Andorra asub Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Andorra pealinn on Andorra la Vella. See paikneb Pürenee mäestiku idaosas. Linn asub kuni 1400 m kõrgusel merepinnast. See on kõrgeimal asuv pealinn Euroopas. Andorra ametlik keel on katalaani keel, aga rohkelt kõneldavad keeled on veel hispaania, portugali ja prantsuse. 37% on andorrakaid, 33% on hispaanlasi, 16 % on portugallasi, 6% prantslasi, 8% teisi. 90% on katoliiklased. Andorra on iseseisev olnud aastast 1278. Andorra asub okasmetsavöötmes. Loodusvöönd on parasvööde. Andorra koosneb peamiselt mägedest, kuna ta asub Püreneedel. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa, 2942 m ja riigi keskmine kõrgus on ligi 2000 m. Andorra kõrguse tõttu on talved karmid ja suved jahedad. Andorras on 172 järve, suurim, Juclar, on 23 hektarit. Pikim jõgi on Gran Valira, mis läbib pealinna ja väljub riigist lõunas. Kogu Gran Valira jõesüsteem on 35 km pikk. Andorra on tuntud talispordi poolest.
Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´- sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata p-elektroni moodustavad ühise suletud PII-elektroni pilve, mis on võrdeliselt jaotunud kõikide süsinikuaatomite vahel. Seetõttu on kõikidel süsinikuaatomitevahelistel sidemetel ühesugused omadused ning nende kordsus on keskmine
Andorra on merepiirita riik Lääne- Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Püreneede mägedes. Andorra pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim. Rahvaarv on 85 082 (2012. aasta juuli hinnang). Andorra Vürstiriik rajati 8. septembril 1278. aastal. Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima. Jaanuari keskmine temperatuur on -7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini. Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved. Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool
Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 Berülliumi ühendid 3D piltides 4 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 9,01218 · Sulamistemperatuur: 1278 °C · Keemistemperatuur: 2970 °C · Tihedus: 1,848 g/cm3 · Värvus: hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 7 Be 0 7,0169 53,28 päeva 9
Ka on berülliumhüdroksiid nõrk alus ega lahustu vees; seetõttu pole berüllium leelismuldmetall. 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid. Reageerib hapete ja alustega. Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2 Aatommass: 9,01218 Aatomnumber: 4 Elektronide arv: 4 Neutronite arv: 5 Prootonite arv: 4 4 Berülliumi füüsikalised omadused Aatommass: 9,01218 Sulamistemperatuur: 1278 °C Keemistemperatuur: 2970 °C Tihedus: 1,848 g/cm3 Värvus: hall Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe
Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´-sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata p-elektroni moodustavad ühise suletud PII- elektroni pilve, mis on võrdeliselt jaotunud kõikide süsinikuaatomite vahel. Seetõttu on kõikidel süsinikuaatomitevahelistel sidemetel ühesugused omadused ning nende kordsus on keskmine
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime...
Kõik hinnad määratakse siis metalli ja värvilise metalli müügi hinna järgi. Muidugi mängib siin hindade määramisel olulist rolli ka konkurentide hinnad. Toode/ Hind teenus 1.a. 2.a. 3.a. Vask 5170 Eur/Tonn 5250 Eur/Tonn 5421 Eur/Tonn Teras 1 230 Eur/Tonn 247 Eur/Tonn 275 Eur/tonn Alumiinium 1000 Eur/Tonn 1134 Eur/Tonn 1278 Eur/Tonn 3A Väimela 2011 7 11.2 Müük ja turustamine. Kõik metall mis kokkuostetakse erinevatelt klientidelt müüakse edasi suurtele metalli ettevõtetele ja metalli kokkuostudele. Kõik metallid müüakse maha/edasi kasumiga. 12. Personal ja juhtimine. Ametikoht Kuude Brutopalk Sotsiaalmak Töötuskindlustus Tööjõukulu Palgakulu
taotluse esitamise kohta. v Kohustus anda talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. v Kohustus hoida saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet. Milliseid sanktsioone võib rakendada maksukohustuslasele ja miks? Maksukohustuse mittetäitjate on MTA-l õigus rakendada sanktsioone: v Sunniraha (esimesel korral kuni 1278 eur ja teisel korral kuni 1917 eur) v Karistus trahviühikutes (sõltuvalt rikkumisest varieeruvad vahemikus 3 300 trahviühikut) v Trahv rahalises vormis (aluseks on võetud päevamäär) v Füüsilisele isikule- kuni 10a vanglakaristus v Juriidilisele isikule sundlikvideerimist Milline oleks kõige õigem viis riigile vajalike tulude kogumiseks? v Müües midagi (nt maavarud, kvoodid) v Luua `mängupõrgu',et sellest laekuvate tuludega
Pangateenus 67 703 703 767 767 3007 Kaup 1102 7190 12782 15978 19173 56225 Põhivara amort. 831 3643 5560 6328 6998 23360 Telefon 38 1598 1598 1598 1598 6430 Kütusekulu autole 192 2301 2301 2301 2301 9396 Muud kulud 147 959 1278 3196 3196 8776 Raamatupidamise teenus 447 2684 2684 2876 2876 11567 Büroomaterjalid 26 383 447 447 447 1750 Reklaam 639 1598 1917 2237 2556 8947 Töötasu 1790 24542 25565 27162 27482 106541 Sots.maks ja töötuskindl. 623 8543 8897 9452 9564 37079
Kordamisküsimused 1. Peamised tervishoiureformid Eestis 2. Tervishoiusüsteemi funktsioonid ja eesmärgid 3. Tervishoiu detsentraliseerimine, retsentraliseerimine (olemus, kasutamiskogemus Eestis) 4. Sotsiaalministeerium ja allasutused (struktuur ja funktsioonid) 5. Tervishoiu rahastamine Eestis 6. Ravikindlustuse korraldus Eestis (kindlustatus, rahalised ja mitterahalised teenused, hüvitised kindlustatutele) 7. Haigekassa poolt tervishoiuteenuste eest tasumine (tervishoiuteenuste loetelu, eri tasustamisviisid, teenuste hinnakirja lisamine) 8. Eesti Haigekassa (struktuur ja ülesanded) 9. Tervishoiutöötajate registreerimine ja tegevusload tervishoius (õiguslik tähendus ja kord) 10. Inimressurss tervishoius (väljaõpe, vajadus, pädevus, personali planeerimine Eestis) Tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke lube väljastab Tervishoiuamet. Esmatasandi arstiabi ...
Tihedu Keskmine Katse s m (g) m1 (g) V (cm3) tihedus nr. (kg/m³ (kg/m³) ) 14263 1 1278 ,2 1485, 13959 2 10000 1247 1250 4 ,2 13905 1242 3 ,2 Tabel 5-2 Killustiku terade tiheduse määramine Katse ρ(kg/m³ mõhus (g) mvees (g) nr. ) 1 479,8 299 2650 2 523,4 327 2662 3 549,6 342 2649
ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 1747/1753, eesti keelde 188183 (J. Jung), läti keelde 1883 . https://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika · Liivimaa vanem riimkroonika Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa Ordu kroonika 13. sajandi lõpust, 12 017 täisriimis värsirida keskülemsaksa keeles. Autor, kelle nime ei ole teada, oli Liivimaale tulnud 1278 või 1279 ja kuulus ordumeistri lähikonda. Kroonika algab poollegendaarsete teadetega 12. sajandi keskpaiga kohta, sündmustik ulatub 1290. aastani; usaldusväärseim on kroonika lõpposa. Kirjeldatakse peamiselt ordu võitlust kurelaste ja semgalite vastu, väärtuslikke andmeid on ka eestlaste kohta ning ordu ja venelaste vahelistest sõdadest. Trükis avaldati Liivimaa vanem riimkroonika esimest korda 1817, eesti keelde tõlgiti 2003.a https://et.wikipedia
gif) Arvatavasti on Andorra nimi tulnud araabia keelest ( al-Darra ) ja tähendab metsa.Paljud kohanimed pärinevad ibeeria keelest ( ibeeria on Pürenee poolsaare endine nimetus ). Kääbusriigis on seitse valda: Andorra la Vella, Canillo, Encamp, Escaldes-Ergordani, Ordino ja Sant Julia de Loria. (http://en.wikipedia.org/wiki/Andorra) Andorrat mainitakse kirjalikes ülestähendustes esmakordselt 805.aastal. Andorra vürstiriik loodi 1278.aastal. See kääbusriik on Hispaania-Prantsuse protektoraat , ametlikeks valitsejateks on Prantsusmaa president ja Seo de Urgeli (Hispaania) piiskop. Ametlik riigikeel on katalaani, räägitakse ka prantsuse ja hispaania keelt. Kõrgeimaks riigivõimuorganiks on 28-liikmeline Peanõukogu (parlament), mis valitakse neljaks aastaks.(ENE) Andorra pindala on 468 ruutkilomeetrit . Riik asub ida-Püreneedes ja tema pinnamood on mägine . Keskmine kõrgus on 1996 meetrit
· 1268 - Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. · 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. · 1278 Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse. · 1294 Novgorodlased põletavad Narva. · 1296 Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks. · 1322 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse, Irboska tehakse maatasa. · 1329 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse. · 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula. · 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi
w 1024 304 1184 304 0 w 1184 304 1184 384 0 w 1184 384 1224 384 0 w 832 248 1024 248 0 w 824 256 1024 256 0 x 557 366 627 370 0 15 F0 = A + B x 764 427 830 431 0 15 F2 = inv B x 406 537 488 541 0 15 F3 = A nor B w 848 448 848 176 0 w 848 176 1224 176 0 w 856 456 856 312 0 w 856 312 1224 312 0 w 1224 448 864 448 0 w 864 448 864 464 0 w 872 472 872 456 0 w 872 456 1192 456 0 w 1192 456 1192 584 0 w 1192 584 1224 584 0 x 1277 415 1289 418 0 10 F2 x 1278 275 1290 278 0 10 F1 x 1276 143 1288 146 0 10 F0 x 1278 549 1290 552 0 10 F3 152 1264 560 1272 560 1 4 0.0 w 672 584 880 584 0 w 672 592 888 592 0 w 672 600 896 600 0 w 672 608 904 608 0 w 880 584 888 584 0 w 888 592 896 592 0 w 896 600 904 600 0 w 904 608 912 608 0 153 384 424 400 424 1 2 5.0 153 384 456 400 456 1 2 0.0 153 384 488 400 488 1 2 5.0 153 384 520 400 520 1 2 0.0 x 807 575 875 579 0 15 F1 = shr A x 364 108 377 111 0 10 B0 x 347 109 360 112 0 10 B1 x 330 110 343 113 0 10 B2
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
komplekt, Anno 15 4-osaline joogiklaaside 9 169 1521 5,00% 76,05 komplekt 16 12-osaline 5 819 4095 5,00% 204,75 praetaldrikute komplekt 17 18-osaline kohviserviis 5 459 2295 5,00% 114,75 6 18 3-osaline poti- ja 2 639 1278 5,00% 63,9 pannikomplekt 19 Söögilauakomplekt 3 6990 20970 10,00% 2097 20 Köögikomplekt 1 6490 6490 10,00% 649 21 Diivanvoodi LINE 2 1895 3790 10,00% 379 22 Tekikott+padjapüür 18 299 5382 20,00% 1076,4 Pascal 23 Tekk+padi Minna 9 299 2691 20,00% 538,2
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
212 Betoontarindid 2121 Rostvärk 72 m3 8 203,24 1,2 104 22208 23 Aluspõrandad 14457 231 Liiv-ja killustikalus 2311 Killustik koos tihendamisega, 200mm 62 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1278 2312 Paekillustik, 200 mm 22 m3 0,4 58,9 3,9 5,2 1496 232 Betoontarindid 2321 Armeeritud betoonpõrand, 100mm. C25/30 13 m3 1 29,06 0,12 13 549 2322 Raudbetoon paneel 220mm 73 m2 0,4 28,35 2,05 5,59 2628
