Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskaeg I (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUST NIMI TULEB ?
 
Säutsu twitteris

1. KESKAEG
  • „Keskaeg“– võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja .
  • Humanistide tõlgendus– kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist.
  • Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu.
  • Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus– ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega.

KESKAJA ALGUS
  • Lääne- Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
  • Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu.
  • Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol .
  • Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus.
  • Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk .

KESKAJA LÕPP
  • Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika.
  • Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol.
  • Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst.
  • 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu.
  • Aasta 1517, kui toimus reformatsioon.

KESKAJA PIIRID
  • Varakeskaeg
    • 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord . Frangi riigi tekkimine.
    • 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur.
  • Vahekeskaeg
    • 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust.

  • Hiliskeskaeg
    • Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347- 1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök. Ideoloogiline kriis, mille tulemusel toimub 16. sajandil reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine.

  • Varauusaeg
    ... Aeg, mil religiooniks on kaliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil→ feodaaltsivilisatsioon .
    FEODAALTSIVILISATSIOON
    • Kristlik ühiskond, mis oli vaenulik ülejäänute vastu.
    • Katoliiklaseks olemine! Vaenulikkus kõigi ülejäänud uskude vastu. Ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelu.
    • Feodalim. Lääniisanda ja vasalli suhted: vasallile sõjaliste teenete eest kaitse ja toetus, milles oli keskne maavalduse annetamine .
    • Killustatus, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse.
    • Kolmetoimne struktuur: Sõdijad ja nende ülalpidajad. Vaimulikud pidasid sõda inimese suurima vaenlase saatanaga . Palvetajad( preestrid ), sõdijad(sõdurid) ja töötegijad(talupojad).
    • Külaühiskond: kirjaoskamatd, andsid edasi „tekste” Suulisedsuuline pärimus- põlvest põlve Inimesed

    Periood pani aluse läänemaailmale.
    2.Suur rahvasteränne.
    Alguse põhjused:
  • Hunnide liikumine läände : 375.a. jõuti kohale; 452.aastal Katalaunia lahing – roomlased võidavad ning hunnid taganevad. Roomlaste armee põhiosaks olid germaanlased
  • Rooma rahu lagunedes 330.aastal, hakkasid impeeriumi kaitsepiirid lagunema, enam ei reguleeritud keskuse ja äärealade suhteid...
  • Kliima jahenemine u. 13. sajandil − hõimud hakkasid põhjast lõuna poole liikuma.
    ROOMA RAHU LÕPP
    • Lagunemisega sai alguse Lääne-Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünd.
    • Rooma rahu: institutsioonide kogum, tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast kuni Marcus Aureliuse surmani. Tänapäeva Šotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks.
    • Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist– impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid , kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal . Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall .
    • 212. aastal Caracalla edikt – tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile– esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet .
    • Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Keiser Diocletianuse tõi ajutise stabiilsuse– ei kestnud kaua. Impeeriumi päästmisek:– Konstantinoopoli nimetamisega pealinnaks 330. aastal.

    IMPEERIUMI LANGUS JA BARBARITE KUNINGRIIGID
    • Barbarite hõimuliidud– liikvel kliima jahenemise ja rahvaarvu kasvu pärast, alates 4. sajandist suurema ulatuse .
    • Franke oli 80 000, burgunde 100 000, vandaale 20 000. Vallutuste Barbarid elasid orjadena, vabade inimesten–juurutasid eluviisi ja maailmavaadet.
    • 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes vallutasid Rooma Aafrika-provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone ’i ja Saone’i ülem- ja keskjooksule.
    • Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi hunnide võitmine väejuht Aetiuse juhtimisel 451. aastal Katalaunia väljadel. Seal olid abiks ka läänegoodid, frangid ja burgundid.
    • Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile.

    LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM
    • Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani– tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid.
    • Justianus I ajal(527-565) vallutati Itaalia, Põhja- Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. 534. aastaks tehti lõpp vandaalide kuningriigile ja 536-555 võideldi edukalt idagootidega.
    • Suudeti haarata strateegiline initsiatiiv ja vallutada piirkonnad, kust barbarid oleks edasi tunginud. Roomlastel oli merel selge ülekaal. 419. aastal Konstantinoopolis välja antud edikti kohaselt karistati igaüht surmanuhtlusega, kes õpetab barbarile meresõitu.
      • Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, Ida- Rooma aga ühtsena. Ida- Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva sõjalise surve kiuste. See sai võimalikuks hästitoimivale võimustruktuurile ja tegusale ametnikkonnale. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul – soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid.

