Impeerium oli nii suur, et seda hakkasid valitsema 2 keisrit. 395 a pKr lagunes riik lõplikult kaheks: Lääne ja IdaRooma. Sellega algas suur rahvasterändamine ning rändrahvad vallutasid rooma. 476a kukutati viimane keiser. Sõjaväkke võeti piiritaguseid elanikke – toimus sõjaväe barbariseerumine. Suure rahvasterändega tungisid germaanlased impeeriumi aladele. Kaotati võim oma valduste üle ning valitsema hakkasid germaanlastest väepealikud. Niimoodi kõrvaldati Lääne Roomas keisrivõim ja Rooma Impeerium lagunes lõplikult.
Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I
Lääne-Rooma keisririigi langust loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. 5.saj lõpul tungisid seni Reini jõe alam- ja keskjooksul elanud frangid Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valitses 481-511) juhtimisel Galliasse, tõrjusid seni seal elanud läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2. Frangi riik 5.-7.sajandil: Kui frangid olid kuni 5.saj lõpuni paganad, siis enamik ülejäänud germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu.
Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? (Lääne-Rooma varises kokku 476. a, Ida-Rooma 1453. a) Pärast Suure rahvasterändamist tulid germaanlased terete hunnide kaupa keisririigi territooriumile ning keisrid leppisid sellega. Lääne provintsides oli rohkem germaanlasi ning vallutasid Rooma linna ning rüüstasid selle. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid võimu oma provintside üle. 476 . a. Kuulutas üks germaanlastest Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 5. Täida tabel muutuste kohta ühiskonnas ja kultuuris hilise keisririigi perioodil. Ühiskond Linnad Kultuur Ühiskond oli rangelt seisuslik. Linnaelu püsiv allakäik. Käsitöö Üha enam koliti metsamõisadesse. Kõik impeeriumi elanikud ja kaubanduse tähtsus langesid Legaliseeriti kristlus, võeti
Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel
418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Druziina, erinevate hõimude pealikud, tülitsesid omavahel. Põhja pool asusid viikingid ja soome-ugri hõimud. Rjunik valitakse Novgorodi vürstiks, 862 aastal
12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja kindlustuspunkte slaavimaale. Slaavlased soovisid oma maal korda ning kutsusid ühe varjaagipealiku endid valitsema. Kutsele vastas Rjurik, kes sai võimule Novgorodis. Ta kaaskondlane Oleg vallutas peale Rjuriku surma Kiievi ja pani alguse Vana-Vene riigile
VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati Avaaride (türgi Liiguti Dnepri germaanlastest maha- hõimud) rüüsteretkede piirkonda Kiievi jäetud ala Elbest idas. mõjul liiguti K.- aladele. Euroopast Bütsantsi Põhja suunas liikudes aladele, mis hakkasid kohati soome-ugrilasi slaavistuma. ja variaage I slaavi riik oli (viikingeid).
Roomat. Kõik, millel nende jaoks väärtust ei olnud ja mida kaasa viia ei saanud, hävitati: kujud purustati, raamatud hävitati, majad põletati. Tänapäevani nimetatakse mõttetut kultuuriväärtuste hävitamist vandalismiks. Pärast vandaalide retke jäi Rooma kõigest 7000 elanikku. Lääne-Rooma ei toibunud enam Geiserichi sõjaretkest. Peaaegu täiesti kaotasid keisrid võimu provintside üle. Itaalias peremehetsesid nüüd germaanlastest väepealikud. Barbarite vägede ülemad käsutasid keisri võimu, panid oma soovi järgi keisreid troonile või kukutasid neid. 476. a kukutas germaani väepealik Odoaker (loe odoaaker) viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse (loe roomulus augustulus). Odoaker kuulutas end Itaalia kuningaks ja saatis keisrivõimu sümbolid Bütsantsi, tunnustades sellega vormiliselt Ida-Rooma keisrit oma riigipeaks.
kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on olulisemal kohal ilmekus ja tundeelu intensiivsem väljendus. Madalmaade kunstnike tööd on peenema, realistlikuma käsitlusviisiga, nende maalitehnika on meisterlikum, värvid sulavamad ja toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450)
PÄRITOLU o Indoeuroopa päritolu slaavlaste kohta on vähe teada. Nad rändasid 5-6 sajandi ajal tänapäeva Poola, Tsehhi, Valgevene ja Põhja-Ukraina aladele, ning asusid sealt oma valdusi laiendama. Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma asulaid, või asusid elama juba olemasolevatesse.
end sisse vormiliselt föderaatide õigustes, tegelikult praktiliselt iseseisva kuningriigina, pealinnaks Toulouse (Tolosa). See oli esimene ,,barbarite" kuningriik veel mitte langenud Lääne-Rooma riigis. Siit tungisid nad edasi Hispaniasse, kus VI sajandil, umbes 554. a. sai nende pealinnaks Toledo. Visigootide riik Gallias püsis V sajandini, mil vallutati frankide poolt. Hispanias püsis riik kuni araablaste tulekuni 711. a. Germaanlastest sissetungijad sobitusid vaikselt Rooma ühiskonda. Nad olid paiksed põgenikud. Barbarite elamaasumisele järgnes kiiresti enam-vähem täielik segunemine, mida tugevdas III sajandisse ulatuv kooselu traditsioon. Muidugi oli segunemisel ka takistusi, millest kõige tõsisemad olid Barbarite jaoks enne nende pöördumist katoliiklusse paganlus ning barbarite väike arv. Barbarite kartus lahustada kohalikus elanikkonnas, tugevdas nende soovi mitte kaotada oma traditsioone ja kombeid.
Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimud olid arvukad, sõjakad. · hõimurühmad, nende ränded ja riigid Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas. Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tsernogoorlased. Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased.(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi
* Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", ,,Historiae" autori kaasaeg, algab 69. aastaga, ,,Annales" sündmused enne Historiae aega 14. 68. a, kirj hiljem * Lucanus, ajalooline poeem ,,Kodusõjast", käsitletakse kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. * Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Oma teaoses märgib ta esmakordselt germaanlastest kirdes asuvat hõimu või hõimurühma aestii (arvatavasti mõni balti hõim). Selle nime kandsid keskaja ajalookirjutajad üle Eesti ala asustanud rahvale. Kirjeldustega germaanlaste elukorraldusest, tavadest, ühiskonnast on see allikaks sellest ajast Euroopas. Ta tööd on pakkunud ainet arvukaile tragöödiatele ja mõjutanud Euroopa poliitilise mõtte arengut. Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" - annab kirjelduse maast, mida ta on ise näinud
Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus
enesetapu pärast häbisse langemist (Publius Quinctilius Varus 2012) tundus ka Varusele see ainumõeldava teona. Kokkuvõttena võib öelda, et Varus kaotas oma võimetusest hoomata vastase tugevust, organiseeritust ja kavalust, ettevalmistamatusest vastase alale tungides ja suutmatusest ära tunda reetmist, mis toimus otse ta nina all. 2.2. Weseri jõe lahing Varuse hävitamine muutis rohkem kui ainult ühe provintsi saatust: see muutis ka roomlaste arvamust germaanlastest. Kui enne oli suhtutud germaanlastesse üleolekuga, mis on omane kõigile suurtele rahvustele, siis nüüd suhtuti neisse kui ohtlikesse ja probleeme tekitavasse hõimu, kellega tuleb koheselt tegutseda. Pärast Varuse häbiväärset kaotust Teutoburgi lahingus olid roomlased germaanlaste aladelt välja tõrjutud. Kolm leegioni, mis olid ühed parimad Roomas, olid hävitatud ja Augustus , kes soovis
On arutletud, kas druiidide seisus on pärinenud protoeuroopa tsivilisatsioonist, ehk võtsid keldid selle neilt üle. Selle kohta on vähe informatsiooni. Pausaniaselt pärineb informatsioon (kirjeldab 3. saj keltide rändeid Balkani poolsaarel, 278 eKr hävitati Delfi pühamu) keldi sõjameestest, kes ei toonud kaasa preestreid ega ennustajaid (augureid). Druiidide seisuse ea kohta on keeruline järeldusi teha. Hiljem, kui kirjutatakse germaanlastest, on tekkinud ka preestriseisus, võib-olla oli see gallia ja briti keltide mõju (druiidide eeskujuks). Võib-olla olid ajad, mil keltidel druiide polnud. Briti keltidel pidi toimuma ilmaliku ja usulise võimu lahknemine hiljemalt 2. saj eKr. Caesari järgi tegutsesid druiidid vaid Gallias ja Britannias ning see on üsna usaldusväärne. Druiididest on lisaks Caesarile kirjutanud veel 17 autorit, ükski neist ei
5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech( valitses aastal 481 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia, Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele. Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu. Kuid vastupidiselt teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. 2) Koolikorraldus keskajal ( 23 )
(lk32) .Kui arhailises kultuuris pandi õigus kirja oli see kuninga v kiriku soov. Õiguspraktika oli suuline.(oskus sajandeid meeles pidada.). Vana õigus kasutas paarväljendeid ja vanasõnu. Ka vanasõnad ei olnud õiguse poeetilised kaunistused. 3.Õiguskohustuste alused Kuidas pannakse alus õiguskohustustele ja neid täidetakse, teisel sanktsioonid, mis tagavad kuuletumise – selle poolest arhailised kultuurid ei erineva kõrgkultuurist. Tacitus räägib õiguskohustuste põhjendamisel germaanlastest: Täring-Kaotaja läheb orjusesse, seda nim truuduseks. Tekib küsimus, miks oli lubatud eneseorjastus. Miks ei põgenetud? Germaanlaste fidesil ei ole midagi ühist Roomaste või tänapäeva truudusega. Tänapäeva ollakse truu perele jne.Truudus vanal ajal oli seatud inglise keelse sõnaga tree. Maagiline puu(pärn), kui keegi seda vannet andes puudutas, pani ta mängu iseenda, pere ja majapidamise.Truudus-kõige pantimine vandega, mis antakse pühad puud puudutades.
(lk32) .Kui arhailises kultuuris pandi õigus kirja oli see kuninga v kiriku soov. Õiguspraktika oli suuline.(oskus sajandeid meeles pidada.). Vana õigus kasutas paarväljendeid ja vanasõnu. Ka vanasõnad ei olnud õiguse poeetilised kaunistused. 3.Õiguskohustuste alused Kuidas pannakse alus õiguskohustustele ja neid täidetakse, teisel sanktsioonid, mis tagavad kuuletumise – selle poolest arhailised kultuurid ei erineva kõrgkultuurist. Tacitus räägib õiguskohustuste põhjendamisel germaanlastest: Täring-Kaotaja läheb orjusesse, seda nim truuduseks. Tekib küsimus, miks oli lubatud eneseorjastus. Miks ei põgenetud? Germaanlaste fidesil ei ole midagi ühist Roomaste või tänapäeva truudusega. Tänapäeva ollakse truu perele jne.Truudus vanal ajal oli seatud inglise keelse sõnaga tree. Maagiline puu(pärn), kui keegi seda vannet andes puudutas, pani ta mängu iseenda, pere ja majapidamise.Truudus-kõige pantimine vandega, mis antakse pühad puud puudutades.
Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, tsehhid. Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, valgevenelased, serblased, sloveenid, ukrainlased. makedoonlased, tsernegoorlased. Asutati germaanlastest maha- Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda Kiievi jäetud ala Elbest idas. rüüsteretkede mõjul liiguti K.- aladele. Euroopast Bütsantsi aladele, mis Põhja suunas liikudes kohati hakkasid slaavistuma. soome-ugrilasi ja variaage
SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K.- Euroopast Põhja suunas liikudes Bütsantsi aladele, mis kohati soome-ugrilasi ja hakkasid slaavistuma. variaage (viikingeid). I slaavi riik oli Bulgaaria, 862.a
SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tšehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tšernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K.- Euroopast Põhja suunas liikudes Bütsantsi aladele, mis kohati soome-ugrilasi ja hakkasid slaavistuma. variaage (viikingeid). I slaavi riik oli Bulgaaria, 862.a
Prantsusmaal germaanlased- Germaanlased olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk- Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Roomlastele said germaanlased tuntuks keltide kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle põhiülesandeks oli sõjaliste ettevõtmiste korraldamine. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätseid, põlduba ja magunaid, müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt hea meelega porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks
annaabi.ee 
