Aadel Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid(hertsogid, parunid, krahvid) (Inglismaal lord, Saksamaal Herr, Hispaanias grand) 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal k...
erinevata kirikulaadide omadusi. Rüütel - kuninga või aadliku kaaslane sõjas. Rüütli kohustuseks oli kahekordne ustavus - ja truudusteenistus Jumala ja kiriku pühitsetud Neitsi Maarja ees. Rüütlite kombestik - käitumiviis südamedaamide vastu, mis on andnud tänapäevani arusaama mehelikust, õilsusest, vaprusest, aususest ja armastusest. Minnesinger - XII, XIII või XIV saj. kurtuaasset rüütli - ja lembelüürikat viljelev, kõrgest soost komponist ja luuletaja või ministeriaal. Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst puhkes õitsele XII - XIII saj. Lõuna Prantsusmaal. Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru. Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev, Palmipuudepüha, Markuse päev, Nelipüha, Peaingel Miikaeli päev... Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend
Kujunesid ka üldnimetused, kõrdaadel Inglismaal lordid, Hispaania grand, Saksamaalt herr, Prantsusmaal baron ja alamaadel Inglismaal gentry, Hispaanias hidalgo, Prantsusmaal chevalier,Saksamaal ritter(ratsutaja) (Cervantes ,,don Quiote" mingi pede kirjanik oma teosega) Don Quioute oli vaene hidalgo, kellest tänapäeval on tulnud mõisted kurvakuju rüütel, mis tänapäeval sümboliseerib lootusetut ebaõigluse vastu võitlejat (tuuleveskidega võitlema) Ministeriaal algselt olid kuningat teenivad mittevabad mehed, kes sulandusid alamaadlihulka. Aadli ülesandeks oli ka kohtumõistmine. Aadelkonna aksepteerivad tegevusvaldkonnad olid: võitlemine- sõdimine, jahipidamine, turniiridel käimine, pidutsemine - mis kuulus peaaegu igapäeva elu juurde. Rüütlikasvatus: Peaeesmärk Ettevalmistus sõdimiseks ja seisusekohaseks ülalpidamiseks. Kuni 7nda eluaastani oli lapsekene kodus, siis kuskil 7ndast 14-15ni oli ta paaz- kõrgemal
ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes Feood e lään : Maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega Feodaal e läänimees e vasall: Rüütel , kes sai oma senjöörilt maad Läänistamine: Maa andmine lääniks Senjöör: Vasalli isand, lääni andja Ministeriaal: kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed Vakus: maksupiirkond; maksude maksmine mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo Viljakümnis: talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. Hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis.
2006). 9 2 VASALLIDE VAPID Eestis läänistati esimesed külad juba ristisõja ajal. Eesti ala läänimehed pärinesid valdavalt Saksimaalt, Mecklenburgist ja Vestfaalist. Sotsiaalselt päritolult kuulusid nad lihtrüütlite ja ministeriaalide hulka, kes kodumaal läänimeeste hulka ei kuulunud. Eesti kuninga või piiskopi vasallina teenides see staatus osalt muutus; lihtrüütel või ministeriaal oli siin läänimees. (Saare 2006, lk 15) Väga palju vaieldi, kui suur võiks olla eestlaste osakaal läänimeeste seas. See arv kõikus 2-35% vahel erinevate arvamuste põhjal. Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud allvasallide ja ordualade väikeläänimeeste seas oli eesti päritoluga mehi rohkem. Vappide hulk Eestis jäi esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks, vappi omasid põhiliselt
Nende ihaldusväärseimaks eesmärgiks oli korralik abielu, võimaluse korral mõne kõrgemast soost daamiga, kelle majanduslik olukord oleks enda omast märgatavalt parem. Ministeriaalid: Saksamaal aadelkonna vahekiht, ,, teenijad", kes täitsid õukondades funktsioone, mida muidu tegid aadlid, nad olid mittevabad aadlikud. Siiski oli neil suur mõjuvõim ja nad olid suhteliselt jõukad. Teenekad ministeriaalid said isandalt lääne. 13. sajandil sulas ministeriaal kokku alamaadliga, ministeriaali kiht kaob. Läänistamise vastuolulisus: senjööri võimu tugevdamine ja killustumine selle läbi: Senjööri ümbritsesid lähedased inimesed, sõdalased ja vasallid, kes teda teenisid ja toetasid ning täitsid tema käske. Suursuguse senjööri vägevust mõõdeti tema alamate ja talle ustavate inimeste hulga järgi. Senjöör oli maaomanik, kes valitses talupoegade sissetulekute üle. Sõltuvate maakasutajate käest saadavate sissetulekuteta ei saanud ta
Simoonia kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest Nepotism - onupojapoliitika Investituuritüli õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe Kanossas käima alandaval viisil vabandust paluma Ketser teisitimõtleja ristiusu raames, üritas ristiusku pahedest puhastada Skisma - kirikulõhe Parlament üleriigiline rahvaesindus Rekokista Pürenee poolsaare tagasivõitmine araablaste (muhameedlaste) käest Ministeriaal seisuste lisakiht, mis tekkis varakeskajal. Kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz - rüütliõpilane Raad - omavalitsus Tsunft ühe ja sama eriala käsitööliste ühing ühes ja samas linnas Gild sinna kuulusid ühe linna käsitöötsunftid Skraa tsunfti põhikiri Hansaliit kaubalinnade liit Veetse - rahvakoosoleks Jarlõkk dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda, tõendab valitsemisõigust
päeva lumes) ja kahetses pattu. Seejärel kuni 1080 kindlustas ta oma võimu Saksamaal. 1080 pandi Heinrich uuesti kirikuvande alla. 1083-85 sõjaretk Itaaliasse, pani võimule vastupaavsti, kes kroonis ta keisriks. 1090-1097 uus sõjaretk Itaaliasse. Nimetas ametisse vastupaavste. II Itaalia sõjakäigu ajal tekkis temale tugev opositsioon Saksamaal. 1104 kuulutati Saksamaal rahu. 1106 Heinrich tagandati. Toetusalamaadel-ministeriaal-linnad-investituuritülipeakangelane Heinrich V (valitses 1106-1125)Tema ajal jätkus investituuritüli. 1110-1111 I sõjakäik Roomasse, vangistas paavsti ning säilitas investituuriõiguse. 1112 pani paavst ta kirikuvande alla. 1117 Heinrich vallutas Rooma linna ning pani ametisse vastupaavst Gregorius VIII (1118-1122). 1122 tegi paavstiga kompromissi (Wormsi konkordaat). 1124 ründas ta Prantsusmaad, kuid löödi tagasi Investituuritüli2.kangelane-Wormsikonkordaat
annaabi.ee 
