„Birds of Estonia“ E. Leibak, V. Lilleleht, H. Veromann Nimi Eesti Maaülikool, Tartu 2014 Introduction: v Bird protection in Estonia v Bird habitats of Estonia v Examples of Estonian birds • Grasshopper Warbler • Brambling • Common Kingfisher Bird protection in Estonia: v The first bird sanctuary Vaika, 1910 v The first Nature Conservation Act in Estonia, 1935 v Estonian Red Data Book v Protection nowadays v Bird habitats of Estonia: v Estonian climate v More than 1400 lakes v Estonian rivers v Estonian islands v Forests v Natural or seminatural grasslands Grasshopper Warbler (võsa- ritsiklind): v Breeder, transit migrant v Medium-sized v Insectivorous v Colour: adult – brown back, gray underparts v Consevation status – least concern v Eggs and nest v The song Brambling (põhjavint): v Breeder, transit m...
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ...
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
Ehitus: 919 krooni võrra tõusunud Haridus: 709 krooni võrra tõusunud ~14% suurenenud Finantsvahendus: 1306 krooni võrra tõusunud ~13% suurenenud ~11% suurenenud 2006 vs 2007 Ehitus: 2334 krooni võrra tõusunud Haridus: 1159 krooni võrra tõusunud Finantsvahendus: 3379 krooni võrra tõusunud 2004 vs 2007 Ehitus: 4581 krooni võrra tõusunud ~45% suurenenud Haridus: 2549 krooni võrra tõusunud ~34% suurenenud Finantsvahendus: 5217 krooni võrra tõusunud ~32% suurenenud Tabel2
Lüiasaamine muistses vabadusvõitluses, kui pöördepunk eestlaste jaoks. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad...
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
Richard Lõvisüda Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 10.klass Kes ta oli? Richard lõvisüda ehk Richard I Oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199. Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!" Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena. Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg. Elulugu Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry, Matilda noorem vend, kolmanda pojana ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning oma kümneaastasest valitsusajast veetis ta Inglismaal kokku vaid umbes kuus kuud. Peamiselt elas ta oma...
kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa liitu kuulusid ka sellised Vana-liivimaa kaubalinnad Riia,Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi.
Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, siis tarbisid Euroopa jõukamad kihid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja relvi. XII sajandil Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks kujunes Läänemerel 1159. a. rajatud Lübeck. Hansakaupmeeste hinnalisemaks paigaks oli Venemaa, sealt hankisid nad mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha omasid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri ja kirikukoolides
Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardi keskuseks sai Üksküla. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud pesid end uuesti maha. 1186. aastal hakatakse ehitama ka Üksküla linnust
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
Richard kasvatati ülesse naise poolt, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada Richardi hariduse kohta. Kuigi ta oli sündinud Oxfordis, ei suutnud ta rääkida inglise keelt. Ta oli haritud mees, kes koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Teda peeti atraktiivseks. Juba varases eas näitas ta märkimisväärset poliitilist ja sõjalist ilmet võideldes mässumeelsete aadlikega võima pärast. 1159. aasta märtsis oli korraldatud, et Richard abielluks Ramon Berenguer IV tütrega, kuid see ebaõnnestus ja abielu jäi katki. Hiljem abiellus ta Margaret-iga, Louis VII tütrega. 1171. aastal, Richard lahkus koos oma emaga Aquitaania poole. 1172. aastal kuulutati Richard Aquitaania hertsogiks. Peale noorema Henry surma 1183. aastal, Richardist sai Inglismaa troonipärija. Richard sai oma venna valdused ja talt oodati andma oma Aquitane vennale Johnile, kuid ta
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
6.94889 38 1098 1042 7 0.000100072 6.94312 40 1104 1036 2 0.000239439 6.93634 42 1111 1029 3 0.000389458 6.92951 44 1118 1022 7 0.000526891 46 1153 987 6.89467 0.00126152 6.89365 48 1154 986 6 0.001230075 6.89162 50 1156 984 6 0.001221481 6.88857 52 1159 981 2 0.001233221 6.88448 54 1163 977 7 0.001263209 630 1999 141 4.94876 0.003180857 5.01063 630 1990 150 5 0.003082642 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476
1094 Confidence Level(95,0%) 81,59782 609 alumine usalduspiir 760,8215 354 ülemine usalduspiir 924,0172 824 1273 n= 62 829 klasside arv= 7,874008 9 854 haare= 1532 1388 klassisamm= 194,5642 200 1074 549 1049 1178 1159 456 461 525 544 895 726 summa: 1010 622 842 Tunnuse kirjeldus: 797 Tegemist on diskreetse tunnusega, mille väärtused kuuluvad vahemikku 400-2000. 914 Keskväärtus on 842,42. 1009 Andmete mediaan on 832,5. 744 Mediaani ja keskväärtust võib lugeda ligilähedaselt võrdseteks. 617 Tegemist ei ole normaaljaotusega.
Samal aastal 1125-1127 - Jingkangi intsident: abiellus vastne valitsejanna Prantsusmaa kuninga Songi dünastia kaotas oma Põhja- Louis VI pojaga, keda pärast isa surma troonile Hiina alad Jini dünastiale astumist Louis VII nime all tuntakse. Eleanor oli 1147-1149 - Teine ristisõda, Edessa abielludes vaid 15-aastane. Paar elas Prantsusmaal tagasivallutamiseks ning neil sündis kaks tütart. 1159 - Lübecki linnas sai alguse Ristisõda Hansa Liit 1147. aastal läks Eleanor abikaasaga koos sõdima 1162 - sündis Genghis Khan, Teise ristisõtta. Võitlustes ei läinud neil hästi ning Mongolite impeeriumi rajaja ka paari omavahelised suhted üha halvenesid. 1163 - paika pandi esimene Suurimaks tülipõhjustajaks oli Eleanori onu, keda nurgakivi Notre Dame’i kiriku jaoks sõjateel kohati
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
kasvas Sveitsis autode müügiarv märgatavalt. Juba järgmisel aastal (1925) toimus teine rahvusvaheline autonäitus ja võrreldes esimese näitusega suurendati näituse ala 12 500 m2 võrra. KÜLASTAJATE ARV: 1947 9608 m2 305 autot 185 000 külastajat 1948 13760 m2 374 autot 210 000 külastajat 1960 32238 m2 996 autot 307 000 külastajat 1964 39381 m2 1164 autot 411 677 külastajat 1967 29061 m2 1159 autot 502 176 külastajat 1988 50166 m2 1202 autot 609 709 külastajat 2000 63527 m2 1053 autot 714 179 külastajat 2005 75912 m2 1120 autot 747 700 külastajat Praeguseks on Genfi autonäitus toimunud alates 1947. aastast igal aastal märtsi kuus ja kogunud inimeste seas üha rohkem populaarsust. Genfi autonäitus on Euroopas ainuke rahvusvaheline autonäitus, mis toimub igal aastal. Selle tõttu ongi saanud see näitus tuntuks üle kogu maailma.
Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid, kes moodustasid rae juhatuse. Olulisel kohal linnas oli õpetatud jurist ehk sündik, kelle ülesandeks oli bürgermeistritele ja raehärradele õigusabi andmine. Ta pidi tundma kogu kehtivat seadusandlust ning jälgima, et rae tegevus oleks seadustega vastavuses. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev
luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Taru ja Riia. 12. sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12
ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tallinnas olid peamised gildid Püha Oleviste gild ja sakslaste Kanuti gild. Gildi esialgne põhimõte seisnes üksteise vastastikuses abistamises, ühistes usutalitustes, perekondlike tähtpäevade pühitsemises, haigete, orbude ja leskede eest hoolitsemises. Oleviste gild koostas uue põhikirja, mille järgi ,,meie ametisse ei saa ükski saksa mees". Magistraat seda ei kinnitanud ja Kanuti gild vaatas
kaubateed. XIV sajandil seoses meresõidu arenguga hakkasid Vahemere-äärsed linnad pidama otseühendust nii Madalmaade kui ka Inglismaaga (Kõiv, Raudkivi 1996: 80). XII sajandil elavnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähtsuse omandas hansakaubandus. Kaugkaubandusega tegelemine oli üsna keeruline ettevõtmine ning vajas paljude kaupmeeste ühist tegutsemist. Saksa kaupmehed oli tuntud nii Inglismaal, Madalmaades kui ka Norras. Ometi jäi neile Läänemeri kuni 1159. aastani suletuks, mil taasrajati Lübecki linn. Lübeck jäi kuni keskaja lõpuni Läänemere tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. XVI sajandil kujunes sellest kaupmeeste organisatsioonist välja hansalinnade liit ehk Hansa Liit. Hansalased olid valmis oma kaubandushuvide eest isegi sõdu pidama. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid ka Riia, Tallinn ja Tartu (Kõiv, Raudkivi 1996: 80-81). Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli keskaja ühiskonna arengu üks olulisi saavutusi.
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Sten Raadel 10.B Referaat ,,Jaapan" Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2013 Sissejuhatus Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda ...
Ameerika Ühendriigid 5956 15.44% Venemaa 5218 13.53% Brasiilia 3964 10.28% Iraan 2433 6.31% Saksamaa 1636 4.24% Inglismaa 1617 4.19% Türgi 1159 3.01% Prantsusmaa 950 2.46% India 904 2.34% Saudi Araabia 696 1.80% Tabel 1: top 10 riiki, millest on samal ajal kasutajad TOR võrku ühendunud 21.11.2016 seisuga 7 Teiseks näiteks võib tuua internetikasutajad, kelle riigis on internetikasutus piiratud.
Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii on võimalik, et kuni selle aastani polnud sakslastel ega taanlastel võimu Lääne-Eesti üle. Eellugu Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Idamisjoni vastu tundis huvi ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12
Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit (alamsaksa k hansa - kamp, selts). Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. XII sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja 3 hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, aga ka mett (suhkur puudus), hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid,
778 303 778 702 351 915 1190 519 1251 1050 350 1225 494 190 798 896 208 960 1159 214 1068 864 176 925 1200 240 1240 984 25 1169 2020 505 2121 1170 567 1200 1215 365 1154
*Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust, osalt kombineeritud kivivallidega. *Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Ring Eesti ümber tõmbub koomale *Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased. *Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega. Läänemerele olid ilmunud juba ka sakslased- 1159.a rajasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna, Lüübeki,millega saksa idakaubanus sai kindla tugipunkti. *Kaupmehed ei olnud maadevallutajad, neid huvitasid Vene turgudele viivad kaubateed, mille juures oli võtmetähendusega Väina e Daugava suue. Sealt sai jõge ja jõe kallast mööda Polotskisse, maad möda aga läbi Latgallia Pihkvasse. *Põhjused, miks Eesti 12.sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke
närid s.h. töövõime kaotusega: 100% 4449 1281 5449 1310 6644 1459 7538 1664 90% 1107 1190 2041 1198 2546 1309 3858 1492 80% 22887 1159 21519 1127 21090 1180 21550 1328 70% 1599 889 2663 917 3256 1029 3898 1176 60% 9611 824 9060 827 9666 899 10174 1004 50% 1755 802 2891 801 3561 870 4163 938
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Sisu: · Sünnituse lähenemine Limakorgi eemaldumine Regulaarsed emaka kokkutõmbed Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos Süsteemne valustamine ehk regionaaltuimestus · Sünnitus abivahenditega Tangsünnitus Vaakumsünnitus Keisrilõige · S...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt sak...
meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. XII sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, aga ka mett (suhkur puudus), hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
- Turukohas oli vägivald lubamatu - Rahu tagamise eest turul, sai valitseja makse, tolle jms - Osa linni rajadi kindla mõttega, et see rajatud saaks. See oli tulude sissetulekupunkt jms - Rajatud linnadest suurteks said vähesed, paljud rajamised läksid nurja küla jäi ikka külaks - Suur osa saksa linni jäi agraalinnadeks - Lübecki rajamise näide 9. Saj oli seal slaavlaste asula, mis oli kinldustatud. See hävitati 12. Saj Heinrich lõvi 1159 asutas vana lähedusse uue turukoha, millest kujunes välja hansalinn. 1226 sai see vabalinnaks. Lõvipoiss asutas ka Müncheni - Saksa linnad olid pisilinnad, P-itaalias suurlinnad - Linn jagunes kaheks: müüriga piiratud osa ja eeslinn. Linnal oli ka oma saras, ehk maapiirkond, kus kehtis linnaõigus - Müüriga piiratud oli suurtel linnadel u. 200 edgarit, tallinas u. 30 - Suurlinnas 20 100 000 elanikku - Keskmised u. 10 000 kanti - Väikelinnad alla 2000 (neid u
Muuda vajadusel hiirega tekstikastide asetust nii, et nendes olevaid andmeid oleks lihtsam jälgida. Office'I tugi diagrammiliikide kohta Office'I tugi andmete märgistamiseks diagrammi loomisel Office'I tugi diagrammi loomise kohta tekstiliselt (ka pealkiri, legend, trendijoon) Office'I tugi diagrammi loomise kohta videona (ka kohandamine) Office'I tugi andmesiltide muutmise kohta diagrammil 2014- 2016 keskmine 1159 178 148 94 93 gramm peab olema Sektordiagrammi Sektordiagrammi kasutatakse kasutatakse selliste selliste andmete andmete esitamiseks,
küll Saksa-Rooma vasallid, kuid faktiliselt iseseisvad. Welfide ja Staufenite sisemised võitlused kestsid 1127-1254 ehk siis kogu aeg kui Staufenid valitsesid. WelfidBaierisuguvõsaOttoIV-pidevkonkurents-WelfidBaltikumslaavid-Staufenidt roonilRoomasse Friedrich I Barbarossa (valitses 1152-1190)Staufen, kelle emaks oli Welf (seetttu oli Saksamaal rahu). 1154-55 I sõjaretk Itaaliasse - krooniti keisriks. 1155-1162 II sõjakäik Itaaliasse: 1158 Roncaglia riigipäev (vt Itaalia). 1159 tekkis kirikulõhe, Friedrich toetas vastupaavst Victor IV-d (1159-1164). 1163-64 III sõjakäik Itaaliasse, võitlus Verona linnade liiduga keisri vastu. 1166-1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III (1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget
Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917 Ida-Viru Kingissepa 87 25 128 292 674 4081 2546 Ida-Viru Kohtla-Järve 87 26 77 263 1214 4086 1846 Ida-Viru Lüganuse 87 24 144 220 1248 4119 3391 Ida-Viru Mäetaguse 87 21 87 229 1159 3425 4061 Ida-Viru Narva 87 19 80 159 1112 3954 2382 Ida-Viru Tammiku 87 29 127 201 538 4288 2863 Ida-Viru Tudulinna 87 14 101 281 467 3518 1131 Ida-Viru Avinurme 88 10 154 60 484 3560 216 Ida-Viru Erra 88 8 133 32 1035 4277 2653 Ida-Viru Iisaku 88 5 100 24 710 3254 1491 Ida-Viru Juunu Vit 88 13 142 46 458 3513 1693
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
Linnaõigusest Lübecki linnaõigus: Narva, Rakvere, Tallinn(1248) Riia linnaõigus: Tartu(1262?), Viljandi, Uus-Pärnu(1318), Paide Haapsalul oli Saare-Lääne p Jakobi antud piiskopkonna- e stiftiõigus Hansa Liiti kuulus: Tln, Tartu(1280), Pärnu, Viljandi Hansast Idasuunaline kauplemine, Läänemere kaudu loodi täiesti uus kaubmaailm. Idaekspansiooni pördelisek s punktiks sai lüübeki linna teistkordne ja lõplik rajamine 1159, sest see linn sai sakslaste väravaks Balti merele. 1160 sai pk keskuseks. Lüübek sai kaubtegevuse lähtepunktiks. Vestfaali kaubasaksad hakkasid regu külastama Balti mere idarannikut, kaubeldes Väina jõe suudmes soola ja kangaga ning jõudes välja Novgorodini. 1300ks oli kauplmine Venemaaga igapävane asi. Kuna Läänemere idakaldalt leidsid saks kaupm eest maa, kus oli vähe linnu, hakkasi nad neid ise rajama piki kaubateed (Nt Riia-esimeste sks kaup saabumisest Väina jõe
Coli Aspartokinase Iii In Complex With Lysine And Aspartate (T-State) Length=446 Score = 268 bits (685), Expect = 7e-70 Identities = 179/184 (97%), Positives = 182/184 (98%), Gaps = 1/184 (0%) Frame = -3 Query 1339 SAGITNLLVALAEGLEPGERFEKLDAIRNIQFAILERLRYPNVireeierllENItvlae 1160 SAGITNLLVALAEGLEPGERFEKLDAIRNIQFAILERLRYPNVIREEIERLLENITVLAE Sbjct 40 SAGITNLLVALAEGLEPGERFEKLDAIRNIQFAILERLRYPNVIREEIERLLENITVLAE 99 Query 1159 aaalatspalTDELVSHGELMSTLLFVEILRERDVQAQWFDVRKVMRTNDRFGRAEPDIa 980 AAALATSPALTDELVSHGELMSTLLFVEILRERDVQAQWFDVRKVMRTNDRFGRAEPDIA Sbjct 100 AAALATSPALTDELVSHGELMSTLLFVEILRERDVQAQWFDVRKVMRTNDRFGRAEPDIA 159 Query 979 alaelaalqlLPRLNEGLVITQGFIGSENKGRTTTLGRGGSDYTAALLAEALHASRV-VW 803 ALAELAALQLLPRLNEGLVITQGFIGSENKGRTTTLGRGGSDYTAALLAEALHASRV +W Sbjct 160 ALAELAALQLLPRLNEGLVITQGFIGSENKGRTTTLGRGGSDYTAALLAEALHASRVDIW 219 Query 802 SNPP 791
Vabaduse tähendus *uusasunduse esimestel aastatel oli tavaks, et rent ja kümnis oleks tavalisest madalamad või puudusid üldse. Aastate hulk, mille vältel niisugused eritingimused asunikele kehtisid, ning soodustingimuste eneste sisu olid erinevad. (Sileesias 13. saj lõpust: anti kolm maksuvaba aastat neile talunikele, kelle maa oli kohe ülesharitav, üheksa neile, kelle maa oli võssa kasvanud, ning kuusteist neile, kelle maal kasvas paks mets. 1159 vabastas Magdeburgi Wichmann uusasunikud linnuste ehitamise kohustustest) * Uusasunikele sai osaks ka teistsugune privileeg, neile kehtis teine kohtusüsteem, kaks kolmandikku tähtsamaid ja keerukamaid kohtuasju lahendasid valitsejad ise, kohalikule võimule jäi üks kolmandik kohtuasju. Nad allusid ainult neile mõeldud kohtutes. VI peatükk Uus maastik Uus algus * uue põllumajandusliku asunduse rajamise üheks esmaseks ülesandeks oli majade, õuede ja põldude mahamärkimine
Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vōit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917 Ida-Viru Kingissepa 87 25 128 292 674 4081 2546 Ida-Viru Kohtla-Järve 87 26 77 263 1214 4086 1846 Ida-Viru Lüganuse 87 24 144 220 1248 4119 3391 Ida-Viru Mäetaguse 87 21 87 229 1159 3425 4061 Ida-Viru Narva 87 19 80 159 1112 3954 2382 Ida-Viru Tammiku 87 29 127 201 538 4288 2863 Ida-Viru Tudulinna 87 14 101 281 467 3518 1131 Ida-Viru Avinurme 88 10 154 60 484 3560 216 Ida-Viru Erra 88 8 133 32 1035 4277 2653 Ida-Viru Iisaku 88 5 100 24 710 3254 1491 Ida-Viru Juunu Vōit 88 13 142 46 458 3513 1693
historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja kristluse toomine") ja tihti eelarvamuslikul ümberjutustamisel ja tõlgendamisel. Ilma Henriku kroonikata ei tuntaks muistset vabadusvõitlust tänapäeval teaduskäibes ja avalikus teadvuses tuntud kujul. Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12
Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit (alamsaksa k hansa - kamp, selts). Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. XII sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, aga ka mett (suhkur puudus), hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid,
kaubanduspunkte. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon. Läänemereäärne kaubandussüsteemid Hansakaubandus (oluline seal Venemaalt toodud kaubad nagu karusanahad, vaha) 11. sajandil, kui itaalia kaupmehed ja meresõitjad hakkasid laiendama oma laevateid üle kogu Vahemere, asusid põhjapoolsetele meredele kaubavahetusega tegelema saksa kaupmehed. Kuid arengu mõttes oli ülioluline idasuunaline kaubanduse areng. Selle alguseks võib pidada 1159. aastat, kui asutati Lüübeki linn teistkordselt. Edasi kinnitasid saksa kaupmehed kanda Gotlandile, mis sai Balti mere suureks kaubaaidaks ja sealt üha ida poole, kuni 1300. aastaks oli kauplemine Venemaaga igapäevane asi. Kui itaalia kaupmehed võitsid kursi kallastele, kus juba leidus linna tüüpi asundusi, millel oli mõnel juhul seljataga juba tuhat või enam aastat linnaajalugu, ja nad püüdsid rajada enda tarbeks juba urbaniseerunud piirkondades omaette kvartaleid, siis
aastal vastu keisrikrooni. Gregorius VII suri aasta hiljem Salernos normannide juures pagenduses. Vastupaavstid Paavstid, kes seati mõne teise paavstikandidaadi vastu, eesmärgiga võim enda kätte saada. Näiteks 1045. aastal nõudsid paavstitooli 3 meest: Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI. Wormsi konkordaat toimus aastal 1122, kus paavst sai vaimuliku võimu ning keiser ilmaliku. Skisma Alexander III ajal - Aleksander III valiti paavstiks 7. septembril 1159 Rooma Peetri kirikus ja pühitseti ametisse 20. septembril Giardino di Ninfas Ostia kardinalpiiskopi Ubaldo Allucingoli (hilisem paavst Lucius III) poolt. 3. 7. septembrini 1159 toimunud valimistel osales Salvador Miranda andmetel 25 kardinali. 7. septembril valis 8 Saksa-Rooma keisrit Friedrich I Barbarossat pooldanud kardinali vastupaavstiks Victor IV, kes pühitseti 4. oktoobril keisri saadiku Wittelsbachi krahvi Otto heakskiidul Farfa kloostris ametisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
