Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Sell...
Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud
Selle tulemusena eraldus Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest. Kirikus hakati läbi viima erinevaid reforme. Muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregorius VII järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud avaldusid kõige rohkem investituuritülis. Põhiküsimus oli, et kellele kuulub ilmaliku ja vaimuliku investituuri õigus. Gregorius VII väitis, et ilmalik võim ei tohi sekkuda paavstivõimu, aga keisrivõim polnud sellest üldse huvitatud, sest see oleks piiranund keisrivõimu ja samuti oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. Tüli sai lahenduse 1122. aastal Wormsi konkordaadiga, mille järgi pidi ilmaliku võimu ametitunnuseid jagama paavst, ilmaliku omi aga keiser. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Kui 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V,
Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi :
Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga? Jah, et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega. Ka eesti ala talupoegadest said pärisorjad. Islami usu rajaja, ainujumal ja pühakiri
Läänes oli teenistus ainult ladina keeles, idas kohalikes keeltes. Tsölibaat - Ei tohtinud paarituda. Idas pidid tsölibaadis elama ainult mungad ja nunnad. Läänes pidid olema kõik vaimulikud tsölibaadis. 2. Tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias. Lateraani kirikukogu kehtestas uue paavsti valimiskorra. Otsustasid, et paavsti hakkavad valima nüüd ainult Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3. Tugevdada vaimulikku võimu kogu Euroopas. See viis investituuri tülini. Investituur on tseremoonia, kus antakse üle maavaldust senjöörilt vasallile. Investituur tähendas ka peapiiskopi ametisse nimetamist. Nii puhkes see tüli, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Gregorius keelas Heinrichil uue peapiiskopi ametisse nimetamist. Paavst tuli välja ka avaldusega, et paavst tohib ametisse määrata ja tagandada peapiiskoppe, piiskoppe ja keisreid. Heinrich kuulutas Gregoriuse valimise kehtetuks. Heinrich
a purustas Saksa kuningas Otto I ungarlaste väe - sai kristlaskonna kaitsja aupaiste. Sõlmis paavstiga liidu. 962. a krooniti Otto Roomas keisriks. Gallia asemel oli impeeriumi kese nüüd Saksamaal. Võitlus vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel - oluline põhjus mis tingis valitsemise killustatuse. Miks neil võimuvõitlus oli? Keisrivõimu all hakkas paavstide võim kasvama ja nad soovisid muuta kiriku ilmalikust võimust sõltumatuks. Puhkes võimuvõitlus, eriti teravalt Gregorius VII ajal investituuri- tüli. Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud. Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine, nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat). Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi
tagasi saada. · Lõpuks paavst andestas talle, ning Heinrich sai oma valitsejapositsiooni tagasi. · Selgus saabus alles 1122, kui sõlmiti Wormsi( linn Saksamaal ) konkordaat ( kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel ) · Otsustati, et üheltpoolt viiakse läbi ilmalik investituur ja selle läbiviijaks on keiser või keisri esindaja ( sümboolne maavaldust üleandmisprotseduur ). Ilmaliku investituuri sümboliks oli valitsussau ehk skepter ( ilmaliku investituuri käigus anti skepter üle. Skepter sümboliseeris võimu maade üle. ) · Vaimuliku investituuri viis läbi kas paavst või paavsti esindaja. Selle tseremoonia käigus anti üle sõrmus ja karjusesau (pidi sümboliseerima peapiiskopi või piiskopi võimu inimeste üle ) · See aeg oli paavstivõimu kõrghetk, hiljem hakkas paavstivõim vähenema hakkas vähenema
Paavsti saadik pani patriarhi kiriku vande alla. Patriarh pani paavsti kiriku vande alla. Seda aastat peetaksegi kirikulõhe algusaastaks: lääne ja ida kirik arenevad eraldi. Teine asi, mis aitas paavstivõimu tõsta, oli see, et määrati kindlaks paavsti valimise kord. 1059 toimus Lateraani kirikukogu kõrgemate vaimulike kokkutulek, kus määrati kindlaks, et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kõrgemad vaimulikud ehk kardinalid. Kolmas märk, et paavstivõim tugevnes, oli investituuri tüli. Kui oli tekkinud 962. aastal Saksa-Rooma keisririik, siis kujunes välja nõnda, et Saksa-Rooma keiser nimetas ametisse piiskoppe. Paavst pidas ikkagi ennast ilmalikust võimust olulisemaks ja see väljakujunenud tava tõi kaasa tüli paavst Gregorius VII ja Saksa-Rooma keisririigi keisri Heinrich IV vahel. Nimelt 1075. aastal andis Gregorius VII välja bulla (paavsti ametlik seisukohavõtt). Seal oli kirjas: 1. Keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. 2
§1.3 Paavsti võim varakeskaja lõpul ja ristiusu kiriku lõhenemine Pärast Frangi riigi lagunemist (843 Verduni lepinguga) nõrgenes ka paavstide positsioon. 9-10. saj. katoliku kirikut iseloomustab üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962.a. läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all (pidid vanduma keisrile truudust, seega olid sisuliselt keisri vasallid). Saksa keisril oli investituuri õigus – määrata piiskoppe ametisse. 9.-10 saj. iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia). Ortodoksse ja katoliku kiriku õpetuse areng kulges järjest enam eri suundades. Oluline erinevus ida- ja läänekiriku vahel oli ka vahekord ilmaliku võimuga
DOMEEN kuninga maa ala §14 15 Katoliku kirik kõrg ja hiliskeskajal 1. katoliku kiriku langus IX X saj. - kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid - vaimulike eluviis oli väga ilmalik - oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid - Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti) - 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn. Canossa teekond - Wormsi kirikukogu otsus: vaimulik investituur paavstilt ilmalik investituur keisrilt 3. Mõjukas paavst Innocentius III (XII XIII saj.) - Andekas usuteoreetik - Hea diplomaat - Paavstist kõrgemaks pidas vaid jumalat
madalamal kohal hierarhiliselt. · Paavst üritas tugevdada oma võimu Euroopas. Paavsti üritus tõi kaasa investituuritüli.962 oli moodustatud Saksa-Rooma keisririik, kus keiser oli võtnud endale ülesande võtta ametisse piiskoppe ja paavste. Protsessi nimetatake investituuriks, mille käigus antakse edasi ka maavaldus. Kui paavstiks sai Gregorius VII, otsustas ta selle korra lõpetada. Saksa-Rooma keiser oli sel ajal Heinrich IV. 1075 teatas paavst, et keiser ei saa enam investituuri läbi viia ja piiskoppi ametisse nimetada. Lisaks teatas ta, et paavst kui kõrgem vaimulik juht, tohib ametisse määrata ja tagandada ka kuningaid ja keisreid. Tahtis saavutada oma võimu ilmalike valitsejate üle. Heinrich IV kuulutas, et Gregorius VII valimine on kehtetu. Gregorius VII teatas, et Heinrich IV on kirikuvande alla pandud ja vabastas ka kõik Heinrichi alluvad Heinrich IV võimu alt. Heinrich IV muutus lindpriiks ja käis paavstilt andeks palumas, et ta saaks oma võimu tagasi
ja keiser Heinrich IV keiser, kui ilmalik, ei saa piiskoppe ametisse valida. ,,paavstide diktaat" H teatas, et G valimine paavstiks on kehetu. G heitid H kirkiust väöja. H läks paavsti käest andeks paluma. Paavst oli Canossas. Seee oli siis siis patukahetsusretk sinna. Paavst andestas. Canossas käimine: enda alandamine mingi hindla eesmärgi nimel. 1122 sõlmiti Wormsi konkordaat lepin vaimuliku ja ilmaliku vahel Wormsi linnas. Lepiti kokku, et 2 investituuri: Ilmalik keiser või tema esindaja Sisu: piiskopile annab võimu maa üle, andis saua ehk skepteri. Vaimulik paavst või tema esinadaja Sisu: anti vaimulik võim, võim hingede üle piiskopile. Paavst andis sõrmuse ja karjusesaua. Paavsti õukondkuuria, erinevates maades esindajadlegaadid. Bullapaavsti ametlik sisukohavõtt. 19. Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud
kõrgeim vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada ka keisreid ja kuningaid. See tõi kaasa suure tüli paavst Gregorius 7’da ja keiser Heinrich 4’da vahel. Heinrich kuulutas, et paavstivalimine on kehtetu ning paavst viskas ta kirikust välja. 1077a’l pidi Heinrich minema Canossasse patukahetsusretkele. Võitlus lõppes 1122 Wormsi konkordaadiga. Kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Ilmalik investituur: Ilmaliku investituuri käigus antakse üle valitsemissau e. Skepter. Seda viis läbi kuningas/keiser (või tema esindaja) Vaimulik investituur: see on piiskopi kohalekinnitamine. Üle antakse sõrmus ja karjasesau. Paavst vedas seda läbi. Sümboliseeris võimu inimeste üle. 18. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD 1) Vaimulikud- usuline vennaskond/õeskond, mis koosnes munkadest või nunnadest
investituurist ja see tähendab, et vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste väljaandmist ehk, et riik ei paneks vaimulikke ametisse vaid seda saab teha ainult paavst. Need nõuded sätestas paavst Gregorius VII aastal 1075 paavsti diktaadiga. a. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise 1122 kehtestatud Wormsi konkordaadiga lõpetati ametlikult investituuri tülid ja see tähendas, et keiser pidi edaspidi sõltuma kirikust. Ristisõjad Põhjused 1. Katoliku kiriku pühasõja doktriin. See tähendab, et katolik kirik kogu maailmas peab pühasõda oma usu nimel · doktriin poliitikas sõnastatud põhimõte 2. Paavstid püüdsid enda kätte haarata kogu kristliku maailma juhtimise 3. Ametlikuks põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine paganate ehk moslemite käest 4
- Viikingite kunsti esindavad eelkõige mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Loomade kujutamisel on tunnuslik ekspressiivne stiil, mida iseloomustavad väänlevad figuurid. Omaette valdkond on tarbekunst mitmesuguste nõude näol. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feood-lään, maa mis anti sõjameestele. Feodaal-läänimees Mõiste feodalism tekkiski vasalliteedisuhete loomisel, andes domeenist(kunagi maa) maid vasallidele/senjööridele investituuri kaudu. TEKKIMISE PÕHJUSED - Rüütlitekihi tekkimine ja ratseväe loomine - Stabiilse võimustruktuuri loominevalitseja tugines käskude ja seaduste elluviimiseks vasalliteedusuhetele LEVIK 6 Karl Suure vallutustega levis Euroopasse-Saksamaale; Põhja- ja Kesk-Itaaliasse; Inglismaale ja Lõuna-Itaaliasse 11.sajandil; Hispaania(rekonkista); 13
1083-85 sõjaretk Itaaliasse, pani võimule vastupaavsti, kes kroonis ta keisriks. 1090-1097 uus sõjaretk Itaaliasse. Nimetas ametisse vastupaavste. II Itaalia sõjakäigu ajal tekkis temale tugev opositsioon Saksamaal. 1104 kuulutati Saksamaal rahu. 1106 Heinrich tagandati. Toetusalamaadel-ministeriaal-linnad-investituuritülipeakangelane Heinrich V (valitses 1106-1125)Tema ajal jätkus investituuritüli. 1110-1111 I sõjakäik Roomasse, vangistas paavsti ning säilitas investituuriõiguse. 1112 pani paavst ta kirikuvande alla. 1117 Heinrich vallutas Rooma linna ning pani ametisse vastupaavst Gregorius VIII (1118-1122). 1122 tegi paavstiga kompromissi (Wormsi konkordaat). 1124 ründas ta Prantsusmaad, kuid löödi tagasi Investituuritüli2.kangelane-Wormsikonkordaat Investituuritüli kestis 1075-1122. Tüli keisrivõimu ja paavstivõimu vahel. Keiser nimetas ametisse oma riigi vaimulikud (Ottode Reichskirche), reformivad paavstid ei
Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused
8.Libertas ecclesiae Kui Püha Rooma riik oli 10 ja 11saj täies hiilguses, vireles kirik ilmses jõuetuses.Kirik saavutas alles siis mingi edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala. Investituuri tüli õigusküsimused avaldusid kolmes vaidlusobjektis: 1. Tsölibaat-piiskopid ei tohtinud enam abielluda 2. Simoonia-kiriklike ametikohtade omandamine raha eest on lubamatu 3. Investituur Kõigi 3 küsimuse puhul oli tegemist kiriku vabaduse uuendamisega riigi ja ilmalike võimude suhtes tema vaimse ja poliitilise eelistuse taastamise abil. Paljud preestrid olid abielus ja seotanud lapsi, laste eest hoolitsemine oli tähtsam kui kirikuvara eest
8.Libertas ecclesiae Kui Püha Rooma riik oli 10 ja 11saj täies hiilguses, vireles kirik ilmses jõuetuses.Kirik saavutas alles siis mingi edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala. Investituuri tüli õigusküsimused avaldusid kolmes vaidlusobjektis: 1. Tsölibaat-piiskopid ei tohtinud enam abielluda 2. Simoonia-kiriklike ametikohtade omandamine raha eest on lubamatu 3. Investituur Kõigi 3 küsimuse puhul oli tegemist kiriku vabaduse uuendamisega riigi ja ilmalike võimude suhtes tema vaimse ja poliitilise eelistuse taastamise abil. Paljud preestrid olid abielus ja seotanud lapsi, laste eest hoolitsemine oli tähtsam kui kirikuvara eest. Järeltulijate
Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad. Sellest tekkis investituuri tüli. Gregoriuse vastane oli keiser Heinrich IV, paavst käitus otsustavalt, pani keisri kirikuvande alla, st viskas kirikust välja ning kirikumaad enam ei kuulunud keisrile. Heinrich leidis, et nüüd on aeg otsida paavstilt lepitust. Paavst läks pakku Canossa lossi arvates et keiser tuleb armeega, Heinrich läks aga ilma armeeta ning käis mitu päeva ümber lossi kuni paavst oli sunnitud ta vastu võtma ning kirikuvande alt vabastama
(zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema üle kohutmõista, Rooma kirik pole kunagi eksinud ega eksi ka, Rooma kiriku vastane pole katoliiklane (ei saa lunastatud). Paavsti ilmeksimatus ei laiene igapäeva ellu, paavstid pole seda sätet kasutanud. Investituuri tüli paavsti ja keisri vahel. Paavst nõudis õigust Saksa piiskoppi ametisse nimetada. Kuninga ametnikke nimetab paavst. Heinrich IV lasi kokku kutsuda Saksa keisrisriigi sinodi ja lasi paavsti tagandada. Paavst surbendeeris ehk tagandas keisri ja piiskopid, Heinrich IV kirikuvande alla ja ta alluvad vabastati vandest. Vürstid kohustasid kuningat ühe aasta jooksul kirikuvande alt vabanema. Kuningas tuli Kanossa linnuse alla patukahetsejana, paavst andis järgi ja vabastas kirikuvandest.
talurahvas (laboratores). Võim ja mõju ühiskonnas jagunes kaheks peamiseks haruks: vaimulik ja ilmalik. Puhuti tegutsesid kaks käsikäes – nt keisrite ja kuningate kroonimine, ilmaliku võimuaparaadi moodustasid enamasti kleerikud. Teisalt süvenes nende vahel ajapikku vastuolu – nt investituuritüli: kes võib nimetada piiskoppe (Saksas ja ka nt Eestis sageli ühtlasi ilmaliku võimu kandja) - 1075 kuulutas kirikukogu ilmalike võimude investituuri kehtetuks, keiser Henrich IV ei nõustunud sellega, mispeale paavst pani ta kirikuvande alla (see tähendas sisuliselt ühiskonnast väljaheitmist). Selleks, et oma võim tagasi saada, oli Heinrich sunnitud 1077 aastal Canossas paavsti juures andeks palumas käima. Tüli leidis lahenduse Wormsi konkordaadiga 1122. Kuningate võim piirdus üldjuhul nende domeeniga ja oli pigem dünastiline kui riiklik – see säilis veel pikalt
annaabi.ee 
