Kõrgkeskaeg (3)

Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord . Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt , kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik . Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne-Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas.
Sündmused
962. a – Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile.
1000. a – Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse tõttu.
1054 . a –Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel.
1066. a – Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja pani aluse tugevale kuningavõimule.
1096 . a – paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks.
1198.-1216. a – valitses paavst Innocentius III, see oli paavsti autoriteedi kõrgaeg Lääne-Euroopas.
1201. a – ristisõdijad asutasid Daugava jõe suudmesse Riia linna; algas liivlaste, lätlaste ja peagi ka eestlaste alistamine.
1240.