Facebook Like

Keskaja poliitiline ajalugu (6)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Poliitiline ajalugu
Suur rahvasterändamine – algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad , kes rändasid olid: vandaalid , ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased .
Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine , Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330.
Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma).
Adrianoopoli lahing 378 – 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele.
Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil – markomannid, kvaadid ja tšatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid , läänegoodid, frangid , vandaalid, friisid . 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid .
Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid.
Barbarite riigid – Frangi riik Gallias
Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased
Vandaalide riik – tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 ( vallutati Bütsantsi poolt).
Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur)
Odoaker(umbes 435 – 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada . Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri.
Theoderich Suur – Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud . Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte.
Langobardid – Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt .
ChlodovechSündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia , peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite , burgundide ja läänegootide vastu.
Merovingid5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.
Frangi riik – Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France ). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast.
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda:
  • Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis.
  • Austraasia Kirde-Gallias
  • Burgundia endise burgundide riigi alal
  • Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Šveitsist

7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli.
Karolingid751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia.
Poitiers'i lahing – (Tours'i lahing) oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.
Pippin Lühike – (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist.
Karl Suur – Sündis 742/743. Pippin Lühikese poeg, frankide kuningas koos oma venna Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal.
  • sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774)
    avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795)
    sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799)
    bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788)
    muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi
  • Keisririik : Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga , ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist.
  • Seadusandlus : (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss ), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane.
    Keisritiitel – Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes konrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga – tekkis Saksa-Rooma keisririik.
    Karolingide renessanss – Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm – Karolingide minuskel .
    Karl Suure pärijad – Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal.
    Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama . Poegade vahel tekkisid tülid.
    Stra ßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga – liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea . Sõlmisid 842. aastal Straßburger Eide vande, millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. (Vande erilisus seisneb selles, et see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana-prantsuse (mitte ladina keeles). Ühtlasi viitab vanne selgetele etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani keelt, teised vana-prantsuse).
    Verduni leping 843 - Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu 843. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (suurim territoorium; Saksamaa, sai nimetuse Ludwig „Sakslane“), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia, st Rooma) ning sealhulgas ka Rooma riigi keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855. aastal ta suri ning tema riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja-Itaalia), Lotring ja Provence.
    Edasised jagamised – 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta , Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911).
    Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas – languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks.
    viikingite rüüsteretked – 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele).
    Jõudsid Islandile (874 – pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad ), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt ( taanlased ), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik . Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema , viikingiaja lõpp.
    Ungarlased898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega – kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud ületähtsustatuks, sest selleks ajaks olid ungarlased juba alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk ). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus , aga ka põlluharimine.
    Saratseenid – Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid ( Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur ). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika , Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule.
    SAKSAMAA
    Saksi dünastia – Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa-Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud. Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja Saksamaa taas ühtseks riigiks liita (kaitse organiseerimine ungarlaste vastu ja lõpuks võidu saavutamine selle ohtliku vaenlase üle).
    Heinrich I – esimene Saksi dünastiast kuningas, Linnupüüdja (918/9-936). Kauples ühe ungari üliku vangi võtmisega välja 9-aastase rahu ungarlastega. Vaherahu ajal lasi hertsogkonna piirile ehitada palju kindlusi kaitseks sissetungijate vastu. Organiseeris ka rüütlitest koosneva tugeva ratsaväe. Kui vaherahu lõppes, astus ta selle väega ungarlaste vastu ja saavutas nende üle esimese suurema võidu. See tõstis tunduvalt kuninga mainet kogu Saksamaal. Ajas tugevat välispoliitikat, temaga seostatakse „Drang nach Osteni“ algust.
    Otto I – (Suur) Heinrich I poeg, kelle viimane lasi juba oma eluajal suurfeodaalidel enda järglaseks valida. Taotles kuningavõimu tugevdamist. Otto I oli võimsaim valitseja Saksi kuningasoos (936-973). Võttis nõuks oma võimu kindlustada, tahtis hertsogid enda külge kinnistada, tehes neist kõikidest oma vasallid . Sellest hoolimata pöördusid nad Otto vastu. Hertsogite ja piiskoppidega ühines ka tema vend, kuid Otto oskas ära kasutada tülisid suurfeodaalide vahel, suutes niiviisi oma vaenlased kas tappa või endale allutada. Piiskopid olid peamised liitlased, annetas kirikule maid, immuniteediõigusi, vabastas piiskopid hertsogile allumisest. Jagas õukonnaametid hertsogite vahel, saavutas nende truuduse. Tahtis endale keisritiitlit, selleks pidi allutama Itaalia.
    962 kroonib paavst Otto Roomas keisriks. Keisririik oli seega Lääne-Euroopas taastatud. Uue riigi nimeks sai Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik ehk Püha Rooma Keisririik (või Saksa Keisririik)
    Lechi lahing 955 – Otto I üheks tähtsamaks saavutuseks oli ungarlaste võitmine. Otsustav lahing toimus 955 Lechi jõel. Ungarlaste ratsavägi sai saksa rüütlitelt hävitavalt lüüa, suur osa ungari sõjameestest langes. Pärast seda nende rüüsteretked lõppesid. Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau-äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karvakasvatusega. Peagi võtsid vastu ristiusu ning X sajandi II poolel tekkis Ungari riik.
    Otto II – Otto I poeg (973-983). Asendas tiitli Imperator Augustus tiitliga Imperator Romanorum (Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982)
    Otto III – (983- 1002 ). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus . 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani). Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu. Sai lüüa Rooma mässulistelt ja Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt.
    Kolme Heinrichi Otto-nimelist järeltulijat nimetatakse ka Ottoonideks .
    Translatio imperii – Tähendab võimu kandumist ühe valitseja käest järgmisele (impeeriumite järgnevus). Võimu, kultuuri kandumist idast läände alates tsivilisatsiooni algusest (usk Euroopa arengusse). Valitses lineaarne aja ja ajaloo käsitlus. Keskenduti ainult enda piirkonna võimule, muu maailma võimuvahetused ei puudutanud keskaja inimesi. Keskaegsed autorid käsitlesid võimu kandumist kuni nende piirkonda valitseva monarhini, valitsejale omistati tihti müütilisi esivanemaid, nt kreeka antiikkangelasi (J. Le Goff).
    Ottode Reichskirche – Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande – vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle ( kirikust sai riigi ühtsuse tagaja ). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa- aladelt otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale . Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini.
    Ottode renessanss – Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Tegelikult polnud vaimulikud üldse riigikiriku vastu ja tundsid, et teenides kuningriiki, käituvad nad Jumala ja kiriku huvides. Tänu neile toimus ka kunsti ja kirjatöö taastund. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt (nt Cologne 'i peapiiskop Bruno , kes õpetas välja ka teisi vaimulikke).
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaja poliitiline ajalugu #1 Keskaja poliitiline ajalugu #2 Keskaja poliitiline ajalugu #3 Keskaja poliitiline ajalugu #4 Keskaja poliitiline ajalugu #5 Keskaja poliitiline ajalugu #6 Keskaja poliitiline ajalugu #7 Keskaja poliitiline ajalugu #8 Keskaja poliitiline ajalugu #9 Keskaja poliitiline ajalugu #10 Keskaja poliitiline ajalugu #11 Keskaja poliitiline ajalugu #12 Keskaja poliitiline ajalugu #13 Keskaja poliitiline ajalugu #14 Keskaja poliitiline ajalugu #15 Keskaja poliitiline ajalugu #16 Keskaja poliitiline ajalugu #17 Keskaja poliitiline ajalugu #18 Keskaja poliitiline ajalugu #19 Keskaja poliitiline ajalugu #20 Keskaja poliitiline ajalugu #21 Keskaja poliitiline ajalugu #22 Keskaja poliitiline ajalugu #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tintsuus Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Keskaja poliitilise ajaloo mõisted, isikud, sõjad jm vastavalt ainekavale.
    frangi riik , saksamaa , itaalia , prantsusmaa , hiliskeskaegne burgundia , inglismaa , põhja-euroopa , ida-euroopa

    Mõisted


    Kommentaarid (6)

    pmst profiilipilt
    pmst: täpselt niisugune nagu vaja - lühidalt ja korretselt
    14:10 25-02-2011
    Lizzye profiilipilt
    Lizzye: Iseenesest hea, kokkuvõtlik konspekt.
    22:57 08-01-2013
    meelakk profiilipilt
    meelakk: Hea struktureeritud materjal
    11:44 22-03-2013


    Sarnased materjalid

    20
    doc
    Poliitiline ajalugu Euroopas
    22
    docx
    Poliitiline ajalugu keskaeg
    43
    pdf
    Keskaeg - Poliitiline ajalugu
    29
    docx
    Balti riikide poliitiline ajalugu
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    68
    pdf
    Kreeka poliitiline ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun