Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud
Gregorius nimetas Bendictuse pühakuks. Tema reeglid võeti ka Frangi riigis aluseks. Seal tõlgendati benecictuse endeid veidike teisiti: suurem rõhk jumalateenistusel ja palvetele, munkade töö jäeti soiku. Rikkad annetasid. Kloostritest said naturaalmajanduslikud majapidamised, laialdaste maade ja talupoegadega.Munkade töö asendati palvetega. Roomast lähtuva misjonitöö innukam läbiviija olid sakslaste ristija Püha Bonifatsius 8 saj. Vallutuste tulemusel ristiti eestlased näiteks 1208-1227. Viimased paganad olid luudulased 1386. Ristiusu ulatuslikum levitamine oli misjon, sai alguse Briti saarte, eelkõige inglismaal(püha Patrick). Inglismaal sai kiriklikuks keskuseks Canterbury peapiiskopkond (saare kaguosas). b) Kiriku organisatsioon Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks (mille eesotsas olid piiskopid) ja peapiiskoppkondadeks (eesotsas peapiiskopid), kes korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas
1290-1291 oli ta paavsti legaat Pariisis. Sel ajal vahendas ta Aragoni ja Prantsusmaa vahelisi rahuläbirääkimisi. Vastukaaluks Inglismaa ja Prantsusmaa poolt kirikule kehtestatud maksudele keelas ta 1296 Clericis Laicos' e nimelises bullas kirikule uute maksude määramise ilma paavsti nõusolekuta. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa boikoteerisid teda edukalt (prants. keelas kulla viimise Kirikuriiki) pidid ta oma nõudmistest taganema. 1301 kui Philippe IV vangistas paavsti legaadi süüdistas Bonifatsius teda kuninga volituste ületamises. Aastal 1302 kuulutas paavst (bullaga Unam Sanctam) ennast kõigi kristlaste ülimaks vaimulikuks ja ilmalikuks valitsejaks. Seepeale süüdistas Philippe teda ketserluses. 1303 Philippe IV lasi paavsti röövida. Kuigi Bonifatius VIII vabanes suri ta mõne aja pärast. Tema aeg oli keskaegse paavstivõimu tipp, kuid pärast ta surma algas paavstivõimu langus. 1298 anti tema juhtimisel välja Liber Sextus kiriku seaduste kogu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
