Keskaeg - Poliitiline ajalugu (0)

Poliitiline ajalugu 
 
Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: ​Põhjused: ​kliimamuutus, 
elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. 
Ajendiks on edasitungivad hunnid , kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. 
Käik.​ .​ II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele , vallutati Rooma 
piirialasid (ka Daakia ). 
Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid 
tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, 
nende pealikuks saab Alarich. [​Adrianoopoli lahingus 378 ​läänegootide väed võitsid 
Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] 
Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma 
riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= 
föderaat – barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe- teenistust .). V. sajandil 
hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid 
Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest . . 410 vallutasid ja rüüstasid 
läänegoodid Rooma linna. 
V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide 
abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning 
kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest 
langobardid , samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi 
Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus 
Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V 
sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid , saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus 
vallutasid Frangid Põhja- Gallia . 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid 
Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. 
Tagajärjed: ​Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine 
romaniseerunud aladele.​ Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste 
poolt. 
Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI ​. Rooma aladele tunginud germaani 
hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tšatide vastu, III sajandist alates 
alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid , V 
sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid 
Türgi ja Iraani hõimud: II sajandist sarmaadid, V sajandist hunnid, VI sajandist avaarid 
Barbarite riigid.​ Põhilised barbarite riigid olid: ​Frangi riik​ Gallias, ​Läänegootide riik 
Hispaanias (419-708, vallutati araablaste poolt), ​Vandaalide riik ​Vandaalid tungivad üle 
Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi. 
Põhja-Aafrikas (u 430-534,vallutati Bütsantsi poolt); alates ​Idagootide riik​ Itaalias 
(493-552, vallutatud Bütsansti poolt). ​Langobardide riik​ Põhja-ja Kesk-Itaalias 
(suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). 
Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania  
loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi  
lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. 
keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide 
riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 
langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl 
Suure poolt). Algselt oli barbarite riigi formaalselt (Lääne-)Rooma koosseisus  
föderaatidena​. 
Odoaker ​(elas 433- 493; valitses 476-493 )Germaani väepealik, kes teenis 
Lääne-Rooma keisri ihukaitses. 476 kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ja kuulutati 
germaani palgasõdurite toetusel Itaalia kuningaks. Alates 477 allus ta vormiliselt 
Ida-Roomale, kui Itaalia asevalitseja ja sõjaväe juht. 488-490 idagoodid vallutasid 
Theoderich I juhtimisel Itaalia. 490-493 pidas Odoaker Ravenna (Lääne-Rooma pealinn) 
linnas idagootide piiramisele vastu. Lõpuks leppis Theoderich temaga kokku, et nad 
hakkavad Itaaliat ühiselt valitsema , kuid mõne päeva pärast lasi Theoderich Odoakeri 
tappa. 
 
Ihukaitse-kukutas476-IR-Theoderich-kokkulepe-mõrvamine 
 
 
Theoderich Suur​ (elas 454- 526;valitses 471-526)Oli pärit Amaalide suguvõsast ja üles 
kasvanud Ida-Rooma õukonnas pantvangina. Idagootide kuningas, kes omas võimu 
Illüürias, Pannoonias ja Reetias ning oli Ida-Rooma föderaat (Ida-Rooma keisri 
teenistuses). 488 tungis ta Bütsantsi keisri õhutusel Itaaliasse ja 493 vallutas selle 
lõplikult. 511 valiti ta ka läänegootide kuningaks (nende riik asus Hispaanias). Üritas 
kaasata mõjukaid roomlasi oma riigi poliitikasse, samas üritas ta goote ja roomlasi 
segunemast hoida (abielukeeld gootide ja roomlaset vahel). Tema ajal eksisteeris veel 
senat ja Colosseumis peeti etendusi. 
 
Idagoot-Irföderaat-Itaaliatung-läänegoodikunn-goodid roomlased  
 
 
Langobardid. ​Germaani hõim, kes tungis 568 Itaaliasse (tol ajal Bütsantsi ehk 
Ida-Rooma käes) ja vallutas ajapikku Põhja- ja Kesk-Itaalia. Nad lõid seal oma riigi. 
773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi. 
 
 
 
Chlodowech I​ (valitses 481-511)Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari 
frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide 
kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (​oma katoliiklasest 
naise õhutusel​), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste 
germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased . 506 
lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. 
 
Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA- roomakatolik -saaliõigus-Akvitaania 
vallutus 
 
Merovingid ja Frangi riik​. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna 
kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad  
kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale , mitte paavstile. 7. sajandil said 
majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. 
 
 
Majordoomused​. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad 
isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle 
koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi 
riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. 
Karolingid​ oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi​. ​Alates 
majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell 
(714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti 
Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid 
Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 
987. 
Poitiers ’ lahing 732 ​Frangi väed majordoomus Karl Martelli juhtimisel purustasid 
Kalifaadi (araablaste) väed ja peatasid araablaste edasitungi Lääne-Euroopas. Frangi 
riigi piirid ulatusid nüüd Hispaaniani. Seal kasutati esimesena raskeratsaväge. 
Pippin Lühike​ (elas 714-768;majordoomus 741-751; kuningas 751-768) 751 saatis ta 
viimase Merovingist kuninga kloostrisse ja lasi aadlikel end kuningaks valida. 754, 756 
tegi ta rünnakud Itaaliasse Langobardide riiki ja sundis neid andma paavstile mõningaid 
maavaldusi, nii tekkis Kirikuriik . Vastutasuks kroonis paavst Pippini Frangi riigi 
kuningaks. Tekkis liit paavstivõimu ja Frangi riigi vahel. Hiljem võitles ta veel 
araablastega ja alistas lõplikult Akvitaania. 
 
Majordoomus-Merovingidkloostrisse-langobardideltKirikuriik-kroonitikunniks 
 
Karl Suur​ (elas ; valitses 768-814)768-771 jagas trooni oma venna Karlomaniga. Rajas 
peaaegu kogu katoliiklikku maailma ühendava suurriigi ja pani aluse Lääne-Euroopa 
feodaalkorrale. 
 
(778 ründas ta Cordoba emiraati (araablaste riik Hispaanias), pidi aga rahutuste tõttu 
Reini ääres tagasi pöörduma, selle rünnaku ajal sattus jäi üks üksus (seda juhtis kindral  
Roland ) teistest maha ja see hävitati baskide poolt (kes olid muide kristlased). Nende 
sündmuste põhjal loodi hiljem Rolandi laul) 
. 
Tema sõjad ja vallutused  ​:vallutas Langobardide riigi (Põhja-ja Kesk-Itaalia), Baieri , 
avaarid (tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia), saksid (sõda saksidega kestis üle 30 aasta), 
Bretagne (poolsaar prantsusmaa loodetipus) ja araablastelt Pürenee mäestiku ja 
Barcelona. 
Karl Suur tegi paar sõjakäiku paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks krooniti ta aastal 
800 paavsti poolt ​Rooma keisriks ​. 
 
Suurriik -feodaalkordL-E-Cordobaemiraat-langobardid- Baier -saksid-Bretagne-Pü
renee-Barcelona-keiser800 
 
Keisritiitel. ​Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide keiser, ​tiitliga​ ei​ kaasnenud 
tegeliku võimu ulatust teiste kuningate üle.​ Algul tiitel pärandus Frangi riigi valitsejate 
seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat, või vähemalt 
Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962, kui Saksamaa kuningas 
Otto I krooniti keisriks, siis ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga – tekkis 
Saksa-Rooma keisririik ​. Iga Saksa-Rooma keiser pidi vallutama Rooma linna ja laskma  
paavstil end kroonida. 
Karl suure riik​: tegemist oli sõjalisel teel ühendatud erinevate aladega, mis said igaüks 
iseseisvalt hakkama ja olid vaid sõjalisel teel koos hoitud. Riigil puudus kindel keskvõim 
ja isegi pealinn, samuti ühtne raharinglus , seadusandlus ja isegi ühtne maksusüsteem 
(makse maksti tavaliselt kohalikele feodaalidele, kuninga õukond reisis ühe feodaali 
juurest teise juurde ja elas kogu aeg kellegi kulul). 
Karolingide renessanss ​ – hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, õukond 
kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Kultuuris oli eesmärk saavutada 
antiik-rooma tase. Rajati ilmalikke õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite 
tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma  
kohalike münte – Karl Suure rahareform . Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. 
Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus 
kirjavorm: Karolingide ​ minuskel ​. 
 
Antiikroomateaduskunstkirjandus-õppeasutused,kloostritegevus-rahareform-põ
llutööriistad-minuskel 
 
Karl Suure pärijad. ​Karl Suure poeg Ludvig I Vaga (814-840) suutis vaevaliselt riiki 
koos hoida, jagas juba oma elu ajal riigi oma poegade vahel. Ümberjagamistega 
rahuolematud pojad Lothar, Ludvig Sakslane , Karl Paljaspea ja Pippin pidasid tema 
vastu ja ka omavahel mitmeid sõdu ja jagasid riigi 843 oma vahel lõplikult ära. 
 
LudvigIVaga:Lothar,Sakslane,Paljaspea 
 
Strassburger eide 842​ vennad Ludvig Sakslane ja Karl Paljaspea vannuvad liitu 
vanema venna keiser Lothari vastu 
Verduni leping 843​ Lothar, Ludvig ja Karl jagavad Frangi riigi omavahel kolmeks. 
Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) Karlile, Ida-Frangi riik (Saksamaa) Ludvigule ja 
Kesk-Frangi riik Lotharile 
Edasised jagamised: 855​ jagatakse Kesk-Frangi riik: Itaaliaks, ​Burgundiaks​ ja 
Lotringiks​. ​870​ jagatakse Lotring Lääne- ja Ida-Frangi riigi vahel. 880 Lotringi lääneosa 
läks Prantsusmaalt Saksamaale. 
 
 
 
Välisintervetsioonide ajajärk: 
Viikingid ja nende riigid:​ Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, 
tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, 
Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia  
(Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), 
Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William 
Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). 
Ungarlased ​ asusid 9. saj. lõpul elama ​Pannooniasse​ (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa 
Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi 
lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks 
Saratseenid . ​ Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid 
Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Vallutasid 9.-10 saj. Sitsiilia ja 
Lõuna-Itaalia. 
 
 
 
Saksamaa: 
Saksi dünastia.​ Valitsesid Saksamaad (alates 962 Saksa-Rooma) 919-1024 Tugevdati 
kuningavõimu ja pandi alus keskaegsele Saksa-Rooma suurriigile. 
Heinrich I​ (valitses 919-936)Saksi hertsog, kes valiti Saksamaa kuningaks. Tugevdas 
kuningavõimu. Vallutas hevelid ja daleminsid. Nende aladel loodi Nordmark 
(Põhjamark, hiljem Brandenburg ) ja Meissen. Rajas ida- ja lõunapiirile linnuseid 
kaitseks ungarlaste vastu ning moodustas turvistatud ratsaväe, võitis ungarlasi 933. 
 
Truvistatud ratsavägi-ungarlastevõit-Nordmarkiloomine 
 
Lechi lahing 955 ​Saksamaa väed võitsid ungarlasi. Pärast kaotust Lechi all ungarlased 
enam rüüsteretki ei teinud. 
Otto I​ (valitses 936-973)Võitles hertsogite suure võimu vastu toetudes kirikule, annetas 
kirikule maad, andis õigusi, vabastas piiskopid allumisest hertsogile (piiskopid allusid 
kuningale). Lõi hertsogkondade süsteemi segamini ümberjagamiste ja jaotamiste teel. 
Jagas õukonnaametid hertsogite vahel (need nüüd kuningale truud). Franki hertsog 
lauaülem, Lotringi hertsog kojaülem, Švaabi hertsog joogiülem, Baieri hertsog talliülem. 
Otto ajal algab misjonitöö lääneslaavlaste hulgas, luuakse Magdeburgi peapiiskopkond . 
Tema ajal algas sakslaste idakolonisatsioon lääneslaavialadele. 
936-937 kindlustas idapiiri markkrahvkondade süsteemiga. 938 lõi tagasi Ungari. 938 
vallutas Burgundia . 939 Frankimaa, Lotringi, Mainzi peapiiskopi ning Otto venna 
Heinrichi ülestõus, mille surub maha Švaabimaa hertsog Hermann -Frankimaa liideti 
kuninga maadega. 941 Heinrichi nurjunud vandenõu. 950 Tšehhi sai Otto vasalliks. 955 
purustas Lechi lahingus ungarlased. Tegi kolm sõjakäiku Itaaliasse: 1) 951-952 – sai 
langobardide kuningaks, kuid kohalik Itaalia kuningas Berengar II säilitas oma võimu 
Otto vasallina 2) 961-965 päästis Kirikuriigi Berengar II käest. Krooniti Rooma keisriks 
– sellega algas Saksa-Rooma keisririik 3) 966-973 edutu võitlus Bütsantsiga, viimane 
tunnistab Ottot keisrina. 
 
Vs.hertsog-kirikulemaad/õigust-jagasümberhertsogid-ülemad-misjonitöö-läänes
laavlased-Madgeburgipiiskopkond-idakolonisatsioon-markkrahvkonnasüsteemi
das-kroonitikeisriks-päästisBerengarikäest 
 
Otto II​ (valitses 973-983) Abiellus Bütsantsi keisri tütrega. Ajas Itaalia poliitikat ja 
üritas luua Saksa suurriiki. 980 üritas vallutada Pariisi. 980-983 sõjakäik 
Lõuna-Itaaliasse saratseenide ja Bütsantsi vastu. 982 sai saratseenide käest pähe. 983 
suur slaavlaste ülestõus, sakslased kaotasid alad Elbest idas. 
 
Itaaliapoliitika-Skssuuriik-slaavlaste ülestõus-vs. saratseenid ja Bütsants 
 
Otto III​ (sünd 980; valitses kuningana 983- 1002 ; keisrina 996-1002)Kuni 995 
valitsesid tema ema Theophanu ja vanaema Adelheid . 996 vallutas Rooma, pani 
paavstina ametisse oma nõbu ja krooniti keisriks. Jättis Saksamaa unarusse ja üritas 
taastada Rooma suurriiki. (Suri sõjakäigul roomlaste vastu malaariasse.) 
 
Roomasuurriigitaastamine-Saksamaaunaruses-keiserjaRooma 
 
 
Translatio imperii.​ Keisririikide järgnevus. Kõigepealt oli Babüloonia, siis meedlased ja 
Pärasia, siis makedoonlased- kreeklased , pärast seda roomlased. Siis kreeklased 
(Bütsants), seejärel frangid (Karl Suur ja Karolingid), siis langobardid (9. sajandi lõpp ja 
10. sajandi I poole Itaalia “ keisrid ”). Alates Otto I-sest on võim Saksamaal. 
Translatio imperii mõiste tähendas võimu, kultuuri ning inimkonna juhtrolli kandumist 
idast läände. Selles peitus usk Euroopa arengusse. (XIV sajandi Inglased arvavad , et 
imperii on jõudnud nendeni ). 
Renovatio imperii Romanorum  ​on​ Otto III bulla aastast 998, millega ta kuulutab 
Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu 
keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia 
vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui 
“uus Rooma” jõudis valmida suri Otto ära. 
Ottode Reichskirche. ​Keiser läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud  
oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse keisrile 
(nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid – 
muutuvad riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, täielik immuntieet (vabahärrast 
kirikufoogtil ka kohtuvõim), mille eest peavad piiskopod tasuma koormisi (2/3 riigi 
sõjaväest ja maksudest). Kirikust saab Saksamaa ühtsuse tagaja. Tühjaks jäänud 
kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii 
lääni tulud. Ottode Reichskirche oli investituuritüli põhjuseks. 
Ottode renessanss​ tugevama keskvõimuga keisrid (kolm Ottot) üritasid taastada 
antiigiaegset kunsti ja kultuuri. Uuenduste periood nii maaharimises, toitumises (oa, 
läätsede ja herne kasvatamise algus) kui ka kaubanduses. 
 
3Ottot-taastadaantiigikunstikultuuri-maaharimine-toit-kaubandus 
 
Franki ehk Saali dünastia ​valitses Saksa- Roomat 1024- 1125 . Nende ajal oli keskaegse 
keisrivõimu kõrgaeg. Liidendasid Saksamaaga Burgundia. Tekkisid tülid keisri ja paavsti 
vahel, paavstivõimu tugevnemise tõttu. 
Heinrich IV​ (valitses 1056-1106)Kuni 1066 valitsesid regendid. Võitles vürtside võimu 
vastu toetudes alamaadlile, ministeriaalidele ja linnadele. 1075 surus lõlikult maha 
saksimaa ülestõusu. 1076 ei nõustunud paavsti dekreediga ja kuulutas paavsti 
tagandatuks. Paavst tagandas Heinrichi ja viskas kirikust välja. Seetõttu langes Heinrichi 
reputatsioon Saksamaal ning 1077 valisid sakslased uue kuninga. 1777  
tegi Heinrich palverännaku paavsti residentsi Canossasse ( seisis legendi järgi kolm 
päeva lumes ) ja kahetses pattu . Seejärel kuni 1080 kindlustas ta oma võimu Saksamaal. 
1080 pandi Heinrich uuesti kirikuvande alla. 1083-85 sõjaretk Itaaliasse, pani võimule 
vastupaavsti, kes kroonis ta keisriks. 1090- 1097 uus sõjaretk Itaaliasse. 
Nimetas ametisse vastupaavste. II Itaalia sõjakäigu ajal tekkis temale tugev opositsioon  
Saksamaal. 1104 kuulutati Saksamaal rahu. 1106 Heinrich tagandati. 
 
Toetusalamaadel- ministeriaal -linnad-investituuritülipeakangelane 
 
Heinrich​ V​ (valitses 1106-1125)Tema ajal jätkus investituuritüli. 1110- 1111 I sõjakäik 
Roomasse, vangistas paavsti ning säilitas investituuriõiguse. 1112 pani paavst ta 
kirikuvande alla. 1117 Heinrich vallutas Rooma linna ning pani ametisse vastupaavst 
Gregorius VIII ( 1118 -1122). 1122 tegi paavstiga kompromissi (Wormsi konkordaat ). 
1124 ründas ta Prantsusmaad, kuid löödi tagasi 
Investituuritüli2.kangelane-Wormsikonkordaat 
 
 
Investituuritüli​ kestis 1075-1122. Tüli keisrivõimu ja paavstivõimu vahel. Keiser 
nimetas ametisse oma riigi vaimulikud (Ottode Reichskirche), reformivad paavstid ei 
lubanud enam seda (keelati preestrite abielu, vaimulike kohtade ostmine , ilmalik 
investituur – vaimuliku ameti võis anda vaid paavst). Paavst Gregorius VII (1073- 1085 ) 
nõudis, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnustaks, et 
vaimulik võim on ilmalikust kõrgem - kuna paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim. 
Ilmalikud valitsejad olid troonil jumala arumust, sellest alates andis võimu paavst. 
Sündmustik: 
Jaanuar 1076 keiser kuulutab paavst Gregorius VII tagandatuks. Vastuseks paavst 
tagandab keisri ning viskab ta kirikust välja. 
Okt 1076 Saksa hertsogid otsustavad, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei 
vabane, siis ta tagandatakse 
15.-28. jaanuar 1077 Heinrich IV seisis kolm päeva lumes Canossas paavsti residentsi 
ees – paavst andis talle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt. 
1080 Gregorius VII paneb Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich laseb valida 
vastupaavstiks Clemens III (1080-1100) 
1084 Heinrich IV vallutas Rooma ning lasi end Clemens III keisriks kroonida. 
1084 Saksa väed piiravad paavst Gregorius VII, too kutsub appi Lõuna-Itaalia 
normannid , kes vabastasid Rooma ning rüüstasid selle. 
1085 Gregorius VII suri, Heinrich IV kuulutas välja jumalarahu. 
Paavst Urbanus II (1088-1099)1094 suutis Rooma linna vastupaavstilt tagasi saada. 
1095 Clermonti sinodil uuendati ilmaliku investituuri keeldu. 
Heinrich IV II Itaalia sõjakäik (1090-1097) tõrjutakse tagasi gvelfide, welfide, Toskaana 
hertsogi ning keisri poja Konradi abiga. 1104 kuulutati üldine rahu. 
1110-1111 Heinrich V tungis Itaaliasse, tegi paavstiga (Paschalis II (1099-1118) Sutri 
lepingu – Heinrich V loobus ilmalikust investituurist, kirik loobus pärast Karl Suure 
valitsemist saadud läänidest. Heinrich krooniti keisriks. Samuti kõrvaldati võimult 
vastupaavst Silvester IV. 
1111 Heinrich V võttis paavsti vangi ning paavst pidi tunnustama Heinrichi õigust 
investituurile. 
1112 visati Heinrich V kirikust välja 
1118 Heinrich seadis ametisse vastupaavst Gregorius VIII (1118-1122) 
1122 Wormsi konkordaat lõpetab investituuritüli. 
Wormsi konkordaat 1122.​ Paavsti ja keisri kompromiss. Läänistavate varade ja 
vaimuliku ametikoha eristamine: keiser annab piiskopile ilmaliku võimu tunnused ja 
paavst vaimuliku võimu tunnused. Piiskopid valitakse kanoonilistel valimistel keisri või 
tolle esindaja juuresolekul. 
Selle kompromissi tõttu kadus Saksamaal Ottode Reichskirche süsteem, millele sealne 
keskvõim toetus – hertsogite ja feodaalide võim suurenes. Samal ajal sai Kirikuriik ja 
paavst Saksamaa alt sõltumatuks. 
Sacerdotium ja imperium . ​Sacerdotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst); 
imperium ehk ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt 
ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja, lõpptulemuseks oli 
ilmaliku võimu ülekaal. 
Welfid ja Staufenid. ​Welfid oli Baieri vürstisuguvõsa, kelle käes oli ka Saksimaa, 
sõdisid Staufenitega võimu eest Saksamaal, ainuke Welfi soost keiser Otto IV valitses 
(1198- 1218 ). Staufenid olid keisriteks (1137-1208 ja 1208-1254). Sisevõitluse ja 
keskvõimu nõrkuse tõttu suurenes tunduvalt hertsogite võim, Saksamaal hakkas 
tekkima feodaalne killustatus. Staufenite aegse Saksamaa suur territoriaalne ulatus oli 
tingitud ebaõnnestunud sisepoliitikast, mistõttu keisrid suundusid välisvallutustele. 
Staufenid allutasid keisritena kogu Itaalia. Samas tegeles aadel (Welfide juhtimisel) 
lääne-slaavlaste ja Baltikumi allutamisega. Aadli poolt vallutatud alade feodaalriigid olid 
küll Saksa-Rooma vasallid , kuid faktiliselt iseseisvad. Welfide ja Staufenite sisemised 
võitlused kestsid 1127-1254 ehk siis kogu aeg kui Staufenid valitsesid. 
 
WelfidBaierisuguvõsaOttoIV-pidevkonkurents-WelfidBaltikumslaavid-Staufenidt
roonilRoomasse 
 
 
Friedrich I Barbarossa ​ (valitses 1152- 1190 )Staufen, kelle emaks oli Welf (seetttu oli 
Saksamaal rahu). 1154 -55 I sõjaretk Itaaliasse - krooniti keisriks. 1155-1162 II sõjakäik 
Itaaliasse: 1158 Roncaglia riigipäev (vt Itaalia). 1159 tekkis kirikulõhe, Friedrich toetas 
vastupaavst Victor IV-d (1159-1164). 1163-64 III sõjakäik Itaaliasse, võitlus Verona  
linnade liiduga keisri vastu. 1166- 1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid 
Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III 
(1167-1168) – Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 
1177 Veneetsia rahu – vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget 
paavsti Alexander III ja kaotas ülemvõimu Kirikuriigis. 1180-1181 kodusõda Heinrich 
Lõviga, kelle keiser pagendab. 1183 Konstanzi rahu Lombardia liigaga – Itaalia linnriigid  
saavutasid teatava iseseisvuse. 1184- 1186 VI sõjaretk Itaaliasse, abiellus Sitsiilia 
printsessiga. 1187 liit Prantsusmaaga –algas Stauenite ja Kapetingide liit Welfide ja 
Anjoude (Plantagenetid) vastu. Friedrich Barbarossa hukkus III ristisõjas. 
Tema aktiivne Itaalia poliitika jättis Saksamaa unarusse, mis tõigi kaasa hertsogite 
tugevnemise. Hertsogid tahtsid vallutada slaavlasi, samas kui keisrid üritasid hõivata 
Itaaliat – sellest tekkisid vastuolud. Friedrichi Itaalia poliitika ebaõnnestus –Lombardia 
liiga linnad iseseisvusid , samuti ei suutnud ta paavsti oma kontrolli all hoida. Tema 
abielu Sitsiilia printsessiga tõi ta pojale Heinrich VII-le ka Sitsiilia trooni. 
 
Staufen+Welf-Itaaliaskeiser-Roncagliariigipäev-sõdisLombardiaga-kodusõdaHei
nrichLõvi-liitKapetingiga-abieluSitsiilia-hukkusIIIristisõjas 
 
Heinrich Lõvi ​(valitses 1142-1180,suri 1195) Welf. Saksimaa hertsog 1152 sai Baieri 
hertsogiks. Pidas ristisõdu vendide vastu.1166 moodustasid teised aadlikud ta vastu 
liiga, kuid ei suutnud teda alistada. 1176 keeldus abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. 
1178-1180 toimus tema vastu protsess. Heinrich Lõvi kohtu ette ei ilmunud ja pandi 
riigivande alla. 1180 võttis keiser talt kõik ta valdused . 1180-1181 kodusõda Heinrich 
Lõvi ja keisri vahel, mille tulemusena sai Heinrich Lõvi tagasi oma pärusvaldused, kuid 
pagendati Inglismaale . 1194 leppis ta keisriga ära. 
 
Welf-Saksihertsog-Baierihertsog-vs.vendid-vs.teisedaadlikud-protsess-riigivanne
-kodusõdakeisriga-pagendatiInglismaalevaldusedagatagasi 
 
 
Philip von Schwaben​ (valitses 1198-1208)Švaabi hertsog, päritolult Staufen. Valiti 
keisriks. Kodusõda Otto IV-nda vastu. Kodusõja ajal suurenes taas päritava aadliku  
tähtsus – seetõttu keskvõim nõrgenes. Paavst toetas Philipi vastast Otto IV. Philip oleks 
kodusõja võitnud, aga mõrvati. 
 
Švaabiherstog-Staufen-valitikeisriks-vs.OttoIV-keskvõimnõrgenes-mõrvati 
 
Otto IV​ (valitses 1198- 1215 )Ainuke Welfist keiser. 1198-1208 kodusõda. 1201 loobus 
õigustest läänist ära lõigatud aladele. 1209 vallutas Rooma ja krooniti keisriks. Seejärel 
loobus ta Wormsi konkordaadist, mistõttu pan paavst ta 1210 . aastal kirikuvande alla. 
Saksamaa kuningaks valiti Sitsiilia kuningas Friedrich II ning algas taas kodusõda 
Saksamaal. 1213 kinnitas paavstile 1201 ja 1209 tehtud järeleandmisi. 1214 kaotas 
Bouvines lahingu (vt. allpool). 
 
Welfiainuskeiser-Roomavallutas-loobusWormsist- kirikuvanne -kodusõda-kaotas
Bouvinesi 
 
Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. saj. ​üritati allutada Läänemere 
lõunarannikut. 1180-1219 hõivati Pommeri , Väike-Pommeri, Holstein ja Põhja-Eesti. 
Samuti oli Läänemere kaubandus skandinaavlaste käes. 1227 sai Taani kuningas 
Valdemar II Võitja Põhja-Saksa aadlike liiga käest lüüa ja need valdused kaotati. 
Friedrich II​ (valitses​ 1215- 1250 )Sitsiilia kuningas, Friedrich Barbarossa pojapoeg. 
Tänu Otto IV kaotusele Bouvines lahingus sai Friedrich 1215 Saksamaa kuningaks, 
hiljem ka keisriks. Lõi Sitsiilias tugeva keskvõimuga riigi, samas kui Saksamaa jäi 
feodaalselt killustatuks. 1220 andis Saksa vürstidele suured õigused: raha vermida, 
makse ja tolle võtta, linnu rajada, kohtuvõimu. Linnade liidud keelas ära. Saksamaa 
killustus feodaalvaldusteks ja linnadeks. 1228 krooniti Saksamaa kuningaks Heinrich 
VII (1228-1232), sest Freidrich valitses Sitsiilias. 1232 ilmalikele vürstidele samad 
territoriaalsed õigused kui vaimulikele vürstidele.1232 Heinrich tõstis keisri vastu 
mässu ning Friedrich pidi Heinrichi tagandama ja vangistama. 
1220 krooniti ta keisriks, lubas paavstile, et läheb ristisõtta, kuid lükkas seda edasi. 
1227 pani paavst ta kirikuvande alla, seetõttu korraldas ta VI ristisõja (1228-9) ja 
krooniti aasta hiljem Jeruusalemma kuningaks. 1226- 1237 sõda Lombardia Liigaga 
(Itaalia linnriigid), Friedrich allutas linnad riigile. 1230 leppis paavstiga ära ning 
vabastati kirikuvande alt – paavst sai Sitsiilias eriõigused. 1239 pani paavst ta 
kirikuvande alla,1245 kuulutas paavst ta ketseriks ja tagandatuks. Loomulikult säilitas 
ta oma võimu siiski edasi. 
1221-1231 Sitsiilia ümberkorraldamine modernseks ametkondade, seadusandluse, riigi 
monopolide ja rahandusega riigiks. 1231 Melfi konstitustioon – Sitsiiilia seadused. 
 
Sitsiilia-Barbarossapojapoeg-Saksakunnjakeiserka-oliSitsiilias-Melfikonstitutsio
on-Saksamaalfeodaalidevõim-allutasLombardia-lubasristidõda-kirikuvanne 
. 
1254-1273 oli interreegnum – Saksamaal puudus nii kuningas kui ka keiser. 
Habsburgide esiletõus​ 1273 Rudolph von Habsburg valiti Saksamaa kuningaks. Ta 
liitis  ​oma lääniga​ Austria. 1308 kaotasid Habsburgid keisritrooni, kuid hakkasid 
abielude ja diplomaatia abil oma pärusvaldusi pidevalt suurendama . 
Rudolph-Saksakunn-liitisläänigaAustria-abielu-diplomaatia 
Heinrich VII​ (valitses 1308- 1313 )Luksembrugi dünastia. Valiti Saksamaa kuningaks. 
Tegeles veel Itaalia poliitikaga. Vallutas Rooma, krooniti keisriks ja suri Itaalias. 
 
Luksemburgidünastia-Itaaliapoliitika-Rooma-keiser-suri-Itaalias 
 
Ludvig IV​ (valitses 1313- 1347 )Sõdis võimu pärast Friedrichi von Habsburgi ja tolle 
poja Leopoldiga. Paavst pani ta kirikuvande alla, kuid sellel ei olnud enam mõju. 
Keisrivõim ei sõltunud enam paavstist 
 
Habsburgigasõdis-kirikuvanne-keiserülimuslik 
 
Karl IV​ ( valitses 1346-1378)Tšehhi kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Arendas  
Tšehhimaad, eriti Praha linna (Karli sild on tema auks tehtud). Andis välja kuldbulla. 
 
Tšehhikunn-Sks-R-keiser-Prahaareng-Kuldbulla-Karlisild 
 
Kuurvürstid ​Kolm vaimulikku ja neli ilmalikku vürsti, kellel oli õigus valida keiser, 
hiljem nende hulk kasvas. Tšehhi kuningas oli ka kuurvürst. 
Kuldbulla 1356​, selle järgi on kuurvürtsidel ainuõigus valida Saksamaa kuningat 
Ühtlasi on kuningaks valitud isik ka Rooma keiser (kroonida tuli ta siiski Roomas). 
Sigismund​ (valitses Saksamaad 1410 -1437)Oli Ungari kuningas, sõdis türklastega. 
1410 valiti Saksa-Rooma keisriks. Õhutas Konstanzi kirikukogu kokkukutsumise, kus 
hukati usureformaator Jan Hus - seetõttu algasid Tšehhis Hussiitide sõjad 
 
Ungarikunn-türklastegasõdis-Konstanzikogu-Hussiitidesõjad 
 
Friedrich III​ (keiser 1440 - 1493 , saksa kunn 1440. 1486 )Habsburg. Oli viimane 
Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas. Andis saksa kiriku vabaduse paavstile tolle 
toetuse eest. Oli halb valitseja, ignoreeris mässe ja ei suutnud kaitsta oma 
pärusvaldusi.1486 loobus valitsemisest, kuid jäi tiitli poolest veel keisriks 
 
ViimaneRoomaskrooniti-halbvalitseja-saksakirikpaavstile 
 
Maximilian von Habsburg ja tema Burgundia abielu ​(Kuningas 1486-1519; keiser 
1493-1519)1477 abiellus Burgundia Mariaga ja sai Burgundia ja Madalmaad. 1482 , kui 
Maria suri, andis ta Burgundia Prantsusmaale, kuid säilitas Madalmaad. 1486 sai 
Saksamaa kuningaks. 1491 liitis Habsburgide valdustega Ungari ja Tšehhi. 1499 kaotas 
sõja Šveitsiga, Šveits sai faktiliselt iseseisvaks, kuigi oli de jure Saksa-Rooma 
koosseisus. Võistles Prantsusmaaga Itaalia vallutamise üle. Naitas oma poja Joannaga 
Hulluga ( Kastiilia ja Aragoni pärijanna) 
 
MarygaMadalmaadBurgundia-Burgundiatagasi-Saksakunn-Ungari+Tšehhiliitmin
e 
 
Šveits 
1291 Eidgenossenschaft ja Šveitsi tekkimine​. 1291 sõlmisid kolm metsakantonit 
(Schwyz, Uri ja Unterwald) Igavese Liidu (Eidgenossenschaft) kaitsmaks ühiselt oma 
vabadust Habsburgide eest. Sellega liitusid hiljem teised kantonid ja tekkiski nn. Šveitsi 
riik. 
Itaalia 
Keisrivõim ja Itaalia ​Keisrid üritasid allutada Itaaliat ja taastada Rooma maailmariiki. 
Itaalia linn- ja väikeriigid olid kaubandusega jõukaks saanud ja soovisid iseseisvust. 
Roncaglia riigipäev 1158​ Keiser Friedrich I Barbarossa nõuab, et iseseisvunud Itaalia 
linnriigid annaks tagasi riigilt hõivatud valdused ja õigused , pani linnadesse keiserlikud 
asehaldurid (maksukogujad). Linnriigid kaotasid omavalitsuse. 
Lombardia Liiga: ​Põhja-Itaalia linnriikide liit kaitseks Friedrich I-se eest 1167-1191 ja 
1232-1237. Lombardia Liiga võitis keisrit ja saavutas iseseisvuse. 1191 läks liit laiali. 
1226 tuli liiga taas kokku Friedrich II vastu, kes allutas selle 1237 
Gvelfid ja gibelliinid. ​Itaalia poliitilised parteid 12-15 saj. Kujunesid välja 12. sajandil 
Konrad III Hohenstaufeni (teda kutsuti Waibilingiks) ja Baieri Heinrichi (Welf) vahelise 
konflikti kaudu. Itaalias: gvelfid toetasid paavsti ja gibelliinid keisrit. Nende 
omavaheline võitlus mõjutas kohalike poliitiliste juhtide valimist. 
Itaalia linnriigid. ​Vahemerekaubanduse pealt rikastuvad iseseisvad linnriigid tekkisid 
umbes 11.-12. saj. Nendele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. 
Normannid Lõuna-Itaalias. ​u 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi 
nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 
Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12 saj. algul liideti 
Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga 
Melfi konstitutsioon 1231 ​Sitsiilia kuningas ja S-R keiser Friedrich II koondas kokku 
Sitsiilias kehtivad seadused – loodi ametkonnad, seadusandlus, riiklik monopol ja 
otsesed ning kaudsed maksud  
Konradin ​Sitsiilia kuningas 1254-1258. Friedrich II pojapoeg. Nõustus saama paavsti 
vasalliks. 1258 Manfred kukutas ta Sitsiilia troonilt. 1268 üritas ta Sitsiilialt Anjou  
Carlolt tagasi vallutada, vangistati ja hukati. Ta oli viimane Hohenstaufen. 
 
SitsiiliakunnFIIpojapoeg-ÜritasSitsiiliatsaada-hukati 
 
Manfred ​(Sitsiilia kuningas 1258-1266)Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos 
paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. 1266 vallutas Anjou hertsog Carlo  
paavsti toetusel Sitsiilia ja tappis Manfredi 
 
FIIsohipoeg-paavstivastane-haarastrooni- tapeti  
 
Anjou Carlo​. (Sitsiilia kuningas 1266-1282; Napoli kuningas 1282-1285) Anjou hertsog, 
kes vallutas Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. 1258 hukkas Konradini. Tekitas 
sitsiillastes vastumeelsust, sest tõi saarele prantslastest garnisoni. 1282 kukutati ta 
Sitsiilias Sitsiilia vesperi ajal. Säilitas võimu Lõuna-Itaalias, kus kuulutas välja Napoli 
Kuningriigi. Pidas seejärel sõda Sitsiiliaga 
 
Sitsiilias-hukkasKonradini-prantsusegarnison-kukutati-Napolisse 
 
Sitsiilia vesper 1282 ​Prantslastest garnisonist ja kõrgetest maksudest tüdinud 
sitsiillased hakkasid Lihavõtte esmaspäeval mässama ja tapsid prantslastest 
sõjaväelased. Anjou Carlo kaotas võimu Sitsiilia saare üle, Sitsiilia kuningaks kutsuti 
Manfredi pärija Aragoni Pedro III 
Aragoni dünastia It-s. ​Sitsiillased kutsusid enda kuningaks Aragoni kuninga Pietro. 
Sellest alates jäi Sitsiilia saar Aragoni dünastia kätte ( kusjuures Sitsiilia kuningad ei 
olnud enamasti Aragoni kuningad). 15. sajandil sattus Sitsiilia Aragoniga 
personaaluniooni. 1504 sai Hispaania (Aragoni ja Kastiilia) kuningas Fernando oma 
kätte ka Napoli kuningriigi. 
 
Pietro I​ (Aragoni kuningas (Pedro III)1276-1285;Sitsiilia kuningas 1282-1285) 
Manfredi pärija, valiti sitsiillaste poolt Sitsiilia kuningaks. Kaitses saart Anjou Carlo 
rünnakute eest. 
 
PedroIIIAragon-kaitsesAnjouCarloeest 
 
Prantsusmaa: 
Hugh Capet​ (987-996)Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma 
trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis 
ta oma poja kaaskuningaks. 
 
987rajasKapetingi-rajaskorra 
 
Kapetingid.​ Prantsuse kuningadünastia 987-1328. Kapetingidel oli kombeks troonile 
asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide 
dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord . Kuningas valitses 
tegelikult vaid oma domeeni, seetõttu hakkasid Kapetingid tasapisi teisi feodaalvaldusi 
oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi 
tsentraliseeritumaks riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik. 1328 
suri viimane Kapetingist kuningas Charles IV ilma järglasteta. 
Louis VI​ Paks​ (valitses 1108-1137)Allutas domeenis tegutsenud röövelparunid. Sai 
investituuri reguleerimisega paavsti toetuse. 1109-1135 sõda Inglismaaga. 1124 lõi 
tagasi Saksa-Rooma. 
 
Investituurireguleerija-paavstitoetus-sõdaInglisejaSks-R 
 
Saint Denis’ abt Suger  ​(suri 1151) Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse 
keskvalitsuse . Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas 
Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. 
 
Paksunõuandja-suhtedkuningajarüütliordudevahel-asendasPüha 
 
Philippe II Auguste ​ (valitses 1180- 1223 ) 1181-1186 sõda Burgundia, Champagne ja 
Flandriaga, liitis alasid domeeni. Oli algul Richard Lõvisüdame liitlane. 1189 -1191 
osales III ristisõjas, lahkus seal enne Richard Lõvisüdant.1202 kuulutas Inglise kuninga 
John Maata reeturvasalliks (John maata abiellus ühe oma vasalli kihlatuga) ja vallutas 
tema läänid Prantsusmaal. Niiviisi suurendas ta domeeni kahekordseks. 1209 algas 
ristisõda albilaste (usulahk Lõuna-Prantsusmaal) vastu, selle käigus allutati ka 
ketseriteks kuulutatud templirüütlid. 
 
Iiristisõjas-JohnMaatareeturiks-vallutastalääni-suurendasdomeeni-vs.albilasedja
templirüütlid 
 
Bouvines’ lahing 1214​ Prantsuse kuningas Philippe II Auguste võitis Inglismaa, 
Flandria , Boulogne ja Saksa- Rooma ühendväed kindlustades nii Prantsusmaa tugevuse. 
Selle lahingu tulemusena kaotas keiser Otto IV oma võimu Saksamaal ja suri järgmine 
aasta. 
Prantsuse riigiaparaadi tsentraliseerimine . ​Asendas õukonna aadlikud keskklassist 
nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti 
läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu ( parlament ) 
asutamine. Asutati ametnikkond , kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas 
otsene maksustamine, koostati riigieelarve . 
Pariisi parlament ​oli​ kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga 
otsused ja panna veto. 
Albilaste sõjad. ​Ristisõda albilaste vastu 1209-1229. Albilased olid ususekt 
Lõuna-Prantsusmaal. Sõja ettekäändeks oli paavsti legaadi mõrvamine Toulouse krahvi  
Raimond VI paaži poolt. Ristisõdijad Simon de Monforti juhtimisel võidavad nii 
Toulouse krahvi, kui ka tema liitlase Aragoni kuninga Pedro II (viimane hukkus Muret’ 
lahingus 1213) ja allutavad Lõuna-Prantsusmaa. 1218 Simon de Monfort hukkus ja 
Raimond VI haaras oma alad tagasi. Sõjad jätkusid aastani 1229, mil tehti Toulouse ja 
kuninga vahel rahu. Nende sõdade käigus tapeti enamus albilasi ära, usulahk kadus 
tasapisi. 
Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule​ Albilaste sõjaga sai kuningavõim 
Laungedoci. Toulouse hertsogi tütar abielus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka 
Toulouse kuningadomeeniga. 
 
Philippe IV​ Ilus​ (kuningas 1285- 1314 )​ ja Madalmaad​. Flandria oli küll Prantsusmaa 
koosseisus aga toetas siiski Inglismaad. 1297- 1299 sõda Inglismaaga, Philippe IV hõivas 
Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtrai 
lahingus. 1303 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne (end. Akvitaania), Inglismaa 
loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria 
 
hõivasFlandria-sõdaInglisega-loovutabGuyenne’i-allutabFlandria-maksustabkiri
ku-Avignonimeelitaspaavsti-lasiröövida-arreteerisTemplirüütlid-ketserinatulerii
dal-võladkustutati-varaendale 
 
Philippe Ilus ja paavstid. ​1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku, paavst keelas 
kirikul riigile makse maksta, Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise . 1301  
arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastukaaluks paavsti ülimuslikkust 
kuninga üle. Philippe nõudis paavsti kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk 
vabastas paavsti. 1305 asus ametisse uus, prantslasest paavst. Tänu ebastabiilsusele 
Rooma linnas suutis Philippe ta meelitada resideeruma Avignoni , kus paavst oli 
Prantsuse kuninga mõju all. 
Templiordu likvideerimine. ​Pärast viimaste valduste kaotamist Pühal maal (Akko 
1291) oli Templiordust saanud vaid kamp võimsaid pankureid. Nende moraal oli alla 
käinud, kuid raha oli neil palju. 1295 läks prantsuse kuningakassa Templiordu kätte 
(riik oli neile võlgu). 1307 lasi Philippe kõik templirüütlid arreteerida süüdistatuna 
ketserluses. 1311-1312 paljud rüütlit põletati tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul 
laiali. Templiordu varad sattusid aga Prantsuse kuningale. Samuti kustutati kõik riigi 
võlad Templiordule 
Generaalstaadid​ Keskaegne seisustekogu Prantsuse kuninga juures. Sinna kuulusid 
esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl. Kutsuti esimest korda kokku 
1302, et toetada Philippe IV võitlust paavstiga. Esimesed generaalstaadid toetasid 
kuninga otsust, muud valikut neile ei jäetud. 
Edward III trooninõudmine​. Inglismaa kuningas Edward III oli Philippe IV ilusa 
tütrepoeg, seetõttu oli tal õigus Prantsuse troonile. Teine troonipretendent oli Philippe 
Ilusa vennapoeg Philippe de Valois . Kuna Prantsusmaa troonipärimisõigus lähtus saali 
õigusest, siis oli naisliinipidi pärimine keelatud. Inglismaal oli naisliini pidi pärimine 
lubatud. Prantsuse troonile sai Philippe de Valois 
Saja-aastase sõja algus​. Sõda algas 1337 , kui Prantsusmaa hakkas toetama  Šotimaad 
Inglismaa vastu. 1340 hävitasid inglased prantslaste laevastiku. Sõja alguses kaotasid 
prantsuse rüütliväed mitu lahingut järjest inglise rahvavägedele. Inglise troonipärija nn. 
Must Prints ​ juhtis sõjakäike Guyenne. 
Crecy lahing 1346​ kahekordse ülekaaluga prantsuse rüütliväed kaotasid ingliaste 
vibumeestele. Otse pealetungile asunud rüütlid notiti pikkvibude abil maha. Inglased 
kasutasid ka tulirelvi. Hukkus 3000 prantslast ja 100 inglast. 
Poitiers’ lahing 1356. ​Inglise troonipärija Must Prints võitis Prantsuse kuninga Jean II 
Hea väed ja vangistas tolle. Seetõttu algasid Prantsusmaal sisemised vastuolud: Pariisi 
ülestõus (1357-58) ja Jacquerie 
Dofään Charles ja Generaalstaatide reform . ​Dofään Charles kutsus kokku 
generaalstaadid, kes nõudsid 4 piiskopist, 12 aadlikust ja 12 linnakodanikust koosneva  
valitava nõukogu moodustamist kuninga juurde ning kontrolli maksude laekumise ja 
rahavääringute üle. Dofään nõustus. Dofään Charles sai 1364 Prantsusmaa kuningaks 
Charles V-na. 1369 alustas ta taas sõda Inglismaaga ja vallutas varem kaotatud alad 
tagasi 
Jacquerie​ suur talupoegade ülestõus 1358. Talupojad mässasid aadlike omavoli, 
kõrgete maksude ja pikaaegse sõja vastu. Väikesest konfliktis alanud mäss levis 
kulutulena üle Prantsusmaa. Mässu surus maha Pariisi kaptenkindral Navarra kuningas 
Charles II (mitte dofään Charles) 
1360 Prantsuse-Inglise rahu​. Edward III loobus Prantsuse trooninõudest ja sai ilma 
vasallivandeta endale ühe neljandiku Prantsusmaa territooriumist. 
Charles VI ​(sünd 1368, valitses 1380-1422)Sõda jätkus. 1389 tegi Inglismaaga rahu. 
1392 läks Charles VI hulluks. Regendina valitses tema vend Louis d’ Orleans , kuid tegelik 
võim riigis oli Burgundia hertsogil Philippe Julge (suri 1405). 1407 lasi Burgundia 
hertsog Jean Kartmatu Louis d’Orleans’i mõrvata. 
 
Rahuinglismaaga-läkshulluks-regentvendLouisd’Orleans 
 
Burgundlased ja armanjakid​ Kuna Bernanrd de Armagnac oli Louis d’Orleans’i äi, siis 
algas armanjakide ja burgundlaste vahel verine sõda. 1413 haarasid burgundlased 
Pariisis võimu ja korraldasid veresauna, dofään kutsus appi armanjakid, kes korraldasid 
omapoolse verevalamise. 1415 alustas Inglismaa, kodusõda ära kasutades, taas sõda 
Prantsusmaa vastu. 1418 vallutasid burgundlased linna tagasi, dofään põgenes Bourges’ 
ja kuulutas end regendiks. 1419 dofään tappis Burgundia hertsogi Jean Kartmatu. 
Seetõttu meelestus Burgundia Prantsusmaa vastu. 
Azincourti lahing 1415 ​Inglismaa vibukütid võitsid vihmasel lahinguväljal mudasse 
vajunud prantsuse rüütleid. Prantslastel 7000 langenut. 
Prantsuse-Inglise rahu 1420  ​Inglismaa kuningas ja Burgundia hertsog sõlmisid 
rahulepingu Charles VI naise juuresolekul. Dofään kuulutati pärimisõigusetuks, 
Inglismaa kuningas Henry V sai prantsuse troonipärijaks. Sõda dofääni ja armanjakkide 
vastu. 
Orleans’i piiramine 1429. ​Inglismaa ja Burgundia väed piirasid Orleans’i linna. 
Prantsuse väed Jeanne D’Arc’ i juhtimisel vabastasid Orleans’i piiiramisrõngast. 
Tegemist oli prantslaste murdepunktiga Sajaaastases sõjas 
Charles VII​ (dofään, kuningas 1429-1461) põgenes Boruges’i (1418), kui Burgundia 
vallutas Pariisi ja kuulutas seal end regendiks (teda toetasid armanjakid). 1419 kohtus 
burgundia hertsog Jean Kartmatuga, lasi tolle tappa. 1420 võeti talt trooni pärimise 
õigus. 1422 kuulutasid armanjakid ja kirik ta kuningaks. 1429 krooniti Reimsis 
kuningaks- 1435 leppis ära Burgundiaga. 1453 Sajaaastane sõda lõppes võidukalt. 
 
Armanjakidtoetasid-tappisJeanKartmatu-kuulutatikuningaks-kiriktoetas 
 
Jeanne D’arc​ ( 1412 -1431)Talutüdruk, kes nägi ilmutust ja pidas end Prantsusmaa 
päästjaks 1429 sai ta dofään Charles VII jutule ning murdis Orleans’i piiramisrõnga. 
Järgmised võidud tõid talle tohutu populaarsuse. 1430 eemaldati ta peaväe juhtimiselt. 
1430 sattus ta burgundlaste kätte vangi ja põletati nõiana. 
 
Ilmutus-päästja-murdispiiramisrõnga-sattusvangiburgundlastekätte-põletatinõia
na 
 
Saja aastase sõja lõpp 1453​. Pärast Jeanne D’arc’i saavutasid prantslased sõjas edu 
ning 1453 vallutati üks viimaseid inglaste valdusi Guyenne. Sõja lõpuks jäi inglastele 
Prantsusmaal vaid üks valdus – Calais. 
Louis XI​ (kuningas 1461-1483)Võitles edukalt suurfeodaalidega. 1467-1477 sõjad 
Burgundiaga, mille ta lõpuks allutas. Rajas tugeva tsentraliseeritud kuningriigi. Pidas 
sõdu Aragoniga. 1482, kui Burgundia Maria suri, andis Maximilian kuningale Burgundia 
ja Picardia ja Artois. 
 
Tugevsuurriik-allutasBurgundia 
 
Hiliskeskaegne Burgundia: 
1361 suri Burgundia hertsogite liin välja, Burgundia liideti kuningriigiga. 
1363 sai Burgundia hertsogiks Prantsuse kuninga vend: 
Philippe Julge​ (1363-1404) Oli Prantsusmaa tegelik valitseja 1392-1404. 1382 surus 
maha mässavad flaamid .1384 sai abieluga Flandria, Artois ja Nevres’. 1384 sai 
Saksa-Rooma keisrilt lääniks Franche-Comte ehk Burgundia markkrahvkonna. 
 
Tegelikvalitseja-abiellussaiFlandria-Sks-R = Burgundiamarkkrahvkond 
 
Jean Kartmatu​ (1404-1419)1407 lasi mõrvata Louis d’Orleansi ja alustas sellega sõja 
Armagnac’iga. 1413 korraldas Pariisis veresauna.1415 Inglismaa taasalustas sõda 
Prantsusmaaga. 1418 hõivas Pariisi. 1419 tapeti kohtumisel dofään Charles VII-ga. 
 
mõrvasLouisd’Orleani-Armagnacisõda-Pariisiveresaun-tapetikohtumisel 
 
Philippe Hea​ (1419-1467)Korraldas kättemaksuks isa eest 1420 Prantsuse-Inglise 
rahulepingu. Toetas Inglismaad sõjas dofääni vastu. 1435 läks sõjas Prantsusmaa poole 
üle. Allutas Madalmaad. 
 
Pr-Ing- rahuleping -toetasinglismaad-läkssõjasPRpooleüle-allutasMadalmaad 
 
Charles Südi​ (1467-1477)Juhtis 1461 aadlike liigat kuninga vastu. Oli viimane 
opositsioon tsentraliseeritud Prantsuse riigile. 1467-1475 sõda kuningaga. 1473 lõpetas 
Madalmaade allutamise Burgundiale.1475-1477 sõda Šveitsiga, hukkus lahingus Nancy  
all. 
1477 sai Burgundia hertsogiks (abielu teel) saksa troonipärija Maximilian 
 
Aadliteliigakunnivastu-viimaniopositsioon-hukkuslahingus 
 
Inglismaa: 
Anglosakside riigid. ​Anglid ja saksid hakkasid tungima Inglismaale V sajandi keskel. 
Saksid vallutasid Lõuna-Inglismaa, Anglid Kesk-Inglismaa, jüüdid Kenti. Anglosaksidel 
oli komme valida endale ohu korral nn. ülemkuningas. V-VIII sajandini kestnud sõjas 
allutati suuremosa britoonide riike (va Walesi riigid). Põhilised anglosaksi riigid olid 
Wessex , Essex, Sussex (saksid), Mercia , Ida-Anglia, Northumbria (anglid) 
865 algas taanlaste invasioon  
Alfred Suur ​(871-899) Wessexi kuningas, kes tuli troonile taanlaste invasiooni ajal. 
876-878 taanlaste rünnakud hõlmasid ka tema riigi (varjas end teatava aja soodes ). 878 
kogus armee ja vallutas taanlaste tugipunkti Wessexis, tegi taanlastega rahu. Uuendas 
sõjaväge, ehitas laevastiku, tegi piirikindlustused, lasi koostada anglosaksi õiguse 
kogumiku . Tõlkis ladina ja vanakreeka keelest teoseid. Kasutas sõjas kreeklaste taktikat. 
886 vallutas ta taanlastelt Londoni ja kuulutati Inglismaa kuningaks. 893 lõi tagasi 
taanlaste rünnaku’ 
 
Wessex- taanlased -rahu-anglosaksiõigusekogumik-ladina-vanakreeka-teosed-Lon
don-Ing-kunn 
 
Danelagh (Danelaw) 878- 10. saj. ​ala Inglismaal (Ida-.Anglia, Essex, Northumbria), 
kus ​valitsesid taanlased ja kehtisid taani seadused.​ Danelaw moodustati ​878 
Wessexi ja taanlaste vahelise rahuga. Danelaw’s puudus ühtne riik. See vallutati 
aegamisi Inglismaa poolt, viimane riik ( York ) langes 954 
Danegeld –​Inglismaa kuninga Aethelred II (978- 1016 ) poolt kogutud üleriigiline kõrge 
maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 
1013 vallutasid taanlased Inglismaa. 
Knud Suur​(1016- 1035 )Taanlane, kes valiti inglise rahva poolt kuningaks, et vabaneda  
Danegeldist. Võttis vastu ristiusu. 1018 sai ta ka Taani trooni. Hakkas jagama välja 
feodaalvaldusi. Sõdis Rootsi ja Norraga. 1028 vallutas Norra ja lõpetas oma Põhjamaade 
impeeriumi moodustamise. 
 
Danegeld- ristiusk -Taanitroon-feodaalvaldused-impeeriumRootsiNorra 
 
Edward Usutunnistaja​ (elas 1002-1066, valitses 1042-1066)Aethelredi poeg, elas 
Normandias pagenduses. 1041 kutsus Inglise kuningas Hardekanut ta Inglismaale ja 
pärandas talle trooni. Valitses normannidest kaaskonna abil. Sattus vastuollu 
anglosakse toetava mõjuka Wessexi krahvi Godwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt 
välja. 
1062-1064 sõda Walesiga Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. 
Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. 
 
Aethelredi poeg-Normandiast-normannikaaskond-vs. 
Wessex-WestminsterAbbey-pühak 
 
Inglismaa vallutamine Normandia poolt 1066. ​1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, 
kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed 
ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas ​Hastingsi​ lahingu normannidele, keda 
juhtis ​William Vallutaja​. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal 
tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte ​minu vasalli vasall ei ole minu 
vasall​ Inglismaal ei kehtinud ). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. 
 
 
Domesday Book. ​ 1086 William Vallutaja poolt koostada käsitud üleinglismaaline 
uurimus, kuhu oli märgitud jõigi feodaalvalduste suurus ja nende aastane sissetulek, 
mille alusel sai muuta maksustamise seadust. Domesday Book’i alusel kutsus William 
Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest 
köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). 
Plantagenetid ​on Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise 
kuningatütar abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. 
Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid 
omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne-Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse 
Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks 
allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Šotimaad. Saja aastase sõja ajal 
ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. 
Henry II​ (valitses 1154-1189) reformid . Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja 
Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, ​mida võisid kasutada kõik 
vabadikud . ​Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. 
Arvekojast sai rahanduskoda. Šerif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud ​jäid 
kuningakohtust kõrgemaks. 
 
Plantagenet-kuningakohus-õigussüsteem-vandekohus-vaimulik=ülem 
 
Thomas Becket ​(elas 1118-1170) Oli Henry II sõber. 1154 nimetas kuningas Henry II 
ta oma kantsleriks (peamine nõuandja). 1161 sai tast Cantebury peapiiskop , loobus 
kantsleri ametist. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada 
kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid 
too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury 
katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak. 
 
HII sõber- kantsler -Cantebury-ülimuslikkus-mõrvati-pühak 
 
Richard I Lõvisüda​ (kuningas 1189- 1199 )1172 sai isa (​Henry II)​ käest Guyenne 
hertsogiriigi. Pidas seejärel sõdu Henry II vastu (Richardit toetas Prantsuse kuningas 
Philippe II). 1189 sai ta Inglise kuningaks. 1189 asus ristiretkele (III ristisõda), oli seal 
Egiptuse võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik taastati ). 1191 vallutas ta 
Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 1192 võeti ta vangi, kuid pääses 1194 ja 
naases Inglismaale. Seal allutas ta oma despootliku regendist venna John Maata. 1197 
ründas Walesi. Seejärel tungis ta Prantsusmaale ja sai seal surmavalt haavata . Jättis 
riigivalitsemise ministrite ja ametnike kätte. Tema ajal oli kõrged maksud, et tasustada 
ta sõjakäike. 
 
HIIpoeg-Guyenne-sõjad-kunn-IIIristisõda- Jeruusalemm -Küpros-JohnMaata-Prant
susmaa 
 
Magna Charta Libertatum ​nn. Inglise põhiseaduse piibel . Magna Charta kinnitati ​1215 
aadlike ja kuningas John Maata vahelise sõja rahulepinguna. Sellega kinnitas kuningas 
parunite õigused (vastuhakkuõigus), selle põhjal on kõik isikud seaduse ees võrdsed (ka 
kuningas), valitseja peab alluma enda kehtestatud seadustele, maksumaksjad peavad 
olema nõus kehtestatud maksudega. See leping on üks tänapäeva demokraatliku korra 
alustalasid 
Henry III​ (sünd 1207, kunn 1216-1272)Soosi prantslasi, valitses pillavalt. 1217  
toimusid mässud. 1224 -1259 sõda Prantsusmaaga, kaotas Poitou ja maad Angevinis. 
1259 (​Oxfordi provisioonid​) parunid sundisid Henry III moodustama kuninga 
nõustamiseks ja valitsemise kontrollimiseks ​15 parunist​ koosneva nõukogu. 1264 
kuningas tühistas provisioonid. 1264-1265 kodusõda parunitega, 1265 kutsuti kokku 
parlament ( piiras kuninga võimu). 
 
Oxfordiprovisioon-15parunit-parlament 
 
Parlament​. Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan . Kutsuti esimest korda kokku 
1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. 
Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas 
tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda 
ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. 
Edward II​ (1307-1327) Sõdis Šotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne 
valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama ​21 aadlikust​ koosneva nõuandva 
kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis ​Thomas Lancaster ​. 1322 võitis kuningas Thomas 
Lancasteri väed. 1326 kuninganna ​Isabella​ korraldas mässu, võitis kuninga väed ja 
sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati 
 
21-aadlikut-Lancasteritvõitis-Isabellamäss-parlament-mõrvati 
 
Edward III​ (1327-1377) 1333 ründas Šotimaad. Omas šanssi saada Prantsuse 
kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole 
riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab 
majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist 
sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas 
sõda, seekord olid prantslased edukad . Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma 
armukese mõju all. 
 
100asõda-mustsurm- majanduskriis -sõltumatuspaavst-seniiline 
 
Lollardid ja 1381 ülestõus. ​Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid 
Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette 
suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti 
seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine  
Lancasteride võimuletulek. ​ 1387 sai​ Henry of Lancaster Richard II vastase partei 
juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV 
Lancasteride suguvõsast. Alguses suruti maha 
Rooside sõjad ​(1455-1485) Inglismaa kodusõda Lancasteri dünastia ja Yorki dünastia 
vahel. Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa 
krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja 
Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri pärija Henry Tudori 
võiduga, Inglismaal sai troonile Tudori dünastia 
Bosworthi lahing 1485​. Lancasteri troonipärija Henry Tudor maabus Walesis ja võitis 
kuningas Richard III väed. Henryst sai Inglismaa kuningaks Henry VII, algas Tudorite 
dünastia. 
 
 
 
Viikingid: 
 
Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke. ​Esimesed riiklikud moodustised olid 
juba enne viikingiaega (VI-VII sajandi Svea rike Rootsis). Riikide teke jäi põhiliselt siiski 
9.-11. sajandil, esimesed neist olid ebapüsivad baseerudes maakondlikel tingidel. 
Esimesed misjonärid käisid Taanis juba 710, IX sajandi algul ristiti esimesed konungid  
(kuningad). Ristiusustamine oli vaevaline (mõnel pool sai Kristus muinasusu jumalaks ) 
kohalike vastuolude tõttu. Tihti esines mõlemal pool vägivalda ja hävitamist. 865 
hävitati kuningas Gormi poolt kõik, mis ristiusk Taanis saavutanud oli. Tõelist edu 
saavutati alles riikide ühendamise aegu, sest ristiusustamist võis kasutada ettekäändena 
paganlike alade hõivamiseks. 
Jüütimaa kuningas ​ Harald Sinihammas​ (u. 940/50 – 985) ühendas Taani riigi ning 
võttis u. ​960​ vastu ristiusu. Tema järglased Sven Harkhabe (985-1014) ja Knud Suur 
(1018-1035) tõid Taanisse inglise misjonäre, viimase ajal rajati Lundi, Odenese ja 
Roskilde piiskopkonnad . XII sajandi keskpaiku jõudsid Taani tsistertslased , kes viisid 
ristiusustamise lõpuni. 
Norra ühendamine oli raskem: u. 872-u.933 valitses ​Harald Kaunisjuus​, kes suutis riigi 
ajutiselt ühendada. Pärast tema surma algas julm võimuvõitlus ja kodusõjad, mis 
lõppesid u 970, kui Taani kuningas Harald Norra vallutas. 995 Olav Tryggvasson (suri 
1000) vabastas Norra, tugevdas kuningavõimu nii palju, et talle allus kogu rannikuala . 
Ta oli kristlane , kes purustas paganausu templeid ja pühapaiku, kuid ei saavutanud 
suurt edu. ​Olav​ Püha​ (1015- 1029 ) võimu tunnustati juba sisemaadel. Tema 
korraldatud misjon oli vägivallast edukam , kuid ristiusk levis laiemalt alles pärast tema 
surma.1028 langes Norra Taani alla. Iseseisva ühendatud Norra lõi Harald Hårdråde 
aastal 1047. Piiskopkonnad rajati Norras alles XII sajandil. 
Rootsi riik tekkis umbes ​1000​, kuningas Olof Skötkonungi ajal ning oli struktuurilt  
laialdase omavalitsuse ja iseseisva seadusandlusea maakondade (​landide) ​liit. Kuningas 
oli valitav ning tema peamine ülesanne oli juhtida maakondade ühist sõjaväge.​1008 
võttis ​Olof Skötkonung​ vastu ristiusu, kuid riik misjonitööd ei ergutanud – kristlus  
eksisteeris võrdsena muinasusuga. Uppsala muinasusu tempel säilis aastani 1138, 
viimane ohverdamine oli seal 1084. XII sajandi lõpus loodi Rootsis piiskopkonnad ja 
Uppsala peapiiskopkond. 
 
9-11moodustis-vaevaline-verine-HaraldSinihammas960-inglisemisjonärid-tsiste
rtslased-HaraldKaunisjuus-kodusõjad-OlavPüha-pärastsurma-Rootsis1000riik10
08ristiusk-paralleelpaganlusOLOFStötkonung 
 
 
 
 
Taani. 
Eellugu : 
1076 suri kuningas Sven Estridson, kes jättis järgi 15 poega ja 4 tütart( kusjuures kõik olid 
vallaslapsed), seetõttu toimusid Taanis 1076-1157 kodusõjad. Nende kodusõdade ajal 
vallutasid vendid 2/3 Taani aladest ja ka Rügeni saare. 
Valdemar I​ Suur​ (Taani kuningas1146/57- 1182 )1146-1157 troonisõjad Svend III ja 
Knud III. Ühendas Taani taas ühe isiku võimu alla. Tugevdas, koostöös kirikuga , 
keskvõimu. 1159 alustas ristisõda Läänemere lõunakaldal elanud slaavlaste 
vastu.1160-1164 sõdis koos Heinrich Lõviga vendide vastu. Tegi end Saksa-Rooma 
alamaks. 1168 vallutas Rügeni saare. Alistatud vendid ristiti (kui vaja siis 
sunniviisiliselt). Sõjas vendidega kindlustati ka Taani maismaapiir ja rajati kindlustusi. 
Muutis Taani kuningavõimu päritavaks. Tema peamiseks nõuandjaks ja toetajaks oli 
tema vend ​Absalon​ (Roskilde piiskop, alates 1178 Lundi peapiiskop). Ühest Absaloni 
poolt rajatud kindlustusest arenes hiljem välja Kopenhaagen . 1180-1181 vallutas osa 
põlu alla sattunud Heinrich Lõvi valdustest (Lübecki) 
 
Keskvõim-päritav-kirik-vendid-Rügenisaar- ristimine -ristisõda- slaavlased -Absalo
n-Kopenhaagen 
 
Valdemar II Võitja​ (Taani kuningas 1202-1241) Eelmise poeg. Alates 1188 oli ta 
Schleswigi hertsog, kellena ta vallutas Hamburgi ja Lübecki linnad ning Holsteini ja 
Mecklenburgi vürstiriigid. 
1203 saarlased rüüstasid Lõuna-Rootsis. 1206 ründas Saaremaad. 1210 vallutas 
Väike-Pommeri, ründas Preislasi. 1214 vallutas Lauenburgi. Otsustas sekkuda 
ristisõdadesse Baltikumis. 1219 maabus Eestis Lindanise all ja allutas Põhja-Eesti. 1222  
tungisid saarlased Saaremaale, kuid peksti sealt välja. 1223 sattus Valdemar II jahil olles 
sakslaste kätte vangi ja pidi vabanemiseks loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud 
Rügeni saar ja Põhja-Eesti (see info on Põhjamaade ajaloost, mujal sellest juttu ei ole). 
1227 kaotas Bornhövedi lahingu saksa vürstide vastu, kaotas kõik valdused 
Põhja-Saksamaal. 1227 Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt Põhja-Eesti.1238 Stensby  
leping, kindlustas endale võimu Põhja-Eesti üle. Lasi koostada ​Jüütimaa seadustekogu  
ja ​“Taani hindamisraamatu​”, kindlustas nii keskvõimu, korraldas seadusandluse 
keksvõimu alla ja parandas maksustamist. Pärast ta surma algasid Taanis 
segadusteajad. 
 
Schleswig-Hamburg-Lübeck-Eesti-kaotasOrdule-Jüütimaaseadustekogu-Taanihin
damisraamat 
 
Taani interregnum 1332 -1340​. (vt ka Maailma Ajaloo atlas ). 
Eellugu: Pärast 1282 alla kirjutatud Vordingborgi akti said aadlikud endale esinduskogu 
Danehof. Kuningas Kristofer II (valitses 1319-1332) oli täielikult aadlike mõju alla, kes 
sundisid teda, aastal 1320 , Danehofi pidevalt eksisteerivaks nõuandekoguks nimetama. 
Hiljem aadel pagendas Kritstoferi ja too suri võõrsil. Pärast Kristoferi surma uut kuningat 
ei kroonitud. 
Võim riigis läks Danehofi kätte. Interregnumi perioodiks oli sakslaste mõju riigis 
kasvanud nii tohutult suureks, et taanlaste võimu all oli vaid üks Jüüti poolsaare 
maakond, kõikjal mujal võimutsesid sakslased ( kaupmehed ). 1332 toimus Skånes 
sakslaste vastane talupoegade ülestõus, mille järel taanlased Skåne Rootsile maha 
müüsid. Olukord riigis oli muutunud kriitiliseks. Seepärast otsustasid aadlikud troonile 
panna: 
 
Danehofaadliesinduskogu-saksakaupmehemõju-Skaoneülestõus-müüdiRootsile-
kriitline-uuskuningasvaliti 
 
Valdemar IV Atterdag​’i(valitses 1340-75) Hakkas riigi olukorda parandama. 1340 
müüs Rootsile Hallandi. 1343 Jüriöö ülestõus Põhja-Eestis. 1346 müüs Põhja- Eesti 
Saksa Ordule. Sai niimoodi raha sakslaste väljatõrjumiseks Taanist. 1349 oli suuremas 
osas riigis taas kehtestatud Taani kuninga võim. 1349-1350 tabas Taanit katk. Valdemar 
konfiskeeris katku ajal omanikuta jäänud mõisad ja võttis tagasi kroonilt väevõimuga 
hõivatud alad. 1350-nendail ostis ta mõned alad Rootsilt tagasi. 1359 vallutas Rootsilt 
Skåne. 1360 Taani hõivas Gotlandi, seetõttu algas sõda Hansa liiduga (1360-1370). 1362 
Hälsinborgi lahing – Taani võit, kuid sõda jätkus, sinna sekkus ka Rootsi (Hansa poolel). 
1369 Hansa Liit võitis Skånes Taani vägesid. 
 
müüsP-E-Jüriöö-rahasaksatõrjumiseks-katk-konfiskeerismõisadtaastasalad-vallu
tasSkaone-vs.HansaLiitGotland 
 
1370 Stralsundi rahu​. Rahu mis lõpetas Taani ja Hansa liidu sõja. Hansa kaupmehed 
said Taanis vaba kauplemise õiguse, samuti hakkasid nad kaasa rääkima Taani troonile 
saavate isikute suhtes. Õiguste tagamiseks sai Hansa Liit 4 kindlust Skånes võis sai 15 
aasta jooksul ​¾ kõigist maksudest 
Norra: 
Håkon IV Håkonson​ (valitses 1217-1263) Lõpetas sisesegadused. Korrastas riigi 
valitsemist, seadis sisse kõrgeima riigiametniku (kantsleri) ametikoha, lasi moodustada 
riiginõukogu. Võeti vastu troonipärimisseadus – trooni pärijaks võib olla vaid kuninga 
seaduslikud pojad, vanimal pojal oli eesõigus troonile, kuningavõim pidi olema 
jagamatu. Tegi lepingu Novgorodiga (Põhjala esimene rahvusvaheline leping) 
1261/62 Gröönimaa ja Island soostusid alluma Norra kuningale (mõlemal alal puudusid 
peaaegu täielikult sõjaväelased).Suri 1263 sõjaretkel Hebriidide saartele 
 
Riiginõukogu-kantsler-troonipärimisseadus-Gröönimaa-Island 
 
Magnus V Seadusteandja​ (1263- 1280 )Tugevdas valitsust. Andis välja rahvusliku 
seaduste kogu, milles määras kindlaks linnade ja aadli õigused ja sõjaväeteenistuse 
korra. Kuningale kinnitati seadusandlikud õigused. 1266 müüs Šotimaale Mani saare ja 
Hebriidid. 1277 lõppes kuningavõimu tüli kirikuga. 
 
Rahvuslikseadustekogu-linna,aadliõigusedsõjaväekord 
 
Rootsi: 
Jarlid. ​ Jarl oli keskaja Rootsis kõrgeim riigiametnik. 1167 sai jarl Birger Brosa nõrga 
kuninga tõttu riigivalitsuse enda kätesse. Sellest saigi alguse jarlide võim nõrkade 
kuningate üle. Birger Brosa poeg Folke nimest tuleneb Folkunite dünastia nimi. 1222 sai 
troonile kuueaastane Erik Eriksson , tegelik võim riigis oli Birger Jarlil. 1229 haaras Kunt 
Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231 
lubati Erik Eriksson troonile tagasi (jagas aastani 1234 võimu Knut ’iga). ​Birger Jarl 
abiellus kuningas Eriku õega ja sai 1248 jarliks, oli juba enne riigi tegelik juht. Tema 
valitsuse ajal loodi Rootsis tugev keskvõim ja provintsiseadustik, lõi kohtukorra. 
1249 -1250 vallutas ta alasid Soomes. 1250 kuningas Erik suri, Birger Jarl kroonis 
kuningaks oma poja Valdemari – Folkunid said Rootsi troonile. Aadel ei olnud rahul 
keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele 
Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte. 
Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade 
kaupmeeste tulekut Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Birger Jarl hoidis ka häid 
suhteid paavstiga. 
1319 loodi Rootsi aadlike esinduskogu –Riksråd 
 
BirerBrosa-FolkeFolkunid-provintsiseadustik-kohtukord-Folkunidtroon-BirgerJa
rl-hertsogkonnad-Stockholm-paavstigahästi-kaubandus 
 
Magnus VII Eriksson​ (valitses 1319-1364)Oli troonile asudes 3 aastane. 1319 päris 
oma vanaisalt Norra trooni. 1323 lõppes sõda Novgorodiga.1332 hakkas ta iseseisvalt 
valitsema.Ostis Taanilt Skåne jt alasid. 1343 andis Norra trooni oma pojale. 1350 andis 
välja tervet riiki hõlmava ​maaseaduste kogu​, mille järgi kuningas on aadlike poolt 
valitav ,tõsteti ​Riksråd​’ i osakaalu .1359-1360 kaotas Taanile Skåne ja Gotlandi. Ta poeg, 
Norra kuningas Håkon VI, himustas ka Rootsi trooni. Aadel ja kirik (Magnus oli suutnud 
mõlemaga tülli minna)ning Hansa liit aga toetasid Mecklenburgi hertsogi poega 
Albrechti. Abi leidis Magnus vanadelt vaenlastelt: pojalt Håkon VI ja Taani kuningas 
Valdemar IV-lt. See ei aidanud ja 1364 kukutas aadel Magnus VII trooni sai Albrecht . 
1371 üritas Magnus trooni tagasi võita kuid kaotas lahingu Albrehti vägede vastu. Ta 
suri Norras 1374. 
 
Maaseadustekogu-aadlikevalimine,Riksrad-tülisaadlijakirikugajapojaga 
 
Margarete​ I​ (Valitses Taanit, Norrat 1387-1397, Rootsit 1389-1389)​Valdemar IV 
tütar, 1363 abiellus ta Norra kuningas ​Håkon VI’ga.​  1376 sai Taani kuningaks ta 5 
aastane poeg Oluf, tegeliku võimu sai Margarete. 1380 suri Håkon VI j Olufist sai ka 
Norra kuningas. 1387 Oluf suri ja Margarete asus ainuisikuliselt Taanit ja Norrat 
valitsema. 1388 kutsusid rootsi aadlikud Margarete appi ebapopulaarse Albrechti vastu. 
1389 krooniti Margarete ka Rootsi kuningannaks. Lõi 1397 
 
Taani+Norra+Rootsi-HakonVIOluf-vs.Albrecht=Rootsi 
 
Kalmaari uniooni  ​(​1397​-1523)​ Taani, Norra ja Rootsi vahel. Unioon sõlmiti kuningas 
Erik (Taanis ​VII​, Rootsis ​XIII​, Norras ​III​) kroonimisel. Riikidel oli ühine kuningas ja 
välispoliitika. Sisepoliitika oli iseseisev. Tegelikult püüdis Taani Rootsit ja Norrat endale 
allutada. 
 
Kalmari unioon ja Rootsi 15. sajandil​. 1434 toimus Dalarnas Engelbert 
Engelbrektsoni ülestõus (Põhjamaade ajalugu lk 58.) Seejärel vallutas ta ulatusliku alad 
Rootsis. 1435 kuulutas rahvaesindus ​ Riksdag ​ kuningas Eriku tagandatuks ja Engelberti 
Rootsi regendiks. 1436 valis Riksdag kaasregendi Karl Knutssoni, mõni nädal hiljem 
Engelbert mõrvati. Nende sündmustega sai rootsi tegelikult Taani alt iseseisvaks. 
Formaalselt tagandati Erik alles 1439. 1440-1442 Kalmari unioon taastati, troonile sai 
Eriku tütrepoeg Kristofer III. 1448 krooniti Karl Knutsson Rootis kuningaks, Rootsi 
astus Kalmari unioonist välja. 1448-1457 Taani-Rootsi sõda, kuningas Karl kukutati 
Uppsala peapiiskopi abiga. Kalmari Unioon aastati, Rootis kuningaks sai Taani kunn 
Kristian I, tema karmid maksud kutsusid 1464 esile talupoegade mässu. 1464 sai Karl 
Knutsson taas kuningaks, kuid pidi Uppsala peapiiskopi mahhinatsioonide tõttu 1465 
põgenema. 1465 kuulutati Rootsi regendiks Erik Tott. Järgnes järjekordne sõda 
taanlastega, mille viimased kaotasid. 1467 kutsuti Karl Knutsson troonile tagasi. 1470 
pärandas võimu Sten Sture Vanemale, kes jäi tiitlilt regendiks. 1471 Brunkenbergi 
lahing – Rootis purustas Taani väed. Taanimeelne aadelkond ässitas 1495 Venemaa 
Rootsiga sõda pidama . Sven Sture Vanem lõi venelased tagasi ja pöördus reeturlike 
aadlike ja Taani vastu. Algas kodusõda, mille Sven Sture 1497 kaotas. Rootsi liideti taas 
Kalmari uniooniga. 
Vaata lisa Põhjamaade ajalugu lk.56-62 
 
 
Engelbert-Rootsivabanemine-Riksdagkaasregent- 
 
Tšehhi: 
Suur-Määri riik​. Vürstiriik peamiselt Tšehhi aladel (9saj. – 906). Tekkis 9. sajandi algul 
võitlustes frankidega. Esimene teadaolev vürst (arvatavasti ka riigi rajaja) Moimir I (val. 
830-846) oli Frangi riigist (hiljem Saksamaast) sõltuv. Tema järglane Rostislav 
(846-870) sai u. 869 riigi Saksamaast sõltumatuks luues sõltumatu Määri piiskopkonna. 
Seetõttu algas sõda Saksamaaga. Svatopulk (870-894) kukutas Rostsilavi ja andis ta 
sakslastele välja. Sõda Saksamaaga siiski ei lõppenud. 874 tegi Svatopulk Saksamaaga 
rahu, sai Blateni vürstiriigi, kaotas Alam-Pannoonia. Hiljem valutas Slovakkia, 
Böömimaa, Sileesia ja Lääne-Ungari (sel ajal ei elanud madjarid e. ungarlased veel seal.) 
Pärast Svatopulki surma jagunes Suur-Määri riik tema poegade vahel. 895 Tšehhi 
(Böömimaa) iseseisvus . 896 Ungari vallutas hilisemad Lääne-Ungari alad. 897 Lužcia 
iseseisvus. Suur-Määri kukkus lõplikult kokku ungarlaste rüüsteretkede tõttu. 906 
Määrimaa riigi jäänused liideti vägivaldselt Tšehhiga. 
 
vürstiriikTšehhiala-MoimirI1.vürst-rajaja-Rostislavsõltumatupiiskopkond-sõdaS
aksaga-langesungarlased 
 
Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas (1241- 1242 )​. Pärast Venemaa vallutamist 
(1240) Tungisid mongolid Ida-Euroopasse. Vägi jaotati kaheks: peajõud, mida juhtis 
Batu - Khaan ​ ja eelvägi, mida juhtis ​Haidu.​ Rünnak algas aprillis 1241 
Eelväed​ tungisid ​Haidu​ juhtimisel Poolasse, rüüstasid Krakovi . Seejärel võitsid nad 
Saksa Ordu, Poola ja sileeslaste ühisväed ning rüüstasid Sileesiat. Tšehhist löödi 
mongolite eelvägi tagasi ning nad suundusid Ungarisse appi peajõule. 
Saksamaal kuulutati välja mongolite vastane ristisõda. 
Põhiväed​ suundusid otse Ungarisse, nad võitsid Ungari sõjaväge Mohacsis ja rüüstasid 
Doonau madalikul. Nad ründasid horvaate, kuid said lüüa. Mongolite sõjavägi sõdis ja 
rüüstas kuni detsembrini Ungari pinnal. Detsembri lõpus hõivati Buda (Ungari pealinn). 
Seejärel peeti sõda Saksamaaga – rüüstati Austrias ja Dalmaatsias. 
Detsembris 1241 suri Mongoolia suurkhaan Ugedei. Kuna Euroopa sõjaretke juhtinud 
Batu Khaan​ soovis Mongoolia trooni lahkusid mongoli väed Euroopast 1242 kevadel. 
 
Eelvägi:Poola,Sileesia,Tšehhisttagasi-Põhivägi:Ungari-Budahävitamine-AustriaDa
lmaatsia 
 
Tšehhi riigi algus. ​(keskajal jaotunud Böömi- ja Määrimaaks.). 895 sai Böömimaa 
lagunevas Suu-Määrimaa alt iseseisvaks. Riiki hakkas valitsema Přemysliidide dünastia 
Praha (sel ajal Hradčany) linnast. Mõne ajaga (kuni aastani 906) allutati suurem osa 
Määrimaast – tekkiski keskaegne Tšehhi ehk ​Böömi vürstiriik​. Kiriklik iseseisvus 
saavutati 973, kui rajati ​Praha​  piiskopkond . 
Premysliidid.​ Tšehhi vürstidünastia, mis valitses 896-1305. ​Vaclav I Püha​ (921-929) 
tõi Tšehhisse ristiusu. 11. sajandi alguse sisetülide tõttu sai Tsehhist Saksamaa 
vasallriik . Samas olid mitmed Premysliidid siiski tugevad valitsejad, kes sõdisid 
aktiivselt Poola ja Ungariga. 1085 sai Tšehhi ajutiselt kuningriigiks. 12. sajandil: tänu 
saksa mõjule soodustasid Tšehhi kuningad saksa kolonisatsiooni, pandi alus 
mäetööstusele, kehtestati pärisorjus. Samal ajal oli riigi sisepoliitika väga ebastabiilne. 
Kindla troonijärglusseaduse puudumise tõttu toimus väga palju riigipöördeid, ka 
keskvõim oli nõrk. Otokar I Premysl (1197-1230) muutis 1198 trooni päritavaks, 
seetõttu lõppesid ka sisemised võimuvõitlused. 1212 sai Tšehhi Saksa-Rooma alt 
iseseisvaks. 13. sajandi keskel sai Tšehhi kuningas Saksa-Rooma kuurvürstiks. 1241 lõi 
Tšehhi tagasi mongolite rünnaku.Kuningas Otokar II Premysl (1253- 1278 ), kes oli ka 
Austria vürst, vallutas alasid Ungarilt. Tema ajal oli Premysliidide õitsenguaeg. 1273 
taotles Saksa-Rooma keisritrooni. 1273-1278 kestnud sõjas sai OttokarII keiser Rudolf I 
Habsburgi käest lüüa. Tšehhi kaotas kõik valdused v.a. Böömimaa (riigi tuumikala). 
Kuningas Vaclav II taastas Tšehhi võimsuse ja vallutas 1300 feodaalselt killustunud 
Poola. Viimane Premysliid Vaclav III suri 1306. Pärast tema surma Poola iseseisvus ja 
Tšehhis algasid trooniheitlused. 
 
9- 12saj -11saj:vasallriik-12saj:tugevadsaksamõjud-ebastabiilne-riigipöörded-13s
aj:kuurvürstlus 
 
Luxemburgid Tšehhi troonil ​(1310-1437) Tšehhi trooniheitlusest tuli võidukalt välja 
Luksemburgi krahv Johann. Tšehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai 
Tšehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 
Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tšehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis 
tšehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 
läks Luxemburgide kätte ka Ungari trooni (seal valitses kõrvallliin). Aastal 1400  
kaotasid Luksemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tšehhide hulgas uus ristiusku 
reformiv liikumine – hussiidid . 1419 Ungari, Tšehhi ja Saksa-Rooma ühendati 
personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid 
võimu Tšehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tšehhit ja 
Ungarit ühendanud personaalunioon  
 
Trooniheitlus-Sks-R-osa-tšehhidevaensaksavastu-hussiidid-hussiitidesõjaajalkao
tasidvõimu 
 
Karel I​ (kuningas 1346-1378, Saksa-Rooma keiser Karl IV nime all 1347-1378)Oma 
valitsuse alguses sõdis Poolaga. Tegi Tšehhi Saksa-Rooma riigi keskuseks. Tema 
valitsusaeg oli Tšehhi kultuuri ja majanduse õitsenguaeg, Praha linnas toimus vilgas 
ehitustegevus . 1348 rajas Praha Ülikooli. 1355 krooniti ta keisriks (enne oli vaid Saksa 
kuningas). 1356 andis välja ​Kuldbulla. ​Liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburg ja 
Tšehhi) Sileesia, Brandenburgi , osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist. 
 
Tšehhikeskus-PrahaÜlikool-Karli sild-Kuldbulla-keiser 
 
Vaclav IV ​(Tšehhi kuningas 1378-1419, Saksa-Rooma keiser 1378-1400)Tema ajal 
nõrgenes Tšehhi kuningavõim, algas Tšehhide iseseisvusliikumine. 1396 loodi 
kuninganõukogu (feodaalide võim kasvas). 1400 tagandasid kuurvürstid Vaclav IV 
Saksa-Rooma troonilt. Algul ta toetas umbes 1410 alguse saanud hussiitide liikumist. 
Hiljem aga taganes sellest ja lasi hussiitide juhi Jan Husi hukata. Vaclav IV sureb 16. 
juulil 1419, vaid pool kuud enne Hussiitide sõdade algust. Pärast teda sai Tšehhi 
kuningaks Saksa-Rooma keiser ja Ungari kuningas Sigismund. 
 
Iseseisvusliikumine-kuninganõukogufeodaalid-tagandatikuurvürstidepoolt-SKS-
RhukkasJanHusi 
 
Hussiidid​ feodalismi ja katoliku kiriku vastane liikumine Tšehhimaal, mida juhtis Jan 
Hus. Nende arvates oli õigus jumalasõnast mitte kinni pidavale valitsejale vastu hakata. 
Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma u. 1410. 1415 hukati liikumise juht Jan 
Hus. Pärast seda jagunes liikumine kaheks 
1) ​ taboriidid ​ (esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte) - nõudsid inimeste 
täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke 
reforme. 
2) ​kariklased​ (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) – nõudsid kirikuvarade 
tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult 
vaimulikele) ja saklsate võimu piiramist Tšehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega 
kokkuleppele ja reetsid taboriidid 
Hussiitide sõjad​ (30. juuli ​1419-1437​)30. juulil 1419 viskasid taboriidid J. Želivsky 
juhtimisel, aknast välja Praha linnanõunikud. Algas Praha ülestõus – mõne aja pärast oli 
kogu linn taboriitide võimu all.1420 kindlustasid hussiidid end Tšehhi lõuna ja 
kirdeosas ja rajasid sinna taboriitide keskuse – ​Tabori​ linna. Juulis 1420 andsid 
hussiidid välja oma ühised nõudmised nn. ​4 Praha artiklit ​, lisaks andsid taboriidid 
välja oma nõudmised nn. ​12 Praha artiklit​. 
1420 tungisid Saksa-Rooma keisri (ka Tšehhi kuningas) Sigismundi väed Tšehhi. 
Hussiitide​ vägesid asus juhtima  ​Jan Žižka​, kes kasutas kaitsetegevuses kergesuurtükke 
ja vankerkindlustusi. 
Vitkovi mäe lahing 14. juuli 1420 ​hussiitide võit 
Vyšehradi kõrgendike lahing 1. november 1420 ​hussiitide võit. 
1421 1. juuni Böömimaa ja Määrimaa ütlesid lahti Tšehhi kuningast Sigismundist ja 
moodustasid oma valitsuse. 
Kutna hora lahing 6. jan. 1422 ​hussiitide võit. 
Němacký Brodi lahing 10. jan.​ hussiitide võit. 
1423 tüli taboriitide ja kariklaste vahel - Jan Žižka juhitud taboriitide väed võitsid 
lahingu kariklaste vastu 
1424 Jan Žižka suri, taboriitide sõjaliseks juhiks sai Prokop Suur 
Usti lahing 16. jun. 1426​ hussiitide võit 
Tachovi lahing 4. aug. 1427  ​hussiitide võit 
1427-1428 ja 1429-1430 hussiidid rüüstasid Sileesias, Austrias ning Lusaatias ja levitasid 
oma usku. 
Domadžlice lahing 14. aug. 1431​ hussiitide võit 
1433 hussiidid rüüstasid Sileesias ja levitasid oma usku 
1433 Praha kompaktaadid – kariklaste nõutud kirikureform sooritati, kariklased tegid 
Sigismundiga rahu. 
Lipany lahing 30. mai 1434 taboriitide väed kaotasid keisri ja kariklaste vägedele 
1434-1437 hävitati viimased taboriitide salgad 
1434- 1452 vallutati taboriitide pealinn Tabor 
Tšehhimaa kuningad 15 saj. 
1437 läks Tšehhi troon Luksemburgide käest ära, 1440 sai Tšehhi kuningaks Austria 
hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaalunioon Saksa-Roomaga asemel 
tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (nimelt sai Ladislaus Ungari kuningaks). Tänu 
hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati 
Tabori linn oli Tšehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile Jiři Podiebrad, 
kelle ajal (1168) algas sõda Ungariga. 1471 sai Tšehhi troonile Poola dünastia 
Jagelloonid​. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri 
alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tšehhiga. Taastus ka 
personaalunioon Ungariga. 
 
AustriahertsogHabsburg-personaalunioonUngariga-Ungarikunnka-keskvõimtuge
vam-PooladünastiaJagelloonid 
 
Poola riigi algus. ​9. sajandil oli Poola aladel 13 väikest hõimuriiki. Polaanide vürst 
Miezko I (u 960-992) ühendas 10. sajandi lõpuks suuremosa Poola aladest oma võimu 
alla. Tekkiski Poola vürstiriik, mida Krakovi linnast valitses Piastide dünastia. 966 võttis 
Poola vastu ristiusu. 11.sajandi algul sõdades Saksamaaga võideti kiriklik iseseisvus. 
Poolast sai kuningriik. 1080-nendail algasid sisevõitlused ja feodaalne killustatus, 
kaotati kuningatiitel, Poola sattus taas saksa mõju alla. 1102- 1138 valitsenud tugev 
vürst Boleslaw II kehtestas 1138 aasta troonijärglusakti, mis muutis Poola 
osatisvürstiriikidest koosnevaks nõrga keskvõimuga ja feodaalselt killustatud riigiks. 
12. ja 13. sajandil hõivasid Saksamaa ja Tšehhi Poola läänealasid. Poolasse asusid elama 
saksa, flaami ja vallooni kolonistid. Riigis hakkas kehtima saksa õigus. 1234 rajati Poola 
aladele Saksa Oruriik, mis oli Poolale suureks ohuks . Aastal 1300 vallutas Tšehhi 
kuningas Vaclav II Poola ja kuulutas end Poola kuningaks. Alles 1306, kui Premysliidide 
dünastia välja suri, sai endine vürst Wladislav I Poola trooni tagasi. Seejärel ühendas 
vürst Wladislav I (1296-1300ja 1306-1333) Poola vürtsiriigid oma kontrolli alla ja rajas 
tugeva tsentraliseeritud riigi. 1320 kuulutas ta end kuningaks. Oma pojale andis ta üle 
tsentraliseeritud riigi mis suutis välisinvasioonile vastu panna. 
 
9saj13vürstiriiki-MilezkoIühendas-PiastidedünastiaKrakovis-11sajsaksamõju,sis
evõitlus-SaksaOrduriikPoolaaladel-Premysliidid-alles14sajtagasi-tsentraliseeritu
d 
 
Saksa Ordu asumine Preisimaale.​ Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa ordu appi 
võitlema paganatest preislaste vastu ja andis Saksa Ordule Chelmno ( Kulm ) linna.1226 
Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 
allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231- 1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe 
alamjooksul elanud preislased. 
 
 
 
Kasimir III Suur ​(kuningas 1333-1370) Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade 
õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja 
Poola seadustekogu. Kestis sõda Tšehhi ja Saksa Orduga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu 
Tšehhi ja Saksa Orduga, kaotas Saksa ordule Ida-Pommeri ja Tšehhile Sileesia, Masoovia 
ja Tšelmno, sai Saksa Ordult Kujavia ja Dobryzni. 1346 sõdis Tšehiga. 1351 sai Masoovia 
oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia , osa Volõõniat ja Podoolia. 
Sõdades Leeduga toetas Kasimiri Ungari (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija 
Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Ta oli viimane Piastide dünastiast. 
 
Saksaõigus-kõrgemkohus-linnaõigused-Poolaseadustekogu-sõdisTšehhi&SaksOr
dugaKrakoviülikool 
 
Poola võitlused Saksa orduga 14.-15. sajandil​. 1234 rajati osaliselt Poola aladele 
Saksa Orduriik . 1308-1309 hõivas Saksa ordu Poolalt Ida-Pommeri. 14.sajandil algul 
peatasid tugevad valitsejad Vladislav I ja Kasimir III Saksa Orduedasitungi Poola aladel. 
Siiski jätkusid pidevad kaitsesõjad ja ordurüütlite rüüsteretked kogu 14. sajandi vältel. 
Lajos I (ka ungari kuningas) ja Jadwiga valitsemise ajal Saksa Ordu oht kasvas. 1385 
sõlmiti Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga ​Jagailo 
(Poolas Vladislav II Jagiello [1386 – 1434])​ valitsemise alla. Algas edukas koostöö 
sõdades Saksa Ordu vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit 
Saksa Ordu üle. 1411 sõlmiti Saksa Orduga (1) Toruni rahu: Saksa ordu loovutas 
Leedule Žemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad Saksa ordu vastu, mis 
lõppesid (2) Toruni rahuga: Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, 
Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda Saksa orduga. 1525 Saksa 
ordu alistus Poolale ja liideti Poola riigiga. 
 
13s:SaksaOrduPoolas-KasimirIIIpeatasedasitungi-kaitsesõjad-rüüsteretked-Krev
oUnioon-edukas-Ordualistus-algulvasallpärastliideti16saj 
 
Ungari riigi algus ​. 9. sajandi lõpul ( umbes 896) tungisid tänapäeva Ungari aladele 
rändkarjakasvatajad madjarid ehk ungarlased. Neid juhtis ​Arpád​. Nad rajasid seal oma 
vürstiriigi ja tegid rüüsteretki Kesk-Euroopasse ja Põhja-Itaaliasse. Pärast kaotust Lechi 
lahingus (955) muutusid ungarlased tasapisi paikseteks põlluharijateks. Ungari 
vürstiriiki valitses Arpádi dünastia. 
Istvan I Püha​ (valitses 997-1038) Viis lõpuni Ungari riigi rajamise. 1001 krooniti ta 
kuningaks. 1028 kaotas hõimuvürstide võimu, jaotas riigi komitaatideks (haldusala), 
mille eesotsas seisid kuninga määratud išpanid e. komitaadi ülemad. Jagas riigi maid 
alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda 
oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. 1030 lõi tagasi saklaste rünnaku. 
 
1001kuningas-komitaatideks-išpan=komitaadiülem-ristiusuvõttisvastu-pühakuk
s 
 
Lajos I Suur​ (1342-1382)Ta oli Anjou dünastiast(valitsesid Napolit), seetõttu oli tal ka 
Napoli trooni pärimise õigus. Pidas ulatuslikke vallutussõdu Balkani poolsaarel ja 
Itaalias. 1342-1381 (vaheaegadega) sõjad Veneetsiaga,vallutas Aadria mere idaranniku . 
1345-1352 sõda Napoliga (nõudis trooni). 1362 vallutas Põhja- Bulgaaria . Teiste 
vallutus sõdadega Balkanil sai Lajos Bosnia, Serbia , Valahhia, Moldova ja Bulgaaria oma 
vasallideks. 1370 päris Poola trooni. 1372 ja 1377 sõdis Leeduga. Rajas Ungari suurriigi, 
laiendas Ungari hegemoonia üle suurema osa Ida-Euroopa. 
 
Anjoudünastia-Veneetsiasõjad-Napolitrooninõue-suurrriik-hegemoonia 
 
Ungari võitlused türklastega ​(14. – 15. sajand) 14. sajandi lõpul tungisid Türgi väed 
Euroopasse ja ründasid ka Ungari vasallriike. 1395-1396 jõudsi türklased lõpuks Ungari 
aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria, Dobrudža ja Vidini. Kuna Timur vallutas Türgi 
aastal 1402 siis mõneks ajaks oli türklaste oht kadunud. 1413 oli Türgi jälle ühendatud. 
1416 ja 1418 olid tegidki türklased jälle rüüsteretki Ungari aladele. 
1437 vallutasid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. 1440-1441 türklased vallutasid 
Bulgaaria, Serbiast, Bosniast ja Hertsegoviina. 1440 türklased piirasid vallutasid 
Belgradi. Pärast seda asus Ungari vägede eesotsa Transilvaania vojevood: 
 
 
Janos Hunyadi​ (väepealik 1441-1456 ja Ungari riigihoidja 1444 või 1446-1452) 
Juhtis Balkani ristisõda Türgi vastu. Ristisõdijad võtsid tagasiSerbia, Bosnia ja 
Hertsegoviina. 10. nov. 1443 J. Hunyadi võidab Niši lahingus türklasi ja hõivab Bulgaaria 
ning selle pealinna Sofia. 10. nov. 1444 türklased võidavad Varna lahingu – Hunyadi 
põgenes. Ristisõdijate edasitung peatati. Hunyadi sai aga Ungari riigihoidjaks. 1448 
Türgi ründas ja võitis 17-19. oktoober 1448 II Kosovo Polje lahingus ning saavutas taas 
kontrolli Balkani üle (va Albaania ja Ungari). 1452 Hunyadi kaotab riigihoidja koha, kuid 
saab kaas kuningaks. 1456 Hunyadi purustas türklaste piiramisrõnga Belgradi ümber ja 
vabastas Serbia. 
 
Väepealik-riigihoidja-võidabtürklasiNišis--vabastasSerbia 
 
Matyas I Corvin​ (kuningas 1458 -1490) J. Junyadi poeg. 1459 Türgi vallutas Serbia. 
Muutis Ungari tsentraliseeritud riigiks – moodustas alalise sõjaväe, lubas linnade 
esindajad riigipäevale, võitles väikeaadli ja linnade abil kõrgaadli vastu. Arendas 
ulatuslikku vallutuspoliitikat. 1463 rüüstas Austriat. 1463 Tegi keiser Friedrich III rahu, 
millega sai Habsburgid õiguse Ungari trooni pärida. 1469-1478 sõda Tšehhiga, vallutas 
Määrimaa, Sileesia ja Lusaatia. 1481 -1485 vallutas Saksa- Roomalt Austria, Steiemarki 
ja Kärtneni. Sõdades Türgiga vallutas osa Moldovat, Valahhiat ja Bosniat. Asutas 
Bratislava ülikooli, Pesti  ​Corvina​ (raamatukogu) ja trükikoja. Pärast ta surma läks 
Ungari troon Jagelloonide kätte (Tšehhi ja Poola). 
 
Alalinesõjavägi-tsentraliseeritud-linnademeleene-võitlesaadlivastu-vallutuspoliit
ika-Austriarünne-tŠehhivallutus-Bratislavaülikool-PestiCorvina-trükikoda 
 
 
 
Ristisõjad: 
Põhjendus ja võimalused. ​Kui ​seldžukid​ vallutasid Palestiina ei lubanud nad 
kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst ​Urbanus II​ 1095 
kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. 
 
I ristisõda ​(​ 1096 -1099​) 
Peetrus Eremiidi​ juhitud rahva ristivägi hävitati 1096 ​Süürias​ Rum’i sultani Kilidž 
Arslani poolt. 
1097 ristisõdijad, keda juhivad Normandia Robert (​põhjaprantslased​), Godfroi de 
Boullion, Flandria Baudouin, Robert II (​lotringlased ja flaamid​), Raymond de Toulouse 
(​lõuna-prantslased​) ja Taranto Bohenond ning Apuulia Tankerd (Lõuna​-Itaalia 
normannid​), jõuavad Väike- Aasiasse . 
Augustis 1097 vallutavad ristisõdijad Konya (Rumi ehk Ikonioni ehk türklaste pealinn) 
1098 ristisõdijad vallutasid Antiookia  
15. juuli 1099 ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma tormijooksuga ja korraldasid seal 
massilised tapatalgud. 
 
1096-99, rahva ristivägi, Peetrus 
Eremiit ,põhjaprantslased,lõunaprantslased,lotringlased-flaamid,L-I normannid, 
vallut. Antinookia&Jeruusalemm 
 
Ristisõdijate riigid:​ Jeruusalemma kuningriik, selle piires ka ​Triipoli​, ​Antiookia​ ja 
Edessa​ krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad). Ristisõdijad tõid 
Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkorra ja juurutasid selle seal. Ehitati palju 
kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavahelised tülid põhjustasid riigikeste 
ebastabiilsuse ja nõrkuse. ristisõdijate riigid püsisid vaid seetõttu, et ümbritsevad 
muhhameedlaste riigid olid nõrgad. 
Esimeseks Jeruusalemma valitsejaks sai Alam-Lotringi vürst ​Godfrei de Boullion​, 
esimeseks kuningaks aga ​Baldouin I​. Baldouin I tegeles kindlustas ristisõdijate riike 
Egiptuse vastu. Hiljem muutusid nii Egiptus , kui ka teised muhameedlikud riigid 
tugevamaks ja ristisõdijate riigid ei saanud enda kaitsmisega enam hakkama. Seetõttu 
korraldati II ristisõda. 1187 vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. 
Pärast III ristisõda taastati vaid Jeruusalemma kuningriik ja seegi piiratud alal (ilma 
Jeruusalemmata). Pealinn lisati riigile pärast VI Ristisõda Friedrich II Barbarossa poolt. 
Pärast seda hakkas Egiptus taas Jeruusalemma kuningriiki ähvardama ja vallutas selle 
aegamisi. 1291 vallutas Egiptus viimase eurooplaste kantsi Pühal Maal. Ristisõdijate 
riigid olid hävitatud. 
 
Rüütliordud ​loodi kaitsmaks ristisõdadega vallutatud maad. Ühendavad endas 
sõdalase ja munga . Ordud koosnesid rüütel-ja preestervendadest, neid teenisid 
mitteaadlikest poolvennad. Ordustatuute täiendasid kapiitli otsused ja kõrgmeistri 
korraldused . Viimase valis suurkapiitel. 
1) Johanniitide ordu – kasvas välja Jeruusalemma hospoidali vennaskonnast, kinnitati 
1113. 1120 kujundati ümber sõjaliseks orduks. Ülesanne: haigete eest hoolitsemine ja 
relvateenistus. Rõivastus: must mantel valge ristiga. 1291 läheb ordu Küprosele, 1309 
Rhodosele, 1530 Maltale. 
2)Templiordu. ​Hughues De Payeni​ algatatud liikumine palverändurite ja 
Püha maa kaitseks loodi 1120. Riietuseks valge mantel punasse ristiga. Nemad olid 
põhilised Püha maa kaitsjad , kes rajasid sinna suured kivilinnused. Leiutasid 
pangatšeki​, ristiretkel olev rüütel sai Jeruusalemmas kätte Prantsusmaal sissemakstud 
rahasumma . Nii kujunesid templirüütlid pangandusega väga jõukaks. 1291 kui kaotati 
viimane kants Pühal Maal läks Templirüütlite peakorter üle Prantsusmaale. Siis 
tegutsesid nad vaid pankuritena, üheks suurimaks võlglaseks oli Prantsusmaa kuningas. 
Kuningas Philippe Ilusa ettevõtmisel Tepliordu liikmed arreteeriti ja ordu varad võeti 
ära. 1312 Templiordu likvideeriti paavsti poolt. Ainuke riik Euroopas, kus Templiordut 
ei likvideeritud oli Šotimaa, sest tolle kuningas Bruce oli kirikuvande all ning ei 
suhelnud paavstiga. 
3) Saksa ordu ehk Teutooni ordu asutati 1190 Akkoni all 
hospidalivennaskonana, 1198 sai rüütliorduks. Rõivas: valge mantel musta ristiga. 
1220-nendail asus ordu Ungaris. 1226 seadis Saksa Ordu end sisse Preisimaal . 1237 
liideti Saksa Orduga Mõõgavendade ordu. Kõrgmeistri residents oli aastani 1291 Akkon , 
1291-1309 Veneetsia, alates 1309 Marienburg. Pärast Presilaste allutamist 1283 pidas 
ordu sõda Leedu ja Poolaga. 1386 Leedust sai kristlik riik, Saksa ordu kaotas oma 
misjoniülesande. 15. sajandil algas ordu langus ning 1525 ordu likvideeriti. Orduriigist 
sai Preisimaa vürstiriik, mis oli Poola vasall. 
4) Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias. Värviks punane rist valgel  
mantlil. Eesmärgiks võitlus balti ja soome- ugri rahvaste vastu. 1230 lõppes Liivimaa ja 
Kuramaa alistamine. Maa läheb ordule, vaid Põhja-Eestis, mis vallutati 1227 Taanilt, olid 
aadlimõisad. 1236 Mõõgavendade ordu sai hävitava kaotuse Saule lahingus semgalitelt 
ja leedulastelt, seetõttu liideti Mõõgavendade ordu jäänused 1237 Saksa orduga. 1238 
anti Põhja-Eesti Taanile tagasi. 
 
II ristisõda (1147-1149)​: Osavõtjad: Prantsuse kuningas Louis VII (läks meretsi) ja 
Saksa-Rooma keiser Konrad III (läks maitsi), kes läksid sõtta ​Clarivaux Bernardi 
mõjutusel. 
Põhjus: mindi abistama ristisõdijate riike moslemite vastu. 
25.oktoober 1147 türklased (Rum) purustasid Konrad III väed Dorylaeumi lähedal, 
seepeale pöördusid Konrad III ja tema väed tagasi Saksamaale 
Jaanuar 1148 Louis VII väed murdsid türklastest (Rumist) läbi 
Tehakse sõjakäik Askaloni vastu, seejärel sõjakäik Damaskuse alla. 
24.juuli 1148 ristisõdijad jäävad Damaskuse alla laagrisse . 
28. juuli 1148 ristisõdijad pöörduvad koju tagasi. 
 
1147-49, abistama moslemite vastu, Clairvaux’ Bernard, KonradIII-LouisVII, 
LouisDamaskuses, kojutagasi 
 
III Ristisõda (1189-1192)​ Osavõtjad: Inglismaa kuningas Richard I Lõvisüda, 
Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste ja Saksa-Rooma keiser Friedrich I 
Põhjus: Egiptuse sultan Saladin vallutas ristisõdijate riigid 1187. 
18. mai 1190 Friedrich I väed jõuavad Konya (Rumi pealinn) alla ja vallutavad selle 
10. juuni 1190 Friedrich I uppus mägijõkke, suurem osa tema sõjaväest pöördus koju 
tagasi. 
Juulis 1190 Prantsuse ja Inglise väed maabuvad ja kohtuvad Vezelays ja liiguvad Pühale 
maale. 
1191 Richard Lõvisüda vallutas Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 
12. juuli 1191 ristisõdijad vallutasid Akka, seal taastati Jeruusalemma kuningriik, 
seejärel läksid prantsuse ja inglise väed tülli ja prantslased lahkusid 
Arsufi lahing 7. sept. 1191​ Richard Lõvisüda võitis Egiptuse vägesid, kasutades 
oskuslikult ambe. 
2. septembril 1192 sõlmisid Richar Lõvisüda ja Saladin (Egiptuse sultan) kolmeks 
aastaks vaherahu. 
1192 Richard Lõvisüda vangistati ja vabastati alles 1194. 
 
1189-1192 Inglismaa Richard Lõvisüda, Prantsuse Philippe II Auguste, S-R 
Friedrich I Barbossa , Saladini vallutus, Arsufi lahing 91—Lõvisüda võitis, 
vaherahu 
 
IV ristisõda​ (1202-1204) 
Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud 
Ristisõdijad leppisid Veneetsiaga kokku, et Veneetsia viib nad laevadega Pühale maale. 
Neil ei olnud piisavalt raha, seetõttu pidid nad Veneetsiale aastal 
1202 Ungarilt Zara linna vallutama. Ristisõdijad andsid Zara Veneetsiale 
Veneetslased õhutasid ristisõdijaid Bütsantsi ründama 
1204 ristisõdijad võidavad Bütsantsi väed Kreekas, Messeenias 
12.aprill ristisõdijad vallutavad Konstantinoopoli ja rüüstavad selle 
Bütsantsi keisriks sai Alexios V Angelos, kes ei suutnud bütsantslaste vastupanu 
eurooplastele peatada. Seetõttu ta kukutati. 
16.mail kuulutati välja Ladina keisririik, keisriks sai Flandria krahv Balduin. 
 
1202-04; Pr ja Flaami 
aadlik-Zaravallutus-Bütsantsigasõda- Konstantinoopol -Ladina keisririik 
 
Konstantinoopoli vallutamise põhjused. ​Bütsantsil oli nii Mustal merel kui ka 
Vahemerel kaubanduslik ülemvõim. Veneetsia ihkas endale Vahemere kaubanduse 
monopoli. Ristisõdijaid ahvatles Konstantinoopoli meeletu rikkus. Ettekäändeks toodi 
ka, et ​ kreekakatoliku ​ kirik ei allunud paavstile. 
Vaata rohkem keskkooli Keskaja õpikust. 
 
 
V ristisõda​ (1217-1221) 
Osalejad: Ungari ja mõned saksa vürstid, lisaks kohalikud jõud Jeruusalemma 
kuningriigi, Küprose ja Antiookia näol 
1217 üritati rünnata Damaskuse, Nabuluse ja Beisani linnu ning Tabori mäe kindlust. 
1218 jaanuaris Ungari väed lahkusid 
1218 tungiti Egiptusesse  
1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn. 
1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast. 
 
1217-1221; 
Ungari,saksavürstid,Küpros,Antinookia,kohalikud-Damiettavallutus-siistaandusi
d 
 
VI ristisõda​ (1228-1229) Ristisõja tegi Saksa-Rooma keiser Friedrich II Barbarossa. 
28. veebruar 1229 Friedrich II Barbarossa.teeb rahulepingu Egiptuse sultani 
al-Kamiliga,mille järgi Jeruusalemma linn jagatakse Jeruusalemma kuningriigi ja 
Egiptuse vahel. Pühad paigad läksid kristlaste kontrolli alla. Friedrich II Barbarossa 
krooniti Jeruusalemma kuningaks. 
VI ristisõjas ei toimunud ühtegi lahingut. 
 
1228-1229; al-Kamil ja Barbarossaleping 
 
VII ristisõda​ (1249-1250) Prantsuse kuningas Louis IX Püha ründas Egiptust. 
1249 Louis IX maabus Egiptuses ja vallutas Damietta provintsi. 
1250 Louis IX ründas Kairo linna. 
1250 Egiptuse sõdurid tekitasid veeuputuse Louis IX vägedele. Prantsusmaa alistus ja 
andis Egiptusele tagasi Damietta. 
 
1249-1250 Louis IX Püha Egiptuses, kaotas 
 
VIII ristisõda​ (1270) Prantsuse kuningas Louis IX Püha üritas vallutada Tunise linna 
1.juulil 1270 purjetas Louis IX ristisõtta 
25. augustil 1270 Louis IX suri, ristisõja juhiks sai Anjou Charles 
1.november 1270 Anjou Charles tegi Tuneesia emiiriga rahu. 
Ta kavatses saata ristisõdijate laevastiku Konstantinoopoli vastu, kuid see hukkus 
tormis. 
 
1270; Louis IX Püha Tunise linnas;suri Anjou Charles, emiiriga rahu 
 
Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal. ​Ristisõdade alla käisid kõik 
sõjad kristlaste ja paganate /ketserite vahel. 
Põhjala ristisõjad. ​1) vendide ristisõjad 1147-1185. 1147 kui Clarivaux abt Bernard 
värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii 
kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud . 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja 
Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160nendaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi 
vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli 
edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma 
paavstliku õnnistusega. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda 
rahvaste vastu. 
2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa 
vallutamine 1198 – 1230. 
3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu 
valutas preislased. 
4) ristisõjad Leeduga ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. 
Ristisõjad türklaste vastu​: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid 
Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 
korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. 
Reconquista 718-1492​. ​710 araablased vallutasid Hispaania. 718 loodi kristlik 
Astuuria​ kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli 
Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt 
aktiivne islamiriikide allutamine. 1085 Toledo hingamisteed. 1147 saab ​reconquista 
paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide 
võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias 
saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. ​ Granada ​. 1492 vallutati 
Granada ning Reconquista sai ametilkult lõppenuks. 
 
Kiriku poliitiline ajalugu: 
 
Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. ​50 päeva pärast Jeesuse surma tekib esimene 
kogudus. 48 Jeruusalemm jaotatakse ära, kes millise rahva seas misjonit teeb. 64 
Peetrus​ lüüakse Rooma linnas risti. Teda peetakse esimeseks paavstiks, kuigi kiriku 
keskus oli sel ajal Jeruusalemm. Tänu misjonitööle levib kristlus Rooma riigis kiiresti 
ning jõuab juutide ringist välja. Esimesed suured kirstlaste tagakiusamised olid alles 3. 
sajandil (249-251 ja hiljem). ​260 Gallienuse ususallivusedikt ning vaherahu​. 303 
algas tagakiusamine taas. ​311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt​. 313 
Constantinus Suur astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt – ristiusk teistega 
võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms.), kristliku kiriku varad 
tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt 
looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse 
õpetuse – Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma 
riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 
2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus.) 391 saab 
kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses 
Lääne-Roomat Eugenius, kelle ajal oli paganlus taastatud. 394-395 oli Theodosius I 
viimane ühtne Rooma keiser, taastas kogu riigis katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat 
ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti puudus veel kiriku juhtimine ühe isiku 
poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid 
kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. 
 
Paavsti primaat ​= paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma 
piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 
patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku 
kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) 
on primaadi alusepanija – 445 Lääne-rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. 
Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti 
ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680/1 kuues 
oikumeeniline kirikukogu – paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub 
paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa 
monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. 
Ariaanlus​ on õpetus, et Jeesus Kristus on Jumala loodud ning ei ole seega Jumalaga  
võrdne, ega ka igavene , vaid ainult sarnaneb Jumalaga. Levis barbarite seas, sest oli 
lihtsam kui katoliiklus . 325 kuulutati ariaanlus ebaõigeks, kuid 325-381 oli ta Roomas 
lubatud/keelatud vaheldumisi. 381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria 
presbüter Areios. 
Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu​. Need olid juhtivate vaimulike vaidlused 
õige õpetuse üle, nendel töötati välja dogmad . 
1. 325 Nikaias määrati ülestõusmispühade kord; 4 patriarhaati on võrdsed; 
Athanasiuse õpetus kolmainsusest kuulutati õigeks. 
 
2. 381 Konstantinoopolis kuulutati ariaanlus ketserluseks. Võideldi 
ketserluste vastu. 
3. 431 Effesoses nestoriaanluse (Kristusel oli inimlik ja jumalik alge) 
vastu. 
4. 451 Chalkedonis monofüsiitluse (Kristuse Jumalik pool allutas tema  inimliku 
poole) vastu. Konstantinoopoli patriarh vaidlustas paavsti 
ülemvõimu 
kirikus. 
5. 553 Konstantinoopolis nestoriaanluse vastu. 
6. 680-681 Konstantinoopolis tegeleti dogma – kristluse alusega. Mõisteti 
hukka monoteleetiline õpetus (Kristusel kaks loomust, vaid üks tahe – tegelt 
kaks tahet). Kuna Rooma paavst toetas seda kaotas ta 
võimu kiriku üle. 
7. 787 Nikaias tegeleti pilditüli küsimusega. Otsustati pilte lubada kui 
austusväärseid kujutisi. 
8. 869-870 Konstantinoopolis toimusid kirikupoliitilised tülid. Rooma paavst sai 
võimu kõigi kristlaste üle. Idakirik seda kirikukogu ei tunnista. 
Kirikuriik ​ehk Paavstiriik ​ eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist 
kogus paavst endale maavaldusi (​Patrimonium Petri ​), samuti oli ta Rooma linna 
valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need 
oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi 
kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, 
Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja 
Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures 
paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma 
riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, 
aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi 
Saksa-Roomale. Liidus Lõuna –Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII 
(1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt iseseisvaks saada, seda küll ajutiselt, aga tema 
järglased suutsid Kirikuriigi iseseisvuse investituuritüli jooksul välja kaubelda . Sellest 
peale sai Kirikuriigist Saksa-Rooma peamine rivaal Euroopa ühendamisel. Paavstide 
eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 
1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti 
laiendas ta Kirikuriigi alasid. Samuti suurenes siis riigi majanduslik ja poliitiline võim. 
14. sajandi algusel ja Avignoni vangipõlve ajal oli Kirikuriik feodaalselt killustunud, kõik 
linnad peale Rooma olid saavutanud iseseisvuse. Kirikuriiki hakati kindla keskvõimu 
alla ühendama alles 15. sajandi paavstide poolt. 16. sajandi alguseks saavutas ta oma 
suurima ulatuse, kuid laastati Prantsuse ja Saksa Itaalia sõdades 16. sajandi algul. 1870, 
pärast kolmeaastast sõda liideti Kirikuriik Itaaliaga. 
Erakirik​ – kirik on isanda oma, aadlil kirikuamet eraomandiks. Rajati oma maadele 
kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. 
 
Paavstlus enne investituuritüli. ​Alates ​Kirikuriigi​ loomisest olid paavstid olnud 
Frangi kuningatest/keisritest sõltuvad. Kuigi 9. sajandi algul tehti deklaratsioone 
paavstivõimu ülimuslikkuse kohta ei järgnenud neile mingeid poliitilisi tagajärgi. 9.-10. 
sajand on hoopis paavstivõimu ja kiriku languse periood. Kirik oli seotud kuningate või 
suuraadliga, levis ​ simoonia ​ – vaimuliku ameti ostmine. Paavstid tegelesid... 
 
Investituuritüli. ​vaata Saksamaa 
Innocentius III ​(paavst 1198-1216) Tema ajal oli paavsti võimu kõrgperiood. Taotles 
ilmaliku võimu allutamist kirikule. Inglismaa, Bulgaaria, Aragoni ja Portugal olid tema 
vasallid. Organiseeris neljanda ristisõja, kuid kui ta sai teada, et ristisõdijad ründasid 
hoopis Zara ja Konstantinoopoli linna mõistis ta IV ristisõja hukka. Siiski oli Selle sõja 
tagajärjeks Ida- ja Läänekiriku lõplik eemaldumine. 
Kuulutas ka paganate ja ketserite vastu peetavad sõjad ristisõdadeks (surma saanud 
ristirüütlid jõudsid otse Taevasse ).Tema oligi Baltikumi, preislaste ja albilaste vastu 
peetud ristisõdade algataja . Aitas kaasa mungaordude (1202 kinnitas Mõõgavendade 
Ordu asutamise) ja inkvisitsiooni loomisele. 
Suutis osava diplomaatia abil võrdlemisi nõrgalt seotud Kirikuriigist tõelise riigi luua. 
Paavst saavutas oma aladel tegeliku ilmaliku võimu. Pärast Saksa-Rooma keisri Heinrich 
VI surma (1197) kuulutas ta, et Paavstil on õigus üle vaadata keisri kandidaadid ja olla 
rahukohtunik (​arbitraaž​) feodaaltülide osapoolte vahel. Käskis Inglismaa kuningas 
John Maatal Cantebury peapiiskopiks nimetatud Stephen Langton’it ametist eemaldada. 
John tegi seda, lisaks andis ta Innocentiusele vasallivande. 
 
IVristisõda-teisedristisõjad-ordudinkvisitsioon-Kirikuriik-ilmalikvõim-keisrikan
didaadid-arbitraaž 
 
1216 IV Laternani kirikukogu​ – määras kindlaks kõigi kolme seisuse inimeste õigused 
ja kohustused. Kohustas iga kristlast igal aastal pihisakramenti vastu võtma. 
 
Bonifatsius VIII​ (paavst 1294-1303)Enne paavstiks saamist töötas paavsti saadikuna 
nii Inglismaal kui Prantsusmaal. 1290-1291 oli ta paavsti legaat Pariisis. Sel ajal 
vahendas ta Aragoni ja Prantsusmaa vahelisi rahuläbirääkimisi. 
Vastukaaluks Inglismaa ja Prantsusmaa poolt kirikule kehtestatud maksudele ​keelas ta 
1296 ​Clericis Laicos​’ e nimelises bullas ​kirikule uute maksude määramise ilma paavsti 
nõusolekuta.​ Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa boikoteerisid teda edukalt (prants. keelas 
kulla viimise Kirikuriiki) pidid ta oma nõudmistest taganema. 1301 kui Philippe IV 
vangistas paavsti legaadi süüdistas Bonifatsius teda kuninga volituste ületamises. ​Aastal 
1302 kuulutas paavst ​(bullaga ​Unam Sanctam​)​ ennast kõigi kristlaste ülimaks 
vaimulikuks ja ilmalikuks valitsejaks​. Seepeale süüdistas Philippe teda ketserluses. 
1303 Philippe IV lasi paavsti röövida. Kuigi Bonifatius VIII vabanes suri ta mõne aja 
pärast. Tema aeg oli keskaegse paavstivõimu tipp, kuid pärast ta surma algas 
paavstivõimu langus. 
1298 anti tema juhtimisel välja ​ Liber Sextus​ – kiriku seaduste kogu. 
 
Legaat-Clericus Lacois-UnamSanctam- 
 
XV saj. kirikukogud: 
Konstanzi kirikukogu ​(1414-1418) kutsuti esile vastupaavst Johannes XXIII poolt 
Saksa-Rooma keisri Sigismundi palvel. Eesmärkideks oli kaotada kirikulõhe (otsustada 
kes kolmest ametisse vannutatud paavstist (Johannes XXIII, Gregorius XII ja Benedictus  
XIII) saab ainukeseks paavstiks) ja võidelda ketserluse vastu 
Otsused: kõik kolm paavsti tagandati. 1418 pühitseti paavstiks Martinus V. Arutleti, kas 
kirikukogul on paavstist kõrgem võim või mitte. Otsustati, et paavst peab iga teatud 
perioodi tagant kokku kutsuma kirikukogu (pärast Martinus V surma seda põhimõtet 
eirati) 
Inglase John Wyclifi ja tšehhi Jan Hussi õpetused kuulutati ketserluseks. Õpetuste 
pooldajate vastu algas aktiivne võitlus 
 
Baseli kirikukogu ​(1431-1449)Kutsuti Martinus V poolt esile Konstanzi kirikukogu 
otsusega, et iga teatud aja tagant tuleb kokku kutsuda kirikukogu.. Kuna Martinus V suri, 
siis kutsus kirikukogu kokku järgmine paavst Eugenius IV. 
Üritati teha täielikku kirikureformi. Kirikukogu kuulutas end paavstist kõrgemaks. 
1433 tehti leping kariklastega. Üritati lõpetada lõhet ida ja lääne kiriku vahel 
Üritati reformida ka paavsti-institutsiooni ja kuuriat. Kogu see paavstist iseseisev 
tegutsemine viis uue kirikulõheni. Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et 
kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis 
vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges’i pragmaatilise 
sanktsiooni – prantsuse kirikule anti teatavaid vabadusi, otsustatipiirata paavsti võimu. 
1439 kuulutas Baseli kirikukogu paavst Eugeniuse kukutatuks ja valis asemele 
vastupaavst Felix V. Uue kirikulõhe tekkimise ohu tõttu kaotas Baseli kirikukogu 
enamuse oma toetajaist. 1440 loobus vastupaavst Feliks V ametist. 
1449 tunnustas Baseli kirikukogu (õigemini selle jäänused) õiget paavsti ja kuulutas 
kirikukogu laialiminemist. 
Ferrara-Firenze kirikukogu ​(1438-1443)1437 käskis paavst Eugenius IV kirikukogu 
Baselist Ferrarasse ümber tuua, kuna ei suutnud kk. kontrollida. Enamik kk liikmeid 
keeldus Ferrarasse minemast. 1438 avati Ferrara kirikukogu.1439 tuli kk kokku 
Firenzes. 1439 võeti vastu ida ja lääne kiriku liit, kuigi mõlema kiriku pead kirjutasid 
lepingule alla ei tunnistanud Konstantinoopoli elanikud kirikute liitu. Seepärast ei 
saanud liit jõusse minna. Samas tõi see tegu Baseli kk põhilised toetajad paavsti poolele. 
1443 viis paavst kirikukogu üle Rooma. Kk edasine saatus on teadmata. 
 
gallikanism ​- kirikupoliitiline suund Prantsusmaal. Taotles kuninga (ja ka katoliiklike 
kirikukogude) huvides paavstivõimu piiramist. Gallikanism tekkis 13. sajandil ja oli 
tihedalt seotud kuningavõimu tugevnemisega. Pragmaatilise sanktsiooniga võeti 
paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe määrata. 
kontsilliarism​ – idee, et kirikukogu on kõrgem paavstivõimust (Baseli kirikukogul 
vastu võetud otsus, kehtis vaid Baseli kirikukogu koos olemise ajal) 
Kiriku finantsi