Vastus leiad õppematerjalist: Keskaeg I

Keskaeg I (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

Esitatud küsimused

KUST NIMI TULEB?

1. KESKAEG

„Keskaeg“– võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja .
Humanistide tõlgendus– kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist.
Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu.
Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus– ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega.

KESKAJA ALGUS

Lääne- Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu.
Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol .
Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus.
Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk .

KESKAJA LÕPP

Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika.
Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol.
Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst.
14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu.
Aasta 1517, kui toimus reformatsioon.

KESKAJA PIIRID

Varakeskaeg

1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord . Frangi riigi tekkimine.
2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur.

Vahekeskaeg

11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust.

Hiliskeskaeg

Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347- 1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök. Ideoloogiline kriis, mille tulemusel toimub 16. sajandil reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine.

Varauusaeg
... Aeg, mil religiooniks on kaliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil→ feodaaltsivilisatsioon .
FEODAALTSIVILISATSIOON

Kristlik ühiskond, mis oli vaenulik ülejäänute vastu.
Katoliiklaseks olemine! Vaenulikkus kõigi ülejäänud uskude vastu. Ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelu.
Feodalim. Lääniisanda ja vasalli suhted: vasallile sõjaliste teenete eest kaitse ja toetus, milles oli keskne maavalduse annetamine .
Killustatus, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse.
Kolmetoimne struktuur: Sõdijad ja nende ülalpidajad. Vaimulikud pidasid sõda inimese suurima vaenlase saatanaga . Palvetajad( preestrid ), sõdijad(sõdurid) ja töötegijad(talupojad).
Külaühiskond: kirjaoskamatd, andsid edasi „tekste” Suulised – suuline pärimus- põlvest põlve Inimesed

Periood pani aluse läänemaailmale.
2.Suur rahvasteränne.
Alguse põhjused:

Hunnide liikumine läände : 375.a. jõuti kohale; 452.aastal Katalaunia lahing – roomlased võidavad ning hunnid taganevad. Roomlaste armee põhiosaks olid germaanlased

Rooma rahu lagunedes 330.aastal, hakkasid impeeriumi kaitsepiirid lagunema, enam ei reguleeritud keskuse ja äärealade suhteid...

Kliima jahenemine u. 13. sajandil − hõimud hakkasid põhjast lõuna poole liikuma.
ROOMA RAHU LÕPP

Lagunemisega sai alguse Lääne-Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünd.
Rooma rahu: institutsioonide kogum, tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast kuni Marcus Aureliuse surmani. Tänapäeva Šotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks.
Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist– impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid , kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal . Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall .
212. aastal Caracalla edikt – tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile– esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet .
Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Keiser Diocletianuse tõi ajutise stabiilsuse– ei kestnud kaua. Impeeriumi päästmisek:– Konstantinoopoli nimetamisega pealinnaks 330. aastal.

IMPEERIUMI LANGUS JA BARBARITE KUNINGRIIGID

Barbarite hõimuliidud– liikvel kliima jahenemise ja rahvaarvu kasvu pärast, alates 4. sajandist suurema ulatuse .
Franke oli 80 000, burgunde 100 000, vandaale 20 000. Vallutuste Barbarid elasid orjadena, vabade inimesten–juurutasid eluviisi ja maailmavaadet.
5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes vallutasid Rooma Aafrika-provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone ’i ja Saone’i ülem- ja keskjooksule.
Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi hunnide võitmine väejuht Aetiuse juhtimisel 451. aastal Katalaunia väljadel. Seal olid abiks ka läänegoodid, frangid ja burgundid.
Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile.

LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM

Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani– tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid.
Justianus I ajal(527-565) vallutati Itaalia, Põhja- Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. 534. aastaks tehti lõpp vandaalide kuningriigile ja 536-555 võideldi edukalt idagootidega.
Suudeti haarata strateegiline initsiatiiv ja vallutada piirkonnad, kust barbarid oleks edasi tunginud. Roomlastel oli merel selge ülekaal. 419. aastal Konstantinoopolis välja antud edikti kohaselt karistati igaüht surmanuhtlusega, kes õpetab barbarile meresõitu.
- Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, Ida- Rooma aga ühtsena. Ida- Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva sõjalise surve kiuste. See sai võimalikuks hästitoimivale võimustruktuurile ja tegusale ametnikkonnale. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul – soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid.

3. Ida-Rooma riik e. Bütsants
Tekkeaeg:
395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat.
Rahvastik
koosnes kreeklastest, bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054 .aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik)
Valitsemine:
Riigijuhtiisel võeti eeskuju Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga. Võim kuulus keisrile e. basileusele – jumala väljavalitu, kohtumõistja, sõjemees, väejuht jne. Tema võimu piiras mõnevõrra riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioon (deemos e. tsirkusepartei).
I õitsenguaeg:
Keiser Justinianus I valitsemisajal 527-565.aastatel. Püüdis taastada Rooma riigi kunagist võm, vallutades lühieseks ajaks uuesti Itaalia, Põhja-Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. Ta andis välja tsiviilõigustekogumi – sõjalisürokraatlikust monarhiast. Ta surus aha ka Nika ülastõusu lastes väepealikel Hipodroomil tappa üle 30 000inimese. Tähtsaks sillaks Õhtu-ja Hommikumaade vahel Said kasumit orjade, siidi, sameti , klaasi, relvade jm läbiveo eest.
7.sajandil rajati Bulgaara riik. Nad vallutasid Vahemere idarannike ja Egiptuse. Bütsants muutis seejärel provintsid teemadeks, mille eesosas seisis asehaldur e. strateeg , selle käigus tugevdat maakaitseväge(4000-5000stratiooti).
10.sajandil vallutati Egeuse meri.
1017.aastal toimus Manzkerte lahing, mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi.
1054.aastal kiriku lõhenemine.
11.sajandil – dünastia teke..
1261.aastal Bulgaaria ja Genova riik.
13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi.
14.sajandil laostuvad talupojad, nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks.
29.mai 1453.aastal vallutavad türklased lõplikult Bütsantsi.
Kultuur ja tähtsus:
Bütsantsi õpetlased põgenes läände, õpetades humanistidele kreeka keelt ja Rooma õigust. Kirjaoskus oli suhteliselt levinud. 425.aastal rajati esimene kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, filosoofiat ja õigust. 9.sajandil lisandusid kõrgkkool lisaks veel geomeetria ja astronoomiaga. 11.sajandil avati kolmas kõrgkkool kahe kallakuga – õigus ja filosoofia.
Lihtrahvas kirjutas enamaltjaolt pühakute elulugused ehk hagiograafe. Konstantinus VII koostas isegi vaimuvara kokkuvõtte. Samuti kirjutati palju kroonikaid e. kronoloogiaid alates Piibli Aadama lugudest.
Prokopios kirjutas 6.sajandil „Sõdadest” ja paljastava loo „Salajases ajaloos” Justinianus I-st. Printsess Anna Komnena kirjutas oma isast Keiser Alexios !st ülistava teose.
Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja „Kristlik topograafia ”, lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti.
Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa.
13. Vana-Vene riik
Bulgaarlased ja slaavlased
Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal.
Slaavlased:

Veneedid e. lääneslaavalsed –poolakad, slovakid, sorbid ja tšehhid-, valitsesid Saksamaa idaosas. Katoliku usk

Sklaviinid e. lõunaslaavlased –bulgaarlased, horvaadid, serblased, makedoonlased.

Andid e. idaslaavlased – ukrainlased , valgevenelased ja venelaste esianemad-, Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Kreeka katoliku usk, nn Õigeusk.
Vana-Vene riigi loomine
Kaks teooriat:

normannistlik– kutsuti valitsema variaagid, russid Rjurik, Sineus ja Truvor oma suguvõsade ja ustavate vägedega. Nad asusid elama Novgorodi , Valgjärvele ja Irboskasse.

Antinormannistlik - Russid said nime Dnepri lisajõe Rossi järgi.
Mõlema teooria kohaselt loodi riik 882.aastal, pärast Rjuriku surma, kui Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile
Religioon
Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud.
Päikesejumalad Svarog ja Dažbog
Karjajumal Veles
Sõjajumal Perun
Tuulejumal Stribog
Viljakusejumal Mokoša
988.aastal, pärast 8.aastast usu otsinguid, võeti vastu Ristiusk ja vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga.
Kultuur
Bütsantsilt võeti üle kaks tähestikku kirillista ja glakoolitsa, millest kirillitsa pidama jäi. Seejärel levid kirjaoskus ühiskonna ladvikust keskklassini. On leitud ka karalakeelne kiri. Palju on leitud kasetohutükkidele kraabiud kirjad.
Kloostrites kirjutati leetopisse e. kroonikaid. Neid täiendati iga aasta tähtsate sündmustega. „Jutustus möödunud aegadest” suurkloostri munk Nestor .
Jaroslav Tark 1019-1054
Abiellus Rootsi printsessiga → suhted teiste kuningriikidega
Kiievist sai mõjukas keskus, võisteldes Konstantinoopoliga isegi. Diplomaatilised suhted hõlmasid kogu Euroopat. Pärast Jaroslavi surma Kiievi-Vene riik lagunes ja venelased tõmbusid turvalisematele aladele . Tärkas uus Vene riik, mis koondus Moskva linna ümber.
Frangi riik
Riigi kujunemine
Keltide Gallia

kuni 1.saj pKr – ühtne riik puudus, u. 80 ala(civitas)
enne roomlaste vallutamist viis Julius Ceasar keldi tsivilisatsiooni, seejärel segunes ladina tsivil. - romaniseerumine

Rooma gallia

1-3.sajand pKr; kuni frankide vallutuseni.

Merovingide gallia 5.-8.sajand
Chlodovech (481-511) Merovech, Merovingide dünastia. Ta ühendas frangid, vallutas Gallia. Rahvakoosolekuid ei peetud, pandi kirja inimeste tavaõigused.
496.aastal- Ristiusk sai riigiusuks, C. naine oli kristlane , saades sellega Rooma paavsti täieliku toetuse; Frankide Liit. Chlodovech lasi ripuaaride kuninga pojal, Chlodorichil, oma isa ära tappa, tappes ta ise lõpuks. Seejärel pälvis ta ripuaaride toetuse saades ripuaaride valitsejaks. 6.sajandi- kujunevad välja neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. Hiljem jaotati Chlodovechi maa tema poegade vahel, hiljem ainuke ellujäänud poed ühendas aas valdused .
7.sajand- laiskade kuningate ajastu, mil tegelik võim koondus majordoomuste e. (algselt) majaülem kätte.
687.aastal- Pippin Heristales saab ainu majordoomuseks, võim läheb üle Karolingide kätte. Tema sohipoeg Karl Martell (714-741) rajab Frangi ertsogi riigi. Ta uuendab armeed ja fedaalkorda. Võtab kasutusele raskerelvastusliku hobuvägi. ...Maavalduse annetamine; andis kõrgeimad haimulikud ülesanded vaimulikele, tagades alamate ustavuse ja kiriku maavaldused.
732. aastal- Poitiers ’i lahing – armeenlased lüüakse tagasi. Võetakse kas. pikem mõõk ja sadulajalused
Karolingide Impeerium
Karl Suure vallutatud aladel räägiti eri keeli, arengutase erines palju. Tegu oli sõjaliselt liigendatud piirkonnaga. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel . Sõditi maavalduste pärast, abielluti jne. Rahal oli poliitiline tähtsus. Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud.
Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg – retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase Merovingi kloostrisse. Hea suhe paavstiga, kelle valdused puhastab langobardidest.Paavst nimetab Pippini ametisse kuningana, see on nn. Nõrga Rooma ja paavstluse ajastu. Itaalia sõjaretkedel tekib seal Paavstiriik .768.aastal saab võimule Karl Suur. 774.aastal vallutas langobardide riigi. Ulatuslikud vallutusedja rünnakud. 782.aastal- Weseri lahing- lõppes saksa vangide avaliku hukkamisega. 800.aastal- Keisriks kroonimine - Paavst Leo III lubab rünnata Ida- Roomast e. Bütsantsi. 812.aastal- Bütsantsiga sõlmitake leping Michael I-ga, Karolingidele jäävad Aadria merest põhjapoolsed maad.814.aastal- Karl Suur sureb , troonile asub Ludwig I Vaga, kes jaotab 817.impeeriumi oma poegade vahel.
843.aastal- Verduni leping: maa jaotub kolmeks:

Ida-Frangi riik-Ludwig, Ottoliinide dünastia(Saksamaa), Otto I Suur, võttis 962.aastal kasutusele keisritiitli, nimetades oma riigi Saksa-Rooma riigiks.

Lääne-Frangi riik-Karl II Paljaspea(Prantsuse kuningriik ).

Lõuna-Frangi riik- Lothar (Itaalia kuningriik)
Karolingide renessanss
... kultuuriline edasimineks. Loodi paremad tingimused vaimuel arenguks. Frangi üikud alustasid oma järglate „rooma kombel ” harimist, koondades enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Antiikaja järgi loodi ka ilmalikke õppeasutusi, nt Aachenis.
Kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Vaimulikud ülikud ületasid ilmalikke mitmekordselt.
ROLANDI LAUL.
VIIKINGID JA NENDE KULTUUR
Kust nimi tuleb?

Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800-1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel.
Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasti taanlastena.
Tegelikult polnud eri rahvaid veel välja kujunenud. Räägiti väiksemate kohalike erinevustega ühiskeelt, mida tunti taani keelena.
Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks. Meil tuntud viikingi nimetust on seostatud skandinaavlaste sõnaga vik merelahe või abaja tähenduses. Arvatakse, et viking tähendas sõdalast, võitleejat. Teadusmaailmas seostakase vik’i tähendust kaubaplatsiga.

Kes nad olid?

Viikingite näol on tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega.

Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel . Müüdi või vahetati põllusaadusi, aga ka raudesemeid . Kui avanes võimalus, rünnati võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid.
Osalt olid viikingid juba elukutselised. Viikingiteks läksid eriti pere mooremad pojad, sest tavakohaselt pärandas isa talu tervenisti vanemale pojale. Tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti poolsaarel Hedeby, Rootsi Mälareni järvel Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna.
Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. Kuigi polnud feodaalkord veel välja kujunenud, oli varanduslik deiferentseerumine viikingiretkede tulemusel juba toimunud. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised materjalid

Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad oma alajaotusega ja moodustunud hõimude ühendused. Nii jagunes Rootsi svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi hõimuliidul oma kuningas, samuti kõikidel maakondadel ja osalt nende jaotistelgi.
Toimunud sisevõitlustest annavad tunnistust linnused , mille ehitamise algus ulatub 5.-6. sajandisse. Säilinud on ka kindlustatud asulaid.

Laevad ja retked

Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid . Laeval oli mast nelinurkse purjega, kuid 40-60- liikmeline meeskond võis laeva edasi viia sõudeski.
Merel orienteeruti tavaliselt taevakehade järgi, kasutades 16 ilmakaart. Tuntud oli ka kristall , mis näitas päikese asukohta pilves taevast hoolimata.
Harilikult pani laeva välja kogukond . Läänemere rannikualad jagunesidki laevkondadeks, millest igaüks saatis retkele ühe laeva. Laevkond oli jaotatud istekohtadeks- rühm talusid pani välja ühe mehe.
Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased, ning idateed , mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Läänes jäid rünnakute alla Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania ja Portugal . Jõuti isegi Aafrikasse.
Frangi riigi valitsejad otsisid viikingitega lepitust, läänistades neile maid. 911. aastal läänistati Seine ’i suue normannide pealikule Rollole ning sellest alates sai peagi Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik.
Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi Venemaa sõites eriti ühendust Bütsantsiga ning paljud astusid Bütsantsi sõjaväkke. Jõuti nii Kreekasse ja araabiamaadega kaubelda ka palju.
Viikingite retked, millel rööviti kokku märkimisväärseid rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust., kuid see ei toonud kaasa suuromandi teket.

Uude maade avastamine

Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi, Orkney ja Fääri saared, nüüd hõivati Hebriidid.
Nendest saarestikest jõuti Islandile , mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Loodus oli seal soodne põllumaade rajamiseks ja kalapüügiks. Rajati 430 asulat , mis jagunesid 13-ks ting’i (meeste koosoleku) piirkonnaks . Tekkis ka üldine esinduskogu Althing.
Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10. sajandil Gröönimaale. Ta pöördus sinna mõne aja pärast tagasi. Umbes aastal 1000 jõudis ta poeg Põhja-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland.

Usund

Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust.
Nagu muudel rahvastel , nii kuulus ka seal usundisse loodusesemete austamine. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud.
Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik. Kanti ka hoolt, et lahkunu pärale jõuaks. Selleks tehti laevmatuseid. Sõdalastel aidati jõuda Valhallase põletamise teel. Hingede rändamist kujutati ette kehalise edasiliikumisena, seetõttu ehitati teede äärde hingede maju.
Oluline oli ka päikesekultus. Päikest sümboliseeris ratas. Päikesekultusega seostuvad ka muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku, käes hoidis ta viskevasarat. Ta oli ka piksejumal . Thori päev oli neljapäev.
Kuningate, pealikute ja sõjameeste seas oli eriti austatud Oden . Ta oli päikese-ning sõjajumal. Selle kõrval aga ka tarkuse ja luule kaitsja. Teda kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Ta ratsutas kaheksajalgsel hobusel ja tema päev oli kolmapäev.
Samuti päikesekultusest pärineb skandinaavlaste kolmas tähtis jumal Frej , kelle naispoolsuseks oli Freja . Tema oli viljakusejumal ja tema päev oli reede. Oli veel hulk teisi jumalaid, kes moodustasid aaside perekonna. Nende jumalate vaenlane oli saatana osa etendav hiiglane Loke .
Jumalate austamine toimus enamasti kodus, kuid on ka teateid pühade hiite ja templite kohta.
Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine. Ristiusuga tutvuti juba Bütsantsi ja sõjavangide kaudu. Rootsi ristiusustamiseks saadeti 829. aastal Karolingide riigist sinna benediktiiki munk Ansgar. Teda rünnati teel Rootsi ning saagiks langes ligi 40 käsikirjaline raamatukogu. Ta jõudis Birkasse, kuid ristiusu levikuks kulus veel sajandeid .

Kiri, kirjandus ja kunst

Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Ruunikiri lähtub ladina tähestikust, mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist, aga oli ka teisi eripärasusi:

Tähestik ei alga a ja b-ga, vaid selle esimesed tähed on f, u, th, a, r ,k.
Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma.
Read jooksevad vanematel ruunidel paremalt vasakule, hilisematel tekstidel mõlemas suunas. Väga sageli on tekst paigutatud silmusena. Ladina tähestik tuli 11. sajandi esimesel poolel.

Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis oli enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid need teede ääres möödujatele lugemiseks. Need jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel, kuid kirjeldatakse ka ajaloosündmusi. Leidub ka raidpiltidega kive.
Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad . Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Need on kirja pandud 12.-13- sajandil. Tuntuimad on islandi saagad. Neist kuulsaim on „Vanem Edda“.
Viikingite kunsti esindavad eelkõige mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Loomade kujutamisel on tunnuslik ekspressiivne stiil, mida iseloomustavad väänlevad figuurid . Omaette valdkond on tarbekunst mitmesuguste nõude näol.

Feodaalsuhete kujunemine
Feood -lään, maa mis anti sõjameestele. Feodaal -läänimees
Mõiste feodalism tekkiski vasalliteedisuhete loomisel, andes domeenist(kunagi maa) maid vasallidele/senjööridele investituuri kaudu.
Tekkimise põhjused

Rüütlitekihi tekkimine ja ratseväe loomine
Stabiilse võimustruktuuri loominevalitseja tugines käskude ja seaduste elluviimiseks vasalliteedusuhetele

Levik
Karl Suure vallutustega levis Euroopasse-Saksamaale; Põhja- ja Kesk-Itaaliasse; Inglismaale ja Lõuna-Itaaliasse 11.sajandil; Hispaania( rekonkista ); 13.sajandil Eestisse
Feodaalne hierharhia e. läänipüramiid
Tipus oli kuningas, kes läänistas maad hertogidele, parunitele, krahvidele ja markiidele
Nad läänistasid omakorda maad väikevasallisdele, kogudes neilt makse sõjaväe mundri jaoks, alludes ise oma isadale.
Talpojad oli püramiidi põhjas, madalamad
Majandamissüsteemid

Põlisrendisüsteem-kogu deodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti maksma, kas tegudes või loomadega. Hiljem hakati maksma raha.

Pärisorjaduslik mõisamajandus- Talupoeg rentis mõisnikult väikest maalappi, makstes teorenti . See oli karm ning talupojad tahtsid linna minna, kuid mõisnikud muutsid nad sunnidmaisteks.
Pärisorjuse kujunemine
Pärisorj. Mmaj. Hakkas vabade talupoegade ja orjade vaheline eraldusjoon ähmastuma, kuna orjadele anti ka nüüd maad, nii oli mõisnikel kergem.
Vasalliteet
Varakeskajal tekkinud senjööri/isanda ja vasalli e. sõltlase suhtel põhinev feodaalkord. Sõlmimine toimus investutuuri(sümboolne akt) alusel. Hiljem arenes see päritavaks põlvest põlve. Kuninga immuniteedikirja alusel võis senjöör vasalli üle kohut pidada ning makse koguma. Selle aluse kuningavõim nõrgenes ja tekkis suurem poliitiline ebastabiilsus.
Benfiits- lääni nimetus Karl Suure ajal
Suurbritannia rahvaste kujunemine

3.at. eKr indoeurooplaste sisseränna
2.at. eKr uus sisseränna
Piktid

Algkodu oli Ida- Pransusmaa , Põhja-Sveitš, Lõuna-Saksamaa. Nad levisid Itaaliasse, üritasid Roomas, Lõuna-Itaalia Sitsiilias, Austia , Tšehhi, Slovakkia , Poola, Bulgaaria, Makedoonia , Kreeka, Prantsusmaa. Nende majandus põhines rauatootmisele, nende sead oli äga osavad(leiutais oda noa, mis võimaldas kõva mulla enne läbi lõigata ning raudvikatiga sai heina varuda). Terast peenendatiringiaetavae käsikividega.
Keldid
~10saj eKr
~6saj eKr intensiivne siseränna
Läienemine käigus said nad lüüa Roomlastel 387.a eKr, ka kreeklastelt . Taganesid Ilüüriase ja Väike-Aasiaasse. Haarasid Kesk ja Lõuna-Euroopat. Briti saarele õudsid germaanlaste suurel survel belgide nime all Britanniasse katuvelaanid
Rooma vallutus 43.aastal
Rooma väed maandusid 43.aastal, keldid ja belgid osutasid vastupanu, koraldades ülestõusu. Võideti kelitide pealinn Londonumus, roomlaste väed jäid Inglismaale. Keiser Hadrianus rajas Hadrianuse valli (kindlustusvall Agricola ajal). Antonius Pius rajas uue valli. Roomlased asutasid mitmeid uusi linnu, see-eest keelt üle ei võetud. Barbarite vägede tulekul kutsuti rooma väed tagasi.
Germaanlaste vallutus 5. sajandi keskel
Germaani hõimudes oli angldis, saksid, jüüdid, friisid jt. Nende vallutatud alast kujunes hiljem välja Inglismaa. 9.sajandil tekkid Edela-Inglismaal Wessexi kuningriik, mille kuningas Egbert 829.aastal ühendas Inglise kuningriigiks
Keltide asuala oli hiljem vaid Walesi , Bretagne, lähedal, Iirimaa ja Šotimaa. Anglosakside usuks oli ristiusk, 6.-7. ristiusustati rahvastik. Iiri kirik ei allunud veel täielikult paavstile. Nad tegelesid põlluharimisega, loomakasvatusega. Tööjõuna kasutati keltide orje.
Normannide vallutus
Rööv- ja rüüsteretked toimusid alates 8.sajansi lõpust.Inglismaa ühendas kinigriigi. Pärast ägedat võitlust Alfredi ajal 870.-879.aastatel, sõlmisid nad lepingu, mis sätestas, et anglosaksid peavad neile maksa maksu ning loovutama kunignriigi Kagu-osa, kus hakkas kehtima Taani õigus. Järgmisel sajandil, Edgari ajal aga alistati taas normannide valdused.
10.sajandi lõpul algasid normannide uued vallutused- kogu Inglismaa oli nende alistatud, Taani kuningaa Knudi väed hõivas Norrat, Taanit(Lõuna-Rootsi) ja Inglismaad. Pärast Knudi surma sai troonile Edward usutunnistaja. Kolma riigi ühendus lagunes
Pärast Edwardi surma, 1066.aastal 14. oktoobril said anglosaksid Hastingsi lahingus normannidelt, juhiks hertog Guillame, lüüa. Normannid olid prantsusmaale 10 maabunud, ning nüüd olles prantslased . Guillame vallutas Inglismaa ja kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja. Tähtsad riiklikud ja kiriklikud ametikohad täideti prantslastega.
Inglise keel jäi püsima, see-eest prantslased silasid nende hulka, jättes jäljed kultuuri ja ka keelde.
Araabia ja Muhamedi kultuur
Enne islamit

Beduiinid : kaamel(rändkarjakasvatajad); veritasu; patriarhaalne pere(ühe pere hõim)
Semiidi keel(ja kiri)
Meka -Kaaba tempel(ruut), seal oli „jumalate kink“-kivi, mida austati, tegelikult on see aga meteoriit

Muhamedluse teke
570-632-Muhamedi eluaeg
622- Mekast põgenemine(hidžra), sealsed kaupmehed soovisid tema surma. Alhas muhamedlaste ajaarvamine
630-tagasipöördumine, saab valitsejaks

Veetis palju aega üksi, siis pöördus arvatavatsi peaingel Gabrieli poole
Suurim toetaja oli temast vanem riaks lesknain
Elas Medinas

Damaskuse kalifiaat
632-Alu Bakr , vallutatakse Süüraia ja Pärsia
634- Omar , maailmariigi teke
638-Jeruusalemma vallutamine, tähtsuselt 3s; Omari mošee; vallutused India ja Põhja-aafrikani
711-Hispaania
732-Poitiers’i lahing
7.sajandil lõhenes hadžiidideks, sunniitideks ja šiitideks
Bagtadi kalifiaat
749-Damaskuse kalifiaat kukutati

Õitsenguperiood, suuremalt arenev kultuur, tase oli kõrgem kui Euroopas
Kaliif-> vesiir -> emiir
Vallutatud alade elanikele jäetakse suured vabadused, see-eest maksud on suuremad neile, kes ei võta usku omaks
Jagunes X.sajandil viieks

Islam

Monoteism ; Allah+ prohvetid (ükes neist oligi Muhamed )
Islam tähednab allumist( moslem -see, kes allub)
Koraan, šariaat(komber), sunna (pühad tekstid)
5alustala: Usutunnistus , palvetamine, paast , palverännak, annetamine(2,35)’

Araabia kultuuri mõju

Numbrid (võeti üle indiast )
Kompass ja astrolaab
Paber-jõudis läbi nende euroopasse
Kirjanduse levik-nt trubaduur
Teadus, kreeka keelsed teosed kirj . Ümber araabia keelde
Kunst, nt sibulkuplid

Islami kunst

Tähtis arhitektuuriline osa(mošeed, medresed(koolis), hauakambrid, kaubatänavad(basaar), lossid ja paviljonid)
Omari mošee Jeruusalemmas
Al-Akša mošee ja Omaijaadide mošee Damaskuses
Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada

Teadus
10.sajandil al-Horezini entsuklüpeedia „Teaduste võtmed“
Ibn Masud- „kullaväljad ja kalliskivimaardlad“
Teadus oli seotud Koraaniga ning selle uurijad oli austatud
13.saj. araabia keele entsüklopeedia Ibn Mansur
Ibn Sina –meedik, maadeuurija , geograaf
1152.aastal koostati maailma kaart, millel oli ka Eesti
Koolid ja haridus

Krijaoskud oli vähe levinud, kooliõpetaja polnud aus
Muslimite haridus piirnes keskmiselt tav. Koraanikooli omandamisega

Kes soovisid end harida:

Keskõppeasutus ja ülikoolid-MEDRESED
Õpiti loogikat, araabia kirjandust, islami õigust(šariaat), pärimusi
Islami õiguse tõlgendamiseks oli 6koolkonda
Tuntumad medresed: Bagdadis, Kairos, Damaskuses, tunises
10.saj muutusid koolid iseseisvaks; 13.saj Damaskuses 92.medrest
Kursus kestis 4-6aastat, seal oli ühiselamu+raamatukogu

Araabia ja Pärsia kirjandus

Lubatud olid tõsielulised jutustused, nt „tuhat üks ööd“
Domineeris luulevorm uuspärsias(armastuslüürika, askeetlik mõtteviis)
Firdhausi „Šahnamie2(120000 luulerida)
Nizami „Hamsa“(5poeemi)

13.sajandil toimus kultuuris tagasimineks Türgi impeeriumi tekkega.
Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine
Esimesed kristlikud kogudused 1.saj. pKr. Milano ediktiga 313.aastal tunnistas Constantinus Suur ristiusu riigis lubatuks, ning juba 381.aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Ristiusk levis kiiresti Roomaga piirnevatel barbarite aladel. Frangid risti juba 5.sajandil. Püha Patrick käis samal sajandil misjönäri tööd tegemas Iirimaal, ning Püha Bonifacius Saksamaal 8.sajandil. Viimased paganad olid Balti riigid, Leedu!
Piiskop-ametisse pühitsemine, leeritamine , sinodite ja visitatsioonide korraldamine.
Preester - armulaua pühitsemine, jutluste pidamine, sakramentide jagamine. Tegi hingehoiu tööd.
Kanoonik -madalama astme vaimulik. Sõnast Kaanon-vaimulikkonna nimekiri.
Katedraal -sõnast kateeder - piiskoppide jutlustamistool.
Sinod-piiskopkonna oluline vaimulike koosolek, kus arutati ja peeti nõu päevakorras olevate teemade üle.
Visitatsioon-kulastus, mille käigus piiiskop kontrollis , kas kirikud peavad ordureeglitest kinni.
Katoliku kiriku õpetus
Usk kristuse ülestõusu ja pattude lunastussae; igavene elu.
Piibel -4.sajandil tõlkis Hieronymus selle ldina keelde. Kaks osa: Vana Testament - heebrea keeles, räägib juutide ajaloost, ettekuulutused(Mooses); ja Uus Testament-kreeka keeles, räägib Kristuse sünniast, nn messias , 4 evangeeliumi.
Sakramendid-rituaalsed toimingud , mid võis läbi viia vaid preester. Sellega antakse edasi Jumala armu , välja arendas Petrus Lombardus . Koosneb 7asjast: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine meeleparanduseks, viimane võidmine(surihetkel), abiellumine ja vaimulikuks hakkamine.
Paavstiriigi teke
756.aastal kinkis Prantsuse kun. Pippin paavstile. Rooma ja need alad liideti ning tekkis Paavstiriik. Pippin Lühike sai see vastu kuningaks. Paavstile kuulus kogu ilmalik võim, ta oli kõrgeim kohtuandja. Paavsti vaimuliku võimu märk oli kõrge kolmanurkne peakate mitra . Ilmaliku võimu märk aga kõrge kalliskividega kroon tiaara .
Gregorius I Suur võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei(Jumala sulaste sulane ).
Transsubdatsiooniõpetus

Töötas välja Innocentius III 1215 .aastal
Preestri pühitsusel muutuvad missal armulaualeiv ja –vein Kristuse ihuks ja vereks.

Feodaaltsivilisatsiooni edasitung: Rekonkista
11. sajandiks oli feodaaltsivilisatsioon läbi teinud suure madalseisu: rahvastik muutunud, oldi varjutud linnamüüride varju ja merele
Sõjapidamisest oli saanud peamine elumõte
Kirik püüdis relvakandjate agressiivsus pidurdada nn. Jumalarahuga, see ei andnud tulemusi
Rekonkista-tähistab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest.
Maurid hoidsid Hipaaniat enda käes pea 700.aastat, kujundades seda oma käe järgi. Hiljem said kristlased selle oma kätte tagasi. Astuuria jäi vallutamata-tekkis Astuuria kuningriik. Aja jooksul vallutati järjest uusimaid tagasi- uued kristlikud kuningriigid: León, Kastiilia , Aragon, Navarra ja Portugal. Kastiilia dialektist sai hispaania keel
1085 .-vallutatu Toledo (Kastiilia kun. AlfonsoVI)
1236-vallutati Cordoba (fronter-kord ühe kord teise käes)
1248-vallutati Sevilla, muhamedlaste kontrolli alla jäi vaid Granada mägikinungriik. Selle tsivilisatsiooni loojangul ehitati Alhambra, valitsejate palee, - mauride kunsti ja arhitektuuri kõrgaeg- järgiti Koraani
1479-Hispaania uuendamine-ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik
1492-vallutati Granada, viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp
Algas konkista -indiaanlaste purustamine ja hävitamine
Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus
Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes.
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu:
- Paavstid avigonis 1305 -1378
- Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409
- Kirikukogude aeg 1409-1447
1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna.
See kutsus esile usklike protesti: traditsiooni rikkumine .
14. saj keskel stabil. Itaalia olud, aga paavstil ei olnud kerge autoriteeti roomas taaskehtestada- Pärast saja-aastase sõja puhkemist otsustas Urbanus VI taas jääda Rooma, et mitte naaseda sõdivale prantsusmaale.
Tema vastu tekkis tugev vastuseis, Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. (schisma- lõhe)
Ei nõustutud ühe tagasiastumisega, 1409 otsustati kokku kutsuda kirikukogy, mis pidi valime uue paavsti.
Kirikukogud
Kirikukogu ehk – kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks.
1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe
Vaimulikud ordud
Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad - vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse.
Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior
Benediktlased
Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube
Tsistertslased
1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist , karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub
Kerjusmungaordud
Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem.
Kloostrite elukorraldus
Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid.
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal
9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks.
Gregoriuse reform
Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu . Taheti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse suurendamist. Kõigi nende muutuste eestvõtjaks oli paavst Gregorius 7, kelle järgi nimetati kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Eesmärk oli tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreekakatoliku kiriku üle. Uuendati paavsti valimise korda: 11. sajandi keskpaigani valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas(see oli üldine valijaskonna, ilmalikud võimukandjad said tulemusi mõjutada) 1059. aastal Lateraani kirikukogu: edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Sellel lahendusel ilmnes nõrk külg- ei suudetud üksmeelele jõuda. 13.sajandil võeti kasutusele konklaav (tuba, kamber). Valimine toimus suletud ruumis, kust kardinalid ei tohtinud enne väljuda, kui paavst oli valitud.
Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus
Paavstide võimu laienedes Euroopas, tugevnes püüd allutada kreekakatoliku kirik, mida juhtis Konstantinoopoli patriarh , siis oleks saavutatud kreekakatoliku maades poliitiline jõud. Ristiusu kiriku lõhenemine 1054.aastal lõppes sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Firenze kirikukogul 1439. aastal saavutati küll kahe kiriku formaalne ühinemine, kuid Konstantinoopoli rahvas keeldus seda tunnistamast. 1453. aastal langes Konstantinoopol türklaste kätte ning sellega lakkas küsimus olemast.
Kombestikulised erinevused.
Katoliku kirik
Paavst Leo IX
Ladina keel
Pühavaim lähtub Jumal-Isast
Tavainimesed armulaua veini ei saanud. Viimane pidi olema hapendamata.
Ristimärki tehti 5.sõrmega.
Õigeusu kirik
Patriarh Michael Cerularius
Kreeka keel
Pühavaim lähtub Isast ja pojast
Tavainimesed sain armulaua leiba kui ka veini. Viimane pidi olema hapendatud.
Ristimärki tehti 3sõrmega
Investituuritüli
Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjus: paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituuris(s.t vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest; piiskoppidel olid ametitunnusteks sõrmus ja sau). Paavst Gregoriuse VII dokument märtsist 1075 – paavsti diktaat

üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada;
üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused;
üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta;
keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid.

Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust(Gregoriuse reformide põhieesmärk). Selle polnud keisrivõim huvitatud. See oleks tähendanud ilmaliku valitseja võimu piiramist; teiseks oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. 1076. aastal kutsus selleaegne keiser Heinrich 4. Wormsi kokku Saksa piiskoppide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast. Heinrich kuulutas välja GregoriusVII tagandamise . Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide.
Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette.
Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel; vaimuliku võimu ametitunnused andsid paavst või peapiiskop(vaimulik investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt(ilmalik investituur).
Suurima ilmaliku mõju saavutas InnocentiusIII (1198-1216). Vasallisuhete kaudu muutis ta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta sekkus oma aja poliitika olulisematesse küsimustesse, andes sellele kanoonilise põhjenduse– paavst võivat vahele segada alati kui on karta pattu(näiteks sõjas tapetakse teisi inimesi). Järgmistel paavstidel ei õnnestunud InnocentiusIII kättevõidetud võimupiire hoida. InnocentiusIII on tuntud ka oma vaimulike kirjatööde poolest. Ta arendas lõplikult välja nn transsubstantsiooniõpetuse ning kirjutas juhiseid jumalateenistuse läbiviimiseks.
Aquino Thomas
Tähtsal kohal oli Lääne-Euroopas kreeka teaduse, Aristotelese filosoofia tuntuks saamine. Aristotelese jt kreeka õpetlaste tööde ladina keelde tõlkimisel ei lähtutud mitte alati kreeka originaaltekstidest, vaid levinud araabiakeelsetest tõlgetest ja kommentaaridest. 13.sajandi probleem oli vanaaja paganlike õpetuste ja filosoofaitõdede kohendamine katoliiklikule teoloogiale. Keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat, oli Aquino Thomas (1225-1274), kes sündis Lõuna-Itaalias, astus 1244. aastal dominiiklaste ordusse ning õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Elu viljakamail aastal tegutses ta Pariisi ülikoolis õppejõuna.
Aquino Thomase tuntuimad teosed on „Summa Theologiae“ („ Teoloogia summa“) ja „Summa contra gentiles“ („Summa paganate vastu“). Summa- keskaegne teadusliku töö žanr; esitatakse süstemaatiliselt, poolt- ja vastuargumentide kaudu, mingisse kindlasse valdkonda puutuvaid teadmisi ja seiskohti.
Aquino Thomas käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda . Enne teda ei peetud usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas ei näinud usu ja mõistuse vahel vastuolu– usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Oli mõni keskne arusaam, nn ilmutuslik tõde, mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid avanes vaid ilmutuse teel. Nt. Kolmainsuses olemus. Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse eest kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks.
Aquino Thomase üks pärimus kõneleb, et kui Thomas juhtus looduses kõndima, jätsid põllul töötavad inimesed oma toimetused sinnapaika ja tõttasid imetlema tema suurepärast kuju ning kauned näojooni. Ilu peeti keskajal pühaduse tunnuseks nagu tarkust ja vagadustki. Tegelikult oli Aquino Thomas tüse ja kehva tervisega mees.
Ketserlus
Ketserid - inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusus kiriku tekkega. Nende karistamine muutus aktuaalseks 12.-13. sajandil, tekkisid uued ketserlikud liikumised. Ketserlikud liikumised said enamasti alguse Vahemere linnadest(areng kiire, kristlikest ideaalidest eemaldumine). Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine(puhas). Nad eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vaimulike lõtvu elukombeid, õndsus oli hinge vabanemine maapealsest kehast. Loobusid liha söömisest ja järeltulijate sigitaminegi oli halb. Katarite liikumine võttis eeskuju Ida usunditest. Ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima kontrollimise ja väljajuurimise vahendeid. Ketserid jäid kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks, neid peeti kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajaiks.
Inkvisitatsioon
Inkvisitsioon( juurdlus , uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus oma(354-430)(leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõeks pidamiste juurde tagasi tooma). Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. sajandil Ipoolel paavst GregoriusIX ajal. Koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst.
Inkvisitsioonikohtu protseduur: Kohtunikud –>inkvisiitorid–> saatsid mingisse linna/piirkonda teate oma tulekust->pidasid nad rahvale jutluse(kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma)->kes olid valmis oma vaadetest lahti ütlema, pääsesid tavaliselt üsna kerge karistusega(paast, palved jms). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse(nt surmanuhtlus). Ilmaliku võimu esindajad ei saanud karistust ära jätta, sest siis oleks neid endid tabanud kirkust väljaheitmine.
13. sajandil ei peetud surmanuhtluse rakendamist soovitavaks, see-eest Rooma õiguse levides ketseritele hakati seda üha agedamini kasutama. Enamiku ketserite karistuseks jäi ekskommunikatsioon, vara konfiskeerimine või eluaegne vangistus . Ka inkvisitsioonikohus kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, ainult et pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene visati vette, kusjuures süütu inimene pidi vajuma vee alla, nõid aga mitte.
Ristisõjad 11.–13. sajandil
Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike olles enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu.
Sõdades oli vastakuti kolm leeri: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants; nende kõigi vahel kasvas vaen veelgi.
Kõige rohkem võitsid sõdadest Itaalia kaubalinnas vähendades huvisfääril Bütsantsi ja muhamedlaste mõju; see-eest liiga kõrge hinnaga. Täiesti edukas oli see aga Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis.
Esimene ristisõda 1096 –1099
*osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid , moslemid ning seldžukid.
1095.aastal palus Bütsantsi keiser Alexios I Komnenos abipalve Paavst Urbanus II-le, lootes lisaväele, kuna türgi hõimud(Seldžukkid) olid vallutanud Vike - Aasia , süüra, Palestiina ja Jeruusalemma. Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldžukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine’i hertsog Gottfried ja Toulouse’i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati.
1144.aastal kaotati üks suurimad haldusüksusi Edessa riik moslemitele . See ajendas paavsti uue ristisõja algus
Ristiusu levitajatel teekond : Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik , Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena.
Teine Ristisõda 1147-119
Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III. Sõda juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldžuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, üsna lootusetus olukorras Damaskust.
Ainus edukas üritus toimus Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem vallutati veel Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada.
Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti.
Kolmas ristisõda 1189- 1192
Islami konsolideerumise käigus tõusis etteotsa al-Din, ta vallutas Abbassiididele Egiptuse ja sai neilt sultanitiitli. 1187.aastal hõivas ta kaitseta jäänud Jeruusalemma.
Kolmanda ristisõda ajendiks oligi Jeruusalemma langemine . Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa , Inglismaa kuningas Richard I Lõvisõda ja Prantsusmaa kuningas Philip II Auguste . Saksa-Rooma kuningas uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Vallutanud Küprose, lahkusidp prantsuse väes sõja otsustavaimal hetkel. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu al-Diniga(9. oktoober), saades loe külastada Jeruusalemma kolme aasta jooksul.
Neljas Ristisõda 1202-1204
Algatajaks oli silmaaistvamaid paavste Innocentius III, kes pidas ristisõdu ka Eesti- ja Liivimaa aladel. Algne raskuspunkt oli koondatud Egiptusele, kuid kui ristisõdijad Vahemereni jõudsid, leidsid nad, et neil pole piisavalt raha, et maksta Veneetsia kaupmeestele nende ületoimetamise eest. Tasumiseks vallutasid nad Veneetsiale Zara linna, tegu oli kaubandusliku konkurendiga.
Seejärel palus abi Konstantinoopoli basileuse troonilt kukutatud Isaak II poeg Alexios, kes soovis nende toetust, lubades maskta ristis’dijate kõik võlas. Nii siirdus ristisõdijate vägi Konstantinoopoli alla. Juhtusid seda väge Veneetsia doodž Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III. Ku Isaak II Angelos võimu tagasi sai, ei pidanud ta oma lubadustest kinni mis viis paleepördeni ja tema tapmiseni. Pärast seda loodi Bütsantsi provintside aladel Ladina keisririik.
Innocentius III oli oma põhieesmärgi täitnud— ida-ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsia sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamlinnad ja Kreeta saared-tähtis osa Vahemere kaubanduses.
Bütsans aga sai suure tagasilöögi.
Viies Ristisõda 1217 -1221
Algatas paavst Honturius II, kes tahtis vallutada Damietti linn, et see Jeruusalemma vastu vahetada. 1219.aastal see vallutati, kuis ristisõdijaid püüti lõksu ning enda päästmiseks tuli neil see 1221.aastal tagasi muhamedlastele anda.
Kuues Ristisõda 1228-1229
Eesotsas Saksa keiser Friedrich II. Ta kauples Aijubiididelt välja Jeruusalemma ja 10-aastase rahulepingu, kohustudes sultanit toetama sõjaliselt. 1244.aastal vallutasid Jeruusalemma jälle muhameedlased .
Seitsmes Ristisõda 1248-1254
Organiseerijateks oli paavst Innocentis IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha. Sihiks oli Egiptus , sõda lõppes taas nurjumisega. Samuti ka Kaheksas ristisõda Louis IX Püha juhtimisel 1240.aastal Tunise all.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 60 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hilary1 Õppematerjali autor

Põhjalik konspekt keskaja algusest kuni ristisõdade lõpuni.

kirikulõhe inkvisitatsioon ristisõjad rahvasteränne karolingid viikingid

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakor

Ajalugu

doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See o

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

Ajalugu

odt

Keskaeg ja varauusaeg

KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa

Ajalugu

odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka

Ajalugu

docx

Keskaeg, usk

Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma

Ajalugu

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212

Ajalugu

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid