50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Erkake06
Õppematerjali autor
2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001)
Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon, sotsioloogia jne. Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid. Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas. Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid: meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti. Tihti vajati informatsiooni teiste maade kohta majanduslikel ja vallutuslikel eesmärkidel. Mingi hetk tekkis küsimus: miks on mujal teistmoodi? Paljud maadeuurijad tõid kaasa oma
Eesti Looduse jt ajakirjade veergudel (Masing 1970a; 1970b; 1982; 1987). 20. sajandi olulisemaid ülevaateallikaid looduskirjanduse kohta on looduskaitsetegelase ja kodu-uurija Jaan Eilarti raamat "Inimene, öko- süsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis" (Eilart 1976). Raamatu sissejuhatavas peatükis "Eesti looduskaitse kujunemisteelt" on suurt rõhku pandud looduskaitseaadete levitamise ajaloole trükisõna vahendusel. Eilarti käsitlus on ajaloolist perspektiivi järgiv; teoste klassifitseerimist esineb sedavõrd, et on eristatud puhtalt ilukirjanduslikud teosed ja need, mis on edendanud looduskirjandust rahvavalgustuslikust seisukohast. Eesti looduskirjanduse teoreetilise määratlemise katseid on niisiis varasematel aegadel tehtud mitmeid, kuid tundub, et ühtse liigendus- aluse leidmist on raskendanud ebaselgus küsimuses, kas meil on loo- duskirjanduse puhul tegemist pigem ilukirjanduse, teadus- või hoopis
tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus
osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva
tingimustele kohandanud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. RMK kinnitusel võimaldavad külastusseire tulemused teha paremaid majandamisotsuseid ning optimeerida ressursside kasutamist, mis RMK põhimääruse kohaselt on RMK puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine ning kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine. Külastusmahu seiret ning külastajauuringuid viiakse läbi loodushoiuobjektidel. RMK loodushoiuobjekt on maastiku rekreatiivset kasutust hõlbustav, maastikku kaitsev ja kasutust suunav puhkemajanduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on dokumenteeritud ning vastab kehtestatud nõuetele. Külastusmahtu seiratakse pidevalt, külastajauuringuid on läbi viidud reeglina kolmeaastase intervalliga. RMK kasutab alates 2008. aastast analoogilist külastajainfo andmebaasi Soome Metsavalitsuses kasutusel olev ASTA-ga. RMK vajadustest lähtuv rakendus kannab nime KÜSI.
toitaineks (Pärn 2008: 42). Toitainete külluses kasvavad jõudsasti noored männid, nii et mõnigi kunagine lageraba meenutab nüüd välisilmelt pigem mõnekümne aasta tagust, nüüdseks võssa kasvanud raiesmikku (Kaasik, Ploompuu 2005). On täheldatud ka vastupidist, kus rabakooslus on näidanud järk-järgulist taastumist sissekande vähenemise järel (Kaasik et al 2003). 1.3.3. Rabad eriliste kasvupaikadena Soo on maastiku osa, kus liigniiskuse tingimustes kasvab sootaimestik, mis kõdunemisel moodustab turba. Välistunnuste järgi mõistetakse soo all liigniiskeid maid, mille pealispind on kuivendamata olekus kaetud vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ning kuivendatud olekus 20 cm paksuse turbakihiga. Soid liigitatakse mitmesuguste põhimõtete ja tunnuste 20 järgi, tähtsaim ja levinuim on soode jaotamine: madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks
Geosfäärid erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa: atmosfäär, litosfäär, vahevöö ja tuum. Iga g. jaotub kontsentrilisteks osadeks. G-dena käsitatakse ka biosfääri ja maastikusfääri, pedosfääri (muldkonda) ja fütogeosfääri (taimedega maastikusfääriosa). Geoökoloogia e. maastikuökoloogia ökoloogia ja maastikuteaduse piirteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. GMO geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. Globaalprobleemid nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid