1492 Granada. Maurid- Hispaania islamiusulised. Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge. Hispaanias oli Gordaha kalifaat. Ristisõjad 1096-1291 Pühalmaal ehk Palestiinas. Tänapäeva Süürias Liibanonis ja Iisraelis tekkisid ristirüütlite riigid: Jeruusalemma. Esimene ristisõda oli kristlastele edukas. Kolmanda ristisõja põhjuseks 1187 islamiusuliste poolt tagasi vallutatud Jeruusalemma. 1291 langes viimane kristlaste linn Akkon. Lähis Idas tabas kristlasi lüüasaamine ja täielik taandumine. Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest.
1492 Granada. Maurid- Hispaania islamiusulised. Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge. Hispaanias oli Gordaha kalifaat. Ristisõjad 1096-1291 Pühalmaal ehk Palestiinas. Tänapäeva Süürias Liibanonis ja Iisraelis tekkisid ristirüütlite riigid: Jeruusalemma. Esimene ristisõda oli kristlastele edukas. Kolmanda ristisõja põhjuseks 1187 islamiusuliste poolt tagasi vallutatud Jeruusalemma. 1291 langes viimane kristlaste linn Akkon. Lähis Idas tabas kristlasi lüüasaamine ja täielik taandumine. Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest.
Linna laastamine oli julm ja uhkele Bütsantsile hukatuslik. Uhked majad laastati, sealt leiti kulda, hõbedat, säravaid kalliskive ja kalleid rõivaid, ülikülluses hinnalisi kaupu, nii et laastajad said ühe silmapilguga vaestest tulnukatest rikasteks kodanikeks. Pärast Bütsantsi vallutamist hakkas vaikselt vaibuma soov idamaades ristisõdu pidada. Moslemite tugevneva surve all kuivasid ristisõdijate valdused Lähis-Idas kokku. 1291. aastal langes ladina kristlaste viimane linn Akkon moslemite kätte. Kuigi püha maa tagasivõitmise plaani ei maetud siiski kohe maha, läks veel umbes 100 aastat, enne kui sellest sai ainult väikese grupi entusiastide unistus. 6. Mis on ristisõdade tulemused ja mõju Euroopale? Esimesed ristisõdijad võitlesid selleks, et pühasid maid vabastada, kuid 200 aastat hiljem olid nad taas moslemite valduses. Nii kristlased kui ka moslemid olid nende sõdade käigus kõvasti kannatada saanud, nt paljud Euroopa aadlisuguvõsad surid välja, kuna
Ainuke riik Euroopas, kus Templiordut ei likvideeritud oli Sotimaa, sest tolle kuningas Bruce oli kirikuvande all ning ei suhelnud paavstiga. 3) Saksa ordu ehk Teutooni ordu asutati 1190 Akkoni all hospidalivennaskonana, 1198 sai rüütliorduks. Rõivas: valge mantel musta ristiga. 1220-nendail asus ordu Ungaris. 1226 seadis Saksa Ordu end sisse Preisimaal. 1237 liideti Saksa Orduga Mõõgavendade ordu. Kõrgmeistri residents oli aastani 1291 Akkon, 1291-1309 Veneetsia, alates 1309 Marienburg. Pärast Presilaste allutamist 1283 pidas ordu sõda Leedu ja Poolaga. 1386 Leedust sai kristlik riik, Saksa ordu kaotas oma misjoniülesande. 15. sajandil algas ordu langus ning 1525 ordu likvideeriti. Orduriigist sai Preisimaa vürstiriik, mis oli Poola vasall. 4) Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias. Värviks punane rist valgel mantlil. Eesmärgiks võitlus balti ja soome-ugri rahvaste vastu. 1230 lõppes Liivimaa ja
annaabi.ee 
