.................................................................................................................... 2 Sissejuhatavalt Avinurmest..................................................................................................... 3 Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul.............................................. 3 Avinurme mõis..................................................................................................................... 3 Pastoraat ............................................................................................................................ 4 Avinurme kirik...................................................................................................................... 4 Avinurme kool...................................................................................................................... 4 Kultuurikeskus .............................................................................
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kor...
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge....
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuning...
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude pärisek...
jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist. 19. sajandist pärineb maokujutistega peauks. Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumidena. Raeapteegi hoone on üks väheseid profaanehitisi, mis on säilitanud oma algse otstarbe.
Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. Haruldased on ka kuldriisikas , ebavesinutt ja võlvnutt. Õpperajad : Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Kasutusel on jalgratta, suusa ja jalgsimatka rada. Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Köstrijärve suur sanglepp ja AlaMändiku talupedajad; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu. http://www.karularahvuspark.ee/?lang=et http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=61&lang=et http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PLEAUR3.htm http://www.nahkanuia.net/?p=160 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/seened.html http://www.loodusemees.ee/pildipank.asp?RECORD_INDEX%5Bfotopank_ekraanile %5D=219&RECORD_INDEX%5Bfotopank%5D=211&otsingutekst=juuni http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/nasiniin_birgit.htm http://pilt
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
Slaid ette! Tere austatud eksami komisjon ja teised kuulajad. Mina olen Häädemeeste keskkooli 8.B klassi õpilane ja hakkan teile tutvustama oma loovtööd teemal Minu koolitee läbi fotokaamera. Mina valisin oma loovtööks sellise teema, sest tahtsin ise rohkem teada oma kodukohas olevatest suurematest asutustest. Vaheta slaidi! Mina elan Arumetsa külas , sinna ehitati aastatel 1864-1866 kiriku pastoraat ehk kirikumõis. Pastoraadi majas elas kirikuõpetaja Ernst Gottleb Jaesche. Kirikumõisa hoone müüdi 1956.a ja varsti seejärel lammutati. Arumetsa park ehk kirikumõisa park oli 1960-70 ndatel riikliku looduskaitse all. 2002.a raietööde tõttu ei jäänud pargist peaaegu midagi alles. Tänapäeval on vanad mõisahooned uuesti üles ehitatud ja seal on tänapäeval elumajad. Vaheta slaidi! Minu kooliteele jääb ka Häädemeeste tankla. 1995.aastal ehitati Häädemeestele
Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adra...
Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Muutused usuelus 1629-1721 Luterlik kirik Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku halba seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ning enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. 1629. aastal asutati Põhja-Eestis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Lõuna-Eestis ja Liivimaal asutati 1633. aastal Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, mille ülesanneteks olid Rootsi kuningriigi dominioonide hulka kuulunud Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahen...
4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada. 3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus
reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged
a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna. Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920- ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.
Põhjenda oma arvamust. võim mõjus hästi, sest 1) riigitalupoegade olukord paranes, nende koormised normeeriti 2) hakati rajama manufaktuure, laienes kaubandus 22. Selgita: Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine, riigitulu tagamine või riigile rendise maksmine. Pastoraat - Kirikumõis, mida pidas pastor. Mitte nii esinduslik kui rüütlimõis. Tavaliselt igas kihelkonnas 1, mis paiknes kiriku lähedal. Aadlimatrikkel - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Aadliopositsioon - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Adramaade revisjon - selle kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi
14. saj moodustati Väike- Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru-Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna.Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920-ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada. Radadel tutvustakse metsakooslusi, maastike, ajalugu, kultuuri, ning vaatamisväärsusi (6). Peale looduslike vaatamisväärsuste, milleks on kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, väärivad tähelepanu ka ajaloolised ning arhidektuurilised vaatamiväärsused: Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupidajad, Kaika kool, kirik ja kalmistu, Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht, Karkküla kivikalme, Mähkli muinaseluase ja muinaskalme, Rebäse linnamägi ja asulakoht, Karkküla talu rehi, Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga, Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Samuti on võimalik külastada Värtmäe talu mesindusmuuseumi ning Karl Leiuse (Eesti legendaarne koorijuht) majamuuseumi (7). 11 4.Omapoolne hinnang
