Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks.
Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa
C , , , -- . -- - , . , 65 . 36 . . 105 ², , 87 ² . . , . III . . . . 6- 53 . . 52 . . , . . , . . II : 1190 , 1210 -- . . XI -- , . XIII , , ( ) «» , . XIV , . XIV , - , . 1844 , . 39 . 16- , . XIX 5 21 , . , , , . 90- XIX XX , « », . , 1944. 68- , , , , , . , , , . -- , XII , -- XIX . , , , 1889 . , . -,
13 2498,084291188 0,0871391819 65 200 111,80 14 1900 0,9630177664 41 800 302,80 15 2707,865168539 0,9364025006 48 200 1 159,75 16 1950 0,4078268349 11 700 51,00 17 2500 0,0580059263 12 250 27,00 18 1833,333333333 0,5913490797 16 500 70,00 19 1190 0,3651447144 11 900 18,60 20 650 0,6219000439 13 000 166,40 21 2500 0,0849347064 9 000 46,70 22 2000 1 57 400 46,40 23 2300 0,4299838108 33 350 191,70 24 1575 0,1712059995 6 300 41,30
Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi
ha Autor: Tasha Metamorfosis https://www.flickr.com/photos/parchedwings/15360620 764/ Londoni Tower On Londoni populaarseim vaatamisväärsus Rajati 1080-ndatel William Vallutaja poolt On olnud kasutusel nii kindluse, palee kui ka vanglana Toweris paiknevad muuhulgas kuningas Henry VIII relvakogu ja kuninglike Kroonijuveelide kogu Autor: Adrian Navarro https://www.flickr.com/photos/adr inavarro/6046879369/ Louvre Louvre`i lossi ehitus algas 1190.a Algset kindlust on sajandite jooksul rohkelt ümber ehitatud erinevate kuningate poolt, kes kasutasid Louvre`i residentsins kuni 1682.a Alates 1793 kasutusel kunstimuuseumina, mille kogud on ühed maailma rikkailikumad Autor: Dzung Tran https://www.flickr.com/photos/d zung_banme/14800746707/ Kasutatud kirjandus Maailmatorn (2. märts 2009). Tehnikamaailm, http://www.tehnikamaailm.ee/maailmatorn/ Wiki.gomaailm.ee (2016). Colosseum. Viimati külastatud 3.12.2016, http://wiki.gomaailm
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvo...
Keskaegne Pariis 2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Pran...
Kodutöö tarvis palume mõtiskleda kahe ajasõlme üle: vabal valikul kas A) aastad 1190 ja 1517 või B) aastad 1314 ja 1789. Samad ajasõlmed tulevad käsitlemisele tulevaste loengute jooksul. Need sõlmpunktid tähistavad mingisuguseid kultuuriliselt olulisi murranguid, millele on omistatud märgilisi tähendusi. Kuid kuna kultuuriliste katkestuste kõrval esindavad need aastaarvud üheaegselt ka kultuuriliste protsesside järjepidevust, ei pea vastus piirduma ainult konkreetse aastarvuga. Ajamääratlusele võiks läheneda
Odavam ning lihtsam toota Effektiivsemad üksikult paiknedes suudavad toota energiat paremini kui vertikaalse teljega tuulegeneraatorid Kuluvad vähem Puudused: Peavad ennast pöörama tuule suunas Tiivikud peavad olema täiesti jäigad, vastasel juhul võivad need tugeva tuule puhul painduda torni 9 10.12.13 Ajalugu Tuulikud võeti praktikas kasutusele 7. sajandil Sistanis. Juba 1190. aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja tõid nende ehitamise oskuse Euroopasse Esimese elektrit genereeriva tuulegeneraatori valmistas 1887. aasta juulis soti õpetlane James Blyth. Mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles Brush esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks Esimene 100 kW võimsusega tuugen hakkas tööle 1931 NSV Liidus Jaltas Esimene 1 MW võimsusega tuugen hakkas tööle 1941. aasta sügisel USAs Vermontis
(Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suurem rüütlite ordu-Saksa ordu Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles:Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand, mil tema koosseisus võitles leedukate ristiusustamise nimel rüütleid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. Poolaga toimunud 13-aastase sõda (14541467) kaotas ordu samuti ja muutus esimese vasalliks. 1525
Advokaadiamet kindlustas talle ühiskondliku tunnustuse, kirjandusega sai ta rikkaks. Kõigepealt kirjutas Scott ohtralt ballaade, laule ja värsseeposeid, mis tegid ta laialt tuntuks kodumaal. Ta ei püüelnud kuulsuse poole, teda huvitas suurem tulu. Scott lõi uue zanri. 1814. aastal ilmus "Waverly ehk sellest on möödunud 60 aastat", kirjandusajaloo esimene ajalooline romaan ja esikteos 27-köitelises sarjas, mille Scott kirjutas lausa hingematva kiirusega. "Ivanhoe" tegevus toimub 1190. aastatel ristisõdade ajal ja jutustab maailmast, mille kohta võib suure kindlusega väita, et see ei ole kirjeldatud kujul kunagi eksisteerinud. Headus võitleb kurjusega, nad on üksteisest selgelt eristatud. Inglased on õilsad ja saledad, normannid moraalselt allakäinud hiiglaslikud mürakad, aga sellest ei ole neil põrmugi kasu, sest Ivanhoe võidab alati. Ebamaiselt kaunid naised sammuvad uhkelt kenades kambrites, neid röövitakse ja vabastatakse. Lihtrahvas teenib truult oma
Aleksander IV ja Innocentius XIII. Ema Claricia kuulus Rooma Scotti aadlisuguvõssa. Ta sai hariduse Roomas, Pariisis Pierre de Corbeil' käe all ja Bolognas Huguccio käe all. Teda peeti intellektuaaliks ja üheks oma aja suurimaks kanoonilise õiguse tundjaks. Pärast paavst Aleksander III surma läks ta Rooma tagasi ning töötas kirikus paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III lühikestel ametiaegadel. Aastal 1190 sai ta kardinaldiakoniks. Celestinus III ajal (11911198) Orsinide suguvõsast, kes oli Segni krahvidega vaenujalal, elas ta Anagnis. Celestinus III suri 1198. Tema matusepäeval valiti Lotario de Conti paavstiks. Keisritroon oli Heinrich VI surmaga 1197 tühjaks jäänud ning järglast ei olnud kindlaks määratud. Innocentius kasutas seda võimuvaakumit ära Saksamaa mõju vähendamiseks Itaalias. Tema esimene tegu oli paavstivõimu taastamine Roomas
kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Mõõgavendade ordu -kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu -katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu -suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu.
Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz Nelinurga positiivse osa kestus + = 600 µs ± 0,6 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaal (frequency shift keying FSK): pinge ug = 400 mVrms ± 4,0 mVrms kandesagedus f0 = 1200 Hz ± 0,002 mHz teine sagedus fh = 600 Hz (hop frequency) ± 0,06 Hz nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid: Põhisignaali sageduse väärtus: 1190 Hz ± 0,1190 Hz Nihutatud signaali sageduse väärtus: 595,2 Hz ± 2,3 Hz Nihutatud signaali sagedushüppe kestus: 19,600 ms ± 0,003 ms 4. Genereerisime purskesignaal (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaal pinge ug = 1,2 Vpp ± 0,012 Vpp täitesignaali sagedus f0 = 1800 Hz ± 1,11 µHz täitesignaali perioodide arv purskes n = 5 pursete sagedus fb = 120 Hz Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud: Vpp = 1,187 V ± 0,064 V
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued kaitserajatised ümbritsesid Seini jõe parema kalda ümbruskonda. Olles suletud laienevasse linna, kaotas Louvre oma kaitsefunktsiooni. 1364. aastal hakkas Charles V arhitekt Raymond du Temple muutma vana k...
-0,01 -0,11 -0,18 -0,29 -0,44 -0,6 -0,76 -0,91 -1,08 -1,22 -1,36 -1,51 -1,62 Esimene pragu -1,81 paar pragu, armatuur voolab 15 kN Purunemine Prisma katsetamine N Gb T1 T2 T3 T4 kN Mpa a1 b1*106 a2 b2*106 a3 b3*106 a4 0 0 1190 507 1536 2592 10 2 1112 -78 479 -28 1531 -5 2581 20 4 1050 -140 359 -148 1410 -126 2466 30 6 947 -243 205 -302 1246 -290 2318 40 8 803 -387 84 -423 1140 -396 2246
Ajalugu Arvatakse, et kompassi võtsid esimestena kasutusele hiinlased neljandal sajandil enne Kristust. Esimene algne kompass kujutas endast veega täidetud anumas ujuvat kerget puutükki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tükk (nõel). Selliselt asetatuna võttis see põhja-lõuna suuna. Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas pärinevad 1190. aastast. Enam-vähem tänapäevase väljanägemise sai see riistapuu aga 13. sajandil, kui inglased asetasid kompassinõela pisikesele pöörlevale pulgale. Liigitus Kompasse on tänapäeval mitut liiki, mis erinevad nii välimuse kui ka hinna poolest. Kompasse võib liigituda: spetsiaalkompass matkakompass võistluskompass peegelkompass
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
LOUVRE 1190-1528 Philippe Auguste kindlus kõrgete müüride, 10 torni, vallikraavi ja bastionitega Grosse Tour 14. saj keskel hakkab Pariis kasvama, puhkeb 100-aastane sõda Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist ...
336.15 174.15 162 327.6 163.8 195 € 10,125.00 € 5,610.00 5212.5 € 4,753.13 € 2,630.41 € 2,711.60 € 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal 1148 755 1208 1068 366 1190 778 303 778 702 351 915 1190 519 1251 1050 350 1225 494 190 798 896 208 960 1159 214 1068
Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. ...
Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib olla tahtus Bonifazio tagasi saada ka oma venna Montferrati Konradi kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser Manuel I Komnenose tütrega, kuid 1190. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyras, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu 1182 oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav
68 20-40 30 6 180 5400 388.88 40-60 50 7 350 17500 0.08 60-80 70 1 70 4900 411.28 80-100 90 6 540 48600 1622.48 k=5 ∑ 25 1190 76900 4000.39 λ 0.020113 a 0 b 100 Interval ni F0 pi n i' X2 0-20 5 0.2 0.2 5 0 20-40 6 0.4 0.2 5 0.2
Saksa ordu Referaat 7 – Klass 2013 Sisukord: 1. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. 2. Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel. 3. Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse. 4. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. 5. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 6. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
· Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist said Püha maa olulisimad kaitsjad, kes rajasid sinna ka võimsaid kivilinnuseid. Võtsid esimesena kasutusele pangatseki, st et ristiretkel viibiv rüütel sai Jeruusalemmast välja võtta Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Templirüütlid said sedaviisi panganduse kaudu ruttu üsna rikkaks. · Saksa odru ehk Teutooni ordu asutati 1190. aastal hospidalivennaskonnana Akkoni all. 1198 sai see rüütliorduks (musta ristiga valge mantel). · Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias (punane rist valgel mantlil). Ordu eesmärgiks oli alistada balti ja soome-ugri rahvad. 1230. aastaks alistati Liivimaa ja Kuramaa lõplikult. Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tupenurme panga kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus) Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing, Geidi Siidra Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saare ajalugu...............................................................................................................................4 Tupenurme panga lühitutvustus............................................................................................
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korra...
tunnustatumaks kanoonilise õiguse tundjaks. Ta käis õpingute ajal palverännakul Canterburys Thomas Becketi haual ja Lille'is Notre-Dame de la Treille' kirikus. Pärast paavst Aleksander III surma asus ta tööle kuurias, kus ta tegutses paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III ametiaegadel. Temast sai Rooma Peetri kiriku kapiitli kanoonik, Gregorius VIII ordineeris ta 1187 alamdiakoniks ja Clemens III määras detsembris 1189 või jaanuaris 1190 Santi Sergio e Bacco kardinaldiakoniks. Coelestinus III ajal (11911198) elas ta tagasitõmbunult Anagnis, kuna valitseva paavsti suguvõsa oli Segni krahvidega vaenujalal. Ta kirjutas sel ajal traktaadid "De contemptu mundi, sive De miseria conditionis humanæ"; "De sacro altaris mysterio" ja "De quadripartita specia nuptiarum". Ta sätestas mais 1202 dekreediga "Per venerabilem", et paavstil on õigus sekkuda Saksamaa
2 Ajalugu. Heron Aleksandriast konstrueeris 1. sajandil AD tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud masinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet. (Joonis 3) Esimene teada olev praktiline tuulik ehitati 7. Sajandil Sistanis, endine Pärsia, piirkond mis jääb Iraani, Afganistani ja Pakistani piirile.( Joonis 4). Euroopasse ilmusid tuulikud keskajal. Esimesed ajaloolised faktid tuulikute kasutamisest Euroopas on 11. või 12. sajandi Inglismaal. 1190.aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja võtsid nende oskused tuulikute ehitamiseks üle. Juba 14. Sajandil kasutati tuulikuid Reini deltas maa kuivendamiseks. 1887. aasta juulis ehitas soti akadeemik James Blyth oma suvemaja hoovi tuuleturbiini, et kasutada sealt saadavat elektrit ja laadida akusid oma suvila valgustamiseks Marykirkis. (Joonis 5.) Juba mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles F. Brush esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks Ohios Clevelandis
2 Ajalugu. Heron Aleksandriast konstrueeris 1. sajandil AD tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud masinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet. (Joonis 3) Esimene teada olev praktiline tuulik ehitati 7. Sajandil Sistanis, endine Pärsia, piirkond mis jääb Iraani, Afganistani ja Pakistani piirile.( Joonis 4). Euroopasse ilmusid tuulikud keskajal. Esimesed ajaloolised faktid tuulikute kasutamisest Euroopas on 11. või 12. sajandi Inglismaal. 1190.aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja võtsid nende oskused tuulikute ehitamiseks üle. Juba 14. Sajandil kasutati tuulikuid Reini deltas maa kuivendamiseks. 1887. aasta juulis ehitas soti akadeemik James Blyth oma suvemaja hoovi tuuleturbiini, et kasutada sealt saadavat elektrit ja laadida akusid oma suvila valgustamiseks Marykirkis. (Joonis 5.) Juba mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles F. Brush esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks Ohios Clevelandis
Võiste Piirsalu Irma 5185485 Võiste Salumets Erno 5493863 Isikukood 35408240148 36203030988 45104120460 46709190988 38211130833 34204170615 44012150956 47110060467 35302070214 37111200348 48007150516 44601210234 45209010485 36110070151 37906080465 34404190222 37708220891 38008200347 47508150058 37006180544 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga
1.00 120-130 125 4 500 15625 62500 Kokku 39 3715 361775 3925 Kokku: 3.osakond 103 X m f m*f m^2 m^2*f 1.00 70-80 75 7 525 5625 39375 80-90 85 14 1190 7225 101150 90-100 95 9 855 9025 81225 100-110 105 8 840 11025 88200 110-120 115 12 1380 13225 158700 10145 120-130 125 8 1000 15625 125000 Kokku 58 5790 593650 2.osakond
oktoober november detsember Aasta Kütteperioodi kraadpäevad 6 46 120 592 592 10 61 144 717 717 15 79 171 862 861 23 99 200 1021 1019 33 123 230 1195 1190 46 148 260 1379 1369 62 175 291 1574 1556 81 204 322 1780 1749 103 234 353 1999 1948 129 263 384 2228 2151 157 294 415 2471 2359
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
spt_SPA0256 AATGTTGGGTTAAGTCCCGCAACGAGCGCAACCCTTATCCTTTGTTGCCAGCGGTCCGGC 1139 *************************************** *************** *** eco_b0201 CGGGAACTCAAAGGAGACTGCCAGTGATAAACTGGAGGAAGGTGGGGATGACGTCAAGTC 1200 ece_Z0213 CGGGAACTCAAAGGAGACTGCCAGTGATAAACTGGAGGAAGGTGGGGATGACGTCAAGTC 1200 sfl_SF4435 CGGGAACTCAAAGGAGACTGCCAGTGATAAACTGGAGGAAGGTGGGGATGACGTCAAGTC 1199 stm_STM0249 CGGGAACTCAAAGGAGACTGCCAGTGATAAACTGGAGGAAGGTGGGGATGACGTCAAGTC 1190 spt_SPA0256 CGGGAACTCAAAGGAGACTGCCAGTGATAAACTGGAGGAAGGTGGGGATGACGTCAAGTC 1199 ************************************************************ eco_b0201 ATCATGGCCCTTACGACCAGGGCTACACACGTGCTACAATGGCGCATACAAAGAGAAGCG 1260 ece_Z0213 ATCATGGCCCTTACGACCAGGGCTACACACGTGCTACAATGGCGCATACAAAGAGAAGCG 1260 sfl_SF4435 ATCATGGCCCTTACGACCAGGGCTACACACGTGCTACAATGGCGCATACAAAGAGAAGCG 1259 stm_STM0249 ATCATGGCCCTTACGACCAGGGCTACACACGTGCTACAATGGCGCATACAAAGAGAAGCG 1250
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pe...
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
466666667 0.958 4790 5 1.6094379124 232 1168 19.466666667 0.957 4785 10 2.302585093 233 1168 19.466666667 0.958 4790 5 1.6094379124 234 1168 19.466666667 0.957 4785 10 2.302585093 235 1170 19.5 0.958 4790 5 1.6094379124 236 1175 19.583333333 0.957 4785 10 2.302585093 237 1180 19.666666667 0.958 4790 5 1.6094379124 238 1185 19.75 0.958 4790 5 1.6094379124 239 1190 19.833333333 0.958 4790 5 1.6094379124 240 1195 19.916666667 0.958 4790 5 1.6094379124 241 1200 20 0.958 4790 5 1.6094379124 242 1205 20.083333333 0.958 4790 5 1.6094379124 243 1210 20.166666667 0.958 4790 5 1.6094379124 244 1215 20.25 0.958 4790 5 1.6094379124 245 1220 20.333333333 0.958 4790 5 1.6094379124 246 1225 20.416666667 0.958 4790 5 1.6094379124
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Siis tegutsesid nad vaid pankuritena, üheks suurimaks võlglaseks oli Prantsusmaa kuningas. Kuningas Philippe Ilusa ettevõtmisel Tepliordu liikmed arreteeriti ja ordu varad võeti ära. 1312 Templiordu likvideeriti paavsti poolt. Ainuke riik Euroopas, kus Templiordut ei likvideeritud oli Sotimaa, sest tolle kuningas Bruce oli kirikuvande all ning ei suhelnud paavstiga. 3) Saksa ordu ehk Teutooni ordu asutati 1190 Akkoni all hospidalivennaskonana, 1198 sai rüütliorduks. Rõivas: valge mantel musta ristiga. 1220-nendail asus ordu Ungaris. 1226 seadis Saksa Ordu end sisse Preisimaal. 1237 liideti Saksa Orduga Mõõgavendade ordu. Kõrgmeistri residents oli aastani 1291 Akkon, 1291-1309 Veneetsia, alates 1309 Marienburg. Pärast Presilaste allutamist 1283 pidas ordu sõda Leedu ja Poolaga. 1386 Leedust sai kristlik riik, Saksa ordu kaotas oma misjoniülesande. 15
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse,
pensionärid Töövõimetuspensio 43394 1057 47140 1037 51339 1111 55480 1244 närid s.h. töövõime kaotusega: 100% 4449 1281 5449 1310 6644 1459 7538 1664 90% 1107 1190 2041 1198 2546 1309 3858 1492 80% 22887 1159 21519 1127 21090 1180 21550 1328 70% 1599 889 2663 917 3256 1029 3898 1176 60% 9611 824 9060 827 9666 899 10174 1004
elektrisüsteem välja korrus) ehitatud) 4 Nõudepesumasin Beko 1 4195 4195 10,00% 419,5 5 Tolmuimeja Elektrolux 1 1990 1990 10,00% 199 ZE 330 6 Pesumasin Beko 1 4395 4395 10,00% 439,5 7 Muusikakeskus Sony 1 2295 2295 10,00% 229,5 8 Subwoofer VIDO 2 1190 2380 10,00% 238 9 Teler Sharp 1 7490 7490 10,00% 749 10 Mikrolaineahi Daewoo 1 849 849 10,00% 84,9 11 Külmik Atlant 1 3995 3995 10,00% 399,5 12 Madrats 80x200 9 840 7560 10,00% 756 13 1-inimese voodi 9 1215 10935 10,00% 1093,5 80x200
1190, hinnangud Richard I Lõvisüdamele, „Tarring and Feathering“. Richard Lõvisüdame tähelend. Oli esimene ristisõda, mis mõjutas Inglismaa ühiskonda ka majanduslikult, hakkas seda koormama (tõsteti makse, Heinrich VI käes oli pantvangis – lunaraha). 1187 Saladin vallutab tagasi Jeruusalemma ja shokeeris sellega kogu maailma. Henry II oli siis veel kuningas, tõstis sõtta minemiseks makse. Tema ei jõudnud sinna, kuid Richard jõuab sinna 1190. Oli Inglismaal kokku vaid 6 kuud. Oli oma aja võimekaim kuningas. Kaitses oma dünastilisi huvesid. Tema süda kuulus Prantsusmaale. Inglimaa osas üks kurikuulsaimaid seadusi – Tarring and Feathering (oli väga popp karistusviis ka veel varauusajal ja uusimal ajalgi; kui meremees tabatakse varguselt kastetakse ta üle tõrvaga ning lisatakse veel suled). Edward I käik Pühale Maale 1270-1274. Oli troonipärijana sõjas. Inglismaa osalus ristisõdades 14. sajandil. 14
§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunasta...
Time Channel 1 juhtuvus Jrk. nr. Aeg Seconds V S t+3,58min 0 0,661 3305 1 2,708 1055 6,9612960459 5 0,663 3315 2 2,791333 1045 6,9517721644 10 0,667 3335 3 2,874667 1025 6,9324478916 15 0,67 3350 4 2,958 1010 6,9177056098 20 0,674 3370 5 3,041333 990 6,8977049431 25 0,677 3385 6 3,124667 975 6,882437471 30 0,68 3400 7 3,208 960 6,8669332845 35 0,683 3415 8 3,291333 945 6,8511849275 40 0,687 3435 9 3,374667 925 6,8297937375 45 0,69 3450 10 3,458 910 6,8134445995 50 0,693 3465 11 3,541333 895 ...
Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool. Leedukaid ei vallutatud, sest neil oli tekkinud riik juba. Ristisõda Läänemere idarannikule alagas u. 1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu levitamiseks. Meinhardi valitsemise ajal võttis ristiusu vastu liivlaste vanem Kaupo, sai ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert.Tolleaegne paavst Innocentius III kuulutas välja lausa ristisõja, kes sinna suundusid pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
