IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia: tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine
Esimeseks Rooma keisriks oli aga Octavianus ehk Imperaator Augustus. 27.aastast eKr. Kuni 16. sajandini mõisteti ajalugu 4 maailmariigi idee läbi. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendamise kaudu pidi maailma 5. impeeriumiga kaasnema maailmalõpu kulminatsioon. Viiendaks impeeriumiks arvati olevat Rooma riik, mis lagunes aastal 476. Ent maailma lõppu ei tulnud, Rooma riik kestis edasi. Keisri kroonile pretendeeris Ida-Rooma - ,,Imperator Romanorum" . See kestis veel 1000 aastat, kui 1453. aastal Ottomanid vallutasid Konstantinoopoli ja Türgi sultani tiitliks sai ,,maailmavalitseja". Ent kroon sai edasi kanduda vaid kristlikule riigile. Paralleelselt sündis Vene tsaaride idee Kolmandast Rooma riigist. Sümboliks võeti Bütsantsi kahepäine kotkas ning Peeter I-st sai 1721. aastal ,,Imperaator", sündis Vene Keisririik. Euroopa keisririik · Seega lahknemine. Läänes: Eelkõige ladina impeeriumi pärand
Otsustav lahing toimus 955 Lechi jõel. Ungarlaste ratsavägi sai saksa rüütlitelt hävitavalt lüüa, suur osa ungari sõjameestest langes. Pärast seda nende rüüsteretked lõppesid. Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau-äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karvakasvatusega. Peagi võtsid vastu ristiusu ning X sajandi II poolel tekkis Ungari riik. Otto II Otto I poeg (973-983). Asendas tiitli Imperator Augustus tiitliga Imperator Romanorum (Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama
Probleemid: Liiga suur, et koos hoida. 4. saj lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks. 324 Konstantinoopoli asutamine. Kultuurilised erinevused: Rooma ladina kultuur. Bütsants hellenistlik kultuur. 7 2) Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) ,,Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel ,,maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3) Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti - Religiooni argument: kristianiseerimine. Kristliku misjoni vajadus.
SAKSAMAA: LECHI LAHING 955: Otto üheks tähtsaimaks saavutuseks oli ungarlaste võitmine. Otsustav lahing toimus 955. Aastal LECHI jõel. Ungarlaste ratsavägi sai saksa rüütlitelt hävitavalt lüüa, suur osa ungari sõjameestest langes. Pärast seda nende rüüsteretked õppesid. Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega. Peagi võtsid vastu ristiusu ning X sajandi teisel poolel tekkis Ungari riik. RENOVATIO IMPERII ROMANORUM: Otto III välja antud bulla, millega ta kuulutas Rooma impeeriumi taastatuks, millega Rooma sai pealinnaks. Ja ta uskus, et kõrgeim võim peaks kuuluma keisrile, nii ilmalik kui ka vaimulik, sh Rooma paavst peaks alluma keisrile. TRANSLATIO IMPERII: Tähendab võimu kandumist ühe valitseja käest järgmisele (impeeriumite järgnevus). Võimu, kultuuri kandumist idast läände alates tsivilisatsiooni algusest. Ajalooline konseptsioon, mis tähendas lineaarset aja ja ajaloo käsitlust
Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 5. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Codex iuris civilis). Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). 16
Otsustav lahing toimus 955 Lechi jõel. Ungarlaste ratsavägi sai saksa rüütlitelt hävitavalt lüüa, suur osa ungari sõjameestest langes. Pärast seda nende rüüsteretked lõppesid. Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau-äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karvakasvatusega. Peagi võtsid vastu ristiusu ning X sajandi II poolel tekkis Ungari riik. Otto II Otto I poeg (973-983). Asendas tiitli Imperator Augustus tiitliga Imperator Romanorum (Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes
· Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' (Rooma senat ja rahvas) Tiitlite pärandumine · Rooma: · Caesar (100/102 eKr-44 eKr) 48 "dictator perpetuus", "pater patriae" (alaline diktaator; isamaa isa). Need tiitlid võttis üle · Octavianus 27 eKr Imperator Augustus · Saksa-Rooma keisririik 9621806 (Sacrum imperium romanorum): · Otto I keiser 982 "Romanorum imperator augustus" nagu vahepeal polekski Rooma riik langenud barbarite kätte ja täielikult hävinud. · Üks versioon tiitlist algas: "Võitmatu Caesar ja Imperaator Augustus" Rooma ideede pärandumine · Au (gloria). Cicero üks sõjatüüp: võitlus impeeriumi ja au eest. (üks põhilisi ja esmaseid sõjatüüpe oli kaitsesõda, seda peavad nii loomad kui ka inimesed, aga
Venemaa "kolmanda Rooma" idee Kuni 16. saj. mõisteti ajalugu 4 maailmariigi idee läbi. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment. Rooma riik hukkus 476. Mis nüüd? 1 Maailmalõppu pole -> Rooma kestab. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutusTürgi Sultani tiitel "maailmavalitseja" Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) Kolmanda Rooma idee. Ivan IV abiellus 1472 Sofia Palaiologosega 15. sajandi lõpul: Bütsantsi kahepäine kotkas, Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaal ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Seega lahknemine. Läänes: Eelkõige ladina impeeriumi pärand
Pärasia, siis makedoonlased-kreeklased, pärast seda roomlased. Siis kreeklased (Bütsants), seejärel frangid (Karl Suur ja Karolingid), siis langobardid (9. sajandi lõpp ja 10. sajandi I poole Itaalia "keisrid"). Alates Otto I-sest on võim Saksamaal. Translatio imperii mõiste tähendas võimu, kultuuri ning inimkonna juhtrolli kandumist idast läände. Selles peitus usk Euroopa arengusse. (XIV sajandi Inglased arvavad, et imperii on jõudnud nendeni). Renovatio imperii Romanorum on Otto III bulla aastast 998, millega ta kuulutab Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui "uus Rooma" jõudis valmida suri Otto ära. Ottode Reichskirche. Keiser läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud
Me nägime ka, et tülis taanlaste ja sakslaste vahel võttis paavsti saadik ka tülialused taani maakohad paavsti otsekohese valitsuse alla. Paavst Innocentius III kuulutas 20. II. 1213 (U. B. 26) Riia kiriku vabaks metropoliidi võimu alt, kuni ta üldkiriku kogul selle kohta midagi kindlamat otsustab. Paavst Honorius III lubas esmalt 26. IV. 1217 Magdeburgi peapiiskopile Albertile alistada oma metropolitaanvõimule tema poolt pööratavad maakohad Liivimaal (Potthast, Regesta pontificum Romanorum, II, lk. 2080 nr. 5532 a; U. B. III, 42 a). 30. IX. 1217 (U. B. 40) volitas paavst Riia piiskopi asutama ristiusu levimisel uusi piiskopkondi ja uusi piiskoppe ametisse seadma. 30. IV. 1218 keelas paavst Breemeni peapiiskopile ristisõdijate sõitu Liivimaale takistada(U.B.41). 26. X. 1219 (U. B. 44) keelas ta korduvalt Breemeni doomkapiitlile ja veelgi uuesti Breemeni peapiiskopile ning kapiitlile 21. XII. 1223 (U. B. 27) Liivimaa kirikut oma metropolitaanõigusele alistada katsuda. 28. X
majandamisest nad elatusid. Majajumaluste kummardamine ühendas neid ka usuliselt. Perekonnapeale kuulus praktiliselt täielik võim – potestas või siis manus, mis võis olla isegi elu ja surma üle. Manus ehk käsi oli Roomas sageli kuuluvuse sümboliks (näiteks võõrandamisel – mancipatio). Ka perekonnas tähistas käsi nii valitsevat kui ka kaitsvat kätt. G.1, 119. Est autem mancipatio, ut supra quoque diximus, imaginaria quaedam venditio: quod et ipsum ius proprium civium Romanorum est; eaque res ita agitur: adhibitis non minus quam quinque testibus civibus Romanis puberibus et praeterea alio eiusdem condicionis, qui libram aeneam teneat, qui appellatur libripens, is, qui mancipio accipit, rem tenens ita dicit: HUNC EGO HOMINUM EX IURE QUIRITIUM MEUM ESSE AIO ISQUE MIHI EMPTUS ESTO HOC AERE AENEAQUE LIBRA; deinde aere percutit libram idque aes dat ei, a quo mancipio accipit, quasi pretii loco.
annaabi.ee 
