Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK. 1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõjas kuigivõrd kahju ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. 1 Ajalugu. 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks Richard Viidalepp
milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Kolmas teema on otse eetikasse puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on tõeliselt hea ja mis mitte. Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel. Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste
Esmakordne näitus avati alles 1911. aastal Vanemuises. Siis võis seal näha juba erinevaid rahvariideid, kindaid, ehteid ja palju muud. Kui ERM loodi, pandigi põhiliselt rõhku esemelisele vanavarale, sest need kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks talurahvakultuuri talletamist. Kuni Teise maailmasõjani kogus ERM peaaegu kõike, mis oli seotud eestlaste pärandiga. Peale seda loodi aga uus eraldi kirjandusmuuseum, mis on eraldatud tänaseni. Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele kindlasti südamelähedane ja oluline, sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste soovi iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning selle koos säilitamine ja kogumine aitab meil seda paremini mõista.
16.01.2018. Laurentsiuse Selts. Eesti kultuuriloo tund: Eduard Ahrens. http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Hariduslikku___Eesti_kultuuriloo_tund%3A_Eduard_Ahrens. 16.01.2018. Eesti Entsüklopeedia. Ahrens, Eduard http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ahrens_eduard1. 16.01.2018 Uibo, Ere 2017. EDUARD AHRENSI mäles tusmärk Kuusalus on avatud. Kasutautud pildimaterjal Eesti Entsüklopeedia http://admin.entsyklopeedia.ee/Portreed/Ahrens%20Eduard.jpg. Eesti Kirjandusmuuseum http://krzwlive.kirmus.ee/scans/a37_731_fr.r._kreutzwald.jpg. Eesti Entsüklopeedia http://admin.entsyklopeedia.ee/Portreed/large/Jakobson%20Carl%20Robert.jpg . Eesti Entsüklopeedia http://admin.entsyklopeedia.ee/Portreed/large/Hurt%20Jakob.jpg. Sõnumitooja https://sonumitooja.ee/wp-content/uploads/2017/08/Ahrensi- kuju-2.jpg. Aitäh!
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas.
Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Reet Kasik (2011: 8) on märkinud, et Reet Kasik, raamatu pealkiri „Stahli
armastama. 7) Sander Petöfi *Sándor Petőfi (1. jaanuar 1823 Kiskőrös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane. *Petőfi nimi on ungari keelealal „luuletaja" sünonüüm tänaseni. Viiekümnesse keelde tõlgitud luuletustega on ta esmajärguline suursaadik ka maailmakirjanduses. *Tema järgi on nimetatud üks Budapesti sildadest Petőfi sillaks, sadu tänavaid Ungari linnades, hulk koole, kirjandusmuuseum ja raadiojaam. *Tema üks tuntumaid luuletusi on "Rahvuslaul" (Nemzeti dal): Üles, madjar! Kodu kutsub. Aeg on käes - kas nüüd või iial! Valige, nüüd aeg teilt küsib: vabadus, või orjus püsib. Madjarite jumalale vannume, vannume: ei enam orjust kanna me! /.../ 8) Wolfgang Goethe *Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres - 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane.
sajandi algusel. Oma teoses ta kirjeldas kõiki külgi. Ta vaatas maailmas erinevate vaadetega. Tema iseloom on individuaalne ja ta tahtsis avada kõik oma emotsioonid. Kasutatud kirjandus: 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" 2 vaba entsiklopeedia ,,Wikipedia" (http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Raud ja http://en.wikipedia.org/wiki/Mart_Raud) 3 fundamentaalne elektriline raamatukogu (http://feb-web.ru/feb/kle/Kle-abc/Ke6/Ke6-1953.htm) 4 eesti kirjandusmuuseum (http://www.kirmus.ee/erni/autor/raud_b.html) -2-
Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1997 Nigol Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983 Helga Suits-Kangro, "Aino ja Gustavi lugu" ("Gustav Suitsu nooruse" järg kirjade, luuletuste ja Aino mälestuste põhjal). Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1987 "Gustav Suits". Personaalbibliograafia + fondinimestik. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998 Gustav http://www.litterature-estonienne.com/Suitsluulet.html Suitsu luulet http://raadioteater.err.ee/raadioteater/luuleruum/gustav_suitsu_luulet
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas.
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk
Karl Ristikivi Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. ...
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Tallinn: Valgus, 1984. Eesti murrete sõnaraamat IIV (a laulurästas). Eesti Keele Instituut. Tallinn, Veebis 19942008. Eesti murded http://www.eki.ee/murded/ Akadeemiline tekstisari "Eesti murded" IVIII (19612002). Võrukeelne Vikipeedia http://fiu-vro.wikipedia.org Vaatmiku on teinud Eesti Kirjandusmuuseum, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts. Tekst: Jüri Viikberg. Vormistus: Margus Nõmm, TÜ multimeediatalitus 2008.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Muusikateraapia Uurimistöö Koostaja: Katleen Süld Klass. G1K Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Muusikateraapia……………………………………………………………………..4 1.1 Mis on muusikateraapia?………………………………………………………….4 1.2 Muusikaravi meditsiinis?…………………………………………………………4 2. Muusikaterapeud…………………………………………………………………….5 2.1 Kes on muusikaterapeud?………………………………………………………..5 2.2 Kus saab õppida muusikaterapeudiks?………………………………………….5 2.3 Mida teeb muusikaterapeud?…………………………………………………….5 Kokkuvõte……………………………………………………………………………….7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapi...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs inform...
Eesti kirjameeste selts Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus 1872-1893. Tegevusalad: eesti keele korraldus, uue kirjaviisi propageerimine, rahvaluule kogumine, eesti kirjanduse arendamine, eestikeelsete raamatute kirjastamine. EKmS-i kuulusid kõik, kes tahtsid eestlust edendada. EKmS-i järeltulijaks sai Eesti Kirjanduse Selts (1907- 1940; taastati 1993) Eesti Kirjandusmuuseum Tartus aleksandrikooli rajamine 1860. aastal algatasid Viljandimaa 1880. aastatel alanud talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. venestusajal asutasid Kooli nimeks pidi saama ametivõimud rahvalt Aleksandrikool pärisorjuse kogutud rahaga kaotanud keisri järgi. Ülemaalisel korjandusel koguti kooli Põltsamaa lähedal asutamiseks 100 000 rubla
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) ...
JAKOB HURT Referaat Koostaja: Juhendaja: [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1. ELULUGU............................................................................................................................... 4 2. LOOMING............................................................................................................................... 6 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS...................................................................................................... 7 4. KOLM SOOVI............................................................................
Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgita...
kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi. Anna Haava (Anna Haavakivi) sünnikodu Kodavere kihelkonnas Haavakivil (praegu Jõgeva maakond, Pala vald). Foto: Eesti Kirjandusmuuseum Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 4 Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,,Postimehe" toimetaja K.A.Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnatutvus ta
o Meedia o Psühholoogia · Klassikaline pärimus - arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) - tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... · Tänapäeva pärimus - kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 10. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval. Tartu Ülikool Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool loodi emakeelse ülikooli juurde 1919. Selle ajani oli eesti folkloristika seotud rohkem seltside ja üksikisikute töödega. Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947.
