Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg I (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUST NIMI TULEB?

Lõik failist


1. KESKAEG
  • „Keskaeg“– võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja .
  • Humanistide tõlgendus– kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist.
  • Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu.
  • Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus– ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega.

KESKAJA ALGUS
  • Lääne- Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
  • Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu.
  • Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol .
  • Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus.
  • Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk .

KESKAJA LÕPP
  • Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika.
  • Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol.
  • Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst.
  • 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu.
  • Aasta 1517, kui toimus reformatsioon.

KESKAJA PIIRID
  • Varakeskaeg
    • 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord . Frangi riigi tekkimine.
    • 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur.
  • Vahekeskaeg
    • 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust.

  • Hiliskeskaeg
    • Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347- 1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök. Ideoloogiline kriis, mille tulemusel toimub 16. sajandil reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine.

  • Varauusaeg
    ... Aeg, mil religiooniks on
    kaliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines
    feodalismil→ feodaaltsivilisatsioon .
    FEODAALTSIVILISATSIOON
    • Kristlik ühiskond, mis oli vaenulik ülejäänute vastu.
    • Katoliiklaseks olemine! Vaenulikkus kõigi ülejäänud uskude vastu. Ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelu.
    • Feodalim. Lääniisanda ja vasalli suhted: vasallile sõjaliste teenete eest kaitse ja toetus, milles oli keskne maavalduse annetamine .
    • Killustatus, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse.
    • Kolmetoimne struktuur: Sõdijad ja nende ülalpidajad. Vaimulikud pidasid sõda inimese suurima vaenlase saatanaga . Palvetajad( preestrid ), sõdijad(sõdurid) ja töötegijad(talupojad).
    • Külaühiskond: kirjaoskamatd, andsid edasi „tekste” Suulisedsuuline pärimus- põlvest põlve Inimesed

    Periood pani aluse
    läänemaailmale.
    2.Suur
    rahvasteränne.

    Alguse põhjused:
  • Hunnide liikumine läände : 375.a. jõuti kohale; 452.aastal Katalaunia lahing – roomlased võidavad ning hunnid taganevad. Roomlaste armee põhiosaks olid germaanlased
  • Rooma rahu lagunedes 330.aastal, hakkasid impeeriumi kaitsepiirid lagunema, enam ei reguleeritud keskuse ja äärealade suhteid...
  • Kliima jahenemine u. 13. sajandil − hõimud hakkasid põhjast lõuna poole liikuma.
    ROOMA RAHU LÕPP
    • Lagunemisega sai alguse Lääne-Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünd.
    • Rooma rahu: institutsioonide kogum, tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast kuni Marcus Aureliuse surmani. Tänapäeva Šotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks.
    • Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist– impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid , kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal . Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall .
    • 212. aastal Caracalla edikt – tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile– esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet .
    • Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Keiser Diocletianuse tõi ajutise stabiilsuse– ei kestnud kaua. Impeeriumi päästmisek:– Konstantinoopoli nimetamisega pealinnaks 330. aastal.

    IMPEERIUMI LANGUS JA BARBARITE KUNINGRIIGID
    • Barbarite hõimuliidud– liikvel kliima jahenemise ja rahvaarvu kasvu pärast, alates 4. sajandist suurema ulatuse .
    • Franke oli 80 000, burgunde 100 000, vandaale 20 000. Vallutuste Barbarid elasid orjadena, vabade inimesten–juurutasid eluviisi ja maailmavaadet.
    • 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes vallutasid Rooma Aafrika-provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone ’i ja Saone’i ülem- ja keskjooksule.
    • Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi hunnide võitmine väejuht Aetiuse juhtimisel 451. aastal Katalaunia väljadel. Seal olid abiks ka läänegoodid, frangid ja burgundid.
    • Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile.

    LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA
    IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM

    • Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani– tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid.
    • Justianus I ajal(527-565) vallutati Itaalia, Põhja- Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. 534. aastaks tehti lõpp vandaalide kuningriigile ja 536-555 võideldi edukalt idagootidega.
    • Suudeti haarata strateegiline initsiatiiv ja vallutada piirkonnad, kust barbarid oleks edasi tunginud. Roomlastel oli merel selge ülekaal. 419. aastal Konstantinoopolis välja antud edikti kohaselt karistati igaüht surmanuhtlusega, kes õpetab barbarile meresõitu.
      • Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, Ida- Rooma aga ühtsena. Ida- Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva sõjalise surve kiuste. See sai võimalikuks hästitoimivale võimustruktuurile ja tegusale ametnikkonnale. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul – soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid.


    3.
    Ida-Rooma riik e. Bütsants

    Tekkeaeg:


    395.aastal
    Rooma impeerumi lagunedes,
    nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime
    Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat.
    Rahvastik


    koosnes kreeklastest,
    bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma
    katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054 .aastal
    kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma
    katolik)
    Valitsemine:
    Riigijuhtiisel võeti eeskuju
    Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga. Võim kuulus
  • Vasakule Paremale
    Keskaeg I #1 Keskaeg I #2 Keskaeg I #3 Keskaeg I #4 Keskaeg I #5 Keskaeg I #6 Keskaeg I #7 Keskaeg I #8 Keskaeg I #9 Keskaeg I #10 Keskaeg I #11 Keskaeg I #12 Keskaeg I #13 Keskaeg I #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hilary1 Õppematerjali autor
    Põhjalik konspekt keskaja algusest kuni ristisõdade lõpuni.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    doc

    Ajalugu II kursuse kokkuvõte

    1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakor

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

    VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See o

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    odt

    Keskaeg ja varauusaeg

    KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    odt

    AJALUGU - konspekt ja isikud

    ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni.Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus.Sellepärast pöörati relvadele eriti suurt tähelepanu. Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    docx

    Keskaeg, usk

    Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    odt

    Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

    Püha Patrick ­ piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius ­ Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) ­ kirikuisad ­ kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur ­ I paavst, kes võttis kasutusele tiitli ­ Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg ­ mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused ­ 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

    Ajalugu




    Kommentaarid (2)

    roller007 profiilipilt
    reinard kann: Konspekt on VÄGA põhjalik:)
    18:56 01-02-2012
    ofelia profiilipilt
    ofelia: väga hea konspekt :)
    11:15 24-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun