Poliitiline ajalugu Euroopas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 ­ 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil ­ markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid ­ Frangi riik Gallias Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt. Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI . Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid, V sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid Türgi ja Iraani hõimud: II sajandist sarmaadid, V sajandist hunnid, VI sajandist avaarid Barbarite riigid. Põhilised barbarite riigid olid: Frangi riik Gallias, Läänegootide riik

Keskaeg

22

docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma aladele tunginud germaani hõimud:  II SAJANDIL: marokmannid, kvaadid ja tšatid  III SAJANDIL: alemannid, karpid, süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid  V SAJANDIL: burgundid, sueebid, gepiidid  VI SAJANDIL: langobardid Türgi jA Iraani hõimud:  II SAJAND: sarmaadid  V SAJAND: hunnid  VI SAJAND: avaarid BARBARITE RIIGID: Frangi riik ->Gallias Läänegootide riik-> Hispaanias

Ajalugu

80

docx

Keskaeg

püüdlema taas antiikaja arhitektuuri, keele jms poole – renessanss. kasutada sellist suhtelist terminit, mis mitte midagi ei kirjelda. Sellise aja periodiseerimise juurutamisega tegeleti peamiselt Saksamaal, nt Cellarius (Keller). Legoff – „pikk keskaeg“, kristluse domineerimine Euroopas, 6. – 18. saj. Keskaja algus 476 – Lääne-Rooma riik langes. Jaotus on tingitud sellest, et mida hilisem aeg, seda rohkem on meil Keskaja lõpp – 1453 – Bütsantsi riigi langemine/ 1492/1517 – allikaid – kujutelmad hiliskeskajast on paremad kui varakeskajast.

Keskaeg

10

odt

VARAKESKAEG (476 – 1054)

Algus). Sellel perioodil käis antiiktsiv. alla, hääbusid linnad, kultuuri ja antiiktsiv. Mandumine. Langus puudutas vähem Vahemere piirkonda. Hoopideta ei pääsenud ka Bütsants, mis muutus antiiktsiv. jätkajaks. Bütsantsi kultuur muutus Kreeka-keskseks. Kristliku maailma suurlinn oli Konstantinoopol. Tumedat ajajärku ei eksisteerinud Araabia Kalifaadis. Varakeskaeg oli Araabia maade kõrgpunkt. Tohutud kultuuri, kunsti, kaubanduse edusammud. Araablased kujunesid kultuuri levitajateks Euroopas. Tõus hakkas toimuma 8. saj. Alguses. Bütsantsi jaoks kujunes eksistentsiaalseks 7. saj., kuid hoolimata võõrvallutajate sissetungist, jäi riik püsima. Suureks ohuks kujunesid araablased ja bulgaarlased. Jätkusid sisevastuolud: 725 – 843 avaldasid mõju pildisõjad. Tulemuseks olid kiriku ja keisri vastuolud. Pildisõjad halvendasid suhteid läänega. Kriis suudeti ületada ikoonide austamise jätkumsega

Ajalugu

134

doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

2

odt

Mõisted, isikud, aastaarvud - 7.klass

Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Reliikviad ­ pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimne kohtupäev ­ kõik surnud tõusevad haudadest, astuvad Jumala kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki, kes põrgusse. Kardinalid ­ kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti Kirikukümnis ­ kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas u. kümnendiku saagist Kirikulõhe ­ kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 a. suur kirikulõhejagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks Indulgents ­ patulunastuskiri. Väideti, et selle ostjale annab Jumal kõik patud andeks. Müüs kirik, et kasumit teenida. Avignoni vangipõlv ­ paavsti eemalviibimine Ketser ­ paavsti võimu ja

Ajalugu

39

doc

Ajaloo põhiperioodid

11-12.saj kuningad kindlustasid oma domeeni seda oluliselt laiendamata, ei saa rääkida Prantsusmaast kui tsentraliseeritud riigist. Inglismaal läks asi teistmoodi, killustatuse perioodi pea et ei olnudki, varakeskajal oli probleemiks võitlus normannidega. Nüüd sai uueks probleemiks 1066a Normandia normannide sissetung mida juhtis William Vallutaja, kes tõusis Inglismaa valitsejaks, ta kehtestas esmakordselt läänisüsteemi Inglismaal ­ kehtestas selle klausliga mida mujal Euroopas ei olnud ,,Kuningas on kõikide vasallide ülim senjöör". Inglastel oli ka valdusi mandril, ning sellest tulid ka nende ja prantslaste vaenulikud suhted. Inglased suutsid endale hankida valdava osa Lääne- ja Edela Prantsusmaast, Inglastel oli suurem osa Prantsusmaast kui prantslastel. Sellel ajal rääkisid inglased ka prantsuse keelt. Murranguliseks sai 12-13.saj vahetuse periood Pr hertsogiks sai Philippe Auguste (valitses 1180-1223), ta võttis ära olulised valdused inglise kuningalt

Ajalugu

Kommentaarid (0)