the Germans' behalf until 1212, when the pope granted Otakar I the right to rule as a king. Otakar bestowed royal privileges on the Staré Msto (Old Town), and Malá Strana (Little Quarter) was established in 1257 by Otakar II. Pemysl lands stretched at one point from modern-day Silesia (a region on the Czech-Polish border) to the Mediterranean Sea. Their Austrian and Slovenian domains, however, were lost when Otakar II died and his army was thrashed at the 1278 Battle of Moravské Pole (fought near modern-day Dürnkrut in Austria) by the Austrian Habsburgs. Hussite revolution The late 14th and early 15th centuries witnessed the Church-reform movement led by Jan Hus. Hus' eventual conviction for heresy and his death at the stake in 1415 sparked a nationalist rebellion in Bohemia led by the Hussite preacher Jan Zelivsk. In 1419 several Catholic councillors were flung from the windows of Prague's New Town Hall by Zelivsk's
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2. kd. Tartu: Loodus, 521671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid) Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 8.6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid. Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik, lehekülgede arv. Kirjanduse loetelus: Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f. 1962, n. 1, s. 270. Auaadress K. Pätsile. (1924). ERA, f. 1278, n. 1, s. 274. Wiiralt, E. (1917). Paarike tänaval. EKM G 13836. Wiiralt, E. (1946a). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 16. oktoober 1946. EKM arhiiv. Wiiralt, E. (1946b). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 6. november 1946. EKM arhiiv. Wiralt, A. (1867). A. Wiralti sünni registreerimine. SMPO arhiiv, f. 23, s. 644. EELK Järva-Peetri koguduse 1867. a sünnimeetrika kanne nr 184. Tekstis: (Diplom Kaitseliidule, 1935). (Auaadress K. Pätsile, 1924).
280 801 362 9627 1950 2833 252 728 338 9651 3081 2430 111 452 228 4180 1488 1790 166 1870 1089 9068 1818 3011 100 502 176 3893 860 1280 158 423 187 9275 2452 2414 245 855 393 9627 1953 2833 231 833 459 9651 3093 2430 110 474 210 4180 1488 1790 188 2464 1550 9071 1830 3011 91 478 135 3893 859 1280 142 489 250 9275 2456 2414 252 1278 780 9627 1950 2833 229 1052 606 9651 3085 2430 102 643 355 4176 1487 1790 284 614 220 15382 3190 6102 451 474 212 8850 2860 1347 273 529 227 7724 2199 3088 164 455 171 3988 1654 1355 230 675 301 4552 1975 1012 496 528 208 7781 2958 854 448 659 368 8038 3594 781 409 532 277 9337 3618 2822 492 762 425 12243 2327 2902
3 endiselt keerukas, aga 2014. aasta aruandes märgiti, et on näha paranemise märke ja loodetakse saada kasumit. 2016. aastaks prognoositakse jällegi kasumi langust, kuid 2015 aasta oli esmakordselt ettevõtte kasumis. Bilansipäevajärgsed sündmused olid ära toodud ainult 2010. aastal, kus kajastati, et Eesti kroon asendus euroga. Põhivara arvelevõtmise alampiir muutus 2014 aastal 3000 euro peale, mis oli eelnevalt 1278 eurot. Hoonete ja ehitiste kasulik eluiga muutus 33 aastast 30 peale ja masinad ja seadmed 20 pealt 5-25 peale. Aruandes selgus, et ettevõttel on tütarettevõte, mida kodulehel ei ole kajastatud. Tegevusaruannetest ei selgunud millist rahavoogude meetodit kasutatakse. 2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta
280 801 362 9627 1950 2833 252 728 338 9651 3081 2430 111 452 228 4180 1488 1790 166 1870 1089 9068 1818 3011 100 502 176 3893 860 1280 158 423 187 9275 2452 2414 245 855 393 9627 1953 2833 231 833 459 9651 3093 2430 110 474 210 4180 1488 1790 188 2464 1550 9071 1830 3011 91 478 135 3893 859 1280 142 489 250 9275 2456 2414 252 1278 780 9627 1950 2833 229 1052 606 9651 3085 2430 102 643 355 4176 1487 1790 284 614 220 15382 3190 6102 451 474 212 8850 2860 1347 273 529 227 7724 2199 3088 164 455 171 3988 1654 1355 230 675 301 4552 1975 1012 496 528 208 7781 2958 854 448 659 368 8038 3594 781 409 532 277 9337 3618 2822 492 762 425 12243 2327 2902 338 760 422 5890 1984 1559
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
6 935 941 948 954 961 967 974 981 988 994 7 1001 1008 1015 1022 1029 1036 1043 1050 1058 1065 8 1072 1080 1087 1094 1102 1109 1117 1124 1132 1140 9 1147 1155 1163 1171 1179 1187 1195 1203 1211 1219 10 1227 1236 1244 1252 1261 1269 1278 1286 1295 1303 11 1312 1321 1330 1338 1347 1356 1365 1374 1383 1393 12 1402 1411 1420 1430 1439 1449 1458 1468 1477 1487 13 1497 1507 1517 1527 1537 1547 1557 1567 1577 1587 14 1598 1608 1619 1629 1640 1650 1661 1672 1683 1693
25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) 1. Autor(id). (Aasta). Pealkiri. [Materjali liik]. Ilmumiskoht. Paaver, A. (2002). Klienditeenindus. [Loengukonspekt]. Käsikirjaline materjal autori valduses. 2. Pealkiri. (Aeg). Arhiivi nimetus, täpsustavad andmed (nt fond, nimistu, säilik, leht). Auaadress Konstantin Pätsile. (1924). Eesti Riigiarhiiv, f 1278, n 1, s 274. E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi. (16.10.1946). EKM arhiiv. 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje Autor(id). (Täpsustus). (Ilmumisaasta). Pealkiri. [Film/kassett/CD]. Ilmumiskoht. Rebane, T. (Režissöör). (s.a.). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. 3.6. Lisad
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895-1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus
Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu. 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid): Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid: Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik mitmel leheküljeline. Kirjanduse loetelus: Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f. 1962, n. 1, s. 270. Auaadress K.Pätsile. (1924). ERA, f. 1278, n. 1, s. 274. Wiiralt, E. (1917). Paarike tänaval. EKM G 13836. Wiiralt, E. (1946a). E.Wiiralti kiri Pariisist N.Poomile Stockholmi, 16. oktoober 1946. EKM arhiiv. Wiiralt, E. (1946b). E.Wiiralti kiri Pariisist N.Poomile Stockholmi, 6. november 1946. EKM arhiiv. Wiralt A. (1867). A.Wiralti sünni registreerimine. SMPO arhiiv, f. 23, s. 644. EELK Järva-Peetri koguduse 1867. a. sünnimeetrika kanne nr. 184. Tekstis (Diplom Kaitseliidule 1935). (Auaadress K.Pätsile 1924). (Wiiralt 1917).
kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895- 1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku
768 1427 Küttis Sven Tallinn 03:44:30 M40 224 207 Laanemets Raivo Tallinn 03:12:39 M40 935 829 Laansalu Meelis Tartu 03:53:02 M40 1384 2177 Labunski Igor Tallinn 04:13:54 M40 1190 1118 Lainevool Arli Tartu 04:05:02 M40 1329 1248 Lainoja Teet Tartu 04:11:46 M40 960 202 Lalin Grigory Venemaa 03:54:35 M40 1815 1278 Lang Heiki Tartu 04:38:44 M40 993 2290 Laur Jüri Tallinn 03:55:40 M40 2017 1514 Lelumees Toomas Tartu 04:53:33 M40 1349 1079 Leok Olav Tallinn 04:12:22 M40 146 126 Lepmets Tanel Tallinn 03:06:53 M40 2361 1866 Leppik Andrus Tartu 05:45:46 M40 1711 1689 Leppik Sander Valga 04:32:04 M40
esindajate juhtimisel. Üle 18aastased kodanikud pidid seatud tähtaegadel ilmuma komisjonide ette omale nime valima. Seaduse eirajatele nimi määrati. Petserimaal töötasid komisjonid 19. sept 29. dets 1921, andes kokku 50 234 isikule 8654 perekonnanime (Postimees 8.02.1922, Vaba Maa 20.01.1922). Narva-tagustes valdades algas töö 10. jaanuaril 1922 (Postimees 11.02.1922). Komisjoni esimehe Samuel Sommeri aruande kohaselt (Postimees 13.08.1923, 14.08.1923) anti seal kokku 5329 isikule 1278 perekonnanime. Üsna varsti selgus, et perekonnanimeta kodanikke oli mujalgi. Näiteks puudusid perekonnanimed isikutel, kes küll Petserimaalt või Narva tagant pärit, kuid kes olid asunud elama mujale Eestisse. Samuti puudusid perekonnanimed Ruhnu saare elanikel. 1926. a jaanuaris heaks kiidetud perekonnanimede võtmise seadusega (RT 1926, 11, 10) kohustati kõiki veel perekonnanimeta Eesti kodanikke omale kuue kuu jooksul perekonnanime võtma. Nime võtmisest tuli teatada
Kuramaa ja Riia linn.Haripunkt, edasi enam venelased vallutada ei suuda Algab veneaste allakäik. Vallutatud alad hakkavad langema, I kaot Võnnu, kuhu poola väed ( Bathory juhtimisel) võtava d Võnnu enda võimu alla. Magnus oli põgenenud, tsaar oli venemaale tagasi läinud. 1583 Bitlene lossis Magnus sureb. 1585 sõlmib Frederik II bathoryga Kronoborgi lepinug millega 30 000 taalri eest annab üle Magnuse osa Kuramaast,mis liidetakse Kuramaa hertsogi riigiga. 21 okt 1278 poolakad ja rootslased teevad koostööd ning rootslased tulevad võnnu alla appi, venelaste üle saavutatakse hiilgav võit. Lahingu saak läheb suuremas osas poolakatele, ei meeldi rootslastele. Poolakad jätavad kiiret vallutamist, lähevad Karksi alla ja vallutavad selle. 1579 vallutavad Tartut, põletavad tartu eeslinnu. 78 a läheb poola võitlema venemaale, ollakse Velikije Luki alla, mis vallutatakse, augustis vallutatakse Ostrovi linna, peale mida minnakse Pihkva alla.
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
1448 15303-1 Uus-Pae 59.43564224.818965 1448 Lasnamäe 1449 15304-1 Uus-Pae 59.43562824.818260 1449 Lasnamäe 13592 15310-1 Uus-Pae 59.43483424.814659 13592 Lasnamäe 31652 4900673-1Uus-Raja 58.81682326.941962 31652 Kasepää vald 31653 4900672-1Uus-Raja 58.81651426.941695 31653 Kasepää vald 14846 47034-1 Uus-Rebala59.44733825.103818 14846 Jõelähtme vald 14971 47038-1 Uus-Rebala59.44772425.101635 14971 Jõelähtme vald 1278 11903-2 Uus-Sadam59.43909524.777155 1278 Kesklinn 1279 11903-1 Uus-Sadam59.43901024.776430 1279 Kesklinn 22012 8600745-1Uusvada 57.76955127.484136 22012 Meremäe vald 27991 8600746-1Uusvada 57.76959027.484327 27991 Meremäe vald 124672 7820311-1Uus-Veerik 58.35620226.793869 124672 Luunja vald 25999 7801028-1Uuta 58.22173426.440609 25999 Elva linn 26803 7801027-1Uuta 58.22136726.440516 26803 Nõo vald 28447 6701115-1Uutsoni 58
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
29 125.99 580.04 0.09 Express Air -31.86 16.91 413.83 0.08 Regular Air 111.74 10.01 3339.65 0.01 Regular Air 788.51 125.99 3601.07 0.04 Regular Air 174.80 73.98 1392.77 0 Delivery Truck -1981.55 31.76 737.25 0.08 Regular Air -199.13 15.99 577.89 0.06 Regular Air -53.89 19.99 9920.85 0 Delivery Truck 2685.19 264.98 7484.31 0.06 Delivery Truck 1278.45 320.98 670.65 0.08 Regular Air 41.66 15.94 1940.21 0.09 Regular Air -215.34 200.99 1717.21 0.08 Regular Air 176.13 40.97 714.391 0 Regular Air -62.33 65.99 64.23 0.03 Regular Air 15.83 7.64 85.03 0.05 Regular Air -75.31 4.28 119.51 0.06 Regular Air -51.30 7.1 332.38 0.05 Regular Air 89.95 17.78 502.8 0 Regular Air -19.10 30.98 320
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
