2. Paljud rüütlid olid andnud vande mis nüüd vajasid lunastamist. 3. Sooviti oma noortematele poegadele ja vendadele seisusekohaseid valdusi hankida. 4. Oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Pööret möögamisjoni kasuks kiirendasid tõenäoliselt ka liivimaal tegutsenud tsitserlaste ordu mungad. · Tsitserlased olid euroopa üheks tähtsamaks idee kandjaks ja kaitsjaaks · Sellesse ordusse kuulus juba meihardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. (Riia) Piiskop Albert · Ristisõda sai hoosisse Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemisega. · Alberiti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. · Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale. · Albertil oli laiel haare, kui ta eelkäijatel : 1. 1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 2
Eesti keskaeg Liivlaste ja latgalite alistumine Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208
Lembitu (Lemmitu, Lambite, Lembitus, Lembito) Sakala põhjaosa vanem, kellele kuulus Leole (arvatavasti Lõhavere) linnus. Sai tuntuks eestlaste tähtsaima juhina muistse vabadusvõitluse perioodil. Vjatsko Koknese vürst, kes oli sunnitud ristisõdijate tegevuse tõttu 1208. a. oma vürstkonnast loobuma. Wolquin (Folkvin, Volkewin) Mõõgavendade ordu ordumeister (1209-1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega. Theoderich (Teoderic, Dietrich) tsistertslaste ordu preester, piiskop Meinhardi abiline misjonitegevuses. Toreida vanema Kaupo oletatav ristija ja usuline mõjutaja. 1191. a. püüdis alustada misjonitööd Eestis, kuid pääses vaevu ohverdamisest päikesevarjutuse tõttu. 1196. a. õnnestus Theoderichil paavst Coelestinus III saavutada bulla, milles lubati "pattude andeksandmist kõigile, kes võtavad risti", so. lähevad ristisõtta Liivimaale. 1202. a
Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit
*Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist. Ta oli eelnevatest piiskoppidest noorem ja ambitsioonikam ning kindla eesmärgi ja laiema haardega. Kaupo - sakslaste vanem, suri Madisepäeva lahingus Lembitu - Sakala vanem, suri Madisepäeva lahingus Valdemar II - Taani kuningas, kes sekkus 1219
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346
d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida ning pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Berthold pühitseti pärast Meinhardi surma Liivimaa piiskopiks 1196. aastal (kasutas ka esimesena relvajõudu, aga langes 1198. aastal lahingus liivlaste vastu. · Piiskop Albert, vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine 1199 pühitseti Liivimaa piiskopiks. Alberti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks
ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks Kaupo- oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus.
3. Kes oli, mida tegi: 1. Meinhard ta oli Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlane, ta pühitseti piiskopiks ja talle määrati ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 2. Berthold ta sai 1196. Aastal Üksküla piiskopiks, see tähendas misjoni politiseerumise algust. Hukkus 1198. Aastal lahingus. 3. Theoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. 4. Albert Noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra. Ka tema pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. Aastal. Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Alustas Riia linna ehitamist, viis sinna piiskopkonna keskuse. 5
1. Nimeta 5 ajalooisikut, kes olid muistse vabadusvõitluse juures tähtsad, ei loe Meinhard ja Berthold. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert von Buxhoeveden-Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199.a. Tal oli kindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. Alustas 1201. a Riia rajamist. Kaupo-Liivlaste vanem, kes läks muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste poolele. Lembitu-Sakala vanem, kes üritas rünnata riiat, kuid plaan nurjus ja ta väed loodi tagasi. Valdemar II-Taani kuningas, sekkus 1219. a
Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma. Lindanise lahing Taani kuningas Voldemar II oli esimese katse Eestimaal alasid vallutada teinud 1206. aastal, mil ta proovis ebaõnnestunult kanda kinnitada Saaremaal. Sõjaväega Eestimaale tungimise plaan kerkis taas päevakorda 1218. aastal, kui kuningaga kohtusid Riia Piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja Zemgale piiskop Lippe Bernhard. Riiast lähtunud ristisõda oli Eestimaal põrkunud eestlaste ja neid toetama asunud Vene vürstide tugevale vastupanule, mistõttu pidasid piiskopid vajalikuks leida endale uusi liitlasi. Nii palutigi kuningat astuda eestlaste ja venelaste vastu sõtta, lubades vastutasuks Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa tema võimu alla anda. Valdemar lubaski järgmisel aastal Eestimaale minna. Peagi sai ta Paavstilt loa liita paganatelt vallutatavad alad Taani
Baltimaade rahvad ristiusustati vägivaldselt. Loodi ordusid ja liite, et usku hoida ja veel rohkem peale suruda. 3 1. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu (ametlik nimi on Kristuse Sõjateenistuse Vennad), ladina keeles Fratres Militiae Christi, oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. 1202. aastal moodustass preester Theoderich Templiodru eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu. Seda ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga järgi Mõõgavendade orduks. See ordu loodi eesmärgil, et hõlbustada Liivimaal alistamist, mis tavaliste ristisõdijate lühiajaliste tulekute ja minekute tõttu oli raskendatud ning vaevaline. (Koerakoonlane, 2018) Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning siis ordu allutati piiskop Albertile
) Fulco- pühitseti eestimaa piiskopiks.Hiltinus-oli piiskop, tagandati kuna polnd tulemusi. Muistne vabadusvõitlus(1208-1212)-!.periood-põhjusteks-saksa kaupmeeste huvi põhjatu vene turu vastu.poliitilised põhjused-ristiusu levitamine ja pol.mõjuvõimu saavutamine.Meinhard-augustiinlaste ordust,tuli Väina jõe äärde,lasi end pühitseda liivi piiskopiks.Berthold-peale Meinhardi oli võimul, läks tülli liivlastega ja pöördus saksa tagasi.Theoderich-algselt Meinhardi abiline,hiljem piiskop.Albert- 1201-ehitati tema eestvedamisel Riia linn ja mõõgavendade ordu- preestervennad,sõjamehed,teenijad.Sissetungi eestisse põhjused-seda põhjendati eestlaste rüüsteretkedega.Võnnu piiramine-1210-eestlaste vasturetk, võnnu linnusesse-mõõgavendade tähtsaim tugipunkt., eestlased põgenesid.Ümera lahing 1210-saavutati võit,mis andis jõudu edaspidiseks
1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda. Albert Riia piiskop, rajas Riia linna. Kaupo Liivlaste vanem, esimene eestlane, kes võttis vastu ristuusu. Lembitu Sakala vanem, Madisepäeva lahingu eestvedaja, hukkus lahingus. Valdemar II Taani kuningas, 1219.a tuli Eestit vallutama, ehitas kivilinnuse. Innocencius III Rooma paavst, kellele allus ilmalik võim. Johann I Rajab Lihulasse linnuse
a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala vanem. Oli madisepäeva lahingus Eesti vägede koondamise juht (ma ei tea kas see on õige) 6) Valdemar II - taani kuningas, eestimaa hertsogkonna maahärra 7)Kaupo- liivlaste vanem, madisepäeva lahingus sõdis eestlaste vastu 4)1208-ristisõdijad jõudsid eestimaa piiridesse 1217- Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele muitse vabadusvõitluse suuremaid kaotusi 1219- ristisõtta sekkus taani kuningas valdemar II
olulisemad germaani hõimud alemannid, burgundid ja frangid. Viimased pärinesid Reini aladelt. 5. sajandi lõpul kujunes Frangi riik kui kuningaks oli Chlodowech Merovingide suguvõsast, haarasid frangid enda kätte peaaegu kogu Gallia. See oli umbes aastal 486. Frangi riigi tekke aasta on aga 496 sel aastal võttis Chlodowech vastu ristiusu. Frangi riik kujunes kõige võimsamaks germaanlaste riigiks. Idagootide kuningas Theoderich Suur (valitses 493-525/526) vallutas 493. aastal Itaalia ja rajas sinna Idagootide kuningriigi pealinnaga Ravennas. Idagootide riik ei eksisteerinud kaua. See hakkas lagunema kohe pärast Theoderich Suure surma. Langobardide riik. 568. aastal saabusid Itaaliasse langobardid. Nemad rajasid idagootide riigi aladele oma kuningriigi. See eksisteeris kuni aastani 774, kui Langobardide kuningriigi purustas frankide võimas kuningas Karl Suur. Rahvasterände tagajärjed
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit
4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: · Meinhard · Kaupo · Berthold · Theoderich · Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline
Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199). 1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid
*Danebrogi sünd *Rootsi loobub Eesti 2.2. 1219-1221 Vaenlasi tuleb Eestlased 15.06.1219 Tallinna all lahing Taani Valdemar II alistamisest juurde taanlastega Theoderich Taani 1220 võiduristimine Järvas, Virus, Tabelinus Mõõgavendade Ordu Harjus Rootsi 1220 rootslased Lihulasse Rootsi Johan 08.08.1220 nende tapmine
Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt. 4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich. Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit. 5. Kaupo isik. Kaupo ristimine, tema edasine tegevus. Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes ristiti ning ta alustas koostööd sakslastega. 6. Piiskop Albert, tema tegevus Liivimaal Albertist sai ristiusustamise peaorganisaator Liivimaal. 7. Latgalite ja liivlaste vägivaldse ristiusustamise algus Alberti ajal.
sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiesti erinevast suunast. Lahing algas eestlastele edukalt kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga. Valdemar jättis Tallinna oma garnisoni ning pöördus ise kodumaale tagasi. Järk-järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama. Taanlased olid rajanud Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. Taanlaste tugipunkti rajamise katse Saaremaal Alates 1220
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased,
Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich. ksklla rajati kirik ja kivilinnus, mida pakuti kaitseks neile, keda on ristitud. Mned lasidki end ristida. Peagi said liivlased teada sakslaste telistest plaanidest. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold, kes ei saanud liivlastega lbi ja nii prdus uus piiskop tagasi saksamaale. 2) Madisepeva lahing toimus 21. september 1217. aastal. See leidis aset Viljandist 11 km eemal metsas. Seal puhkes lahing liivlaste ja eestlaste vahel.
Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhardi . 1196 korraldati tema eestvedamisel lahing praeguse Riia linna alla, kus Berthold ka hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Tõelise hoo sai sisse Liivimaa ristisõda kui Üksküla piiskopiks pühitseti Albert . Albert-Bremeni toomhärra, kes 1199.aastal Üksküla piiskopiks pühitseti . Tema tulekuga hakkas alles pihta põhiline sõjategevus Liivimaa ristisõjas. 1201-Riia linnast sai piiskopkonna keskus. 1202 Loodi Mõõgavendade ordu alaliselt kohal viibiv eliitväeosa. Liivlased alistati 1206-1207
vaimulik Meinhard. 1186. aastal pühitseti ta liivlaste piiskopiks. Vaja oli kutsuda sõjalist abi ning selle tegi teoks Meinhardi järglane Bertold, kes tõi 1198. aastal kohale esimese ristisõdijate väe ja lõi liivlasi lahingus, ise ka seejuures hukkudes. Uueks piiskopiks sai Breemeni toomhärra Albert. Ta seadis eesmärgiks raiaulatusliku ristisõja. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. Mõõgavendade ordu (asutatud 1202. aastal) loojaks oli Theoderich. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212
kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardi keskuseks sai Üksküla. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud pesid end uuesti maha. 1186. aastal hakatakse ehitama ka Üksküla linnust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196 suutmata liivlasi ristida. Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt.
Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks. 2.Kes olid ja mida tegid? Meinhard- oli piiskop, rahulik, kes ristis liivlasi ja rajas Üksküla puukiriku Theoderich- oli piiskop, asutas Mõõgavendade ordu Berthold- oli piiskop, kes ei jõudnud väga midagi teha ja tapeti liivlaste poolt Albert- oli piiskop, aadlisoost, energiline, rajas Riia linna, Kaupo- teda on nimetatud liivlaste kuningaks, kuulus Turaida linnus, Turaida vanem Lembitu- oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220.a. Lihula linnuse Valdemar 2
Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184
a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja luteri vaimulik. Läti Henrik-teos:Liivimaa kroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele
Rootsi linnus süüdati põlema ning suur osa rootslastest tapeti. Rootsi ei sekkunud enam aktiivselt Liivimaa asjusse järgmised kolmsada aastat. 1224- Tartu vallutamine- ainsana oli iseseisev veel Saaremaa. 1227- Muhu ja Valjala linnuse vallutamine- nõnda oli alistatud ka Saaremaa ning kogu Eestimaa oli nüüdsest ristisõdijate valduses. Valjala alistumisega lõppes küll Muistne vabadusvõitlus Mistoimusningmillesseisnessündmusetähtsus? Isikud: Meinhard- Theoderich- oluline Liivimaa ristisõja juhtfiguur, oli arvatavasti liivlaste vanema Kaupo ristija, kindlasti aga tema ideoloogiline nõustaja ning Mõõgavendade ordu rajaja. Innocentius III- paavst, kinnitas Mõõgavendade ordu reeglid. Albert- Riia piiskop, asutas Riia linna. Henrik- saksa preester, tema kirjutataud Liivimaa kroonika on eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks. Kaupo- Toreida liivlaste vanem Andreas Sunesen-
eesti keelt Tsistertslasted Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks Oli üsna tavaline, et just tsistertslasi saadeti kiriku äärealadele. Vennaskonna
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega.
tegevusel polnud. Tema abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes võis olla eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus koos Saksa kaupmeestega Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal
ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku paganlike slaavlaste vastu
hävitasid hunnid. Hunnide pealiku Attila surma järel asuvad idagoodid Pannooniasse. Pant- vangina Ida-Rooma õukonnas üles kasvanud Theoderichi juhtimisel rüüstasid goodid Balkani poolsaart., ning tungisid Itaaliasse. Nad võitsid kolmes lahingus Odoakerit, kelle germaani palgasõduritest koosnev vägi on kuningaks kuulutanud ja kes vallutas Sitsiilia ja Dalmaatsia ning purustas ruugide riigi Doonaul. Ravenna piiramine kestis kolm aastat. Peale selle alista- mist tapab Theoderich Odakeri ja rajs idagootide riigi. Theoderich Suur (493 526) hoidis roomlasi ja goote teineteisest lahus, kehtis näiteks abiellumiskeeld. Goodid said küll sõjateenistuse eest ühe kolmandiku maast, kuid tsiviilvõim ja majandus jäid roomlaste kätte. Gootide-roomlaste teineteisemõistmist takistasi ka relvastatud vastuolud. 535-553 toimus Justinianuse sõda gootidega. Gootide poolt kuningaks tõstetud Witigis [536-540] võeti pärast Ravenna piiramist vangi
lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse
saj lõpp 13.saj algus paavstivõimu kõrghetk. · 11.-13.saj katoliikliku Euroopa laienemine (Skandinaavia, Pürenee ps tagasivõitmine moslemitelt) · I ristisõda 1095, et vabastada Püha maa. Ristiusustamine · Saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvides (paganate rüüsteretked). · 1186 pühitseti Üksküla piiskopiks Meinhard. Üritas liivlasi ristiusustada, lasi Ükskülla kiriku ja kivikindluse ehitada. Abiliseks oli Theoderich, kes saadeti misjonitööga eestlaste juurde. Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold langes 1198 lahingus liivlaste vastu. · 1199 pühitseti III piiskop Albert. Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe. · Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna. · 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku Mõõgavendade ordu. · Esimene löök liivlaste vastu.
Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutussõja peamine juht ja organisaator. Ta rajas 1201.a-l Riia linna. Kogu alistatav
turvalisuse + kauplemisvõimaluse pärast rajada tugipunkti 3)(Ilmselt ka) tsistertslaste munga ordud olid kiirendanud protsessi Tsistertslaste ordu liivimaal üsna suurt rolli mänginud + tihedalt seotud Templiordu ja hispaania väiksemate rüütliordudega + ühed põhilised ristisõdade ideede kandjad + sinna kuulus Meinhardi parem käsi Theoderich (hilisem Eesti piiskop) Saksa + vestfaali rüütlid olid andnud sõtta mineku tõotuse, neil oli ristisõdadest räägitud juba aastakümneid + sooviti oma lähedastele seisusekohaseid valudsi. (kaupmehed ja rüütlid olid tihti omavahel suguluses=huvide täielik kooskõla) Piiskop Albert: -ristisõdadele hoogu kui pühitseti Üksküla piiskopiks 1199a. -ta tahtis Liivimaast teha kirikuriiki, mida valitseks piiskop + alluks paavstile
aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur) Odoaker (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga
· Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused Kõik olid valmis selleks, et ristisõda täies hoos toimuma hakkas- taheti oma lapsi sõtta saata, et saaksid seisusi. Tsistertslased olid kujunenud euroopas tähtsaimaks ristisõdade ideede kandjaks, ja Theoderich, hilisem Eesti piiskop, peetakse Mõõgavendade oedu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert Liivimaa ristisõja sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Alberti piiskopiks pühitsemisega 1199.a, tal oli kidel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Sellest kavatsusest annab tunnistust ka kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäijatel. 1201
Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses. Johan kuningas, kes koos piiskoppidega oli rootsalaste väe eesotsas 1220. a suvel kui tungisid Läänemaale. Vjatsko vürst, kes saabus Tartusse 1223 a. , kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut
retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida- Euroopa paganate vastu
Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur). Odoaker- (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks
teorendilt raharendile. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 157686.Edukas sõjamees,sundis venelased Liivimaalt taanduma.Jam Zapolski vaherahuga sai Vana-Liivimaa lõunaosa,hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Vjatsko -1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. Vesse-saarlaste vanem Jüriöö ülestõusul. Saarlased alustasid ülestõusu 1343al.Juhtimisel vallutati Pöide linnuse,kihutati sakslased Saaremaalt välja
Tartu piiskopkond Tartu Tartu piiskop Soopoolitse, Jogentagana, Nurmekund ja Ugandi Taani kuninga Tallinn Taani kuningas Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Eestimaa hertsogkond Virumaa INIMESED 1)Meinhard-Üksküla piiskop, kelle ülesandeks oli Liivimaa ristiusule toomine. 2)Berthold-Sai Üksküla piiskopiks peale Meinhardi. Algatas ristisõda. 3)Theoderich-Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. Eestimaa piiskop. 4)Albert-Tahtis rajada Liivimale kirikuriiki, mida juhuks piiskop, kes alluks otse paavstile. 5)Kaupo-Liivlaste vanem. Rajas Riia linna. 6)Lembitu-Sakala vanem. Koondas väe, et minna Riiat ründama. 7)Valdemar II-Taani kuningas. Võitis lahingu Tallinnas ja lasi rajada kivilinnuse. 8)Johan I-Rootsi kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 9)Vjatsko-Koknese vürst
2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma. Tapeti ahingus 15.juuni 1219. Berthold - pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks. Tal tekkisid Liivlastega teravad tülid ja pöördus kohe tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 a Liivimaale tagasi
annaabi.ee 