VAKO - Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara Pille Eslon Tallinna Ülikool ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine Eesti keeleressursside keskus Tiit Roosmaa Tartu Ülikool Eesti fraseologismide elektroonilise Eesti Katre Õim alussõnastiku loomine Kirjandusmuuseum Mis on eesti emotsionaalse kõne korpus? Eesti emotsionaalse kõne korpus (EEKK) on Eesti Keele Instituudis riikliku programmi "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi" raames loodav korpus, mis sisaldab loetud viha-, rõõmu- ja kurbuselauseid ning neutraalseid lauseid. Korpus toetub seisukohale, et emotsioonid on hääle põhjal piisavalt hästi ära tuntavad loomulikus mittenäideldud kõnes, ja et mittenäideldud kõne on loomuliku kõnesünteesi eeldus, vt Iida et al. 2003.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
vaid rahvusraamatukogu ja kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu uued hoidlad. Hoidlate renoveerimist kogude parema säilimise ja juurdepääsu tagamiseks vajavad ja väärivad kahtlemata kõik raamatukogud, pikaajaliseks arhiveerimiseks mõeldud hoidlates peavad aga olema spetsiifilised hoiutingimused ning seetõttu on vaja ka eriti suuri investeeringuid. Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Ettepanek: Eestis, nagu on praegu enamikus lääneriikides, piisaks kahest, arhiivraamatukogu funktsiooniga raamatukogust. Sundeksemplari säilitamine Säilitamine on kompleksne,keerukas ja väga kallis tegevus, mis eeldab nõuetele vastavate keskkonnatingimustega ja sisustusega hoidlaid, kulutusi konserveerimisele, restaureerimisele, mikrofilmimisele ning säilitustarvikutele (sobivast materjalist karbid, mapid, ümbrised). Trükise vananemist mõjutavad oluliselt mitmed
eelistustest, karjatamiskoormusest, karjatamishooaja kestusest ja ajast, aga ka näiteks ilmast. Eri liiki kariloomad eelistavad süüa erisuguseid taimi. Pikaajalisel karjatamisel väheneb nende taime liikide osatähtsus, keda loomad toiduks eelistavad. Üldiselt mõjub karjatamine taimekooslustele hästi. Kasutatud allikad Raamatud: 1. Loorits O. 2001. Endis-Eesti-elu-olu IV. Eesti kirjandusmuuseum, Tartu, 316 lk. 13 2. Krall H, Pork E jt. 1980. Eesti NSV looduslike rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekooslused. Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus, Tallinn, 87 lk. 3. Kukk T, Sammul M jt. 2004. Pärandkooslused Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, 255 lk. 4. Lõugas L, Maldre L jt. 2004
Rõõmu pakkus salmide lugemine ja analüüsimine. Selle töö väärtuseks rahvaluule seisukohalt on võimalus analüüsida ja võrrelda erinevate ajaperioodide salmikukultuuri. Salmikuultuur on rahvaluule ehk folkloori alamliik. Salmikuluule on suunatud teatud inimgrupile ja näitab selle inimkoosluse omavahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus 1.Kalmre, Eda 1993. Ütle mulle, kes ma olen ja kust ma tulen?- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5. 2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest
millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse · prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit; jah · kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola maavanema Lembitu autogrammiga piibli; ei · kli t ostis klient ti ki kinnisvaraarendajatelt i d j t lt uue maja j Tiskres; Ti k jah · klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas; ei 3 Lembit Viilup Ph
sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) Klassikaline pärimus arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... Tänapäeva pärimus kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 11. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval. Tartu Ülikool Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool loodi emakeelse ülikooli juurde 1919. Selle ajani oli eesti folkloristika seotud rohkem seltside ja üksikisikute töödega. Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk
öelda kuna ei mäletata neid enam. Kellegil pole olnud huvi ka nende vastu, et neid varem uurida. Oleksin tahtnud iga paiga juures ise ära käia, aga ei olnud võimalust. Kindlasti tahan ma veel rohkem teada hiitega seonduvast, sest ma olen teadlik, et pühadepaikade kohta on uut informatsiooni. Selle informatsiooniga pole jõudnud ma veel tutvuda, aga seda teen ma kunagi kindlasti. 18 Kasutatud allikad 1. Eesti Kirjandusmuuseum. 1998. Remmel, M. A.(koost). Hiie ase: Hiis eesti rahvapärimusteses. Mis või kes on hiis? 2. Eisen, M. J. 1996. Teder, Ü.(toimet). Esivanemate ohverdamised: Ohverdamise aeg ja ohvrisaajad. 3. Eisen, M. J. 1996. Teder, Ü.(toimet). Esivanemate ohverdamised: Inimeseohver. Ohverdamie ja ohvrid. 4. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13655 5. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13656 6. http://register.muinas.ee/
aastal Eesti Muuseum. 1909. aastal jõudsid Eesti rahvuslikud tegevused selle juurde, et saadi luba Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks. Kuna ta oli mõeldud rahvusmuuseumiks, siis koguti sinna Eesti talurahvaga seotud esemeid, rahvaluulet ning sinna juurde asutati ka raamatukogu, mille eesmärgiks oli kokku koguda kõik Eesti keelega ning rahvaga seotud kirjandus. Nõukogude okupatsiooni ajal löödi see ettevõtmine laiali, esemed jäid muudesse asutustesse (Eesti kirjandusmuuseum, Eesti etnoloogiamuuseum vms? idk). Kõige suurem kogumistöö toimus 1911-1915, kui tudengid ning stipendiaadid reisisid mööda Eestit ringi ning kogusid esemeid ning rahvaluulet. Otsustati aga kohe muuseumi asutamise juures, et arheoloogilisi leide ei koguta, sellegipoolest kogunes neid iseenesest. Õpetatud Eesti Seltsi tegevus muuseumikogudena ning muude kogude tegevust hääbus. Kui rääkida arheoloogiakogudest, siis tekkis uus kollektsioon Tartu
· 1973-1975 stagnatsioon · 1986-1991 Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti iseseisvumine. Kirjandus ja kultuur on poliitilise kontrolli all ja see mõjutab ka vastavat liigendust. 1940-1941 · 1939 Nõukogude sõjaväbaaside rajamine · 1940 Nõukogude okupatsioon · 1941 Küüditamine · 1941 Saksa okupatsioon · 1944 Nõukogude okupatsioon o 1940 Glavlit o 1940 Sirp ja Vasar o 1940 Kirjandusmuuseum o 1941-43 Ammukaar o 1943-44 Sõjasarv Kõige põhimõttelisem viga, mis tehakse enne rinde saabumist on küüditamine. On näha, et suurele osale inimestele uus kord ei sobi, kuid nad on valmis kuidagi õppima elama selles uues maailmas. Mingisugust väga teravat arvamust kas Nõukogude Liidu ja venelaste vastu pole. Veneprobleem tundub olevat tagaplaanile lükatud. Küüditemine 1941 aastal häälestab Eesti inimesed väga selgelt Nõukogude Liidu vastu
22. Kukk, T., 2004. Lamminiidud ehk luhad. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Tartu, 191-203. 23. Kumari, E., 1960. Looduskaitse teatmik. Tallinn, 94-96. 24. Laasimer, L., 1965. Eesti NSV taimkate. Tallinn. 25. Leht, M. 1999. Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu 26. Leibak, E., Lutsar, L. 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Tallinn. 27. Lillema, L., 1958. Eesti NSV Mullastik.Tallinn, 149-181. 28. Loorits, O., 2001. Endis-Eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust. Eesti Kirjandusmuuseum,Tartu. 29. Loorits, O., 2000. Endis-Eesti elu-olu III. Lugemispalu põllumehe elust. Eesti Kirjandusmuuseum,Tartu.Luhamaa, H., Ikonen, I., Kukk, T., 2001. Läänemaa pärandkooslused. Seminatural communities of Läänemaa County, Estonia. Pärandkooluste Kaitse Ühing, Tartu Turku. 30. Mander, Ü. 1994. Changes of landscape structure in Estonia during the Soviet period. GeoJournal. Vol 33, No 1, 45-54. 31. Mander, Ü., Palang, H., Tammiksaar, E., 1994
minu tarvis ehitatud, sest et siin vesi, puud ja puhas tuuleõhk iial ei puudu."96 95 Suit, Fr. (18. august 1934. a.). Lootustega tulewikku. Wõru Teataja, lk 1. 96 Kreutzwald ja Võru. (2002). (A. Hollo, koostaja). Võru Täht (väljaandes ei ole lehed nummerdatud). 38 KASUTATUD MATERJALID Arhiiviallikad: Eesti Kirjandusmuuseumis: Võrust. (15. august 1884. a.). Eesti Postimees, Eesti Kirjandusmuuseum, Digiteeritud Eesti Ajalehed, kasutamise kuupäev: 12. detsember 2013. a., allikas: http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s509267&nid =74017 Võrumaa Muuseumis: Wõru Teataja 1933, asub Võrumaa Muuseumi fondis; 1934 VK Ta 503:14; Töörahva Elu VK 3572 Ar 1183:23 Filmimine jääb ära. (15. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 1. Huwirong tuleb, filmimisi ei tule. (15. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1.
