1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk
unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. Esimese arvestatava sõjajärgse Eesti maastikulise (füüsilis geograafilise) rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga avaldas 1959. a. E. Varep. Need skeemid toetuvad põhilisele geomorfoloogiale (ka taimkate ja mullastik). 5. Maastiku mõiste hierarhia, näited. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid, geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. 6. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Aluskord kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.
Maastike taastamise eesmärk Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? *Kultuurmaastik *Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi *Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus Maastiku elementide taastamine, või avamine(kiviaed) Maastiku hoolduskavad, maastik kaitsealade kaitsekorralduskavades Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis Põllumajandusmaastik- põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid
● Taustainformatsiooni kogumine ○ Varasemate analoogsete projektide uurimine ○ Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine ○ Paiga inventuur ja analüüs; see annab aluse kõige sobilikuma metoodika leidmiseks kui ka edukuse hindamise näidikuteks ● Plaani väljaarendamine A. Projekti ülevaade, eesmärk, kasutuspoliitika B. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs C. Alternatiivsete lahenduste kirjeldused D. Valiku põhjendus E. Eelarve F. Projekti kohandamise võimalused ● Täpne projekt: Koosluse liigiline koosseis, struktuur, graafiline lahendus, teed ja veekogud jne millised liigid, kus ja millises arvukuses. Seega sisaldab nii liigiloendeid kui tehnilisi jooniseid ● Rakendusplaan: täpne metoodika, kes, kus, kuidas ja millal töid teeb (näit. kas istutatakse
Konkreetsele puule võib tähendada Selgunud, et ka väikesaared võivad omada isegi suuremat liikide _Kohastumine ja spetsialiseerumine eksistentsi lõppu. mitmekesisust, sest ei suuda vastu panna invasioonile mujalt. _Migratsioon, ka üsna kaugele, nende vastupanuvõimest ja Muutuv maastik Suurtel saartel aga konkurentsi tõttu võib olla vähem liike. liikumisvõimest sõltuvalt _ Kuidas mõõta muutusi maastikel? Teoorial suur tähtsus 1970-1980-ndatel, eelkõige looduskaitse _Välja suremine. _ Kuidas võrrelda maastikke omavahel
Isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades, seega on keeleala erinevate isoglossidega keerukas võrgustik. Samas leidub kohti kus nad jooksevad lähestikku või koos, sinna on võimalik tõmmata murdepiir. Murdegeograafia tõi eestisse 1920 a Andrus Saareste. Murdegeo põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse leviku täpne kaardistamine. Keeleanalüüs on häälduse ja grammatika analüüs. Kaarte on kahte tüüp tsitaatkaardid ja sümbolkaardid. 18 saj ja enne seda kui eesti elanikud olid paiksemad, sõltus nende keele omapära nende kodukohast. Murdepiirde kujundasid nii haldusüksused kui ka looduslikud piirid ja ühendusteed. Kõige selgemini eristuvad üksteisest põhja ja lõuna eesti keel, mis koosnevad omakorda kaheksast murdest ning 117 murrakust. 19 saj teisel poolel tänu rahvuse ühisidentiteedile, talupoegade liikumispiirangutele ning laialt levivale
tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine Integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse. Tegevused, mida peaks tegema: Saaste ennetus: Keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine Keskkonnastandardite rakendamine Uuemate kekskonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine Paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saaste-ennetusliku tegevuse tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud
Kõik kommentaarid