1261. aastal sai Küprose valitsejaks Hugo III, kelle ema, Isabella sai regendiks Akkos. 1267. aastal sai Hugo III-st ka Jerusalemma kuningas. Sellega ei olnud nõus Lusignani perekonna teine pool: Antakya Maria; tema proteste ei võetud kuulda. Mamelukid kasutasid Jeruusalemma sisesegadusi ära ning hakkasid vallutama rannikulähedasi väikelinnu. Aastal 1265 vallutas sultan Baibars Caesarea, Haifa ja Arsufi; aastal 1266 Safadi ja Toroni. Aastal 1268 vallutas ta ka Yafo ja Beauforti; pärast seda piiras ja hävitas Antakya. Pärast Antakya langemist sõlmisid Baibars ja Hugo III vaherahu; Baibars teadis, et Louis IX oli uut ristisõda ette valmistamas ning eeldas, et sihtmärgiks on jälle Egiptus. 1267 kuulutas Louis IX ristisõja välja, kuid ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust, et edasi minna Pühale Maale. 1270 juulis maabus Louis Aafrika mandril
pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu) 1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite linn Levininum stiil keskajal oli kõrge gooti (teravkaar, kilpkaar, roidvõlv, ristroidvõlv, roie, kiilkaar, eesliselgkaar, teravkaarfriis, turp, trabes, tähtvõlv, vitraaz, roosaken, haritorn) Kuna linnad olid ümbritsetud müüridega, ruumi pidi kasutama kokkuhoidlikult Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1) Liivi ordu 2) SaareLääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond Ametlikult kuulus kogu VanaLiivimaa SaksaRooma riigi koosseisu. Mõned sündmused Eesti keskajal 1234 Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. 1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Al...
25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusesse. Päev enne seda oli kohale saabunud Louis' vend Charles, kes võttis ristisõja juhtimise enese peale. Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda. Ristisõdijate lüüasaamine. Ristisõdijate riigid ei suutnud muhameedlaste rünnakuile kuigi kaua vastu panna. 1268. a vallutasid egiptlased Antiookia. Riigikesed suruti kokku kitsale rannikuribale ning purustati üksteise järel. 1291. a langes viimane tugipunkt Akka. Jeruusalemma kuningriik lakkas olemast. Lõppemise põhjused. Põhjuseks ei olnud ainult sõjaline ebaedu. XIII sajandi lõpul arenes jõudsasti põllumajandus, mistõttu talupojad polnud enam huvitatud kuhugi kaugele sõdima minekust. Rüütlite seisund muutus seoses kuningavõimu
· 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki". · 1267 - Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad. · 1268 - Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. · 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes.
Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 12611262 - Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust, kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamaining linnana. · 1267 - Kurelased alistusid lõplikult ordule. Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. · 1268 - Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada.
I Sõrmus Kuningas Richard andis kolme lõviga vapisõrmuse keiser Friedrichile. Fr. uppus sõrmusega Kiliikimaa jões. Imekombel pääseb sõrmus jõest kuningas Polykrateese kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pe...
aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamänge toimunud veel aastatel 1908 ja 1948. · Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863. · Londonis räägitakse rohkem erinevaid keeli kui kusagil mujal maailmas (270). · Londonis on maailma kõige suurem ratastooli sissepääsuga bussivõrgustik. · Londonis on peaaegu 21 000 litsenseeritud taksot Westminster Abbey · Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. · See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal. · Peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks · See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. · Esimesena krooniti 1066. aasta jaanuaris Inglise kuningas Harold. · Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
materjaliks valmis haudadele · Oluline ajaloole kuid paljud hävisid või sulatati üles Inglise kodusõja ajal Seinamaalingud · Kõige olulisemad maalid on pärit 13'ast sajandi lõpust · 14' sajandi maalid Apocalypse ja viimne kohtupäev Chapteri majas on kõige ulatuslikumad Cosmanti tee · Suur kõnnitee suure altari ees on ainulaadne ja tähelepanuväärne objekt · Sellist keerukat ja peenusliku disaini ei saa näha kusagil mujal · See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal. Big Ben · Tornikell Londonis · Maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn. · Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower · Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid · Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega
493 23 4.46 474 9 242 32 11.64 246 30 471 44 8.53 454 10 1 0 0 1 4 10 2 16.67 10 28 428 22 4.89 415 13 2416 250 9.37 2349 13 4 0 0 4 25 3968 439 9.96 3945 10 1 0 0 1 75 1263 225 15.12 1247 13 2 1 33.33 2 14 3 0 0 3 11 59 9 13.24 61 15 1281 109 7.84 1268 12 4 1 20 4 12 1456 63 4.14 1447 9 5 0 0 5 34 213 13 5.68 205 17 1 0 0 1 6 9 0 0 9 26 3 0 0 3 21 1 0 0 1 31 1 0 0 1 24 17 0 0 17 12 12218 1352 9.96 12092 12 106 8 7.02 101 14 2 0 0 2 5 20190 1835 8.33 19623 14
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
konsolideerumine suurvürsti alla. Too pidi võimu alles kindlustama. Enam pani vastu loode-Leedu, liitlaseks Saksa ordu. 1251 lasi ristida, 1253 sai Leedu 1. kristlikuks kuningaks. See samm olnud ordu Liivi haru poliitika, Preisi haru ei tahtnud leedukatega rahu. Mindaugas kinkis Žemaitija (mida tal polnud) ordule. Seda vallutada ei õnnestunud kummalgi. 1260 paiku Mindaugas loobus ristiusust ja temast sai ordu vaenlane. 1260 aastail Vene rüüsteretked, vb seotud Mindaugasega. 1268 Rakvere lahing. 13. sajandi viimases kolmandikus Liivimaal vastuolud ordu ja siseste jõudude vahel. 1240 aastail loodud Riia peapiiskopkond, kuhu kuulusid saksa ordu valdused Liivimaal ja Preisimaal. Ordu taotles Riia linna endale, teostada aga ei suutnud. Piiskop võimutses. Et vastu panna ordule, kutsus 1267 (?) Riia peapiiskop krahv Gunzeli (?), kes hakkas Väina suudmes tolli tegema. Ordu lasi aga Riia toomhärrad vangistada. Eelmäng kodusõjale. 1297 Liivimaa kodusõda
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
VI ristisõda 1228-1229 · Initsiaator saksa keiser Friedrich II, kes pretendeeris Jeruusalemma kuninga kohale · Ta sai endale Jeruusalemma, miss 1224 uuest muhameedlaste kätte langes VII ristisõda 1248-1254 · Juhtis Louis IX Püha · Mingit edu ei saavutatud VIII ristisõda 1270 · Juhtis Louis IV Püha · Algas katkuepideemia. · Kuningas ise suri samuti katku Ristisõdade lõpp: · Üksteise järel langesid ka kristlaste tugipunktid · 1268 langes Antiookia, 1289 Tripolin, !291 Akka · Jäid ainult Vahemere saared Rhodod, mida valitsesid johaniidid ja Küpros, mille valitseja kandis alguses Jeruusalemma kuninga tiitlit ja mis 15 sajandil läks Veneetsia kätte Ristisõdade lõppemise põhjused: · Nad olid edutud · Olid välja kuulutatud ristisõdadega võrdsustatud retked Läänemere äärde. Oli ohutum ja kergem. · Hispaanias toimus relougista- Pürenee poolsaare tagasivallutamine
VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA. Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva. Ordu ja kirikuvürstide välispoliitilised vallutushuvid läksid aga vastuollu Hansa huvidega. Viimane soovis kaubanduse edenemise nimel edasisi sõdu vältida ja lõi Novgorodiga koguni omamoodi liidusuhted. Novgorodis asus Hansa alaline kaubakontor, toimusid laadad jne. Hansa tähtsus suurenes eriti 14. sajandil. Teiseks suuremaid sõdu ärahoidvaks teguriks oli Kuldhord. Nii toimus 1268. aastal Saksa-Taani ja Vene vägede vahel verine Rakvere lahing, mis jäi viiki, kuid mille järel lahinguväli jäi venelastele. Aasta hiljem plaanitsesid sakslased-taanlased suuremat vasturetke, kuid loobusid sellest, sest Novgorodi saabus väike mongoli-tatari abisalk. Alles 1320-ndail aastail, mil Hordi haare juba lõdvenes, algas uus pikem sõdade periood Venemaaga. See-eest Leeduga sõditi sageli ja südamest.
müüride vahelt väljuda Võõrvõimude ja naaberrahvaste tülid: Saule lahing, leedlased ja venelased tegid koostööd ordude vastu, leedulaste rüüsteretked jõudsid ka eestlaste aladele, 1242. a. Liivi ordu ja Venemaa vaheline lahing Jäälahing, venelased võitsid, 1240. a. tungis Rootsi venelastele kallale, kust sai Aleksander hüüdnime Nevski Võõrvõimude omavahelised tülid 1268. a. suur Vene vägi suundus Virumaale, leedulased tulid Eestisse Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti kohale ehitusmeistrid ja käsitöölised. Kohe hakati sinna kaupmehi elama meelitama. Mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt keskustesse 200 saksa kaupmeest. Arvatakse, et kaupmehed asusid elama kindlustatud kiriku Niguliste ümbrusesse. 13. saj. kujunes keskus lisaks Nigulistele ja Oleviste kiriku ümbruses
rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Eestlaste lüüasaamise põhjustasid: halvem relvastus, nõrk halduskorraldus, puudulik koostöö teiste hõimudega ning vastupanuvõime nõrgenemine pikaajalise sõjaolukorra tagajärjel (Läti Henriku Liivimaa kroonika). Orduaeg, pärisorjus Pärast Eesti ala vallutamist sakslaste pealetung itta peatati. Reas lahingutes Emajõe lahingus 1242, Rakvere lahingus 1268, ja leedulaste Saule 1236 ning Durbe lahingus 1260 said sakslased lüüa. Nõrgenenud Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Stensby lahinguga 1238 allutati: Järvamaa, Sakala, Alempois, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast (umbes 16 000 ruutkilomeetrit) Liivimaa Ordule; Revala, Harju- ja Virumaa (umbes 12 000 ruutkilomeetrit Taanile) Revala ja Harjumaa sulasid Taani võimu ajal üheks Harju maakonnaks;
1269. aastal sõlmiti rahu. Sakslased lubasid loobuda Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga- Erimeelsus Leedu ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala, mis oleks tähelepanuväärne vastukaal ordu vallutustele Zemgales ja Latgales. Krahv Gunzelit nimetati peapiiskopkonna valitsejaks ja kaitsjaks "barbarite ja kõigi teiste sissetungijate" vastu, kelle hulgas mõeldi ka ordut. Krahv lahkus ning 1268. aastal ordumehed vangistasid peapiiskopi. Surve all pidi peapiiskop tegema järeleandmisi, loobudes kavast otsida tuge välisvürstilt.
vaadata ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) arvamust mittekaristuslike sunnivahendite 62 Ernits, M. Kommentaarid II peatüki sissejuhatusele. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, II peatüki sissejuhatus komm 8.2. 63 Ernits, M. Kommentaarid §-le 19. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 19 komm 3.2. 64 RKPJKo 06.10.1997, nr 3-4-1-3-97. RT I 1997, 74, 1268. 65 Ernits, M. Kommentaarid §-le 11. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 11 komm 3. 22 suhtes. EIK on asunud seisukohale, et vabaduse võtmine ühiskonna julgeoleku tagamiseks on kooskõlas Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni66 artikliga 5, mis näeb ette PS §-ga 20 sarnased alused vabaduse võtmiseks. Nimelt on Euroopa Inimõiguste Komisjon
Oli samuti 13.sajandist juba Inglismaaga maid jaganud. Inglaste mõju oli suurem kui Walesis. Piiriküsimuses oldi tihti lahkarvamuses. Suguvõsad Bruce ja Balliol. 1237. a Yorki piirileping. tõmbab piiri, mis püsis kaua aega- > Berwick upon Tweed Solway Firth. Šotimaa kuningas Alexander III ja tema troonijärglus (Margaret). 1249 – sai Sotimaa kuningaks Alexander III, kes oli väga kaalukas ja tark ning hoidis sõjalist konflikti eemal. Võttis Henry III tütre endale naiseks. 1268 kukkus Alexander hobuselt ja sai surma. Sotimaa poliitilises kriisis. Tema troonipärijaks oli vaid üks pretendent, tema lapselaps Margaret (3- aastane). Tema isa oli Norra kuningaks. Lahendi pakkus Edward I (1272-1307), kes arvas et tema poeg Edward II võiks olla ka Soti kuningas, kes võtaks Margareti endale naiseks. Tulemiks oleks rahumeelne kaksikliit. See kaval plaan aga purunes kildudeks 1290, kui Norrast Sotimaale reisiv Margaret teel suri
1348 1188 Kivastik Ivo Rapla 04:12:20 M35 1674 1614 Kivastik Rain Rapla 04:29:41 M35 575 990 Kivi Riho Valga 03:34:29 M35 1859 2120 Klaasmägi Margo Lääne-Viru 04:42:24 M35 387 306 Klampe Indrek Võru 03:23:48 M35 688 872 Klesmann Villu Harju 03:40:34 M35 2280 1895 Klettenberg Ivo Tallinn 05:26:12 M35 1141 1268 Klicner Tomas Leedu 04:03:11 M35 2071 2780 Klippberg Kiur Läänemaa 04:57:54 M35 1060 2384 Kneza Dzintars Läti 03:58:59 M35 94 116 Koch Kaupo Tallinn 03:00:35 M35 11 15 Kodanipork Raido Tallinn 02:44:24 M35 1040 2193 Kokka Jaak Võru 03:57:41 M35 665 254 Kokunov Andrey Venemaa 03:38:57 M35 1266 1420 Kolk Majo Pärnu 04:08:20 M35
Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12 saj. algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga Melfi konstitutsioon 1231 Sitsiilia kuningas ja S-R keiser Friedrich II koondas kokku Sitsiilias kehtivad seadused loodi ametkonnad, seadusandlus, riiklik monopol ja otsesed ning kaudsed maksud Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Friedrich II pojapoeg. Nõustus saama paavsti vasalliks. 1258 Manfred kukutas ta Sitsiilia troonilt. 1268 üritas ta Sitsiilialt Anjou Carlolt tagasi vallutada, vangistati ja hukati. Ta oli viimane Hohenstaufen. SitsiiliakunnFIIpojapoeg-ÜritasSitsiiliatsaada-hukati Manfred (Sitsiilia kuningas 1258-1266)Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. 1266 vallutas Anjou hertsog Carlo paavsti toetusel Sitsiilia ja tappis Manfredi FIIsohipoeg-paavstivastane-haarastrooni-tapeti Anjou Carlo
1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 Üle utte utte utte utte utte utte 100 ute Uttedega majapidamised, arv 2001 4858 1181 2458 812 205 109 58 35 2003 3242 525 1382 782 242 158 101 52 2005 3185 471 1268 629 363 214 144 96 Lammaste üldarv ja lammaste üldarvu jagunemine õigusliku vormi ja farmi suurusklassi järgi 2001.-2005.a. on esitatud tabelites 4 ja 5. Selgub, et enamik Eestis kasvatavatest lammastest peetakse füüsiliste isikute farmides. 2005.a. vaid 14,5% lammastest kuulusid juriidilistele isikutele. Tabel 4. Lammaste üldarvu jagunemine Eestis lambafarmide õigusliku vormi järgi 2001 2003 2005
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
Valiti khaaniks 1260. aastal. Võttis endale Hiina valitseja tiitli. Rajas oma uut pealinna tänapäeva Sise-Mongoolia aladel Taipingi linnas ( tol ajal ülemine pealinn – Shangdu) . Tema võimuletulekule tekkis kentsakas olukord – Hiinas kaks valitsejat. Endiselt oli olemas ka Hiina keiser, põhjas valitses aga Hubilai-khaan. Mõlemad nimetasid ennast legitiimseks Hiina valitsejaks. Songi keiser oli õigusjärgne valitseja, mongoli keiser uus taevamandaadi omanik. 1268. aastal hakkati Xiangyangi linna piirama. Kampaania käigus armee võttis kasutusele laevu, näitas, et rahvas on astunud samme eelmisest hobuse ratsaväest. Kasutasid jõgesid laevastikuga liikumiseks. Samuti mongolid võtsid kasutusele ka kiviheitemasina. 1273. Aastal Xiangyang langes, tee jõe taha oli vaba, sealt edasi sai vallutada Lõuna-Hiina. Viimane suur lahing toimus 1275. Kindrali vägesid juhtis.. keegi? Ta sai lüüa, võeti
võrreldes 2001. aastaga. Tabel 3. Uttedega majapidamiste arv Eestis Karja suurus, utte Nimetus Kokku 1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 Üle100 2001 4858 1181 2458 812 205 109 58 35 2003 3242 525 1382 782 242 158 101 52 2005 3185 471 1268 629 363 214 144 96 Lammaste üldarv ja lammaste üldarvu jagunemine õigusliku vormi ja farmi suurusklassi järgi 2001.-2005. a on esitatud tabelites 4 ja 5. Selgub, et enamik Eestis kasvatavatest lammastest peetakse füüsiliste isikute farmides. 2005. a vaid 14,5% lammastest kuulusid juriidilistele isikutele. Tabel 4. Lammaste üldarvu jagunemine Eestis lambafarmide õigusliku vormi järgi
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
136148 6500954-1Kesknurme58.00074427.460383 136148 Mikitamäe vald 12953 00123-1 Keskpäeva 59.43383524.560777 12953 Haabersti 27718 7400219-1Keskranna 58.20364122.294237 27718 Lääne-Saare vald 27717 7400220-1Keskranna 58.20357022.293697 27717 Lääne-Saare vald 1374 13701-1 Kesk-Sõjam59.42236424.821142 1374 Lasnamäe 1370 13503-1 Kesk-Sõjam59.42211724.820917 1370 Lasnamäe 1268 11701-1 Keskturg 59.43042924.771688 1268 Kesklinn 1269 11702-1 Keskturg 59.43135824.769418 1269 Kesklinn 11452 11705-1 Keskturg 59.43288124.769958 11452 Kesklinn 11453 11705-2 Keskturg 59.43326024.768871 11453 Kesklinn 11605 11707-1 Keskturg 59.43167624.768297 11605 Kesklinn 11606 11702-2 Keskturg 59.43175424.768000 11606 Kesklinn 1271 11704-1 Keskturg 59.43154124
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
02 Regular Air -59.13 12.88 48 0.09 Regular Air -29.14 4.18 5144.8715 0.09 Regular Air 1435.83 155.99 2766.818 0.03 Regular Air 846.95 65.99 155.89 0.1 Regular Air 50.19 9.9 1333.18 0.07 Delivery Truck 120.01 50.98 117.27 0.01 Regular Air 35.45 5.84 65.7 0.02 Express Air -83.54 1.76 1685.07 0.03 Regular Air -681.97 41.47 7036.11 0 Regular Air 1268.65 161.55 2475.08 0 Express Air 958.80 136.98 1610.42 0 Regular Air 813.35 30.93 1290.2065 0.06 Express Air -160.68 35.99 772.67 0 Regular Air 286.87 21.38 112.05 0.04 Regular Air 26.21 4 61.098 0.02 Regular Air -257.72 65.99 132.01 0.04 Regular Air -93.12 4.37 626.33 0.01 Regular Air 24.56 45.19 394.34 0.1 Regular Air 352.38 136.98 291
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
