Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud
Gregorius nimetas Bendictuse pühakuks. Tema reeglid võeti ka Frangi riigis aluseks. Seal tõlgendati benecictuse endeid veidike teisiti: suurem rõhk jumalateenistusel ja palvetele, munkade töö jäeti soiku. Rikkad annetasid. Kloostritest said naturaalmajanduslikud majapidamised, laialdaste maade ja talupoegadega.Munkade töö asendati palvetega. Roomast lähtuva misjonitöö innukam läbiviija olid sakslaste ristija Püha Bonifatsius 8 saj. Vallutuste tulemusel ristiti eestlased näiteks 1208-1227. Viimased paganad olid luudulased 1386. Ristiusu ulatuslikum levitamine oli misjon, sai alguse Briti saarte, eelkõige inglismaal(püha Patrick). Inglismaal sai kiriklikuks keskuseks Canterbury peapiiskopkond (saare kaguosas). b) Kiriku organisatsioon Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks (mille eesotsas olid piiskopid) ja peapiiskoppkondadeks (eesotsas peapiiskopid), kes korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas
Käskis Inglismaa kuningas John Maatal Cantebury peapiiskopiks nimetatud Stephen Langton'it ametist eemaldada. John tegi seda, lisaks andis ta Innocentiusele vasallivande. IVristisõda-teisedristisõjad-ordudinkvisitsioon-Kirikuriik-ilmalikvõim-keisrikan didaadid-arbitraaz 1216 IV Laternani kirikukogu määras kindlaks kõigi kolme seisuse inimeste õigused ja kohustused. Kohustas iga kristlast igal aastal pihisakramenti vastu võtma. Bonifatsius VIII (paavst 1294-1303)Enne paavstiks saamist töötas paavsti saadikuna nii Inglismaal kui Prantsusmaal. 1290-1291 oli ta paavsti legaat Pariisis. Sel ajal vahendas ta Aragoni ja Prantsusmaa vahelisi rahuläbirääkimisi. Vastukaaluks Inglismaa ja Prantsusmaa poolt kirikule kehtestatud maksudele keelas ta 1296 Clericis Laicos' e nimelises bullas kirikule uute maksude määramise ilma paavsti nõusolekuta. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa boikoteerisid teda edukalt (prants. keelas
annaabi.ee 
