a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa. · Jaroslav Tark Vladimiri järeltulija. 1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime järgi. Tartu esmamainimine. Lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus", mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu. · 11. saj Vana-Vene riigi lagunemine Kodusõjad riigi killunemine. Osastisvürstid võtsid võimu suurvürsti käest.
Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu... Osa ajaloolasi leiab, et 1. sajandi mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Euroopa rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest pärinevad ühte liini pidi lõunaslaavi rahvad (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s
Sinine on taeva värvus. Mustjassinine väljendab mõõtmatut nukrust, kurbust. Rudolf Steiner iseloomustab sinist valgust neelavana, sinisesse võib uppuda. Goethe on öelnud, et sinine on köitev eimiski- niisama meelsasti, kui saadame pilguga eemalduvat, niisama meelsasti vaatame ka sinist.Ja mitte ainult seepärast, et se värvus meid ei rõhu, vaid ka seepärast, et takutsub meid kaasa. Vanas Roomas peeti sinist jumalate värvuseks. Slaavlastele on sinine olnud hädade eest kaitsjaks, Indias on Krishnat ja üldinimlikku armastust seostatud sinisega. Eestis on sinine tähistanud truudust, usku, tumesinine ka leina. Sinist on peetud ka intellekti värvuseks. Sinise värviga seonduvad positiivsed mõjud: - lojaalsus ja usaldus;
Vasall- alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Feood renditatava maatüki nimetus Pärusvaldus maatükki pärandati poegadele Sunnimaisus- lahkumiskeeld Kirikukümnis kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule püsiv sissetulek kogu keskaja jooksul Karolingid nim. dünastiat mis sai nimetuse Karl Suure järgi Karolingide renessanss kultuurielu taassünd Karl Suure valitsemise ajal Vene õigus- Jaroslav lasti koostada seadustekogu, mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu Kirillitsa - üks kahest slaavi tähestiku variandist, mille töötasid välja Kyrillos ja Methodios Veetse rahvakoosolek Vana- Venes üldiste küsimuste arutamise tarvis.
*palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7.sajandil kolmeks vooluks, nimeta need.(3) Haridziidid,suniitideks ja siiitideks. 35. Kellena sai tuntuks teadlane Ibn Sina?(1) Sai tuntuks meedikuna. 36. Kuidas nimetati islami ülikoole?(1) Medresed. 37. Millist kultuuri peetakse esimeseks slaavlastele kuulnud kultuuriks?(1) Praha kultuuri 38. Millega tegelesid slaavlased lõunapoolsetes ja põhjapoolsetes piirkondades?(2) Lõunapoolsetes tegelesid künnipõllunduse ja karjakasvatusega. Põhjapoolsetes tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 39. Mis aastal tekkis Vana-Vene riik?(1) 882.aastal 40. Mis aastal algas Vana-Vene riigi ristimine?(1) 988.aastal 41. Milline mõju kaasnes Vana-Vene riigile ristiusu vastu võtmisega?(3)
turniiridel, kirik suhtus neisse taunivalt.Elati kivilinnustes, mida põlvest põlve täiustati, linnuse suurus sõltus omaniku jõukusest.Abielu eesmärk järglaste saamine, sõlmiti liite perekondade vahel(sugulasabielud). 2.Jaroslav Tark(978-1054)-tema ajal Vene riigi õitseaeg(valdused Mustast merest Läänemereni), 1030 vallutas Tartu, abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred Ungari, Prantsuse ja Norra kuningatega.Seadus ,,vene õigus"- likvideeris slaavlastele omast veritasu. Pilet 10 1.Ristisõjad- 2.Seisuste esinduskogu Prantsusmaal ja inglismaal- Generaalstaadid- kutsus kokku Philippe neljas, kelle oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud, linlased), Parlament-tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1
1) vendide ristisõjad 1147-1185 1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistuseta. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased. 4) ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni.
· Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. · 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230. · 1217 väljastas paavst preislaste-vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda toimus aastatel 1230-1283 ning SO vallutas selles preislased.
slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni.Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne 6. sajandit tänapäeva Valgevene, Poola ja Ukraina aladele.Slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele. 5.Nestori kroonika järgi tulid varjaagid kõigepealt ise Loode-Venemaale maksu koguma, kuid kohalikud hõimud lõid nad tagasi. Seejärel üritasid kohalikud ise end valitsema hakata, kuid läksid tülli ning otsustasid hoopis varjaagid valitsema kutsuda. 862. aastal olevatki tulnud kolm venda russide hõimust: Rjurik Novgorodi, Sineus Valgjärve lähedale Beloozerosse (Belozersk) ning Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse
ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis.(12-13 s. Kirja pandud) · ,,Vanem Edda" kuulaim islandi saaga · Kunsti esindavad mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised, loomade kujutamist iseloomustavad väänlevad figuurid. Tarbekunst nõude näol. Vana-Vene riik · Veneedid 1.saj mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Eur. Rahvas, kes võisid olla varased slaavi hõimud · Praha kultuur 6.saj paiku levinud slaavlastele kuulunud kultuur · Veneedid asusid Visla jõe ymbruses. Arvatakse et neist kujunesid lääneslaavlased · Sklaviinid paiknesid Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ylemjooksu vahel, kellest pärinevad yhte liini pidi lõunaslaavlased. · Andid on peetut varajasteks idaslaavlasteks elasid sel ajal tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. · Slaavi hõimud väga sõjakad. Tegid sõjakäike Bütsantsi ja asustasid yhe osa sellest sklaviinid. Veneedid hõivasid mõningaid alasid Saksa
( Koraan).Muhamedi õpetuse omaksvõtnud- muhamedlased. Koraan ja seda täiendav ja seletav püha pärimus sunna, mis rajaneb Muhamedile omistatut ütlustel ja tegudel, kujunesid islami kultuuri põhiallikatekst. Islam lõhenes 7.sajandil 3-ks vooluks.: Haridziidid, sunniitid, siiitid. VENEMAA- osa ajaloolasi leiab, et mõne rooma autori töödes nimetatud ida-euroopa rahvas veneedid võisid olla varased slaavi hõimud. Enamus arheolooge on jõudnud seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuriks oli 6.sajandi paiku levinud Praha kultuur.Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased. Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel ning võimetud riiki rajama. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.Suur tähtsus oli seejuures kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa
Kimmerlastega kokku puutudes võtsid slaavlased neilt palju üle. 7. sajandil eKr muutus olukord, sest uued naabrid - sküüdid tõrjusid kimmerlased Väike-Aasiasse. Sküütidega tekkis venelastel vastastikune kasulik majanduslik ja kultuuriline läbirääkimine. Kuid uute sissetungijatega slaavlased nii hästi läbi ei saanud ja nad tõrjuti nende põliselt asualalt Kesk-Vene taigasse. 1. sajandil eKr läksid sarmaadid Rooma impeeriumi alale ning surve slaavlastele nõrgenes. Sellest ajast hakkasid slaavlased sarmaatidega liidus elama, sest nii saadi taastada leivakaubandus Musta mere äärsete linnadega. Umbes sellel ajal (98. aasal eKr) mainis esmakordselt slaavlasi veneetide nime all rooma ajaloolane Cornelius Tactius, kuid need andmed on väga ebatäpsed, sest ei tema ega ka teised ankiitautorid ei teadnud kas pidada neid germaanlasteks või sarmaatieks. Slaavlased lõid võimsa laevastiku. Nad sõitsid Bütsantsi aladele, murdsid läbi
hellitab nagu meri. Ent sinine vihjab ka depressioonile, kurbusele. (7) 12 Kandinsky leiab, et sügavsinine tundub läbistava jõuna: mida sügavam sinine on, seda enam kutsub ta inimesi lõpmatusse, äratab temas soovi puhata, kuid võib tekitada ka ülitundlikkust. Sinine on taeva värvus. Mustjassinine väljendab mõõtmatut nukrust, kurbust.(7) Vanas Roomas peeti sinist jumalate värvuseks. Slaavlastele on sinine olnud hädade eest kaitsjaks. Eestis on sinine tähistanud truudust, usku, tumesinine ka leina. Sinist on peetud ka intellekti värvuseks.(7) Hiinas on sinine surematuse sümbol. Sinine on juutide püha värv. See on kõige usaldusväärsem ja armastatum värv. Taevas ja meri, on meie ettekujutuses alati sinised (kuigi see tegelikkuses alati nii pole). Eemaltvaatajale on meie planeet valdavalt sinine. Sinist armastatakse, sest sellest kiirgab puhtust ja rahu
sümboliseerib hämarikku ja videvikku, usku, truudust, viljakust, lõpmatust, ta vaigistab ja hellitab nagu meri. Ent sinine vihjab ka depressioonile, kurbusele. (7) Kandinsky leiab, et sügavsinine tundub läbistava jõuna: mida sügavam sinine on, seda enam kutsub ta inimesi lõpmatusse, äratab temas soovi puhata, kuid võib tekitada ka ülitundlikkust. Sinine on taeva värvus. Mustjassinine väljendab mõõtmatut nukrust, kurbust.(7) Vanas Roomas peeti sinist jumalate värvuseks. Slaavlastele on sinine olnud hädade eest kaitsjaks. Eestis on sinine tähistanud truudust, usku, tumesinine ka leina. Sinist on peetud ka intellekti värvuseks.(7) Hiinas on sinine surematuse sümbol. Sinine on juutide püha värv. See on kõige usaldusväärsem ja armastatum värv. Taevas ja meri, on meie ettekujutuses alati sinised (kuigi see tegelikkuses alati nii pole). Eemaltvaatajale on meie planeet valdavalt sinine. Sinist armastatakse, sest sellest kiirgab puhtust ja rahu
St viikingite kaudu üle Venemaa. 850-60. aastail araabia müntide arv Skandinaavias vähenes silmnähtavalt st vene kroonikate krijelduste tõendaja, et Venemaalt aeti varjaagid ära ja hakati end ise valitsema. 862 kutsuti varjaagid valitsema Rjurik, ja müntide arv suurenes 870. aastail. Nimetuse russ päritolu. NSVL ajal, et russ tuli väikese Rossi lisajõe järgi, mis Dneprisse suubub. Araabia ja Bütsantsi allikad, nende järgi, et russid pigem skandinaavlased, russe vastandatakse slaavlastele (võtavad slaavlasi vangi ja viivad Volga-Bulgaaria turgudele). Või et russid müüvad slaavlastele häid kaheteralisi mõõku. Ka Vene kroonikates russid vastanduvad slaavlastele. Rasslager piirkond Rootsi ida rannikul. Kirjalikes allikates Rorik, mis on Jüütimaal. Miks eestlased ja soomlased nimetavad Rootsit Rootsiks, russide järgi? Skandinaavia päraseid asju Pihkvas ja Novgorodis, aga vahepealseid asju pole.
o Vana-Vene riigi õitseaeg saabus Jaroslav Targa valitsusega. Riik ulatus Mustast merest Läänemereni, 1030 aastal vallutas ta Tartu, ehitas sinna oma kindluse ning nõudis andamit. Pärast Jaroslav 'i surma taastasid eestlased oma sõltumatuse. Jaroslav oli abielus Rootsi printsessiga, tema tütred aga Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seaduskogu ,,Vene õigus", millega lootis vähendada slaavlastele omast veritasu, ning ühituda Rooma õiguse normidega. VANA-VENE RIIGI LAGUNEMINE o Kiievi vürsti poegade vahel jagatud valdused tõstatasid kodusõjad, mis viisid riigi killustumiseni. Seda õhutas ka kohaliku ülikkonna tahtmatus alluda vürstile. 11 sajandiks oli tegelik võim osastisvürstidel, kes tähtsuseta vürstitiitli peale siiski kaklesid. Siiski idaslaavlased omistasid
Tänu antud riigi organisatsioonile oli Bütsants võimeline mitte ainult tõrjuda tagasi araablaste rünnakud, kui ka IX saj. lõpuks vallutada tagasi Bulgaaria, Süüria ja osa Itaaliast ning saavitada teise hiilguse tipu Makedoonia dünastia vasilevsi Vasiliuse II ajal. Sammuti toimus õigeusum levik põhja aladele, kus Kiievi-Vene riik võttis vastu Thema aegse Bütsantsi õigeusu, riigikorralduse printsiipe ning kultuuri. Bütsants avaldas nii suurt mõjutust slaavlastele, et Thema (Voevodstvo) haldusjaotus kestis Venemaal kuni Peeter I. Umbes IIX sajandi paiku toimus uus linnade elavnemine. Endiste poliste asemel nüüd kerkisid keskajale iseloomulikud linnad, käsitööliste ühingutega ning kindla tootmissüsteemiga. Elavnes samuti ka kaubandus, toodes riiki tohutul hulgal rikkusi. Kuid veel õitsvas Impeeriumis hakasid ilmnema Thema süsteemi lagunemise tunnused. Paljud talupojad- stratiotaid laostusid ning sattusid sõltuvusse noorest ning
Rudolf Steiner iseloomustab sinist valgust neelavana, sinisesse võib uppuda. Goethe on öelnud, et sinine on köitev eimiski- niisama meelsasti, kui saadame pilguga eemalduvat, niisama meelsasti vaatame ka sinist.Ja mitte ainult seepärast, et se värvus meid ei rõhu, vaid ka seepärast, et takutsub meid kaasa. 23 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Vanas Roomas peeti sinist jumalate värvuseks. Slaavlastele on sinine olnud hädade eest kaitsjaks, Indias on Krishnat ja üldinimlikku armastust seostatud sinisega. Eestis on sinine tähistanud truudust, usku, tumesinine ka leina. Sinist on peetud ka intellekti värvuseks. LILLA püüab ühendada punase impulsiivsuse ja sinise pehme alistuvuse, esindades niimoodi ühildumist. Lilla on üleminek, salapära, unistused ja fantaasia. Prantsusmaalt on alguse saanud nimetada homoseksualiste, kes on viinud erootika mõnikord kultuseni, "lilladeks", Rooma
1) Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230. 3) 1217 väljastas paavst preislaste-vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda toimus aastatel 1230-1283 ning SO vallutas selles preislased.
Põhjala ristisõjad. 1) vendide ristisõjad 1147-1185. 1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160nendaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistusega. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu valutas preislased. 4) ristisõjad Leeduga ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu: 15
tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks, seepärast on need keskmistest õitest suuremad. Sügisel võlub lodjapuu inimesi aga oma kireva lehestikuga ning kaunite punaste marjadega, mis valmivad alles siis, kui teiste puude viljad on juba ammu ära söödud. Lehed on lodjapuul sügisel harilikult tumepunased, kuid parkides võib kohata ka kollaste lehtedega põõsaid. Kasutamist ongi lodjapuu kõige enam leidnud just ilupõõsana, eriti on ta meeldinud slaavlastele, millest annavad tunnistust rohked laulud (lodjapuu on vene keeleskalina). Parkides võib kohata palju erinevaid vorme, näiteks lumepalliks kutsutavat. Lumepalli õisikud on hästi suured ja ilusad, temal aga ei tule vilju ühestki õiest. Nii paljundatakse teda teisiti, näiteks võib mõne alumise oksa maha painutada ja selle mullaga katta. Õige ruttu tulevad sellisele oksale juured alla ja me võime ta oma emapõõsa küljest lahti lõigata ning meil ongi uus lumepallipõõsas
üksteisest eristunud: lääne kristlik traditsioon (Rooma) ja ida kristlik traditsioon (Bütsants). Suurim erinevus oli keelepoliitikas. Rooma kirik tugines ladina keelele erinevate maade haritlased rääkisid ühes keeles. See oli ühiseks keeleks kogu Lääne- ja Lõuna-Euroopale. Bütsants lubas aga kasutada ka kohalikke keeli kirikukeelena. Nii tekkis kunstlikult loodud kirjakeel kirikuslaavi ehk vana slaavi keel. Selles keeles ei räägitud, aga see oli arusaadav kõikidele slaavlastele tol ajal. Lääneslaavlased poolakad, tsehhid ja slovakid; lõunaslaavlased on bulgaarlased, serblased jt Balkanimaade rahvad. Idaslaavlased on valgevenelased, 1 ukrainlased, venelased. 9. 10. saj ei erinenud keeled veel nii palju teineteisest. Kirjakeel sai alguse 863. aastal. Kirillitsa rajasid Cyrillos ja Methodius. Nad rajasid selle keele lõunaslaavi keelte baasil. Kõik slaavi hõimud said sellest keelest aru
A.Rõbakov ühendas need teooriad ning laiendas slaavlaste algkodu territooriumi. B.A.Rõbakov seostas slaavi rahvaid varase tsinetskaaja kultuuriga8 (1450- 1200 eKr). Erinevaid hüpoteese slaavi rahva tekkeloost on pakkunud ka keeleteadlane O.N.Trubachev, vene ajalooteadlane A.G.Kuzmin, akadeemik V.I.Ziglov, ajaloo- ja keeleteadlane A.A. Sahmatov, ajalooteadlased S.M. Solovjov ja V.O.Kljuchevski ja teised ( 2004: 7-11). Tänapäevani puuduvad vene ajaloos ümberlükkamatult tõestatud slaavlastele matmispaigad keskmisest kiviajast (9000-5000 eKr) noorema pronksiajani (1000-500 eKr). Esimesed kindlad slaavlaste kalmed (Kesk-Podunavja ala) pärinevad alles eelrooma rauaajast (500 eKr- 50 pKr). Põhjalikuma pildi slaavlaste matmiskombestikust annavad Novgorodimaa aladel asuvad matmispaigad, mida dateeritakse aastatesse 6.-10. sajand. 10. sajandini oli slaavlaste matmiskombestikule iseloomulik põletusmatus. Laip põletati hauast eemal asunud
annaabi.ee 
