Õppimise kolm dimensiooni ja õpibarjäärid Kokkuvõte Sarah Raichmann Illeris kirjeldab õppimist läbi kahe erineva protsessi väline interaktsioon õppija ja tema sotsiaalse-, kultuurse- ja materiaalse keskkonna vahel ning sisemine interaktsioon uute impulside ja juba omandatud teadmiste vahel. Illerise sõnul, et õppimine aset leiaks, on oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toi...
Pühad Kanutid ja nende kujutamine kunstis Püha Kanut Kanuti-nimelisi pühakuid on kaks Kanut tuleneb taani keelsest nimest Knud Esimeseks Püha Kanutiks on Knud IV Kanuti Gildi hoonega on seotud nii Knud IV kui ka Knud Lavard Kolmandaks Knudi-nimeliseks pühakuks on Knud Lavardi mõrvanud Magnuse poeg Knud Lavard Pühakupäevaks on nuudipäev ehk kanutipäev Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga Knud Lavardi lugu Elas u. aastatel 1090 1131 Knud Lavard oli Taani prints ja hiljem Lõuna-Jüütimaa krahv Ta oli abielus Taani printsessi Ingeborgiga Neil oli 4 last Suri 7. jaanuaril Sjællandis Haraldstedi metsas, kus ta mõrvati
See vallutati aegamisi Inglismaa poolt, viimane riik (York) langes 954 Danegeld- Inglismaa kuninga Aethelred II (978-1016) poolt kogutud üleriigiline kõrge maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur( 1016- 1035) Taani päritolu. Ema oli poola printsess. Bioloogilise isa osas spekulatsioonid, arvati olevat Thorkell Pika poeg, aga kuningas Svend Harkhabe pidas teda omaks. Esimesed suuremad teod leidsid aset 1013, kus Knud oli Taani sõjaväe eesotsas Gainsboraugh`s. 1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan. Tagasi kutsuti Aethelred ning Knud sunniti koos oma vägedega lahkuma. Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald, kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees. 1015
See vallutati aegamisi Inglismaa poolt, viimane riik (York) langes 954 Danegeld- Inglismaa kuninga Aethelred II (978-1016) poolt kogutud üleriigiline kõrge maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur( 1016- 1035) Taani päritolu. Ema oli poola printsess. Bioloogilise isa osas spekulatsioonid, arvati olevat Thorkell Pika poeg, aga kuningas Svend Harkhabe pidas teda omaks. Esimesed suuremad teod leidsid aset 1013, kus Knud oli Taani sõjaväe eesotsas Gainsboraugh`s. 1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan. Tagasi kutsuti Aethelred ning Knud sunniti koos oma vägedega lahkuma. Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald, kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees. 1015
Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219. Kunstnik Christian August Lorentzen (1809). Maal asub Taani Riiklikus Kunstimuuseumis Paavst tegi Valdemarile ettepaneku minna Taani vägedega ristisõtta
KNUT HAMSUN “Victoria” Kristel Veeranna 12a Autorist: ●4.august 1859-19.veebruar 1952 (Norra) ●Kodanikunimi Knud Pedersen ●Romaani- ja näitekirjanik ●Sündis Kesk-Norras vaeses peres, kasvas üles Põhja-Norras, saamata peaaegu mingisugust haridust ●Esimese teose kirjutas 18aastaselt pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all ●Juhutööline USAs ●Läbimurre kirjanduses roomaniga “Nälg” ●1917 ilmus tema kuulsaim teos “Maa õnnistus” ●1920 Nobeli auhind ●1945 viibis Oslo psühhiaatriakliinikus ravil Tuntumad teosed: ●Romaanid:(“Nälg”; “Victoria”; Sügistähe
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 N...
Natur: arktiskt klimat, 80 % under is, glacier och berg, isen är 2 kilometer tjock Landskapet, Högsta punkt, Största sjö, Längstaflod- landskapet: berg, isberg, varmkällor, glaciärer, fjordar Högsta punkt - Gunnbjørn (3700m) Ekonomi, naturresurser- Ekonomi är liten och sårbar. Naturresurser- järnmalm, zink, diamant, guld, uran, olja (men mest av de ligger under is och vatten). Fisk också Kända företag- Nunaoil, Grönlands banken, Royal Greenland, Royal Arctic Vetenskapmän- Knud Rasmussen (polarforskare) Uppfinningar- kajak, solglassögon Litteratur- Aqqaluk Lynge, Kristian Olsen ‘Aaju’, Kim Leine. Inuit myter Konst- Aaron från Kangeq, Johannes Kreutzmann, Hans Lynge. Viktigast i konst är natur och människa. Film- känst skadespelare: Nukaka Coster-Waldau. Film: “Eksperimentet” (2010) Företag: 3900 Pictures Musik- Idrott- Fotball Löpning Handball Skidåkning Mat- Mattak, Suaasat
Knut Hamsun (4. august 1859 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882
võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Mõisad Seal kandis on teadaolevalt 5 mõisa. AA mõis, Illuka mõis, Saka mõis, Mäetaguse mõis ja Kalvi mõis. Viimane mainitust on tõenäoliselt kõige kuulsam. Ajalugu ulatub 1196.aastasse, mil Taani kuningas Knud VI käis Virumaal ristiusku levitamas. Esimesed ajalooallikad kirjeldavad kohta aktiivse kaubandusalana. Kalvi on oma ajaloo jooksul tegutsenud kindlusena ning hiljem mõisana. Paik on tänu unikaalsele asukohale ja headele
Knut Hamsun (1859-1952) kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilm...
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005....
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg"
Milvi Erm Koolikorraldus I TÜ mag Lifelong learning and the low-skilled Knud Illeris (2006) Kokkuvõte Artikkel räägib madala kvalifikatsiooniga töötajatest tööturul ja sellest, kuidas seda probleemi lahendada. Madala kvalifikatsiooniga töötajad jagunevad Illerise järgi: 1. Täiskasvanud, kellel on kool pooleli jäänud, neil pole ametlikult ühtki olulist haridust tõendavat dokumenti. Enamusel neist on siiski töökoht, kuid aeg-ajalt on nad ka töötud.
4)viikingite rüüsteretked: · 8. saj alates hakkasid taanlased inglismaale rüüsteretki korraldama · 9. saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale) · Järgmisel sajandil suutis kuningas Edgar inglismaa tagasi vallutada · 1016.aastal vallutas taani kuningas Knud kogu inglismaa, taani ja norra · pärast Knudi surma suurriik lagunes ja inglismaal sai troonile Edward Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt. otsustava lahingu(victoryyyy)
Leedi Windermere levik. 1891 tutvub a Lord Alfred Douglas ( Bosie). 1895 Oscar arreteeriti saadeti 2a sunnitööle. Constance läheb elama Sveitsi ja vahetab perekonna nime Hollandiks. Ta kirjutab memuaare Vanglast ja annab välja REandingi vangla ballad 1898. pärast seda rändab ta ringi euroopas. sureb mengiiti, pariis Novellid: Tähtsusetu naine 93, Ideaalne abikaasa 95, Kui tähtis on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära. Grimstadis. Hakkas tundma huvi kirjanduse vastu. Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju. Esimesed avaldatud teosed 19 a avaldas esimesed värsid Brynjolf Bjarme pseoudonüümi all. Katsetas näitekirjanikuna. Kristiana periood
Odense oli Fyni maakonna keskus. 2.1.1.1 Ajalugu Odense nimi tuleb sõnadest Odins Vi, 'Odini pühamu', mis on seotud seal viikingiajal asunud paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken). Viikingiaja lõpus kujunes Odense linnaks, seega on ta üks Taani vanimaid linnu. Esmakordselt mainitakse Odenset 988. aastal, kui Odensest sai piiskopkonna keskus. Aastal 1086 mõrvati Odenses Taani kuningas Knud IV, kes kuulutati aastal 1101 pühakuks. Tema säilmed asuvad Püha Knudi kirikus, mis on Odense toomkirik. Keskajal sai linnast seetõttu populaarne palverändurite sihtkoht. Linnaõigused sai Odense arvatavasti 13. sajandi alguses. Aastal 1240 laastati linn kodusõjas. Aastal 1355 sai Odense hansalinnaks. Aastal 1482 trükkis saksa trükkal Johann Snell Odenses Taani esimese, saksakeelse raamatu. Linna arengut soodustas see, et 1500. aasta paiku viis kuningas Hansu abikaasa Christine oma
Maria", ,,Taevasse kasvav kogudus" ja ,,Joovastus" (1930). Naiskirjanikud: Kultuurilooliste romaanide kirjutaja Gyrthe Lemche (5-köiteline romaanisari taani kaubandusringkondade elsut ,,Edward-kink". Südamlik jutustaja Ingeborg Maria Sick, naishinge avaja Karin Michaelis-Stangeland ja Marie Bergendahl. Ühe erineva rühma moodustavad kitsamalt kodumaa rahvaelu kujutavad, kodukunsti edutavad kirjanikud, nagu Knud Rasmussen, Jeppe Aakjaer- ,,Talupoja poeg", ,,Takurõivais rahvas", ,,Viha lapsed" jt ja tema Jyllandi-ainelised luuletused. Lisaks ka Jyllandi vaimuliku Jakob Knudsen'i (1858-1917) kodukohaga seotud looming ,,Vana pastor" 1899 jt. tema muudest töödest triloogia Käärimine, Selgumine (mõlemad 1902) ja Juurdunud (1911) ja kas hilisemat romaani ,,Hirm" 1912 ja ,,Julgus" 1914. Talupojaromaan on kirjaniku Thomas Olsen- Lökken'i peamine ala (,,Talupoeg Niels Hald", ,,Niels Haldi naine" jt.
kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse. Samal ajal rüüstasid Virumaa randa ka sakslased ja rootslased. 1206. aastal tungis Saaremaale taanlaste vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada. Aastal 1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert, kes ehitas Väina jõe suudmesse Riia linna (1201) ning asutas Mõõgavendade ordu (1202). 1203. aastal ründasid
iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10.saj uued retked 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa) ühendus lagunes Inglismaal Edward Usutunnistaja 1042-1066 Normandlaste võim 1066 Hastingsi lahing 14.okt Normandia hertsogi William I'ga (=William Vallutaja) prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased
700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne, Halland ja Blekinge, mis praegu kuuluvad Rootsile. Viikingiaeg Nagu mujal Skandinaavias, oli ka Taanis viikingiaeg suure majandusliku arengu ja ekspansiooni aeg. Taani päritolu viikingid tegutsesid aktiivsemalt Lääne-Euroopa mandril ning Inglismaal. Aastal 1013 vallutas Taani kuningas Svend Harkhabe Inglismaa, tema poeg Knud Suur oli nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningas. Alates kuningas Gorm Vanast on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil
Andis välja ka raha. Aethelstani edu Suurbritannia ühendamisel (937. a võit). Alfredi poeg. Hakkas ühendama alates 897, kõigepealt North-Ambria ja York. 937 otsustav lahing, kus ta lõi puruks viikingite ja teiste hõimude sõjaväe. Tema alla koondusid kõik alad, mis kuulusid enne Danelaw alla ning ka paljud šoti alad läksid tema mõjusfääri. Praktiliselt kogu Inglismaa ühendamine. On peetud Inglismaa Karl Suureks. Taani kuninga Knud II Suure invasioon 1013-1016; Knud II suur lahing. Edmund, kes oli saanud olla Inglismaa kuningas vaid 1016.aastal, sai surma. Knud suutis riigi alad peale isa Svend Harkhabe surma ühendada. Taani võõrvõim ja ülemvõim. Ülikõrged kontributsioonid. Rahu aeg. 1035 suri. 4 Aethelred II Unready, Harold Harefoot, Edwardi naasmine 1041-1042. Aethlered II Undready käe all ebaõnnestus kõik. Harold Harefoot oli Svend Harkhabe poeg
Põhja poolt ründasid normannid, kelle mõju oli kõige suurem. Normannid rüüstasid eelkõige Briti saari, Pr rannikut ning rajasid oma riike Briti saarel (Danelaw) ja Normandias (Rollo), viimane küll frankiseerus. Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias. Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur. Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st
kohalike vastuolude tõttu. Tihti esines mõlemal pool vägivalda ja hävitamist. 865 hävitati kuningas Gormi poolt kõik, mis ristiusk Taanis saavutanud oli. Tõelist edu saavutati alles riikide ühendamise aegu, sest ristiusustamist võis kasutada ettekäändena paganlike alade hõivamiseks. Jüütimaa kuningas Harald Sinihammas (u. 940/50 985) ühendas Taani riigi ning võttis u. 960 vastu ristiusu. Tema järglased Sven Harkhabe (985-1014) ja Knud Suur (1018-1035) tõid Taanisse inglise misjonäre, viimase ajal rajati Lundi, Odenese ja Roskilde piiskopkonnad. XII sajandi keskpaiku jõudsid Taani tsistertslased, kes viisid ristiusustamise lõpuni. Norra ühendamine oli raskem: u. 872-u.933 valitses Harald Kaunisjuus, kes suutis riigi ajutiselt ühendada. Pärast tema surma algas julm võimuvõitlus ja kodusõjad, mis lõppesid u 970, kui Taani kuningas Harald Norra vallutas. 995 Olav Tryggvasson (suri
edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga). Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja kolmas 1293. aastal, mil rajati ka Viiburi linnus. Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209 otsustas Rooma paavst anda Taani kuningale Knud Suurele ja Lundi peapiiskopile, õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse Läänemere põhjakalda rahvaid. · Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154-1809) Ajalooliselt loetakse Soome Rootsiga liidetuks Birger Jarli juhitud Teise ristisõja tulemusel 1249- 1250, mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse Häme kindlusele ning liitis Hämemaa ja Päris- Soome lõplikult Rootsiga. 1581
Flatherty on varem üritanud tuua põliselanikest välja positiivset ja ei ole tahtnud käsitleda seda, kuidas need kultuurid manduvad, eelkõige kolonialismi survel. Flathery üritas maalida oma filmidest romantilise pildi. Film ,,Eskimo" (1933), mille tegi W. S. Dyke näitab jälle inimliku tragöödia tulemust. On arvatud, et need mängufilmid on palju antropoloogilisemad kui Flaherty enda filmid. ,,Palo pulm" (Palos Brudefaerd) 1935. Taani film, autor Taani-eskimo taustaga Knud Rasmussen. Tugevalt lavastuslik film, üles võetud Ida-Gröönimaal. Näitlejad on kohalikud eskimod, lugu baseerub kohalikul eskimo armastuslool. Selle filmi läbi näidatakse Grööni eskimo kultuuri. Nt konflikte lahendateks lauldes, hinnanguid annab publik. On korralik antropoloogiline dokument, kuidas eskimod elasid. Knud Rasmussen oli hea eskimokultuuri tundja. Lisaks sellele on seal ka tugev emotisionaalne lugu. Küsimus ongi selles,
otsinguil veelgi enam lääne poole seilama. (Allan 2004:16-17). Leifr veetis õpiaastad Norras ja tuli Gröönimaale tagasi kuninga käsuga ristiusustada sealsed asukad; eeskujulikult õnnestus see Leifril oma ema juures (viimane ehitas läänepoolkeral esimese kiriku), halvasti aga isa juures, kes kutsus preestreid päevavarasteks. (Ceram 1978:25). Selle kohta on olemas juba arheoloogilised faktid, sest selle esimese kiriku jäänused kaevasid välja Knud Krogh ja teised taani arheoloogid ning 1967. aastal ilmusid maailma ajakirjanduses fotod seal leitud luustikest. Luustikud kuulusid kahtlemata viikingeile, kes olid seal elanud, sealt teele asunud ja Ameerika avastanud. (Ceram 1978:25). Saagade järgi oli Leifr see, kes esimesena avastas uue maa. 1001. aastal ostis Leifr Bjarni laeva ära ja purjetas koos 35 mehega (nende seas ka üks "lõunamaalane", tõenäoliselt sakslane, vähemasti saksa keelt rääkinud mees
Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba talupojaelu käsitlevaid jutustusi. Knud pidi varakult ise enda eest hoolt kandma, oli töötu, kannatas puudust. Enne kirjanikuks hakkamist pidas mitmeid ameteid nii kodumaal kui Ameerikas elades, pidas loenguid, avaldas ajalehtedes artikleid. 1918. aastal asus elama Lõuna-Norrasse Nørholmi mõisa, kus elas elu lõpuni. Hamsuni esimene romaan ,,Nälg" ilmus 1890. aastal, kui kirjanik oli 30-aastane. Romaanis kujutab ta Oslo boheemlaskonna elu, tuues lugeja ette nälja ja viletsuse okkalise argipäeva. Kuid selles teoses
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
ja lubab selles osalejatele üheaastase, langenutele aga täieliku indulgentsi. Üleskutses kirjeldatakse "neid metsikuid eestlasi ja teisi nende alade paganaid, kes tõusevad üles ning võitlevad nende vastu, kes usuvad Jumalat ja näevad vaeva Kristuse usu nimel ja võitlevad kristlase nime eest." Kuid sõjakäikudest pole midagi säilinud allikates. Vastastikud rüüsteretked toimusid. Mprra üromts Eorolr tego 1185.-1188. aasta paiku viiel laeval sõjakäigu Eestisse. Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
