Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1249" - 48 õppematerjali

1249 – sai Sotimaa kuningaks Alexander III, kes oli väga kaalukas ja tark ning hoidis sõjalist konflikti eemal.
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

Peale selle oli Tallinnas keskajal veel kaks kloostrit: - Dominiiklaste Katariina klooster rajati 1246 praeguse Vene tänava idaküljele ja valmis lõplikul kujul 14-15. sajandil. Omaaegsest väga võimsast kompleksist on säilinud idatiib, ristikäike, viljaait ning kloostrikiriku portaalid ja müüre. - Naistsisterlaste Mihkli klooster asutati 1249 Raekoja platsist 300 m loodes asunud varasema Ventseli kabeli kohale ning valmis lõplikul kujul 14-16. sajandil. Kompleks on tugevalt überehitatuna säilinud. Selle kirik on ehitatud 18-19. sajandil klassitsistlikus stiilis ümber Vene Õigeusu Issandamuutmise peakirikuks, ülejäänud ehitised on alates 17. sajandist kasutusel Gustav Adolfi gümnaasiumi hoonetena ning neid on 17-20. sajandil korduvalt moderniseeritud....

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Scotland

It is part of the United Kingdom, and shares a land border to the south with England. It is bounded by the North Sea to the east, the Atlantic Ocean to the north and west, and the North Channel and Irish Sea to the southwest. In addition to the mainland, Scotland consists of over 790 islands including the Northern Isles and the Hebrides. Edinburgh, the country's capital and second largest city, is one of Europe's largest financial centres. It was the hub of the Scottish Enlightenment of the 18th century, which saw Scotland become one of the commercial, intellectual and industrial powerhouses of Europe. Scotland's largest city is Glasgow, which was once one of the world's leading industrial metropolises, and now lies at the centre of the Greater Glasgow conurbation which dominates the Scottish Low...

Inglise keel
41 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Soome

Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249 . Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (18091917) 29. märtsil 1809.a...

Geograafia
79 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli...

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...

Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Algarvud

31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003...

Matemaatika
10 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...

Kirjandus
114 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tallinna Püha Miikaeli klooster

8 2 Sissejuhatus Tsistertslased jõudis Läänemere idakalda aladele 12. sajandi lõpus ning rajasid oma esimese kloostri siia 13. sajandi alguses. Eesti aladele rajas nende ordu kokku viis kloostrit. Varaseim linnadesse rajatud klooster oli Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste klooster, mis asutati 1249 . aastal. See ehitati linnatuumikust välja, hilisema linnamüüri äärde. Kloostri alla kuulus umbes 6,5 hektari suurune maa-ala. Luterliku usureformatsiooni tõttu muudeti klooster aadlisoost neidude kasvatuskooliks. 1631. aastal anti hooned üle poeglaste gümnaasiumile. Tänapäeval asub kunagise kloostri ruumides Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. Käesolevas referaadis on juttu kloostri aja- ning ehitusloost ja arheoloogilistest...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Karjalased

Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Elektrotehnika iseseisev töö

cos = 0,679 sin = 0,734 P=342,67 W Q=370,4 var S=504,666VA 4) I=5 A U= 302,6V R4=60 Z4=60,53 cos = 0,9912 sin = 0,132 P= 1499,7W Q=199,7var S=1513VA 5) I=5 A U=58,96V R5= 10 Z5=11,79 cos = 0,848 sin = 0,53 P=249,99W Q=156,244 var S=294,8VA 6) I=5 A U=250,0000002V R6= 50 Z6=50,00000039 cos = 0,99999 sin = 0,000125 P= 1249 ,999W Q=0,15625var S=1250VA Skeemis on ainult aktiivtakistused: Ülemine haru: r1=100 r2=19,9 r3=20 r4=79,78 r5= 20 r6=21,6 rkogu=100+19,9+20+79,78+20+21,6=261,28 U 600 I= = = 2,296 A rkogu 261,28 P = I2 r r1=100 I1=2,296A U1=r x I=100x2,296=229,6V U2=45,69V U3=45,92V U4=183,2V U5=45,92V U6=49,59V...

Elektrotehnika
67 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Karjalased - referaat

Saame põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. Läänes laiendas seni paganlike ja riikluseta läänemeresoomlaste alade arvel oma valdusi katoliiklust esindav Rootsi. 1240 üritasid rootslased Birger Jarli juhtimisel kindlustuda Neeva suudmes, ent said vürst Aleksandr Jaroslavitsi (Nevski) juhitud Novgorodi vägedelt lüüa. 1249 . aastaks õnnestus Rootsil vallutada Häme ning nihutada oma piir Kymi jõeni (nn teine ristiretk). 1293 sekkus Rootsi riigihoidja Tyrgils Knutsson konflikti oma sõltumatuse eest seisvate paganlike läänekarjalaste ning neid allutada üritava Novgorodi vahel ning tal õnnestus vallutada Karjala kannase lääneosa ning rajada Viiburi linnus (nn kolmas ristiretk). Piir Rootsi ja Novgorodi valduste vahel määrati kindlaks Pähkinäsaari rahuga (1323). Kannase läänepool jäi Rootsile, ent kogu...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uurimustöö põhikooli matemaatikas - Algarvud ja kordarvud

31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003...