Riiklikke väljaõppeõppe programme alustas: a. esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal b. USA president J.F.Kennedy administratsioon c. USA president G.W. Bushi administratsioon d. Egiptuse vaarao, keda ei suuda enam keegi meenutada Sisemajandusliku koguprodukti arvutamine Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? a. prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" c. klient ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa b. saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) c. elanike tarbimise alusel d. liidetakse kõik tehtud investeeringud kok
handle.net/10062/25865 Taimalu, M. (209, 21. mai) Televiisor lapsehoidjaks? Eesti Päevaleht. [2012, jaanuar 1] http://www.epl.ee/news/arvamus/merle-taimalu-televiisor-lapsehoidjaks.d? id=51169111 Televisiooni ajalugu. http://chimeira.wikispaces.com/Televisiooni+ajalugu [2012, jaanuar 1] Veidenbaum, K (2003). Tahan saada Teletupsuks! Televisiooni mõjust lasteaialaste loovmängudele. Rmt. Hiiemäe, M., Labi, K. (Toim). Teekond. Pro Folkloristika X. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. [2012, jaanuar 2] http://www.folklore.ee/era/nt/PF10/10Veidenbaum.htm Vinter, K., Kruuse, K., Siibak, A. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. Haridus 4, 11 17. [2012, jaanuar 1] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf 24
· Sari ,,Eesti teatriajaloo vihikud" 1963 · Sari ,,Teatriteed" (teatriinimeste lühimonograafiad", alates 1965) · Üksikkäsitlused ja monograafiad jm Teatriühingu kaudu oli võimalik käia vaatamas NL teatrite ja külalisetendusi andvate välisteatrite etendusi Moskvas ja Leningradis. Käia õppereisidel ja koolitustel, tutvumas teiste liiduvabariikide teatrieluga, puhata perega mere ääres. Teatriuurimine: · TA Ajaloo Instituudi teatriajaloo sektor · TMM ja Kirjandusmuuseum · Uurijad Karin Kask, Lea Tormis, Lilian Vellerand, hiljem veel Reet Neimar · Akadeemilise teatriloo kirjutamine · Konkreetsed teemad üksikuurimuste ja sarjadena · Publiku-uuringud, statistilised meetodid Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde (armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne). · Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga)
Rahalistele preemiatele tulnud õpilastel on võimalus osaleda rahvusvahelistes noortelaagrites. Kõik võistlusele saadetud õpilasuurimused säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis ning nendega saab tutvuda ja neid võib kasutada oma uurimistöödes; 4. osalemine õpilaste teadustööde konkurssidel; 5. B. G. Forseliuse Seltsil on parimatele õpilasuurijatele autasuks Suur Kuldtukat; 6. erinevad võimalused oma töö tutvustamiseks (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, spordimuuseumid, noorgiidid); 7. üleriigilised kodu-uurimiskonverentsid, konkursid ja võistlused. Õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest Teema ja pealkiri 1. Pealkiri lubab laiemat käsitlust, kui sisust leida võib. 2. Pealkiri ei hõlma kõiki töös käsitletud teemasid. 3. Pealkiri peaks väljendama sisu ja andma konkreetsemat eelteavet kui lihtsalt ,,Minu isa", ,,Minu vanaema" ,,Aino Aasa" jne. Isikulugude puhul peab pealkirjas kajastama
Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus.
Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930). Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 1843 1847. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Faehlmanni loomingu uusimaks koondväljaandeks on Teosed (I-II, 1999-2002, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu).[3] Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud
Haberman, Harald 1948. Eessõna. – Johannes Piiper. Pilte ja hääli eesti loodusest. Tallinn: Teaduslik Kirjastus, lk 3–6. Jansen, Ea; Põldmäe, Rudolf 1968. Carl Robert Jakobson. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgi, Olev 1973. Rudolf Sirge õngemehelood. – Virvendused laugvees. Valik kriitikat I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 224–228. Jänes, Harald (koost.) 1934. Matkakirjeldusi ja mälestusi. Tartu: Loodus. Kalda, Maie 2004. Mis loom see on? Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum. Kant, Edgar 1999a. Matkamisest ja rändelust. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 15–23. Kant, Edgar 1999b. Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastakümme. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 416–429. Kepp, Õnne 1999. Mets ja metsamõte klassikalises eesti lüürikas. Allikad, liigitus, isikupära. – Mis on see ise? Tekst, tagapõhi, isikupära. Collegium litte- rarum 11. Toim. Maie Kalda, Õnne Kepp
html (13.01.2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega. Teema puutumatust ja haruldust illustreerib kujukalt see, et ei Riigiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ega Eesti Rahva Muuseum ei osanud infopäringu peale antud teema kohta mingitki infot pakkuda. Info vähesuse tõttu on teema uurimine seniste kirjutiste põhjal komplitseeritud, millest tulenevalt on käesolevasse uurimusse koondatud kõik vähegi kättesaadavad antud temaatikat puudutavad teosed. Just kättesaadavate ja avalike allikate ammendumine uurimuse koostamisel oli põhjuseks, miks uurimustöö laiendamiseks ning uurimusküsimustele põhjalikumaks vastamiseks viisin perioodil 22
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
sotsialistlik realism 3) 1956-1972 alates 1956. aastast on näha stalinliku korra kriitikat, süsteem hakkab kritiseerima iseennast 4) 1973-1985 stagna 5) 1986-1991 üleminekuperiood millelegi uuele 1940 Glavlit kirjandusasjade peavalitsus toimib eeltsensuuri asutusel, on selge institutsioon, mis tegeleb eeltsensuuriga. Raamatute hävitamine 40ndatel, tipnes 49. aasta paiku. 1940 Sirp ja Vasar 1940 Kirjandusmuuseum 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv 3. november 2010 + sotsialistlik realism + glavlit e eeltsensuuri süsteem Raamatukogu puhastamine jäi põhiliselt neljakümnendatesse, samamoodi võimendub uue ilmuva kirjanduse kontrollimine. Keelatud teoste nimekiri Keelatud autorite nimekiri need, kelle nimegi ei tohi mainida Nt mingi prantsuse tõlge, mille autor on lubatud, aga tõlkija on musta tindiga maha tõmmatud. 1960ndatel võib juba autoreid mainida, aga teoseid on keelatud väga palju.
Kaasaja uurimiskeskused, millised erinevad asutused tegelevad lähiajaloo uurimisega. Üldises saab need jagada kaheks: ühelt poolt tegemist akadeemiliste keskustega (TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut, TLÜ Ajaloo Instituut, Kunstiakadeemia jne, rahvusarhiiv, mis erinevalt teiste riikide arhiividest on põhikirjaliselt on enda ette seadnud ka ajaloo uurimise, demograafia instituut, üksikud uurimuskeskused, nt Tuglase ja Underi uurimiskeskus, Kirjandusmuuseum, ERM, ka mitmed maakondlikud muuseumid on jõudu mööda edendanud lähiajaloo uurimist), teiselt poolt mitte-akadeemiliste keskustega (tegemist on mitteriiklike keskustega: MTÜ S-keskus - loodi 1996. a tollase Riigiarhiivi juures ja tol ajal kandis nim Nõukogude aja uurimiskeskus, eesmärgiks seati aktiviseerida ja süvendada nõukogude aja uurimist Eestis, hakkas koordineerima ajaloouurimist lähiajaloos, korraldas seminare, S-keskuse kanda on jäänud üks väga oluline
millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse · prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit; jah · kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola maavanema Lembitu autogrammiga piibli; ei · klient ostis kinnisvaraarendajatelt uue maja Tiskres; jah · klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas; ei 4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on Vastus: a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga;
.............................................................................................. 204 CURRICULUM VITAE............................................................................................................................................... 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
