LINNAGEOGRAAFIA - Tauri Tuvikene linnad inimestele - jan gehl Kes on linnade peamised kujundajad - riigiasutused, firmad, maaomanikud. Kuidas erinevad protsessid mojutavad ebavordsust - kus kinnisvara hinnad kasvavad ja langevad, kus on lasteaiad jne. Millised on head linnavormid - jalakäija ja autojuhtide huvid. Mis on erinevad linnu kujundavad poliitikad ja millised on head - kas aidatakse joukate piirkondade tekkimist. Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus. Linnade laiali valgumine. Kuidas arendada sümmeetrilisi linnateooriaid, mis ei jätaks osasid maailma linnu vaid teistelt oppijate rolli. Mis on linnlik, kuidas see muudab arusaamu ühiskonnast, kultuurist. Seosed teiste distsipliinidega: linnaplaneerimine - kaasamine majandusgeograafia - koondumine mingite ettevotete...
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast.
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena
Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumilisi tingimusi, mis on
5) Võtmeisikud kasvumasina teoorias: linn kui kasvumasina võrgud: nt kohalikud poliitilised liidrid, investeerijad, pangad, meedia mõned ametnikud ja ka teised huvilised. 6) Postmodernism kui stiil: Tõde sõltub kontekstist ja lähenemisviisistja tõe juured pärit erinevatest maailmapiltidest. Arendada välja kontekstile vastavaid kriitilisi ühiskonna- ja ruumiteooriaid, ka mänglev stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele.
mida saab piiritleda etniliste, keeleliste, usuliste, kultuuriliste tunnuste alusel. Rahvus on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. 21.Geograafia jagunemine ja mida uurib. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafia. Loodugeograafia jaguneb : Füüsiline geograafia, maastikuteadus, pinnaehitus, kliimatoloogia, hüdroloogia, okeanoloogia, biogeograafia, paleogeograafia, mullageograafia. Inimgeograafia : rahvastikugeograafia, linnageograafia, ajalooline geograafia, poliitgeograafia, majandusgeograafia, transpordigeograafia, kultuurigeograafia, meditsiinigeograafia. Loodusgeograafia uurib looduses toimuvaid protsesse ja nende vahelisi seoseid. Inimgeograafia uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. 22.Mandrid, maailmajaod ja ilmakaared. Mandrid - Põhja - Ameerika, Lõuna - Ameerika, Aafrika, Antarktis, Austraalia, Euraasia. Maailmajaod - Ameerika, Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja okeaania, Antarktika. Ilmakaared :
infrastruktuur; · Vähene meditsiinilise abi kättesaamine; · transpordiprobleemid (algeline, ülekoormatud ühistransport, ummikud, saastatus); · mahajäetud tööstusettevõtted; · migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid; · suur kuritegevus; · õhu saastatus ja vee reostus; · tohutute jäätmekoguste teke. Millised probleemid on tüüpilised arengumaade , millised arenenud riikide linnadele? Kirjandust · Jauhiainen, J. (2005). Linnageograafia : linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia · Raagmaa, G. Eesti regionaalne ja kohalik areng globaliseeruvas maailmas. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11883 · Kaitainen, K. Linnastumine http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10653 · Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs http://www.siseministeerium.ee/public/0000eesti_linnare g.pdf
rent cap ) olemasolu. Neil Shmithi poolt 1979.a loodud kontseptsiooni järgi on linnades alasid, mis oma pideva alainvesteerituse tõttu on allpool oma potentsiaalsest väärtusest e. siis antud piirkonna arvelt saaks raha teenida. See vahe, mis eristab tegelikku väärtust potentsiaalsest kõrgemast väärtusest, kannabki nimetust rendilõhe. Selle teooria empiiriline tõestus ei ole siiamaani täit kinnitust leidnud. Linnade arengu uurimisega ruumilisest vaatenurgast tegeleb linnageograafia. Kuna igal nähtusel linnastunud ühiskonnas on oma ruumiline aspekt, on see olemas ka gentrifikatsioonil ja nii kuulub ka gentrifikatsiooon geograafia ja geograafide huviorbiiti .Gentrifikatsiooniprotsess on tekitanud kestva arutelu ja vaidluse juba 1980.aastate algusest (Ley 1986, Smidth 1987 ) . Põhjus, miks gentrifikatsiooniprotsess on nii palju tähelepanu tõmmanud ja selle üle nii palju lahingut löödud seisneb selles, et gentrifikatsioon on
üldplaneeringud Eraõigus- KOV osaleb ka eraõiguslikes suhetes Avalik õigus- KOV täidab avalik-õiguslikku rolli Ärijuhtimine- KOV peab jutima ja seega on vajalikud sellealased teadmised Omavalitsuseetika- KOV peab toimima eetikareegleid järgides Halduspsühholoogia-KOV üksuse suhe oma teenistujattesse ja kodanikesse Omavalitsusõiguspoliitika- osa politoloogiast ning kohaliku omavalitsuse poliitilisest ideest Linnageograafia- kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOVÕ loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika: siin kujundatakse inimseste ühiselu ja reageeritakse
Kuidas on omavahel seotud füüsiline linn (ehk linna ruumipraktikad), linna esitlused (ehk representatsioonid) ja igapäevane linnaelu kogemus; mille poolest erinevad 'kujutletud' ja 'reaalne' linn? Allikas: M. Jayne (2007), Cities and Consumption. London ja New York: Routledge; peatükk "Consuming the city", lk 152-182 Lisamaterjali võib leida ka muudest allikatest: · Gottdiener, M., Budd, L. (2005). Key concepts in Urban Studies. Sage Publications · Jauhiainenen, J. (2005). Linnageograafia · Tammaru, T. (2001). Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus · Paddison, R. (2001). Handbook of Urban Studies. Sage Publications Ltd · Palen, J. J. (2002). The urban world. McGraw-Hill, Boston. · Savage, M., Warde, A. (1993). Urban Sociology, Capitalism and Modernity. Houndmills: Macmillan. 7. Sotsiaalsed rühmad ja organisatsioonid, formaalne organisatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised
ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist vajavaid küsimusi (nt tööpuudus, väljaränne) 6) Linnaökoloogia = kasutades keskkonnateadusi tagab KOV jätkusuutliku linnaruumi arendamise 7) Omavalitsuseetika = määratakse kindlaks kõlbelised reeglid KOV üksuste ja personali tööle. 8) Ärijuhtimine = KOV üksustele kuuluvate ettevõtete majandusliku seisu parendamine 9) linnageograafia – seoses kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse
elements and spatial syntaxes. Georgia Ford,R.L., 1999. Lynch revisited: New urbanism and theories of good city form. Cities, Vol. 16, No. 4, pp. 247–257. Golledge, R., G., 1999. Wayfinding Behavior: Cognitive Mapping and Other Spatial Processes. 15-25. London Gould, P., White, R., 1986. Mental Maps. Boston Ingram, R., Benford, S., 1995. Improving the Legibility of Virtual Environments. Notthingham Jauhiainen. J., 2005. Linnageograafia: Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. 109-116 Eesti kunstiakadeemia. Lynch, K., 1954. The Form of Cities. Scientific America, Vol. 190, No. 4, pp. 54-63 Lynch, K., 1960. The Image of the City. 46-118. Cambridge Lynch, K., 1972. What time is this place?. 3-28. Cambridge Neis, P., Zipf, A., 2007. Realizing focus maps with landmark using openls services. Bonn Omer, I., Goldblatt, R., Or, U., 2005 .Virtual City Design Based on Urban Image Theory. The Cartographic Journal, Vol
umbes 5-10 aastat hiljem. Geograafia, mida mõisteti eelkõige loodusteadusena, oli mõneski mõttes tagauks sotsiaalteadusesse--vähempolitiseeritud ja riigiorganite väiksema tähelepanu ja surve all; samal ajal tunnetati tugevat seost looduse ja eesti kogukonna vahel. Eesti (sotsiaal)geograafias onvalitsenud põhiliselt kaks uurimissuunda: rahvastiku-ja regionaaluuringud, mis sisaldavad asustusmustrid, linnageograafia ja rändetemaatika. Teiseks suunaks maastik: peaaegu kõik Eesti geograafid on maastikukäsitlusele midagi lisanud. Nad omandasid tugeva aluse 1920-1930 aastatel. Kanti võib pidada Eesti inimgeograafia kõige silmapaistvamaks kujundajaks, kelle tööd antropoökoloogias, linnageograafias ja nende uurimisel rakendatavate matemaatiliste meetodite väljatöötamisel. Nõukogude ajal Kanti tööd keelustati, paljud raamatud hävitati või korjati erifondidesse. 1980
lahendamisega; juriidiliste faktide ja õiguslike tagajärgede uurimine; võrdlev munitsipaalõigusteadus; munitsipaalõigusloome teooria; haldusteooria ja haldusteadus; munitsipaalõiguspoliitika ja munitsipaalpoliitika; avalik õigus; eraõigus; poliitökonoomia; ärijuhtimine; munitsipaalõiguse majanduslik analüüs; sotsioloogia; ajalooteadus; territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus; linnageograafia; halduspsühholoogia; kultuuriteadus; linnaökoloogia; munitsipaaleetika. 2.5. Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika munitsipaalõigus loob munitsipaalpoliitika eeldused; kehtestab munitsipaalpoliitika piirid; käsitleb antud õigusvaldkonna olemit ja tegelikku olukorda. Omavalitsuspoliitika tuleneb tõsiasjast, et: 1) omavalitsusüksustes toimuvad valimised; 2) erakonnad
annaabi.ee 
