· Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük · talupoegade feodaalne koormamine · annetuste kogumine... · need nõudmised esitati 1419 aastal programmina ka keisrikotta · taboriidid · programm sama kui kariklastel kuid rohkem rõhutati · majanduslikku · sotsiaalset külge · nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad · öeldes lahti katoliku kirikust ei tunnistatud ühtegi pühakut peale kristuse enda · tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning
Jan Hus oli Tsehhi radikaalne usujuht, kes kritiseeris katoliku kirikut ja saavutas suure populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel
andnud armu ka kaupmeestele ja liiakasuvõtjatele ja see kriitika leidis suurt kõlapinda vaesemates rahvakihtides. Hus arvustas armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist. Ta nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms.
KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel.
austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetseks kui pühakirja. · Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest). · Suurim klooster on Pirita klooster Tallinnas Ajalugu tänapäev: · Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi
4) ,,Tsehhi põldudest ja metsadest". Poeem on muusikaline ülistuslaul Tsehhi ilusale loodusele. ,,Siin kujutatakse neid tundeid, mis tekivad siis, kui pilgu ees avaneb Tsehhimaa, kui näib, et igast küljest, metsadest ja põldudelt kostavad su kõrvu kodumaised helid, kord rõõmsad, kord nukrad", kirjutas teose autor. 5) "Tabor" ja 6) ,,Blanik". Nende teostega pöördub helilooja hussiitide ajastusse. Tabor on hussiitide poolt rajatud ja kindlustatud linn, taboriidid aga sealsed talupoegadest ja käsitöölistest sõjaväelised. ,,Taboriidid" olid mehisuse , meelekindluse ja tahtejõu kehastajad, sellised, nagu peab olema iga tsehh, kes võitleb kõige kallima eest", kirjutas üks Smetana biograafidest. Taboriga on sisuliselt seotud ka tsükli viimane poeem ,,Blanik". Selle mäe põues puhkasid legendide järgi hussiitide sõdurid, oodates kutset võitluseks. Nii ,,Taboris" kui ka ,,Blanikis" kasutab Smetana hussiitide revolutsioonilist
katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui sõjateid pidi niihästi idast kui läänest juba enne kristluse jagunemist Lääne- ja Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse
iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. ( http://www.nooruse.ee/eope/opiobjektid/kristlus/rooma_katoliku_kirik.html ) 1.2 GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili asukoha kaart (Lõuna-Ameerika); värvilisega on tähistatud Tsiili. ( http://www.studyabroadlinks.com/images/chile_final.gif ) Tsiili asub Lõuna-Ameerikas. Läänest piirab teda Vaikne ookean, idast piirab teda
kätte linnade valitsemise, ei soovinud kariklastespanid, kaupmehed ja käsitöömeistrid enam toetada taboriitide püüdeid jätkata feodalismivastast võitlust. Siiski korraldati ühine sõjakäik Moraavia hussiitide abistamiseks. 1422. aastal suri hussiitide sõjaline juht Jan Zizka, tema asendaja on ajalikku läinud Prokop Suure nime all. Olles võimetu hussiite sõjaliselt võitma, kutsus katoliku kirik neid 1433. aastal osalema Baseli kirikukogul. Seal pöördusid taboriidid kristliku maailma poolemanifestiga, milles ründasid teravalt katoliku kirikut ja esitasid oma nõudmised. Pärastmitut nädalat kestnud läbirääkimisi sõlmisid kariklased katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe, mille kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanuud oma programmi nõuete suhtes mõningaid järeleandmisi. Tähtsaim oli Tsehhis ja Moraavias armulauasakramendi muutmine. Nimetati ka jumalateenistuse
Ta oli oluline Tsehhi ajaloos kuna koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. 3 Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva.
Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused.Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine.
Kariklased Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss 14.-15
vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda. Kõik toimus suletud uste taga ning istungid kujunesid ketserlikeks ülekuulamisteks. Husi sunniti oma seisukohtadest loobums kuid ta jäi endale kindlaks nind mõisteti surma tuleriidal. Hussiidid rajasid oma kindlustatud laagri Tabori mäele. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne.
on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab
· Jan Hus kutsuri koosolekule, et ta seal vangistada. Hus ise lootis propageerida oma ideid kristliku maailma esinduskogu ees. Hoolimata kiusamistest jäi ta om veendumustele kindlaks ning ta põletati tuleriidal ketserina Kostanzis. HUSSIIDID · Kariklased: Praha jõukad linnakodanikud ja aadlikud; nn mõõdukad. Nõudsidvõrdsust armulaual, kirikuvande sekurlariseerimist, ilmaliku võimu ülistamist jpm. Nõudmised esitati 1419.aastal ka keisrikotta. · Taboriidid: Tabori mäel kogunevad inimesed, 1419 oli neid 40 000. Linnarahva vaesemad kihid ja talupojad; rõhutati majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nõuti võrdsust armulaual, Kristuse Pühakuks!!!; paastu ja kirikupühade kaotamist; luksuse ja toreduse kaotamist kirikust (ka kirikute lammutamist). Nn radikaalsed. HUSSIITIDE SÕJAD 4 · 1420
Jan Hus. 1371-1415 Tsehhi vaimulik, Praha ülikooli professor, katoliku kiriku kriitik. Usutõe allikaks pidas Piiblit, mis peaks olema rahva emakeeles. Arvas, et Inimene saab õndsaks usu läbi. Armulaual pidi pakkuma veini ja leiba. Tema järgijad olid sakslaste vastu ja ta kutsuti Konstanzi kirikukogule aru andma. Lootis keisri turbekirjale, mis ta päästaks, kuid mõisteti süüdi ketserina ning hukati 1415 tuleriidal. Pärast surma mässasid kariklased e mõõdukad ja taboriidid. Hussiidid (huzi pooldajad, kes alistati vastasleeris). 1434 said mõõdukad hussiitidelt (ja katoliiklastelt) lüüa. Sõjad kestsid 1415-1434. Tsehhi läks katoliku usku Saksa koosseisu tagasi.
Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell – kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss – 14.-15
Pärast teda sai Tsehhi kuningaks Saksa-Rooma keiser ja Ungari kuningas Sigismund. Iseseisvusliikumine-kuninganõukogufeodaalid-tagandatikuurvürstidepoolt-SKS- RhukkasJanHusi Hussiidid feodalismi ja katoliku kiriku vastane liikumine Tsehhimaal, mida juhtis Jan Hus. Nende arvates oli õigus jumalasõnast mitte kinni pidavale valitsejale vastu hakata. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma u. 1410. 1415 hukati liikumise juht Jan Hus. Pärast seda jagunes liikumine kaheks 1) taboriidid (esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte) - nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme. 2) kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja saklsate võimu piiramist Tsehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega kokkuleppele ja reetsid taboriidid Hussiitide sõjad (30
Husi õpetuse pooldajad, feodalismi ja katoliku kiriku vastasest revolutsioonilisest liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid. Nende ühisprogramm oli ,,4 Praha artiklit", taboriitide nõudmisi väljendas ,,12 Praha artiklit". Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J
Husi õpetuse pooldajad, feodalismi ja katoliku kiriku vastasest revolutsioonilisest liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid. Nende ühisprogramm oli ,,4 Praha artiklit", taboriitide nõudmisi väljendas ,,12 Praha artiklit". Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J
vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Želivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tšehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Žižka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tšehhis rahutaotluse. UNGARI VÕITLUSED TÜRKLASTEGA 14-15. SAJANDIL: 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudža. 1402
Tema kirikukriitika oli umbes sama, mis Wyclifil, appelleeris kontsiilile, 1415 Hus hukati Constansis. Tulemuseks olid Hussiidi sõjad, mis polnud ainult hussiitide ja katoliiklaset vaheline sõda, vaid ka poliitiline võitlus. Hus nõudis põhiliselt: rahvakeelseid jumalateenistusi, euharistial sakramendi mõlema elemendi jagamist, kiriku varade ja maade võõrandamist ning indulgentsidega kauplemise avalikku hukkamõistu. Hussiidid jagunesid kaheks: 1. taboriidid (esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte) - nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme. 2. kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja sakslaste võimu piiramist Tsehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega kokkuleppele ja reetsid taboriidid.
annaabi.ee 