Põltsamaa jäi Hupeli tegutsemiskohaks neljakümneks aastaks Hupel Põltsamaa kirikuõpetajana 12. mai 1764 Põltsamaale saabus Hupel selle majandusliku ja kultuurilise õitsengu kõrgperioodil: nii Vana- Põltsamaa mõisnik Lauw kui ka Uue-Põltsamaa omanik Lilienfeld rajasid teineteise võidu parke ja uusi mõisahooneid. Kiriku patrooniks oli Lauw, kes lasi sinna maalida rokokoostiilis altarimaale. Hupeli enda pastoraat asus Vana-Põltsamaa lossist ja sealsamas paiknevast kirikust poole kilomeetri kaugusel teiselpool Põltsamaa jõge. Põltsamaa kirikukihelkonnas asus toona seitse mõisat, Lilienfeld ja Lauw omasid mõlemad kahte ja olid ka teistest tunduvalt rikkamad. Lisaks elas Põltsamaal ka palju käsitöölisi, keda meelitasid sinna manufaktuurid. Nimelt rajas Lauw sinna vasekoja, tärklisevabriku, mitmeid nahaparkimistöökodasid, rohelise klaasi tootmise koja, portselanimanufaktuuri,
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti kuuluvas Värtemäe talus on
Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] 12 Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ajalooliselt väärtusliku Sibula rehielamu ruumes asub Eesti legendaarse koorijuhi Karl Leinuse majamuuseum. Haabsaares on väike koduloonurk-muuseumMetsamoori perepargi taludeketti
Fahrensbachidele. Põhjasõjale eelnenud näljahäda ja sõja ajal järgnenud katk hävitas suure hulga Alistekunna elanikkonnast (Eesti Entsüklopeedia). Nagu Abjatki, on Halliste kirikukihelkonda esmamainitud 1504. aastal. Halliste kihelkonnas elas 1922. aasta rahvaloenduse andmeil 8998 inimest, talundeid (1925. aasta andmeil) oli 1170 (Pärdi, 2007). Koosseis Halliste ja Karksi moodustasid 1587-1877 kakskikkihelkonna, mille pastoraat oli Hallistes. Valdadest said omavalitsuslikud haldusüksused 1866. aasta vallaseadusega ja algas mõisavaldade liitmine. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal 9 valda: Abja, Kaarli, Kaubi (ka Uue-Pornuse), Vana- Pornuse, Penuja, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. 20. sajandil toimusid suuremad muutused Halliste kihelkonna valdades. 1901. aastal liideti Vanamõisa vald Abja vallaga. 1920
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VA...
· II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama.
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ...
Eneken soovis talle vaikselt edu. Ühtäkki on aga ta kõrval Toomas Üüve, kes tahab talle kaikaga virutada kuid Ekke ähvardab rääkida kõikidele tema lugu hobuse ja mustlasega, Üüve annab Ekkele vaikimise eest raha ja nii lahkubki ta tänades oma äi raha eest. Ta rändab sisemaa poole, teeb juhuslike töid, kuid kui mõni asi kipub teda veidi rohkemgi huvitaba hääbub ka see ajapikku ja ta läheb jälle järgmise töö juurde. Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles ja nad jooksid
Eneken soovis talle vaikselt edu. Ühtäkki on aga ta kõrval Toomas Üüve, kes tahab talle kaikaga virutada kuid Ekke ähvardab rääkida kõikidele tema lugu hobuse ja mustlasega, Üüve annab Ekkele vaikimise eest raha ja nii lahkubki ta tänades oma äi raha eest. Ta rändab sisemaa poole, teeb juhuslike töid, kuid kui mõni asi kipub teda veidi rohkemgi huvitaba hääbub ka see ajapikku ja ta läheb jälle järgmise töö juurde. Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
Kiriku reformimise tulemusena kujuneb ka uut tüüpi kristlane,kellele kirik pole enam üksnes särav ja kaunis ja Jumalale lähenemise paik. Reformimise järel saab kirikust kristlas- tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli. Üks märgatavaid muutusi, mis reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu. Pastoraat näitab eeskuju, kuidas tuleb elada ja käituda- pastoriproua rõhutab halastust ning pastorist saab hingekarjane ja Õpetaja. 6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama. Kui vastuolud olid juba nii teravad,et paavstlus oli hukkumise äärel, algasid uuendusprotsessid ka kirikuriigi enese sees, esialgu paavsti vastu-seisul, hiljem tema toetusel.
Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus Eesti 1297 keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie Vaika linnukaitseala. 14. augustil sõlmisid 1933 hakkas ilmuma LUS-i ajakiri Eesti Loodus. NSV looduse kaitsest". Asutati neli riiklikku Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel, Aegnal Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta 1935 võeti vastu ,,Looduskaitse seadus", Eesti Nigula), 28 keeluala ja kehtestati üksikobjektide ja Paljassaarel
Piirid pole enmasti tervad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geo. Levikuga. Parem on rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast. 2) talituslik- pole enamasti kultuuriliselt homogeene. Tegemist on alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult. Nt linn, kogudus, talu jne. neil on olemas enamasti sõlmpunktid või keskuskohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni. Linnas-linnavalitsus, kirik- pastoraat. Saarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saab rääkida tuumaladest ja perifeeriast. Tihti on olemas kindlad piirid: riigipiir, talupiir. Samas võivad piirid olla ka hägused. Nt ajalehed- tehas on sõlmpunkt, kui lehtede levik on ebaühtlane, interneti puhul levik eriti raskestimääratav. Tihti ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid ei kattu. Näiteks Saksamaa, olles poliitiline üksus seega ka talituslik kultuuriregioon, on liigestatud paljudest
kuid tsunfide väline käsitööndus arenes ka kõvasti. 10. Kirik ja religioon. Luteri vaimulikkond. Pietism. Vennastekoguduste liikumine. Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist. Luteri vaimulikkond- Moodustasid juba keskajast saati priviligeeritud ja maksuvaba seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
