Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulga...
1220. aastatel muutusid suhted keisri ja paavsti vahel aga pingeliseks. Nimelt oli Friedrich Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna ristisõtta, kuid seda pidevalt edasi lükanud. 1221. aastal said kristlased aga Viiendas ristisõjas Damietta juures Egiptuses hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka sultani pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. 1228. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla. Selleks ajaks oli Friedrich aga abiellunud Jeruusalemma kuninganna Isabella II-ga ning kogunud piisavalt suure väesalga, et minna Palestiinasse. Nõnda asus ta kirikuvande all olles ristiretkele ning pärast läbirääkimisi sultan Al-Kamiliga saigi ta Jeruusalemma ja selle ümbruse enda kätte. Seega lõppes Kuues ristisõda kristlastele edukalt, kuid paavsti see ei lepitanud: keiser jäi kirikuvande alla. 1229
1106 6949,203 10,95 3,47 1122 7049,734 10,33 3,236 1148 7213,097 9,44 2,891 1172 7363,893 8,69 2,613 1198 7527,256 8 2,354 1228 7715,752 7,3 2,1 1249 7847,698 6,88 1,944 Kesk: 998,71428571 6275,107 10,11048 3,604857 L 0,055 XL 345,1309 Rgen 50 XC 345,1309 C 4,61737E-007 X 0 Rs 0 R 81,4 R=Rs+Rgen+RC+RL
2 12 Y 2a + C3 2 )( 2 a =7237 cm4 ) 4 4 Vastus: minimaalne keskinertsmoment on 1228 cm ja maksimaalne inertsmoment on 7237 cm .
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutad...
RISTISÕJAD Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka...
7. Elu kaks viimast aastakümmet olid segu erinevatest kunstiliikidest. FEMME AUX BRAS CROISÉS Les Demoiselles d'Avignon ,,THE ACTOR" ,,Three musicans" ,,NUDE WOMAN WITH A NECKLACE" (1968) PICASSO KUI SKULPTOR Chicago Picasso Motiivi ja kujutatut ei oska keegi öelda. Picasso loobus 100 000 dollarist säärase skulptuuri eest TEOSED 50 000 teosed, millest 1. 1885 maali 2. 1228 skulptuuri 3. 2880 keraamilist teost 4. u. 12 000 joonistust Jne.. TEOSTE HINNAD Picassol on maailma kõige kallimad teosed. Dora Maar Au Chat (95,2mln ) Garçon à la pipe PÄRAND MAAILMALE Kubismi rajaja Armastas koguda hinnatud kunstnike töid Peale surma läksid osad Picasso teosed muuseumidesse, osad oksjonitele. Tema tööde hinnad oksjonil olid hiiglasuured,
12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1015 23,886 29,000 91,96 71,05 163,01 Variant 1 Lisage valemid Veerus C arvutatakse, millise osa moodustab antud kompanii käive maksimaalsest käibest. Kasutage protsendi formaati, näidake ainult täisarve. Veerus D kuvatakse, kas kompanii käive on listis olevate
tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi. Ta rajas oma lossi isevärki loomaaia, kus elasid leopardid, kaamelid, elevandid ja isegi kaelkirjak. Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Kristlik keiser ja muhameedlik sultan veetsid omavahel mõnusalt aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma orjataridest tantsijannasid. Ja ometi oli kõik alanud nii hiilgavalt. 1740. aastal märkas valgustatud Euroopa üllatusega, et Preisimaal on tõusnud uus hiilgav
Haapsalu Castle Haapsalu Episcopal Castle, is a castle with cathedral in Haapsalu, western Estonia. It was founded in the thirteenth century to be a center for Bishopric of Ösel-Wiek. When there is a full moon in the month of August, it is said that an image of a maiden, the White Lady, appears on the inner wall of the chapel. On full moon nights in August an image of a maiden, The White Lady, is said to appear on the inner wall of the chapel. In 1228, the Archbishop of Riga formed a new diocese consisting of Läänemaa, Saaremaa and Hiiumaa and designated Gottfried, an abbot of Dünamünde Cistercian monastery, as the bishop. These boundaries of the new diocese were permanently fixed by a legate of Pope, Wilhelm of Modena in 1234. The first residence of the diocese was located in Lihula, where with the help of the Order the Bishop transferred the diocese's residence to Vana-Pärnu, wich was burned and destroyed by Lithuanians ten years later
Millised hetked on eestlaste ajaloo risttules olnud kõige raskemad ja otsustavamad? Esimene suurem sõda tuli eestasltel pidada juba 13.sajandil. Sellel ajal algas Neljas ristisõda, mille käigus hõivati ka eesti alad. Kuigi võideldi vapralt ja kaotused olid suured mõlemal poolel, ei olnud väikesel rahval mingit võimalust vastu saada kümnetele tuhandetele rüütlitele, kes tule ja mõõgaga oma vallutusretke sooritasid. Peale eestlaste alistamist 1228.aastal, algas pikk ja pime orjaaeg. Esimene suurem sõda läks Liivimaa kroonikasse kirja, kui ristirüütlite hiilgav võit Läänemere paganate üle. Eestlased ei ole mitte üksnes pidanud vastu seisma võõrvallutajatele, vaid on pidanud võitlema väljasuremisohuga. Aega, mis Läänemere ääres elavad inimesed veetsid Rootsi riigi võimu all, peetakse üldiselt heaks. Tegelikult ei saa sellega nõustuda, sest just Rootsi riigi võimu all olevat eestimaad tabas 1695
Võiduristimine - kes piirkonna ristis, sai seal valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus Albert Buxhoeveden · Liivimaa piiskop (1165-1229) · Tema mälestuseks antakse välja Buxhoevedeni Risti aumärki · Aumärki antakse välja üks kord aastas kristlike väärtuste säilitamise eest Hõbedast Buxhoevedeni Rist · Risti esiküljel punase läbipaistva kuumemailiga kaetud ankurrist, alt teritatud · Selle peal on ladina rist · Rist on rõngaga kinnitatud hõbedast kilbi külge, millel on punane müürihambuline sarikas
In modern Finnish it is called Hiidenmaa, literally hiisi's land. In Old Gutnish it was Dagai (day isthmus), from which the local North Germanic name "Daë" is derived. History Archaeological evidence of the first human settlement in Hiiumaa dates to as early as the 4th century BC. The first documented record of the island of Dageida was made by contemporary chroniclers in 1228, at the time when Hiiumaa, along with the rest of Estonia, had been conquered by Germanic Crusaders. In 1254, Hiiumaa was divided between the Bishoprick of Ösel-Wiek and the Livonian branch of the Teutonic order who were also partly acting on behalf of the Hanseatic league The island was part of Swedish Estonia from 15631720, after which it passed to the Russian as part of the Governorate of Estonia, although Dagö's Swedish population kept most of their privileges. Most of the island's
sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, Lõpuks puudus elavjõust, Nõrgad sidemed maakondade vahel, Mitte koostöö latgalite ja liivlastega Eesti jagamine: 1224 maade jagamise leping.Eesti piiskop- Sakala, Ugandi ja külgnevad kesk-eesti maakonnad(Tartu piiskopkond),Riia piiskop- Läänemaa, Mõõgavendade ordu- Sakala(Viljandi linnusest), P-Eesti jäi lahtiseks, Abi Modena piiskop Guillelmuselt 1228 Riia piiskop- Saare-Lääne piiskopkond(Lihula), Ordu- ¼ S-L piiskopkonnast ja pool Lihula linnusest. Stensby lahing: Eestimaa hertsogkond(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) Taani kuningale paavsti nõudmisel. Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Koormised: viljakümnis(%) või hindus(kindla suurusega), väiksemad
teiste riikide vahel Eestimaa pärast. Suured muutused toimusid ka ühiskonnas, religioonis ja kultuuris. Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule ülejäänud vallutatud aladest. Selle otsuse elluviimine ei läinud sugugi valutult, sest ordu suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. Kujunes välja Tartu piiskopkond, mille moodustas Sakala, Ugandi ja Kesk-Eesti maakonnad. Lisaks moodustas Riia piiskop 1228. aastal Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna keskusega Lihulas. Moodustati veel palju uusi ordusi, näiteks Mõõgavendade ordust sai nüüd Saksa ordu Liivimaa haru. Tekkisid linnad, kujunes välja keskaegne linnakultuur ja käsitöö- ning kaubanduskeskused. Esiajalt keskajale üleminemisel jäid põlluharimise viisid ja tööriistad endiseks. Kaubandus ja meresõit koondusid linnakodanike kätte. Käsitöö alal jäi keskajani valitsevaks kodune külakäsitöö.
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja pereko...
Enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi püsima ja mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega ning sellest kujunes Tartu piiskopkond, millest poole andis Tartu piiskop Mõõgavendade ordule. Läänemaa sai Riia piiskop ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga
Tuuleenergia Koostas: Klass: Juhendas: Pärnu 2012 Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinides...
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Ainsad, kes suutsid võitlusvõime säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Egiptuse sultani Al-Kamili öises rünnakus said ristisõdijad lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks. KUUES RISTISÕDA Kuues ristisõda algas 1228. aastal Jeruusalemma taastamiseks. See algas seitse aastat pärast viienda ristisõja ebaõnnestumist ja puudutas väga vähe tegelikke võitlusi. Püha Rooma keisri diplomaatiline manööverdamine Frederick II tõi Jeruusalemma kuningriigi tagasi enamiku järgneva viieteistkümne aasta (1229.- 39., 1241.-44. Aasta) ja ka Püha Maa teiste piirkondade üle Jeruusalemma mõnevõrra kontrolli all. SEITSMES RISTISÕDA · Seitsmes ristisõda toimus 12481254
Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle. Ajalugu on näidanud, et tõusuperioo...
aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 1520 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised põllud. Mõned sündmused Eesti esiajaloos 1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine. 1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale. 1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
Kool HAAPSALU LOSS Referaat klass KoostajaJuhendaja: Tallinn 1812 SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk2 Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3 Haapsalu piiskopilinnus ajaloosündmuste jälgedes.....................................................................lk.4 Valge Daami legend...................................................................................................................lk.5 Linnus tänapäeval.......................................................................................................................lk.6 Pildigalerii läbi aegade..................
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Adolf Hitler Erik Mandel 5.A klass Tallinn 2012 Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma töökoha tõttu kolis Alois Hitler oma perega mitmeid kordi. Braunaust Passausse, sealt hiljem Lambachi ning seejärel Leondingi, mis asus Linzi lähistel. Erinevates rahvakoolides, kus Adolf Hit...
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1
SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. 13. sajandi lõpul moodustati Eestis esimesed kihelkonnad, mis tähistasid halduslik- territoriaalset üksust ja ühtlasi maakiriku koguduse piirkonda. Nende hulgas oli ka Karksi kihelkond oma linnuse ja lossiga.
ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond Saaremaa. 1228. 1234.linnus Kurresaare a. formeerus Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest järjekordne feodaalriigike Saare-Lääne piiskopkond pindalaga umbes 7600 km2, keskusega alates 1265. aastast Haapsalus. Võim jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandrieestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi. Lisaks paljudele ülestõusudele puhkes ulatuslikem 1260. aastal. Ordu oli sunnitud oma linnuse
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlasteg...
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtla...
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad kül...
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlik...
Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond. Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond. 1236 sai Mo Saule lahingus lüüa, ordu riismed ühinesid Saksa orduga, st Mo-st sai Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Sensby lepinguga tagastas ordu Taanile Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, nendest aladest sai Eestimaa hertsogkond. Pärast 1346 koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriigist. Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Riias resideeriv Liivimaa meister koos
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas ...
Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil.
· 1228 - esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried. · 12301233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · ...
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mill...
Friedrich II: Sündis Heinrich VI ja Sitsiilia printsessi abielust. Peamiseks sihiks sai kogu Itaalia alistamine oma võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Kõneles mitut keelt, kirjutas luulet, tundis huvi teaduse vastu, erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutatud traktaat jahipistrike teemal käsitles põhjalikult eri liike, lindude kehaehitust ja eluviise. Rajas oma lossi loomaaia. Kui ta 1228. a. Ristisõtta suundus, jõudis Egiptuse sultaniga kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja kroonis end Jeeruusalemma kuningaks. Innocentius III: Oli tark, haritud kirikumees, osav poliitik. Saksamaal kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talle ohtlik, võis pühenduda paavsti mõjuvõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Mõned valitsejad andsid paavstile vasallivande
Sakslased tahtsid paganatest eestlastele ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult eestlaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Eestlased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (1208-1227) kuni Jüriöö ülestõusuni (1343-1345) Lääne-Euroopa eeskujul kujuneb Eestis välja feodaalne killustatus, mis tähendab, peale Eestimaa alade vallutamist toimus pikka aega nende jagamine erinevate riikide ja ordude vahel. Pärast maade jagamist alustasid maaisandad oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitamist
1) Natura 2000 võrgustiku a lal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1 ) Kaitsealal, hoiua la l või püsie lupa i gas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on: 1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,20,4), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha; 2) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,50,7), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha;
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste,...
palvevendi, ebakasinalt elavaid preestreid. Oli inimesi, kes valjuhäälselt nõudsid tagasipöördumist evangeelse vaesuse juurde, näiteks Petrus Valdes. (Prinz 2006: 242- 244) Vaesusideaali hakati tugevalt rõhutama ka tsistertslaste kloostrites (Hiiemets 1995: 11). 13. sajandil hakkas seda nõudma ka Franciscus Assisist. Tema elust on meil hea ülevaade tänu Celano Thomasele, kellele tehti paavsti poolt ülesandeks kirjutada Püha Franciscuse elu. Celano Thomas alustas selle kirjutamist 1228. aastal, ainult 2 aastat peale Franciscuse surma, mistõttu on just tema Franciscuse usaldusväärseim biograaf. (Lawrence 2001: 244) Franciscus sündis arvatavasti 1181. või 1182. aastal Assisis. Tema isa, Pietro di Bernardone oli jõukas riidekaupmees. Tema emast, Giovannast on teada vähe. (Prinz 2006: 242; 245) Kui Franciscus sündis, pani ema talle nimeks Giovanni. Kui ta isa tuli Prantsusmaalt ärireisilt tagasi, andis ta pojale veel teise nime Francesco. Selle nimega
ka Tallinnas. Ühelt poolt võiks see viidata sellele, et tallinnas pidi juba 1220. aastatel olema linnaline asula muidu poleks saanud ju linnaõigust anda. Rävala võib aga siin kohal tähendada linnust, asulat või hoopis suuremat piirkonda. Teisalt võib katkend olla jälle paarkümmend aastat hilisem. Mitmeti mõistetava sissejuhatuse ja ähmase dateeringu tõttu pole aga antud dokument kuigi usaldusväärne. 1228. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Heinrich mõõgavendadele Rävala, Harju ja Viru annetas, mainis ta Tallinna linnust: "annetame Rävala maakonna koos Tallinna linnusega". Nagu näha ei ole ka siin juttu linnast, vaid lihtsalt linnusest. Üks teade 1220ndate lõpu Tallinna kohta pärineb Taani dominiiklaste algusaastaid kirjeldavast kroonikast: "Vennad asutasid Tallinna konvendi kahel korral. Esmalt kuulsusrikka valitseja isand Valdemari, Taani kuninga palvel, kes
21 6666,67 266667 1444 8111 22 6666,67 260000 1408 8075 23 6666,67 253333 1372 8039 24 6666,67 246667 1336 8003 25 6666,67 240000 1300 7967 26 6666,67 233333 1264 7931 27 6666,67 226667 1228 7894 28 6666,67 220000 1192 7858 29 6666,67 213333 1156 7822 30 6666,67 206667 1119 7786 31 6666,67 200000 1083 7750 32 6666,67 193333 1047 7714 33 6666,67 186667 1011 7678 34 6666,67 180000 975 7642
10.3 . Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 3545 10.4 . sh välismaalasi (tuh) 1433 1381 1564 1808 1874 1940 1983 1929 2057 2156 11 Väliskaubandus (põhikaubandus) 1252 1228 1200 1286 11.1. Eksport (mln eur) 8470 6487 8743 12003 1 8 6 11640 11979 9 1409 1390 1378 1360 1481 11.2. Import (mln eur) 10896 7270 9268 12727 7 3 8 13159 0 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