    3. Ida-Rooma riik e. Bütsants
    Tekkeaeg:
    395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat.
    Rahvastik
    koosnes kreeklastest, bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054 .aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik)
    Valitsemine:
    Riigijuhtiisel võeti eeskuju Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga. Võim kuulus keisrile e. basileusele – jumala väljavalitu, kohtumõistja, sõjemees, väejuht jne. Tema võimu piiras mõnevõrra riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioon (deemos e. tsirkusepartei).
    I õitsenguaeg:
    Keiser Justinianus I valitsemisajal 527-565.aastatel. Püüdis taastada Rooma riigi kunagist võm, vallutades lühieseks ajaks uuesti Itaalia, Põhja-Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. Ta andis välja tsiviilõigustekogumi – sõjalisürokraatlikust monarhiast. Ta surus aha ka Nika ülastõusu lastes väepealikel Hipodroomil tappa üle 30 000inimese. Tähtsaks sillaks Õhtu-ja Hommikumaade vahel Said kasumit orjade, siidi, sameti , klaasi, relvade jm läbiveo eest.
    7.sajandil rajati Bulgaara riik. Nad vallutasid Vahemere idarannike ja Egiptuse. Bütsants muutis seejärel provintsid teemadeks, mille eesosas seisis asehaldur e. strateeg , selle käigus tugevdat maakaitseväge(4000-5000stratiooti).
    10.sajandil vallutati Egeuse meri.
    1017.aastal toimus Manzkerte lahing, mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi.
    1054.aastal kiriku lõhenemine.
    11.sajandil – dünastia teke..
    1261.aastal Bulgaaria ja Genova riik.
    13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi.
    14.sajandil laostuvad talupojad, nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks.
    29.mai 1453.aastal vallutavad türklased lõplikult Bütsantsi.
    Kultuur ja tähtsus:
    Bütsantsi õpetlased põgenes läände, õpetades humanistidele kreeka keelt ja Rooma õigust. Kirjaoskus oli suhteliselt levinud. 425.aastal rajati esimene kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, filosoofiat ja õigust. 9.sajandil lisandusid kõrgkkool lisaks veel geomeetria ja astronoomiaga. 11.sajandil avati kolmas kõrgkkool kahe kallakuga – õigus ja filosoofia.
    Lihtrahvas kirjutas enamaltjaolt pühakute elulugused ehk hagiograafe. Konstantinus VII koostas isegi vaimuvara kokkuvõtte. Samuti kirjutati palju kroonikaid e. kronoloogiaid alates Piibli Aadama lugudest.
    Prokopios kirjutas 6.sajandil „Sõdadest” ja paljastava loo „Salajases ajaloos” Justinianus I-st. Printsess Anna Komnena kirjutas oma isast Keiser Alexios !st ülistava teose.
    Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja „Kristlik topograafia ”, lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti.
    Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa.
    13. Vana-Vene riik
    Bulgaarlased ja slaavlased
    Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal.
    Slaavlased:
  • Veneedid e. lääneslaavalsed –poolakad, slovakid, sorbid ja tšehhid-, valitsesid Saksamaa idaosas. Katoliku usk
  • Sklaviinid e. lõunaslaavlased –bulgaarlased, horvaadid, serblased, makedoonlased.
  • Andid e. idaslaavlased – ukrainlased , valgevenelased ja venelaste esianemad-, Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Kreeka katoliku usk, nn Õigeusk.
    Vana-Vene riigi loomine
    Kaks teooriat:
  • normannistlik– kutsuti valitsema variaagid, russid Rjurik, Sineus ja Truvor oma suguvõsade ja ustavate vägedega. Nad asusid elama Novgorodi , Valgjärvele ja Irboskasse.
  • Antinormannistlik - Russid said nime Dnepri lisajõe Rossi järgi.
    Mõlema teooria kohaselt loodi riik 882.aastal, pärast Rjuriku surma, kui Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile
    Religioon
    Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaeg I #1 Keskaeg I #2 Keskaeg I #3 Keskaeg I #4 Keskaeg I #5 Keskaeg I #6 Keskaeg I #7 Keskaeg I #8 Keskaeg I #9 Keskaeg I #10 Keskaeg I #11 Keskaeg I #12 Keskaeg I #13 Keskaeg I #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hilary1 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik konspekt keskaja algusest kuni ristisõdade lõpuni.
    kirikulõhe , inkvisitatsioon , ristisõjad , rahvasteränne , karolingid , viikingid

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    roller007 profiilipilt
    reinard kann: Konspekt on VÄGA põhjalik:)
    18:56 01-02-2012
    ofelia profiilipilt
    ofelia: väga hea konspekt :)
    11:15 24-03-2010


    Sarnased materjalid

    10
    doc
    Keskaeg II
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    15
    doc
    Keskaeg III
    21
    doc
    Keskaeg
    22
    doc
    Keskaeg
    30
    doc
    Keskaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun