Reinhard Vuks
4) Küsimus: "Millised loomad on veel, kellel pole jalgu?" Meie vanaema E. Niit Meie vanaemal ei ole prille. Meie vanaema ei võta pille. Viillast rätti ka suurt ei kanna. Töökoht pensioni veel ei anna. Peas ei ole tal halli karva ka. Kindaid akna all koob nii harva ta. Muidu tukkuda võiks ehk ahju ees, aga meie toal pole ahju sees. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Valisin selle luuletuse, sest see näitab, et vanaemad võivad olla erinevad. 3) Sõnum: Mitte kõik vanaemad on stereotüüpilised e elavad maal, ei käi tööl jne. 4) Küsimus: "Milline on teie vanaema?" Kastaniloomad E. Niit Suvi läks ja sügis tuli, vahtraladvas süttis tuli. Haavad aias punasid, kastan täis läks munasid. Munadest sai terve mere Loomi lasteaiapere. 1) "Laste laulud" Ellen Niit 2) Mulle tundus, et see luuletus on õpetlik nendele lastele, kes ei teadnud et võib teha loomi erinevatest looduslikest materjalidest.
· Minu võimed Mind on kiidetud toidu valmistamise oskuse pärast. Ma oskan väikeste lastega hästi toime tulla ning jääda nendega suheldes alati rahulikuks. Kui töötasin ajutiselt eralasteaias abikasvatajana, siis eelistasid väikesed lapsed sageli minu seltskonda teiste kasvatajate omale, olid pidevalt minu ümber ja suhtlesid minuga vahetult. · Minu väärtused Kõige suuremad väärtused on mu vanemad, mu õde, vanaemad-vanaisa ning mu lemmikloom jänes. Oluliseks väärtuseks pean haridust. Tähtis on jagada paljudele armastust. Elus väga oluline väärtus on tervis. · Rollid Minu peamised rollid on olla laps oma vanematele, õde, lapselaps, kooliõpilane, hea sõbranna, ustav sõber. · Minu tugevad küljed Minu tugevad küljed on heatahtlikkus, usaldusväärsus, panen tähele teiste tundeid ning tänu sellele oskan vastavalt käituda. · Minu nõrgad küljed
Tegelenud paljude asjadega, näiteks lasketiirus on ta väga osav ning ta on ka muidu väga sportlik ja elurõõmus. Kui ma olin väike, jooksime tihtipeale võidu või tagusime jalgpalli tema väiksele väledale koerale. Iseloomult on ta väga abivalmis ja see, et tal endal on asju vähe, jagab ta need alati enda laste ja lastelaste vahel ära ning nagu ta ise ütleb:"küll ma saan, ärge muretsege." Välimuselt on ta nagu vanaemad ikka, armas väike vanainimene, kuid hingelt on ta noor ja elujõuline. Ma mäletan seda, et suviti sõitis ta alati rattaga maalt linna ning ostis seljakoti igausuguseid söödavaid asju täis ning sõitis maale tagasi, kusjuures üks ots on 20km. Teine väga ere mälestus on nastikutest, kes meil maal elavad. Mu vanaemale nad väga meeldivad ning ta hoiab neid, kuna nastikud hoiavad eemale hiiri ja rotte ning hoiavad konnade arvu normaalsuse piires
kõike kamandades, et neid lihtsalt vihaseks ajada. Ründajad teadsid seda niigi, et nende riikide elanikud ei lahku oma kodukohast. Kui pärismaalased hakkasid neile vastu siis ,,Reeglite" järgi oleks neil õigus kõik, kogu riik ja selle varad, maha lammutada ja endale võtta. Kujutage ette, et teilt võetakse lihtsalt kodu ära, kuna teised tahavad seda. Mis tunne teil oleks, kui teie kodukoht, kus olete üles kasvanud ja võib-olla teie vanaemad või vanaisad ka ning teie plaanite veel oma lapsi üles kasvatada, see koht võetakse teilt ära? Paljud inimesed vaatavad filme action-i pärast ja mõned elavad filmi sisse ja saavad aru filmi mõttest ning ka filmi tegijast, kes kindlasti tahtis õelda läbi filmi, kui hävituslikud me oleme. Minu arvates inimkond sureb varsti välja, kuna me ei hinda seda, mis meil on. Me oleme ahned ja me tahame kogu aeg juurde saada. Oleme peaaegu hävitanud juba oma emakese Maa
• Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium
Kuigi eesti keel on vastu pidanud tugevad paarsada aastat, on noortel seisukoht, kui juba nii kaua säilinud,siis kuhu see ikka kaob. Ei mõisteta, et minnes välismaale paremat elu otsima, siis kaob ka isamaa armastus. Üheks muret tekitavaks asjaoluks on kindlasti paljude vanemate kiire eluviis, mis hõlmab tööd ja igapäevaseid toimetusi, jättes lapsed tagaplaanile. Kõige lihtsamad tavapärased tegemised jäävad tegemata, on ainult töö. Nii jäävad külastamata paljud vanaemad ning sugulased, mis viib perekonna omavaheliste suhete hääbumiseni ja traditsiooinide kokkukuivamiseni. Vanasti ei hakatud ennem söömagi, kui kogu pere lauataga istus, nüüd vaatab iga üks ise, kuidas leivapätsi kätte saab. Kõik, mis ennem tundus nii ahvatlev ja kättesaamatu, sai ühtäkki kättesaadavaks, tee tööd, küll siis ka rikkus tuleb.Maailma kultuurid ja ellusuhtumised on erinevad. Tundub, et tänapäeva eluga on kadunud ka väärikus ja lugupidamine
Prokuröri väide et Meursaul tuksus rinnus kurjategija süda juba tema ema matmiselgi, ei vasta tõele. Kõik inimesed ei ole üheseugused, kõik ei nuta , kui nad kaotavad lähedase inimese. Inimesed on erinevad ja elavad ka oma tundeid erinevalt välja. Inimest ei saa ka tembeldada kurjategijaks selle põhjal et ta oma ema vanadekodusse saatis, kuna tal polnud raha hooldajat ja põetajat võtta. Selle põhjal peaksid kõik inimesed, kes oma vanaemad vanadekodusse saadavad kurjategijad. Lõpetuseks tahan öelda et me ei saa surma mõista ausat tööinimest, kes langes hetkelise meeltesegaduse ohvriks ja palus arvestada asjaolusid, mis pehmendavad süüd, mille pärast Meursault niigi kannatavat kõige kindlama karistusena igavest hingepiina.
Lugupeetud kuulajad ! Me oleme lapsed, oleme õed, oleme vennad, vanaemad, vanaisad, emad, isad, kuid eelkõige inimesed. Me oleme paljunõudlikud, kärsitud, töökad, vaprad ja ilusad aga me oleme ka enda Eesti riigi kodanikud, parandajad ja üles ehitajad- sest nagu öeldakse, Riik-See oleme MEIE. Laulu sõnad ütlevad: ''Eestlane olla on uhke ja hää'' - kas alati ? Seda teab iga inimene juba ise, kui õige või kui vale see lause on, mina jään sellele lausele igati truuks ja ütlen kõva häälega Olen uhke, et olen eestlane!
kuulmine väga head. Nagu eespool juttu oli elab mäkrasid kogu Euraasias. Eestis ei ela neid ainult väikesaartel ja Hiiumaal. Eestis on neid umbes 3-4 tuhat. Nad otsivad elukohaks metsi, kuhu saaks urgusid kaevata, selleks sobivad kõiki liiki metsad, kus põhjavesi on piisavalt sügaval. Uru jaoks kaevavad mägrad kuni kümne meetri pikkuseid käikude süsteeme ja nendel on mitukümmend ava ehk ust. Tihti elab ühes ,, majas" mitu põlvkonda koos. See tähendab emad, lapsed ja vanaemad koos. Iga põlvkond rajab juurde uusi käike. Nii võib juhtuda, et mõni urg on mitme korruseline ehitis ja on mitu tuhat aastat vana. Mägralinnakud, millel on rohkem kui 10 sissepääsu, on looduskaitse all. Eesti suurim mägralinnak asub Raplamaal, sellel on 89 uruava. Mäger sööb väga mitmekesist toitu. Ta tuhnib mullas ja sööb usse ja tõuke. Samas otsib ka maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab hiiri ja konni, sööb ka putukaid, marju, seeni ning rohttaimi
Oma kuulsaimates teostes "Metsik lingvistika" (2008), "Lingvistiline mets" (2013) ja "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" (2015), Ta arutleb samuti eesti kultuuri ja eestlaste psühholoogia teemadel. Raamatut esimest korda lehitsedes jäi mul koheselt silma peatükk nimega "PISA test ja maavanaema". Seal oli juttu sellest, kuidas eestlaste hulgas on palju loodusteadlasi just sellepärast, et meie emad-isad ja vanaemad-vanaisad on meid õpetanud loodusest lugu pidama. Just selline maavanaema on ka minul, kes õpetas mind loomi armastama ja ka oma tulevikku selle armastusega kujundama. Nimelt soovin saada ka loodusteadlaseks (veterinaariks) tänu oma traditsioonilisele maavanaemale. Kuid nagu Mikita mainis, on tõesti selline liik vanaemasid kadumas. Kõik on linna kolimas ning uus generatsioon ka ei pürgi maaelu võlusid nautima. Sellepärast hindangi oma lapsepõlve väga.
Retoorika Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs Härra President Ilves esitab kõne Emadepäeva aktusel 13.mail 2012 Estonia kontserdisaalis, seega kõne on suunatud rahvale, eelkõike emadele, vanaemadele, vanematele ja lastele, kus tooksingi tema kõne välja: Head kaasmaalased, armsad emad ja vanaemad, kallid lapsed ja vanemad. Suhteliselt kõne alguses esineb sõnade kordus, mis siis väljendabki retoorikat, kuna kordus on sõnarühma kindla rütmiga kordamine, kus ta kordab sõna ,,tuhat" mitu korda. Tuhat tänu, tuhat embust, tuhat lille emale. Samamoodi tooksin välja veel tema laused, kus tuleb ette sõnade kordust: Emad on need, kes teevad nõudlikke valikuid laste hariduse ees. Emad on need, kes kehtestavad peres õiged reeglid ja panevad paika õiged vastused.
ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli. Internetis ju ei kulu nende peale nii palju raha, kui päriselus. Mõnes mõttes on see odavam, kui loeme ajalehti-ajakirju või muud kirjandusega seotud teemasid Internetis, kuid
juulil). Mängudega seostuvad tihedasti kiiged. Ka tundub kiigekombestik vana. Kiigelõbustused algasid varakevadel, seostati lihavõttepühadel kanamunade värvimise ja vahetamisega. Kiigepaigaks valiti sobiv lage plats küla ligidal, kus võimaldus mängida. Nagu kõigil on vaenlasi, oli ka mängudel vaenlasi, need olid vaimulikud ja vagatsejad. Kuna mänguasju polnud poest saada, tegid lapsed endale ise neid. Väikestele tegid mänguasju suuremad õed, emad või vanaemad, puust nukke tegid vennad, isad või vanaisad. Nukul oli tavaliselt puust pea ja riidest keha. Käed- jalad tehti eraldi ja pärast õmmeldi keha külge. Silmad ja suud joonistati nukule pliiatsiga või tikiti, juusteks kõlbasid lina või takutuust. Need tulid isegi ilusamad kui poenukud, kuna need olid ise tehtud, ja armastusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänapäeval on palju lihtsam saada endal mänguasju ning rohkem mänge mida mängida. Aga kui küsida inimestelt,
Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi..
Karm reaalsus on see, et tehnika ei kao kuhugi, vaid aina uueneb ning isegi kaheaastased lapsed suudavad omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on lihtsalt paremates tingimustes üles kasvanud ning käituvad rikaste lastena. Kolmandaks põlvkonnaks võtaks tehnikapõlvkonna noorte emad ja vanaemad, kes on sündinud 20. sajandi keskpaigas. Isegi nende maailmavaated erinevad üpriski palju oma järglaste omadest. Nende nooruspõlv möödus aktiivselt õues mängides, nad ei osanud isegi arvutitest, 3D teleritest, Iphone´idest, Apple watch´idest ega millestki taolisest unistada. Nõukogude liidu käest vabaks saanud riigi noortena oli pigem nende siht omandada hea haridus ja nautida elu oma enda vabas riigis. Kui tehnikavidinad peale tulid, siis nendel olid
("Väikelaps vajab kasvamisel palju vanemate hoolitsust," 29.03.2006, Katrin Martinson, perearst; http://www.postimees.ee/290306/lisad/tervis/196387_1.php) Kokkuvõte Leian, et imikueas lapsega toimuv mõjutab suuresti tema järgnevat elu, arengut ning hakkamasaamist täiskasvanueas. Selle jaoks, et laps areneks normaalselt ja et tal tekiks usaldustunne oma ligimeste suhtes, peavad teda ümbritsevad lähemad inimesed (ema, isa, õed- vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid. Laps peab tundma, et on turvalises keskkonnas. Selles eas peab lapsega eriti palju tegelema, see tagab ka tema edasise terve arengu. Kui lapsega ei tegelda imikueas piisavalt, või kui ta ei tunne end omas keskkonnas piisavalt turvaliselt, võivad tekkida tema arengus lüngad, inimeste pelgamine ja mitmesugused sotsiaalsed probleemid. Võttes aluseks inimvajaduste hierarhia liigitused Abraham Maslow`lt (ehk Maslow
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus
mõtisklen elu üle. Kipun kõiki asju üle mõtlema ja ei saavuta sellega midagi muud, kui tuju languse. Leiaksin kasvõi miljon muud tegevust, et mitte õppimisega tegeleda. Alati suudan kõik viimsele minutile jätta. Lihtne on kõrvalisel isikul õelda, et aega on vaja planeerida. Ise seda on millegipärast jube raske teha. 25.09.2013 Kolmapäev oleks nagu koolinädala haripunkt, sest siis on kaks päeva veel kooli ja siis nädalavahetus. Vanaemad on kõiketeadjad. Neile meeldib palju jutustada ja nad oskavad inimest terveks ravida isegi ilma imerohtudeta. Nad suudavad alati enda elust tundide viisi rääkida. Ja seda kõike veel nii põneval moel, nagu loeks põnevat raamatut, mida käest panna ei saa. Alati on vanaema juurde minna hea, isegi kui olen täielikult haigeks jäänud. 26.09.2013 27.09.13 Kevad ongi juba käes. Puud jäävad iga päevaga järjest hõredamaks. Lehed
Seda on tehtud eelnevatel sajanditel ja tehaksegi tänapäevalgi edasi. Oma tegeliku olemuse ja põhiväärtuste määratlemine on üks keerulisemaid protsesse. Pingete allikaks võib olla põlvkondade lõhe. Mark Twain kord naljatas, et neljateistkümneaastasena pidas ta oma isa parajaks tobuks, kahekümne ühesena ei suutnud ta ära imestada, kui palju vanamees selle seitsme aastaga arenenud oli. Tihti võivad tekkida lahkhelid seal, kus vanaemad ei kiida heaks laste elustiilivalikuid. Mõned lapsevanemad tahavad oma lastele peale suruda nende endi soove. Tuleb arvestada seda, et lapsevanemad on sündinud ajal, kus traditsioonidest peeti kõvasti kinni. See võib paljuski muuta noorukite elu. Lugedes P. Merimee raamatut Carmen võin tuua heaks näiteks Carmeni ema. Naine soovis, et tema tütar Carmen jääks temaga eluks ajaks kokku ning oleks talle toeks. Tütre unistus oli aga karjääri teha muusika alal
22. Tänapäeval imesid enam ei ole, sest meil on telekas ja arvuti. 23. Kõige paremini harjub beebi vanematega, kui isa ja ema vaikselt vahetuvad. 24. Tüdrukutele on parem mitte abielluda, aga poistele on koristajat vaja. 25. Minu vanaema tundis veel dinosauruseid. 26. Jeesus oli nii ilus, et teda ei tahetud maha matta, vaid naelutati ristile. 27. Armastuse puhul saadakse ühe noolega pihta. Aga mis pärast seda tuleb, ei tohiks enam haiget teha. 28. Vanaemad enam piima ei anna. 29. Vanaema on pere kõige kallim osa. Tal on vanakraami väärtus. 30. Mina veel sõlme ei oska, sellepärast seob ema mu jalad kinni. 31. Poolsaar on saar, mis veel päris valmis pole. 32. Suvel tohin ma alati lühikeste käistega pükse kanda. 33. Magu on väga tähtis, kui magu poleks voolaks kogu toit otse jalgadesse(6a) 34. Ämm on vanematest selle ema, kes abiellub võõra perekonnaga (7a) 35
minna iga hetk poodi ja osta. Nüüd on meil ka valiku võimalus. Me saame valida, milline toode meile kvaliteedilt ning hinnalt rohkem sobib. Eestlaste vabaaja kasutus on samuti muutunud. Nüüd istuvad paljud inimesed kodus arutite taga. Arvutist saame tänu interneti olemasolule vaadata filme, vdeosi ja lugeda ka uudiseid. Noored veedavad suurema osa enda ajast telefonides, isegi kui nad on sõpradega väljas. 20 aastat tagasi mängisid lapsed veel üksteisega mänguväljakutel ning vanaemad lugesid kodus või väljas ajalehti või raamatuid. Lõpetuseks võib öelda, et ühelt poolt oleme me arenneud, kuid teiselt poolt on mõned asjad halvemuse poole muutunud. Liliana Šašlova 12.B
põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. Tagajärjed on traagilised, alates arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid lapsi pigem lüüakse, kui raputatakse), kuid riskirühmaks loetakse kuni 2aastaseid lapsi. RLS põhjustajaks võib olla ükskõik kes - vanaemad, sugulased, lapsehoidjad, õed-vennad. Keskmiselt 60-70% raputajatest on mehed. Lisaks ajuverejooksudele võib lapsel esineda „pajuoksa“ luumurde, mis sageli jäävad märkamata. Ka rindkerevigastused (roidemurrud) ei ole väliselt tuvastatavad. Kui last raputatakse või tiritakse kätest, võib kahjustuda kasvuplaat ja jäseme kasv peetub. Sageli avastatakse need vigastused juhuslikult röntgenülesvõttel. Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos
sünnipäevad etenduste, viktoriinide ja ühismusitseerimisega. On küll aegu, millal mõni laps oma perega suhelda eriti ei taha, näiteks kui viibid välismaal või kaugel perest ja seda ainult seetõttu, et liigne koduigatsus peale ei tuleks. Sellepere lapsed mäletavad hästi sünnipäevahommikuid kui oli see üleslaulmine ning iga kevad on nad perega käinud jää sulamist vaatamas. Ühised ettevõtmised näitavad ,et perele läheb korda pere kui tervik. Üritustesse kaasatakse vanaisad-vanaemad, tädid-onud isegi oma lemmikloomad. Kuigi vahel tundub ,et inimesed kasutavad riiklikke pühi oma tegemiste ära lõpetamiseks selleasemel, et perekonnaga midagi põnevat ette võtta. Mõnejaoks sõna pere ja põnev ei lähe üldse kokku. Jõulud on Mari peres erilised. Kogu suguvõsa tuleb kokku vanaema majja. Toimub kingilunastamise mäng. Tegelikult on igasugused pühad selleks, et kujundada oma peretraditsioonid. Vanemad
Aukmustris trikotaazist. 100% puuvilla. Superkena punane ja must öösärk elastse pitsiga. 100% puuvilltrikotaazi. Külje peal V-lõige. Öösärk on avara kolmnurkse kaelusega ja õlapaeltega. Satiinist öösärk. Reguleeritavate õlapaeltega öösärk. Topp ja lühikesed püksid. Puuvillasest riidest. Pükste vöökohas nöör ja tunnelpael. Kleit Kleit on läbi aegade olnud väga populaarne rõivastusese, mida kannavad meeleldi vanaemad, emad ja tütred. Tööl ja tänaval kantavad kleidid õmmeldakse puuvillasest, linasest, villasest või segakiududega materjalist, pidulikud kleidid aga siidist, villasest, sametist või keemilistest kiudainetest valmistatud materjalidest. Kleidi materjali ja tegumoodi valides arvestatakse alati valitsevat moejoont, kleidi otstarvet ning sobivust figuuriga. Noortele sobivad alt avarduva siluetiga kleidid. Neid õmmeldakse nii kellukesekujulisi, voltide kui ka voldikestega
Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . Minu vanavanemad on kõik juba pensionärid , aga siiski käib veel üks vanaema tõõl . Minu ema poolsed vanavanemad elavad Haeskas ja meile väga lähedal . Käime neid tavaliselt mingi 3 - 4 korda nädalast vaatamas . Ema poolne vanaema käib ka tõõl ja on pensionär. Tõõl ja poes ta käib rolleriga . Tõõl käib ta laudas, kus on ta vahepeal karjak , lüpsja või vasikate hooldaja
lisama rohkem. Oad asetatakse koos soola ja maitserohelisega ( till, piparrohi, petersell ) purki, surutakse kinni, nii et vedelik kataks oad. Võib lisada juurde ka keeduvett. Oad kaetakse mustasõstralehtedega, laotakse üle märg lapp, pannakse peale vajutiskaas ja raskus. Hapendatakse toatemperatuuril. Hapendatud aeduba on väga maitsev lisand kartulitoitude, eriti ahjukartulite juurde. Vanaema arvamus . Mu vanaema on kõva hoidiste ja söögitegija , nagu paljud vanaemad. Ta kasutab hapendamist , näiteks kurkide ja seente valmistamisel . Tema hoidised ja keedised on alati maitsvad , ja nende tegemisest on saanud juba traditsioon .Olen teda ise ka vahel näiteks kurkide valmistamisega aidanud. Kurkide hapendamine on tegelikult imelihtne . Ja ma olen alati arvanud ,et mu vanaema oskab seda hästi . Tema ongi mulle nende tegemise selgeks õpetanud. -- 6 -- Kasutatud kirjandus : Toidutare kodulehekülg .
Sõltuvus ehk narkoloogia puudutab meid kõiki. On väga vähe inimesi, kes võivad öelda, et nad ei ole sõltuvuses mitte millestki- ei ühestki ainest, ei ühestki tegevusest. Tegelikult algab sõltuvus juba imikueast. Proovige näiteks väikselt beebilt lutt ära võtta ja te näete võõrutusnähtusi hirmsa kisamise näol. Proovige keelata eelkooliealisel hommikuti multika vaatamine. Võõrutusnähuna võib ilmneda isegi teleka lõhkumine. Võiks mõelda, et meie vanaemad on juba sõltuvustest välja kasvanud või liiga targad,et sõltuvusse sattuda aga võtke neilt ära igahommikune kohvitass, võtke vanaisalt ära ajalooline romaan, peitke tädi eest ära tema sukavardad-te kohe näete,et nad lihtsalt mitte ei armasta neid asju, vaid,et nad on nendest sõltuvuses. Järgnevalt vaatamegi lähemalt sõltuvuse erinevad liike sõltuvuse tekke põhjusi. Sõltuvuse tekkimine Üleöö ei satu sõltuvusse mitte keegi, see on pikem protsess
kõrgem ning loodetavasti oleks tulevikus garanteeritud ka parem töökoht. Peamiselt virisevad tänapäeva noored inimesed selle üle, et väga raske on saada "jalgu alla" ning elada iseseisvat elu, kuid tegelikult on põhjus mujal. Kui inimene on laisk, ei viitsi pingutada ja võibolla ei tahagi pingutada, siis ongi raske. Väga palju on pakkumisi ja võimalusi, kuid inimesed ei oska neist kinni haarata. Praegu oleme me veel noored, kuid varsti oleme meiegi emad ja isad, hiljem ka vanaemad ja vanaisad. Kui me praegu ehitame endale tugeva pinna alla, siis on meil tulevikus lihtsam. Tuleb juba varakult hakata endale sisendama teadmist, et mitte riik ei ole hoolimatu ja ei suuda maksta piisavalt toetusi, vaid mina ise olen midagi tegemata jätnud, ei suuda olla piisavalt leidlik, töökas ja nutikas, et end ja oma peret hästi üleval pidada. Meie riigis on tohutult palju kurjust ning üldse kuritegevust ja liiklusõnnetusi. 2015.
kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei joonud hundipiima, onu Vootele & Leemeti & Intsu seiklused metsas, Põhja Konn jälle, sõnajalaõie otsimine & Meeme ilmumine, 6
Kahekümnendal sajandil ei olnudki enam vajadust arutada ja analüüsida nõia uputamist linna kaevu kuna puudus nii nõid, kui ka kaev linna väljakul. Küll aga seisime silmitsi loodusreostusega globaalses mõistes. Ennast unustav tehnoloogia ja tööstuse areng ning sõjategevus oli toonud kaasa ülemaailmse ja kaua kestva ökokatastroofi, mille tingimustega praegu elav inimkond on harjunud. Täna räägime tõsiselt tapja kilekottidest looduses. Eelmisel sajandil meie vanaemad aga sobitasid kilekotte enda kantava garderoobiga. Moeasjast oli saanud katastroofi üks peategelasi ja see on väga barbaarne. Looduse moonutamine oli 20.sajandil ja seda eriti sajandi alguspoolel uuendusliku ja progressiivse sisuga tegevus, mis pälvis ühiskondlikku tunnustust. Selles osas sammusid esireas endine Nõukogude Liit ja Hiina, kes kasutasid kahetsusväärselt suurt osa kogu maailma loodusressursist. Üheks selle aja ,,silmapaistvaks saavutuseks, oli Araali mere kadumine maailma
Muld on igipüsiv, igipõline. Siberisse saadetud põllumehe rahulik samm lõhnab põldudel ikka ja veel. 9 Tuleb päev, kus kõik kadunud külade aknad löövad õlilampide valgusest uuesti valgeks. Näod on tuhmunud pildialbumist piltidel. Vaarisad ja vaaremad,vanaisad ja vanaemad, isad ja emad. Koeru kirikukella kumin õitseb ülasena õhtutaevas. Ja tagasitulek ei ole enam vihkamine. Koerus 8.aprill 1990 Tuulte teedel Kihutavad, kihutavad hullund tuulte ratsud, lakad, sabad vuhisevad, sõõrmeis tormi naeru. Valjad võikalt kõlisevad, vastu taevaseina kapjadest lööb jäisi naelu - surma, karjeid, leina.
Mõnel veabki, saab mõne töö, kuid ta ei viitsi ka seal tööd teha ja langeb ikkagi kuhugi allapoole. Teemat võib vaadata ka teise nurga alt: Mis on õnn erinevas vanuses inimeste jaoks? Väikelapse jaoks on suurim õnn näiteks, kui ema pai teeb või poest jäätist ostab. Natuke vanema lapse jaoks on siis õnn näiteks sõprade tunnustus või südamlik kingitus lähedaselt inimeselt. Õnnelikuks võib teha ka lihtsalt üks hea sõna või kasvõi naeratus, mis tuleb otse südamest. Vanaemad on väga õnnelikud, kui nende tehtud pannkoogid õunamoosiga maitsevad lapselastele või kui saab neile jõulude ajal piparkooke saata. Paljude inimestega on ka nii, et nad pingutavad väga, et saavutada midagi, millest nad eeldavad, et see teeb nad õnnelikuks. Kui nad selle saavutanud on, avastavad nad, et see polegi suurt midagi ja püüdlevad uue eesmärgi poole. Samas ei jää neil aega nautida elu ja lõõgastuda, mis võib lõpuks vaimselt ja füüsiliselt väga kurnavaks kujuneda.
maetud minu isapoolt vanaisa, Koeru on aga maetud mu ema poolt vanaisa. Viimati käisin Koeru kalmistul talvel, käisime panemas küünlaid põlema, tavaliselt suvel me käime ikka tihedamini, kuna siis on vaja seal lehti riisuda, ning saab panna ka uued lilled vanade asemele, mis muudavad haua ilusamaks. Sillaotsas käisin aga viimati eelmine aasta, hauda korda tegemas. Väike Maarjasse on maetud minu isa poolt ta vanaema ja vanaisa, aga Järva-Jaani ema poolt vanaema ja vanaisa. Ema poolsed vanaemad ja vanaisad on mõlemad maetud Koeru kalmistule. 4 Minu pere sugupuu Vilma August Galina Endel Oskar ? Vello Riina Reelika Ott Vallo Maria Annika Karol Kairit
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE:
Elustav valing vajus maha, kustutades põuakuud. Üheksas Mai Fay tõusis õhku üksikule lennule, et vaadata elevante Salamati jõe ääres. Pargi läänepoolse piiri lähedal märkas ta halli massi. Tehes laia pöörde, nägi ta üksikut matriarhhi juhtimas hiiglasuurt, 800 elevandiga karja lõuna poole. Milleks selline kogunemine ? Võib-olla, et turvalisus peitub arvus või elevandid armastavad suhelda. Või on ajalool sellega midagi pistmist. Elevandi perekonnad on matriarhaalsed. Vanaemad, emad ja tütred oma lastega moodustavad pere liidu, isased tõrjutakse enne puberteeti välja. Iga aastasel retkel pargis välja on vanad matriarhid üle elanud aastakümneid kontakte inimestega. 5 Kümnes Mai Nick, kõrgel pargi ultravalguses Luisiga, märkas suurt karja väljaspool lõuna piiri. Luis teavitas koheselt valvureid Zakoumast lõunas asuvatel valvepostidel, et otsida salakütte.
hollandi keeles sõna «slang» tähendab «uss». Enne 19. sajandit on slang midagi ainult kurjategijaile omast, korralikele inimestele aga täiesti vastuvõtmatu. Ühiskonna edasise arengu, demokratiseerumise käigus saab ka sõna slang järjest laiema tähenduse. (Loog, 1991: 5) Kuna kõik inimesed on erinvad, siis ka kõik ei räägi ühtmoodi. Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse
sau Siis loeb perekonna onu Gert tädi Triinu Harri Merilin ei mitte Merilin Greete siis. emme issi mina Merilin ja vanaema.(parandab ennast ise kui on vale perkonnaliige). 11) Pesumasin kuivatas pesu Gerli läks mööda( venitatult ütles) pesumasin ma mõtlesin lennuk (ise naerdes). 1 0 Kasutatud kirjandus 1. www.puigala.ee 2. www.kidshealth.org 3. Teile, emad-isad, vanaemad-vanaisa! materjalide koostajad: Anne Tiko ja Lilian Kivi. 4. Riiklik Eksami- ja Kvalifiatsioonikeskus Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. 5. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Üldoskuste areng koolieelses eas. 1 1
Nagu poe nimigi ütleb, ei ole me keskendunud traditsioonilisele rahvuslikule käsitööle vaid pigem huvitavatele ja omanäolistele asjadele. Kaubavalikus on kõige suurem osatähtsus lastele suunatud kaupadel. Meie ostjatest 95% moodustavad turistid, kes saabuvad Tallinnasse Reisisadama A- terminali kaudu peamiselt Soomest ja Peterburist. Turismihooajal külastavad poodi ka kruiisituristid, kes tulevad kruiisisadama kaudu. Soome turistidest moodustavad suure osa keskealised ehk vanaemad ja vanaisad, kes soovivad osta kingitusi lapselastele. Vene turistid otsivad eeskätt Eestiga seonduvat suveniiriks kvalifitseeruvat kaupa. Kolme tegutsemisaasta jooksul on sortiment selekteerunud ja suuri muutusi siin ei ole olnud." 6.2 Falafel Pita Kebab King OÜ on kiirtoidurestoran, mis müüb kebabe, hummust, falafeli ning erinevaid Liibanoni rahvustoitusid. Kebab King alustas tegevust Eestis 1997. aastal, Sadama Turul avati nende vahemere toitude kauplus esmalt 2010
varas viis mu sõbra ää. Üksik otsib: Nüüd ma pean otsima, kust ma teise jälle saa. Võtab ühe paarist: Tule tule tuvike, kuku minu kaendlasse! Tantsivad: Ai tree, trallalla, ai tree, trallalla! 10 1.3.3 Hällilaulud Hällilaule nimetatakse ka magamaminekulauludeks või unelauludeks. Vanasti laulsid lastele enamjaolt vanaemad ja emad. Hällilaulude puhul oligi üks olulisemaid tegureid laulja isik ja juuresolek. Kui laps kartis pimedas ruumis üksi olemist, istusid vanaemad sageli nende voodi ees, kudusid sokki või muud ja laulsid. Ei lauldud ainult hällilaule, vaid ka kirikulaule ja pühapäevakoolilaule, vahel ka ilmalikke laule. Hällilaulude näiteid leiab LISA 2 all, leheküljel 23. Hällilauludel oli täita mitu ülesannet. Esiteks, pidi laul lapse magama uinutama, järelikult oli oluline osa meloodial
Abielu sõlmimise päev oli väga tähtis, et abilelu oleks pikaajaline, lasterohke ja õnnelik, oli tarvis valida jumalatele meelepärane päev. Hoiduda tuli päevadest, mis olid seotud rahvuslike õnnetustega, sõjajumal Marsile pühendatud päevadega, surnutekultusega seotud päevade ja muude halba ennustavate päevadega. Esimese lapse sündides oli nooruke naine oskamatu ning vajas toetust ja juhatust. Seepärast mängisid laste kasvatamisel olulist rolli vanaisad ja eriti vanaemad. Vana-Rooma naised Pereemast, kes juhtis kodust majapidamist, peeti sügavalt lugu. Temalt oodati, et ta oleks väärikas abikaasa ja samas ka hea ema. Kui tavaliselt korraldas kõiki tähtsaid asju pereisa, kellele kõik allusid siis majapidamise eest pidi hoolt kandma pereema. Kui perekonnale tulid külalised, istus pereema oma abikaasa kõrval aukohal. Tüdrukuid hariti ainult esimese tasemeni ja paljusid tüdrukuid ei haritud üldsegi. Tüdrukud
Sattus leiva ahjupanemisel sõrm voolitud leiva sisse, oli karta karilooma haigust. Tähtis olnud silmas pidada, et leivad voolimise järjekorras ahju saanud, siis võinud loota, et peretytred ka õiges vanusejärjekorras mehele said. Enne leiva ahju panemist tehtud ristimärk. Rist aitas kaasa leiva kerkimisele ja kaitses lõhkimineku eest. Kuigi võrdsete harudega rist on igipõline kaitse- ja õnnemärk, ei mõeldud uuemal ajal alati enam selle tähendusele: "tehakse nii nagu vanaemad tegid". Mõnel pool musutati leibasid ka ahjupanemisel: leiba ahju pannes tehti mokkadega musutamise häält, siis pidanud leivad hästi kerkima. Kui leivad ahju pandud, hakati mõtlema, et need kenasti kerkiks. Lapsi tõsteti ahjusuu ees yles, anti neile musu ja öeldi "Tõuse, tõuse kakuke, kasva kasva, lapsuke!" Kui leivad ahjus, ei tohi keerata selga ahjuukse poole leivad võivad jääda taignased.
Abielu sõlmimise päev oli väga tähtis, et abilelu oleks pikaajaline, lasterohke ja õnnelik, oli tarvis valida jumalatele meelepärane päev. Hoiduda tuli päevadest, mis olid seotud rahvuslike õnnetustega, sõjajumal Marsile pühendatud päevadega, surnutekultusega seotud päevade ja muude halba ennustavate päevadega Esimese lapse sündides oli nooruke naine oskamatu ning vajas toetust ja juhatust. Seepärast mängisid laste kasvatamisel olulist rolli vanaisad ja eriti vanaemad. KOOL Esimene märge koolist on aastast 449 eKr. Kus muuseas märgitakse just tütarlaste kooliskäimist oma hoidja saatel. Rooma kooli nimi oli ludus mitte schola. Kooli võis avada igaüks, kes selleks soovi avaldas. Võis rentida lihtsalt kuskil tänavalõpul töökoja, nagu tegi iga teine käsitööline. Tänavalõppu eeldati sellepärast, et õppimise protsess oli lärmakas: pähe 4
pensioniga hakkama kokku üle 80% ehk ligi 300 000 pensionäri. Eesti probleem on see, et ülalpeetavaid on rohkem kui töötajaid, 1,4 miljoni elaniku kohta on tööga hõivatuid veidi üle 600 000. Uusi töökohti tuleb juurde vähe, vaid tänavu teises kvartalis oli olukord rõõmustavam tööga hõivatute arv suurenes 9000 inimese võrra. Ja lapsi sünnib vähe, erand oli ses suhtes vaid aasta 2000. Elu on noortele näidanud, et nende vanaemad ja vanaisad tulevad riikliku pensioniga (elatusraha I pensionisambast) hädapärast ots-otsaga kokku. Ei ole ka tulevikus loota, et vanainimene saaks I sambast raha enamaks kui esmasteks eluvajadusteks. Praegu on selged põhjused, miks inimesed nii visalt end vabatahtlikult kindlustavad liiga väike sissetulek; keeruline pensionisüsteem; umbusk pensionifondide suhtes (mitte asjata). Neile tulekski lahendus leida vähendada tulumaksumäära, loobuda
Abielu saavad sõlmida omavahel mees ja naine. · Abielu sõlmimise koht: Perekonnaseisu asutus, kirik, notar. Abielu sõlmimiseks tuleb avaldada avaldus. Abielluda ei saa 1 kuu pärast avalduse esitamist. See kuu aega on järelemõtlemisaeg. Mitte kauem, kui 3 kuud. · Vanus: täisealisena (18 aastane). 15 aastaselt on lubatud abielluda eestis, siis peab kohtu poole pöörduma. · Abielu sõlmimise takistavad tegurid: 1. Veresugulased. Põlvnemine: vanaemad, vanavanaemad. Lapsed, lapselapsed.Õed ja vennad. Ei tohi abielluda nendega. 2. Lapsendamise tagajärjel: lapsendaja ei saa lapsendatuga. 3. Ühte peresse lapsendatud lapsed: erinevad inimesed aga perekonnalt õde ja vend. 4. Ei saa abielluda, kui oled juba abielus. · Abielus on mees ja naine jah sõna ütlemisest. Allkiri kinnitab seda öeldud jah-i. Sõrmus ei oma mingisugust tähtsust. · Nime valik abielus: 1. Ühine perekonnanimi, emma-kumma järgi. 2
Mõned vanemad selgitavad suuremale lapsele, et tema on nüüd nii suur, et peab hakkama abiks olema väiksema eest hoolitsemisel. Sellises olukorras on kadeduse tekkimine tavaline ja sellepärast on ka oluline, et beebi tulles saaks ka vanem laps tähelepanu. Suurem õde või vend ei tohiks tunda, et tal on väärtus ainult siis, kui ta ise endaga hakkama saab. Lapse jaoks hakkavad suurt rolli mängima teised sugulased nagu vanaemad ja vanaisad siis, kui perre tuleb väiksem õde või vend. Karjuv beebi nõuab palju vanemate tähelepanu ning ka vanematel on raske tegeleda mõlema lapsega. Beebi aga on täiesti abitu ilma täiskasvanuteta, seega tema vajdused tuleb rahuldada ning teda pannakse tähele eelisjärjekorras. Kogu perekonna jaoks oleks suur pluss see, kui läheduses oleks mõni teine sugulane, kes tegeleks samal ajal suurema lapsega. Kasu oleks ka sellest, kui keegi saaks imetamise vahepeal beebit
päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähendab «uss». Enne 19. sajandit on slang midagi ainult kurjategijaile omast, korralikele inimestele aga täiesti vastuvõtmatu. Ühiskonna edasise arengu, demokratiseerumise käigus saab ka sõna slang järjest laiema tähenduse. (Loog, 1991: 5) Kuna kõik inimesed on erinvad, siis ka kõik ei räägi ühtmoodi. Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja
Eesmärgiga saada kaitset oma tegevustele. On olemas väljavalitud, kes oskavad jumalatega rääkida. Õigus algab sealt, kui asjad ei lähe hästi/tekib konflikt. Kas näiteks loodus on liiga karm. Tekib küsimus, mis on tehtud valesti, kes on süüdi, kuidas edasi minna. “Kes on süüdi?” küsimus on arhailises õiguses vajalik selleks, et hakata olukorda parandada. Parandada tuleb oma teadmisi ja paluda toetust. Lastele annavad kõige rohkem teadmisi vanemad inimesed (vanaemad,vanaisad). Nad andsid teatud teadmisi, mida lastevanematel oli raske edasi anda. Laste õpetamisel on tähtis luua silmside. Kõige paremini õpib laps mängides. Lauldes jäävad ka asjad paremini meelde. Laulu sisse pannakse õpetus “ära tee nii”. Jutt jääb meelde siis, kui ta on täiendatud muusikaga. Arhailises õiguses on isa see, kes lapse oma hõlma sisse võtab ehk see, kes ta üles kasvatab. Vana õigust tuleks õppida rahvalauludest jne.
annaabi.ee 
