Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-1481. Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat(1508-1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud. Seda tööd tegi ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks
Ta oli üks omapärasemaid ja geniaalsemaid renessanssi meistreid ning ta õppis Filippo Lippi käe all, kuid sai mõjutusi ka Verrocchio´lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda tähtsaimaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portreid, altarimaale, allegooriaid ja vimpleid. Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis. 1490. aastal valmistas ta rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Botticelli oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoliigiast. Ta taotles maalides kompositsiooni terviklikkust, kuigi Botticelli parim ala oli tahvelmaal. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised.
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
GRAN CAVALLO KERT UDE G2B • LEONARDO DA VINCI, TEGEMIST ON RATSAMONUMENDIGA, 7.2M M KÕRGE • LEONARDO ALUSTAS TEOST 1481. JA SEE SAI VALMIS 1493. AASTAL • MILANO HERTSOGI TELLIMUSTÖÖ • HOOLIMATA ULATUSLIKEST ETTEVALMISTSTEST JÕUDIS VALMIS VAID SAVI MUDEL,MIDA ESITLETI KEISRI PULMAS • PÕHJUSEKS, MIKS VALMIS VAID SAVI MUDEL, OLI SÕJA OHT • VALAMISEKS VALMIS OLEVAT METALLI KASUTATI HOOPIS KAHURITE VALMISTAMISEKS, MIS TAKISTAS SKUKTPUURI VALMIMIST • HILJEM SEOSES HERTSOGI SURMAGA JA PRANTSLASTE SISSETUNGIGA, MILLAL HÄVIS KA MUDEL, JÄI ASI KATKI
Hieronymus Bosch Elulugu · Varajasest elust pole kuigi palju teada. · Arvatakse, et sündis umbes 1450. · Kogu pere tegeles kunstiga. · Elas kogu elu Barbantis. · 1481 abiellus. · Suri 1516. Kunst · Sai mõjutust humanismiideedest. · Enamus maale kombineerisid põrgu, paradiisi ja maa. · Tegelasteks olid deemonid ja muud ebanormaalsed olendid. · Maalis palju kolmest osast koosnevaid maale. Seitse surmapattu Seitse surmapattu · Keskmine ring kujutab jumala silma. · Ümber jumala silma on seitse surmapattu. · Kõik tegelased teevad pattu. Lõbude aed Lõbude aed · Ei kujuta taevast
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati al...
1445-1510 Kunstniku õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Botticelli oli Firenze peamisi kunstnikke. Ta hakkas rakendama perspektiivi ja oskas tasapinnalisel pildil jätta ruumilisuse muljet. Tema maalilaadi eripäraks on võluv graatsiline kontuur, omapärane detailirohkus, temperavärvide kasutamine. Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portreid, altarimaale, allegooriaid ja vimpleid. Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis. 1490. a valmistas ta rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Tema üheks kuulsaimaks teoseks on ,,Veenuse sünd" (1482), mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. Maali suurus: 172.5 x 278.5 cm "Veenuse sünd" on sümboolne lugu sellest,
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö. Viljandist läks läbi oluline kaubatee, mis suundus Tartusse Suurema osa oma tulust sai ...
Gooti stiilist ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust teravkaar ja roidvõlv. Roidvõlv võimaldas kirikuid kõrgemaks ehitada. Kolm kuulsat katedraali Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Reimsi katedraal, Limoges Katedraal, Countance'i Katedraal. Tugikaartel oli konstruktiivses mõttes esmatähtsus. Inglismaa kirikute iseärasused madalad, pikim torn asetseb nelitise kohal, ehitati linnast välja. Saksamaal üldiselt ei olnud nii palju majanduslikku ja kunstilist jõudu, et ehitada Prantsusmaa uhkeid ehitisi. Itaalia kirikud fassaaditorne näeb harva, vertikaalsust ei rõhutatud, nelitise kohal võis olla ka kuppel, kirikud kaeti värvilise marmoriga. Fresko märjale krohvile värvitud maal. Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema ol...
sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a. prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2 . Linne, mille elanikuarv on üle 100 000 on Prantsusmaal 9. Maailma riikide loendis rahvastiku tiheduse kaardi järgi võib järeldada, et Prantsusmaa on maailmas keskmise tihedusega asustatud. 4) Linnarahva ja maarahva osatähtsus. Prantsusmaal elab ligi kaks kolmandikku inimestest linnades, kuid aastal 1700 oli seal
Leonardo da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalias , anchianos suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade Lapsepõlv Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees , kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loom...
Michelangelo perekond, Buonarrotid väitsid end põlvnevat Matilde di Canossast. See väide on tõestamata, kuid Michelangelo ise uskus seda. Mitu varasemat põlvkonda olid pidanud väikest panka, aga Michelangelo isa läks pankrotti ja töötas pärast seda riigiametnikuna. Michelangelo sünni ajal oli isa Caprese magistraat ja ühtlasi Chiusi podestà. Tal oli ka ema... Seal veetis Michelangelo oma esimesed eluaastad. 1481 suri tema ema pärast pikka haigust. Seejärel saatis isa ta elama Settignanosse, kus isale kuulus marmorimurd, elama ühe kiviraiduri ja tema pere juurde. Seal õppis Michelangelo kasutama ka meislit ja haamrit. Isa saatis Michelangelo õppima Firenzesse Francesco di Urbino juurde, aga poiss ei hoolinud koolist, selle asemel eelistas ta kirikutes maale maha joonistada ja liikuda kunstnike seltskonnas. 13-aastaselt sai temast Domenico Ghirlandaio õpipoiss. Juba
Viljandi ordulinnuse varemed Meriliis Ojamäe Lihula 2012 Sissejuhatus Linnusest Ajalugu Vallutamised Huvitavad leiud Rippsild Tänapäev Linnusest Oli Liivimaal suuruselt teine linnus Koosnes pealinnusest ja kolmest eeslinnusest Linnusel oli kaks väravat, üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav, teise kaudu pääses linna Ajalugu Üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224.aastal Tööde käigu kohta andmed puuduvad Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli Viljandi ordulinnus praegu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sisehoov ehk kaevu...
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
XIV sajandil VL v2lispol. Seisund n6rgenes. Naaberriigid moodustasid liite ja tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks. 1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst yks isik) Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega) Liivimaa t2ielikuks valutamiseks Moskval veel j6udu polnud, s6lmiti vaherahu 10 aastaks. Moskva eesm2rgiks olio ma territooriume laiendada siinsete alade arvelt. 10/12/2008 19:17:00 10/12/2008 19:17:00
Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa k...
29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999
Kirik oli enne 1944. aastat erakordselt rikas 13-18. sajandist pärinenud kunstiväärtuste poolest, sest kiriku kogudus koosnes kogu keskaja vältel jõukatest kaupmeestest. Suur osa sellest aga hävis 1944, nagu orel, 17. sajandist pärinenud nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556-58 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Väärtuslikumad esemed olid kirikust aga õnneks evakueeritud ning pääsesid hävingust. Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha
ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77).Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis.Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast . SandroBotticelli. Madonna raamatuga. 1483. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pild...
Tallinna Niguliste kirik Arvamuskirjutis Niguliste kirik on üks Tallinna keskaegsetest kirikutest ning samuti ka üks uhkemaaid. Ehitatud on Niguliste 13. Sajandil ja oli üks kahest Tallinna kihelkonna kirikutest. Käisime klassiga Niguliste kirikus kus sain ma palju uut teada. Giidiks oli meil naine kes rääkis väga huvitavat juttu. Alguses kasutati Niguliste kirikut hospitalhaiglana ning oli üks varasemaid kirikuid. Kirikuehituseks oli siis: koori ruum, pikijooned ehitati natuke hiljem juurde( Senda Basiilika) oli alguses. Tänaseni on säilinud väga palju (aknad, 13. sajandi portaalid- kirikusissepääs). Peaportaal asus põhjasuunas, kuna see oli praktiline. Kasutusel oli ka lõuna portaal. Lõuna küljel oli keskajal ka surnuaed. Hiljem oli Niguliste kaupmeestekirik. Kaupmehed hoidsid võllidel enda kaupu. Kirikul oli keskajal suur kaitse funktsioon. Olemas olid müüritrepid kuhu varjuti sõja korral kuid Nigulistes pole seda tehtud. 15. ...
saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. · Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. · 1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. · 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist.
EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja ku...
apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
ägedaid küsimusi. ,,Kristuse taganutmine" maalis on poosid veidralt ebaloomulikud, sealne lausa klaustrofoobiline õhkkond mõjub masendavalt ja seal on selged van der Weydeni mõjutused tunda. 1500. aastal maalitud ,,Kristuse sünni müsteeriumis" varjutavad rõõmu Kristuse sünni üle esiplaanil kalpsavad pisikesed saatanad. Võtmetööd: Noormees medaliga, u 1475 Madonna Magnifica, u 1480- 1481 Kuningate kummardamine, 1482 Neitsi lapsega ja kaheksa inglit, u 1481- 1483 Venuse sünd, u 1484 La Primavera (Kevad), u 1482 : Kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. 1434- 1737 valitses Firenzet rikas Medicite perekond ning maali tellis ilmselt Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici (1463- 1503), et see ripuks tema linnamajas laulatuskambri kõrval asuvas toas. (Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici oli Lorenzo il Magnifico onupoeg ja Firenze valitseja
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 6. märts 1475 18. veebruar 1564 Elulugu Michelangelo sündis 6. märtsil 1475. aastal Capreses Toskaanias. Michelangelo ema Franceska oli liiga haige ,et tema eest hoolitseda,sellepärast paigutati Michelangelo elama oma võõrasema juurde kelle perekond teenis elatist kiviraiduritena. 1481. aastal suri Michelangelo ema. 15. sajandil enamik lapsi koolis ei käinud aga kui Michelangelo sai üheksa aasta vanuseks, saatis isa ta kooli, sest äri jaoks oli haridust vaja. Kuna enamik kunstnikke ei olnud kunagi koolis käinud ega ladina keelt õppinud, andis see oskus Michelangelole edaspidi palju eeliseid. Koolitundide asemel tahtis Michelangelo hoopis joonistada. Kui ta ütles oma iela, et tahab saada kunstnikuks, läks ta isa raevu ja ütles, et kunstnikud on lihtlabased ja ei ole mitte kuidagi paremad kui kingsepad. Lõpuks andis isa Michelangelo soovile järele. 1488. aastal sai 12aastasest ...
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
SIXTUSE KABEL: KUNSTIVÄÄRTUSED Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2.MICHELANGELO...........................................................................................................5 2.1. Sixtuse kabeli laemaal...............................................................................................5 3.1. Võtmete andmine Peetrusele.....................................................................................6 4.SANDRO BOTTICELLI..................................................................................................7 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis..................................................................................7 ...
MICHELANGELO Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde. Caprese maja Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse
Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd. Liivimaa Ordut juhtis aastani 1481 (vaheaegadega) Riias, hiljem Csises resideeriv ordumeister (maameister), kelle valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis alates 14. sajandist komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. 16
Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Tallinna Oleviste kirik- Tallinna suurim keskaegne ehitis Oleviste kirik on nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Oleviste kiriku esmamainimine oli 1267. aastal. Tartu Jaani kirik- keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist.
Michelangelo sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Temast sai kuulus Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelon ennenägematu looming, milles seisnevad antiigi vormid ja ideed vormisid renessansskunsti tipu, oma valminud tööde ja mõtetega rajas ta teekonna barokk ajastusse. Ta on nii renessanss- kui ka barokk ajastu maalikunstnik ja skulptor [1]. 1481. aastal jään ilma oma emast, paneb isa oma poja Francesco da Urbino juurde grammatikakooli, mi soli rikaste laste kool ja kus õpiti poliitikukarjääri. Kuid isa ja poja arvamused ei klappind, meeldis Michelangelole ikka ja jäädavalt joonistada ja seda ta ka tegi, kuigi isa seda ei luband. Mõneaja jooksul mõistis ka isa oma poja andekuses nii isa soostus pojale kunstihariduse anda ( Guasti, Lombardi 2008: 6 ).
Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse (Ghana) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees , sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid
Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka. Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval.
Festival takes place here. In Estonia everyone knows the song of a boatman rowing on Lake Viljandi. From the castle ruins the most beautiful view opens on the lake and its surroundings . History In 1211 the hill-fort of the estonians in viljandi was besieged by a joint army of germans, latvians, and livs. In 1283 the town received a charter from villekinus de endorpe, the master of the order. In 1470, johann woltus von herse, then master of the order, took up residence in the castle. In 1481, ivan iia of runnian laid siege to the castle but could not take it. After the great northern war the russians revoked local autonomy until 1783, when in the course of the regency reforms of the empress catherine the great viljandi became a district town. This involved the re-establishment of town bylaws. The economic and political importance of viljandi started to increase. the population, after decreasing in population and wealth, started to rise again, as
Renessanss Prantsusmaal Jean Fouquet` Jean. Fouquet (umbes 1415 kuni umbes 1481) põlvnes Lõuna-Prantsusmaalt Tours`ist, tegutses aga Loire`I aladel. Ta oli käinud Itaalias, ent tundis ka kaasaegseid madalmaalasi. Kõigil kunstialadel, kus ta töötas - portrees, miniatuuris ja tahvelmaalis - , säilitas ta oma loomingulise sõltumatuse. Portrees ei jää Fouquet karakteri tabamise poolest maha madalmaalasest; itaallasest teda ta sügavalt väljakujunenud tundemeel kõige isikupärase vastu. Kuid ta ei huvitanud mitte niivõrd inimese siseelust ja tema muutlikest meeleoludest, kuivõrd modelli iseloomustavais muutumatuist joontest. Ta andis need edasi selges, kergesti arusaadavas vormis. Fouquet`le omistatud teostest on kuulsaim nn. "Meluni diptühhon", mille parempoolne osa on "Madonna lapsega". Maal paistab silma kahe karakteri kontrast: noore näo peene teravaninalise profiiliga ...
Leonadro da Vinci Autor: Margit Mölder Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux Noorus · Sündis 1452 a. · Kuni viienda eluaastani kasvas ema või isapoolsete vanavanemate hoole all. · Ebaseaduslik päritolu kahjustas teda suuremas eas. · Oli vasakukäeline ja võimeline maalima mõlema käega. Firenze (1469 1482) · Firenze oli üks Euroopa elavamaid ja jõukamaid linnu. · Leonardo oli Verrocchio õpipoiss. · Leonardol oli Verrocchioga sarnane "käekiri." "Sõduri pea" Pliiatsijoonistus paberil Briti Muuseom, London Üks kõige viimistletumaid Leonardo varasemaid joonistusi. http://propagander3.tripod.com/index-30.html Möirgava lõvi visand Punane kriit paberil Musée Bonnant, Bayonne, Prantsusmaa http://www.art-prints-on-demand.com/a/le...
Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias.Kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Trühvlite tekkelugu ulatub ilmselt dinosaurusteaega. Esmakordselt mainiti trühvleid 4. sajandil e.m.a. Arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; Plutarchos ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul. Keskajal kasutati trühvleid väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal Bartolomeo Platina, kes täheldas, et trühvlijahis pole Notza emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad peaks suukorvistama, et vältida kalli auhinna ära söömist. Renessansi ajal võitsid trühvlid vahepeal kaotatud populaarsuse tagasi ning neid austati väga Prantsusmaa kuninga François I õukonnas. Alles 17. sajandil loobus lääne köök (eriti just Prantsuse köök) idamaistest vürtsidest ja avastas uuesti naturaalsed maitsed, mida trühvlid pakuvad. 1780
Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel polnud jõudu Liivimaa täelikuks vallutamiseks. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale. 1502 ründasid jälle ja tungisid Pihkva. Peale seda tehti rahulepping pikkemaks ajaks. 8. Kes olid keskajal Vana-Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Poola-Leedu liit Venemaa Taani 9. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks?
aluseks Jean Molinet' luuletus). Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt kuni 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole kindlaid andmeid tema liikumistest. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et saada oma onu pärandus. Onu ja tema naine võisid saada surma 1478. aasta mais, kui Louis XI armee piiras linna ümber, lukustas inimesed kirikusse ja põletas nad elusalt. Looming Josquini eluajal oli muusikas üleminekuajastu. Toimusid järsud stiilimuutused,
Leonardo Da Vinci Leonardo da Vinci on sündinud 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos. Sündis kuulsast notarisuguvõsast pärit Ser Piero Antonio (25a) ja külatüdruk Caterina (16a) vallaspojana. Kohe pärast poja sündi abiellus Ser Pierro rikka 16 aastase Albiera di Giovanni Amandoga. Leonardo kasvas kehvas hurtsikus ema juures. Mõned biograafid on väitnud, et Ser Pierro võttis poja kohe peale sündi enda juurde. Tema loomingu analüüs näitab, et elas ema juures, kust sai kaasa mälestused armastusest, hellusest ja emalikust kaitsest, mis mõjutasid hiljem tugevalt tema loomingut. Leonardo sündis sõja ajal, palju oli röövimisi, vägistamisi, põletamisi ja vägivalda. Kui Leonardo oli aastane, hävitati küla täielikult. 1456 aastal viis Ser Pierro Leonardo enda juurde Vincisse(vanaisa majja). Tema naine oli jäänud viljatuks ja Ser Pierro vajas pärijat. Catarina sai endale tagavarapeigmehe ja oli sunnitud lapsest...
Haljala Gümnaasium Referaat teemal Leonardo da Vinci Koostaja: Gerda K. Haljala 2009 1 Leonardo da Vinci (15. IV 1452 Itaalia, Anchiano 2. V 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia renessansi maalikuntsnik, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ning leiutaja. Ta tegeles ka muusika ja kirjandusega. Leonardo sündis väljaspool abielu; väikese Vinci linna lähistel asuvas külas. Tema isa Ser Piero oli rikas notar ja maaomanik ning 25-aastane kui Leonardo sündis. Leaonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine, kes hiljem abiellus ühe kohaliku mehega ning alates 5. eluaastast kasvas ta Ser Piero majapidamises. Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta kooli läks. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Ta sai tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur k...
põlema. Maalikunst Kunst oli anonüümne. Levis neitsi Maarja kultus. Lüübekist kutsusti kohale meistrid Hermen Rode ja Bernt Notke. Maaliti peenmaalitehnikas (peenikese pintsligamaalitud, peensusteni). Maalimine oli üsna looduslähedane, loodust maaliti palju, keha proportsioonid olid õiged, kuid keha polnud riiete alt ära tuntev. Hermen Rode suri 1504.aastal ja tema sünniaeg on teadmata. Ta valmistas aastal 1481 Niguliste kiriku altari. Tema maalidel on kujutatud püha Nikolause ja püha Victori elu ning märtri surma. Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli Lüübekist Tallinnasse. Tema kõige tähtsam töö: " Püha Jüri võitlus lohega" asub Stocholmi suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7.5 m pikkune "Surmatants" teemaks on kaduvus ja inimese surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste
LEONARDO DA VINCI TEMAST • Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. • • Maarja kuulutus PEREKOND • Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25- aastane • Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. • Leonardo sündis väljaspool abielu Vincis Firenze piirkonnas • Püha õhtusöömaaeg ELULUGU • Lapsepõlv Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpe...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................8 ...
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas...
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
Teated mustpeade heldusest dominiiklaste toetamisel jõudsid ka dominiiklaste ordu juhtkonna kõrvu ning 1478. aastal väljastas dominiiklaste ordu kõrgmeister Tallinna mustpeadele üriku, milles teatati, et kõigis dominiiklaste kloostrites, kus nad iganes ka ei asuks, on mungad kohustatud Tallinna mustpeade eest paluma. Kui reformatsiooni lähenemine 1524. aasta jooksul Tallinnas üha selgemini tunda andma hakkas, viisid mustpead oma kloostrisse deponeeritud kirikuriistad ning 1481. aastal Brüggest tellitud uhke tiibaltari kloostrikirikust ära varjule, mistõttu osa kirikuvaradest, sealhulgas nimetatud altar ka säilisid (teatavasti sai dominiiklaste kirik 1524. aasta septembris Tallinnas toimunud pildirüüste ajal üsna rängalt kannatada). Hilisem käekäik 1561. aastal alistus Tallinn Rootsi kuningale Erik XIV-le ning linnast sai Rootsi kuningriigi, pärast kapituleerumist Vene vägedele Põhjasõja ajal 1710 aga Vene tsaaririigi provintsilinn.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