Matemaatika
21 allalaadimist
thumbnail
105
xlsx

Regressioonanalüüs

19 844,9715013418 -344,9715013418 20 720,788859013 -90,788859013 21 1200,7650794654 -339,6539683543 22 1313,0205259491 -964,5884701999 23 1136,9484970998 -216,2588419274 24 895,6420583103 604,3579416897 25 1066,0461206493 -66,0461206493 26 1115,9661934468 384,0338065532 27 1413,7156785798 572,7708079067 28 1627,9739277147 -1553,716501972 29 1275,9575803923 996,769692335 30 787,6816163142 719,6396584489 31 923,6337487009 -378,1792032463 32 1249 ,5166000308 -650,1900007042 33 837,5742448988 -85,8011952534 34 1252,7937831815 291,9978834852 35 1197,5210354216 -483,2353211358 36 1850,7366331525 -1354,282732443 37 962,4794681008 736,8212311999 Significance F 0,1081503184 Lower 95% Upper 95% Lower 95,0% Upper 95,0% -732,56194115 1366,2513736 -732,56194115 1366,2513736 -0,1448134607 0,8680545613 -0,1448134607 0,8680545613 -529,79911359 1179,9503966 -529,79911359 1179,9503966...

Ökonomeetria
167 allalaadimist
thumbnail
41
odt

Uurimustöö: Soome

Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne­Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
70
pptx

Lennukid ja nende tehnilised näitajad

LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m...

Transport ja kaubakäsitlemine
24 allalaadimist
thumbnail
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

87 26 149 288 1952 3781 3806 Järva Leninlik Tee 87 23 142 241 1600 4005 5375 Järva Majak 87 34 140 238 580 4653 2370 Järva Oktoober 87 31 110 249 1140 4601 4372 Järva Tammsaare 87 28 132 299 838 4511 3811 Järva Türi NST 87 22 85 237 1249 4018 3118 Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736 Järva Jäneda ST 88 12 100 47 480 4340 1717...

Informaatika
11 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

Mail ja Sevastopoli kindlus kuu pärast piiramist. Vangi võeti enam kui 250 000 inimest. Samal ajal olid venelased surve leevendamiseks alustanud 12. mail silmapaistvat rünnakut mõlemal pool Harkovi. Esmase edu järel läks aga sakslaste B armeerühm vastupanu osutama ning juba 26. mail piirati NSVL väed Izjumi all sisse. Sealt lisandus veel 240 000 vangi, 2026 suurtükki ning 1249 tanki (David 2006: 187,188). Nii lükkus sõjaretk Stalingradi edasi ja puhkes alles 28. juunil. Möödus vaid nädal ja IV tankiarmee ja II armee eelüksuses jõudsid Voronezi alla, VI armee jätkas liikumist lõuna suunas (David 2006: 188) 30. juunil asus armeegrupp B liikumist Doni suunas. Armeegrupi ülesandeks oli vastane ümber piirata. Venelased nägid aga Hitleri taktikalise plaani läbi ning taganesid oma vägedega. See andis saksa vägedele võimaluse jõuda nädalaga Doni jõeni. 7....

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Proovitükk 815

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond Nimi Proovitükk 815 Andmetöötluse alused I kodune töö Tartu aasta Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus............................................................................................................ 3 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................3 3.Risttabel, filtreerimine....................................................................................................4 4. Rühmitamine...

Andmetöötlus
20 allalaadimist
thumbnail
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70...

Ökonomeetria
74 allalaadimist
thumbnail
79
doc

BIOinformaatika kodutöö 5

KEGG-i kasutamine (http://www.genome.jp/ a. Leida liikide Escherichia coli K12 MG1655, Drosophila melanogaster ja Homo sapiens glükolüüsi rajad ning ensüümid aldolaas ja püruvaatkinaas. Escherichia coli glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=eco&mapno=00010 Drosophila glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=dme&mapno=00010 Homo sapiens glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=hsa&mapno=00010 aldodaas: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+4.1.2.13 püruvaatkinees: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+2.7.1.40 b. Leida vastavad geenid ­ KEGG-i entry numbrid, geeni nimed, nukleotiidsed järjestused ning asukohad geenikaardil. Aldolaas : Escherichia coli K12 MG165...

Bioinformaatika
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun