jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkarud olid peaaegu välja suremas, sest neid kütiti nii naha kui ka liha pärast sportlikust huvist. Paljud neist said surma ka siis, kui nad läksid linnadele liiga lähedale. Ka nende põhitoitu hülgeid kütiti palju. Et jääkarusid päästa, viidi paljud neist linnadest eemale. Mitmed maad nõustusid jääkarusid kaitse alla võtma. Nüüd elab looduses palju rohkem jääkarusid. Saagi asukoha
Niteks elavad kige suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha talviti, sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
Talv Peatselt saabumas talveaeg uus, kadumas värvid ja lehised puud, üle metsade laotub nüüd valge loor, kõrsi ja oksi katab kohev lumekroon. Mets vaikseks on jäänd,ühtki hingelist, kes magama jäänd,kes lõunasse läind. Paar jälge vaid lumes,needki kadumas vist, ei tea,kes seal olnud või ringi käind. Lund langeb ja langeb,maa valgeks on saand, valges vaikuses,uinumas mets ja laas, kõik puhkab,et uuesti ärgata taas. Taevas süttivad tähed,peagi tõusmas kuu. Külm,sädelev lumi ja härmatand puud. Kõik see kokku on Eestimaa talvekuul. (Leeni Rahu)
Pieter Brueghel vanem ja Jakob Jordaens erinevused ja sarnasused lihtrahva elu käsitlustes. Arutluses räägin Madalmaade suurmeistrist Pieter Brueghelist ning Flandria kunstnikust Jakob Jordaensist. Ma toon välja nende maalitud teoste erinevused ja sarnasused seoses lihtrahvaga. Esiteks mainin nende teoste sarnasusi. Nii Brueghel kui ka Jordaens maalisid pilte talupoegadest. Maalimisel kasutasid enamasti tumedaid toone. Mõlemal on teos, kus on näha, et talupojad pidutsevad. Mõlemad suurmeistrid kasutavad teostes üsnagi tumedaid toone. Nende loomingus on üsna vähe sarnast, kui erinevusi leiab palju. Esimene erinevus on see, kuidas kunstnikud lihtrahvast kujutasid. Brueghel kujutas talupoegi ilustamata. Inimesed olid väikesed, tühised olendid. Ta maalib realistlikke maale, näitab maalil lihtrahvast nii, nagu seda näevad enamus inimesi. Talupojad on vaesed, kellel on raske ning ...
SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate ilvese elust. Tema toitumisest, kus on juttu sellest mis talle meeldib ja palju ta sööb. Tema vaenlastest ja muust huvitavast tema elus. MILLINE JA KES ON ILVES? Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel, sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel olla punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida.
Ilvese saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Tal on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on enamasti sisse tõmmatud. Ilvestel on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Euraasia ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvi kuni kollakas
Õpetaja kõnehääle arendamineja häälehoid Konsonant M 1. Kuidas häälik M tekib? M on heliline kaashäälik. M on ninahäälik, mis tähendab, et õhk väljub nineneelu ja -õõne kaudu. M on huulhäälik ehk bilabiaal. M'i moodustamisel on huuled kergelt suletud, huulte asend sarnaneb P hääldusele. Hääldusõhk väljub läbi nina, keel on vabalt puhkeasendis, hambad on veidi avatud, häälepilu on suletud, häälepaelad vibreerivad. 2. Vead hääliku M hääldamisel M on passiivne häälik ja selle moodustamine on väga lihtne ning vigu on sellepärast vähe. Üldised vead tulenevad passiivsest suuhoiust. Eriti kui M on sõna lõpus siis unustatakse tema rõhutamine ära. Näiteks sõnades vihm, julm, a) M esimeses vältes lühike Kaminas säras hele leek. b) M teises vältes pikk Suurel lossil oli kümme sammast. c) M kolmandas vältes ülipikk Juss sammus vaikselt kooli poole. d) ...
Aleksandr Blok Elulugu Bloki ema isa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirev...
Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinna mustpeade maja fassaad Pontus de la gardie hauamonument PRANTSUSE Chambord'i loss Blois' lossi keerdtrepp Chenonceaux' loss Jean Clouet Francois I Jean Goujon Nümfid Pariisi Süütute kaevult Jean Decourt Henry III portree Francois Clouet Francois I hobusel Austria Elisabethi portree Germain Pilon. Diana hirvega
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980- ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Uisustiil Uisustiili nimetatakse ka teise nimega: vabastiil. Selle stiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada.
See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe
Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Järg jõudis niiviisi ka Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Erinevad murdmaasuusatamise tehnikad 1. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
· Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailmameri Veeringe Aurumine · Veeaur Maailmameri · Sublimatsioon · Veevaru atmosfääris · Kondensatsioon · Sademed Sademed · Veevaru lumes ja jääs · Vee äravool · Mageveevarud · Põhjaveevarud Mis on hetvesi, kuidas tekib? · Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. · Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadesthalvemad Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormus näitab, et kui palju juhitakse ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. · Reovees leiduvad reoainedesinevad kas
vesi. Iga kastrulivee osake võib vahetult kokku puutuda anuma kuuma põhjaga, kolvivesi aga puutub kokku ainult keeva veega. Järelikult ei saa puhta keeva veega ajada vett keema. Tarvitseb aga lisada kastrulisse peotäis soola, kui asi muutub otsekohe. Soolane vesi ei kee mitte temperatuuril 100 C, vaid veidi kõrgemal temperatuuril ja järelikult võib ta omakorda ajada keema klaaskolvis oleva puhta vee. Kas vett saab keeta lumes? "Kui juba keev vesi selleks ei kõlvanud, mis siis veel lumest rääkida!" võib vastata mõni lugeja. Kuid ärge kiirustage vastusega, vaid tehke parem katse sellesama klaaskolviga, mida te just kasutasite. Täitke kolb poolest saadik veega ja sukeldage ta keevasse soolvette. Kui vesi hakkab kolvis keema, tõstke kolb kastrulist välja ja sulgege ta varem valmis pandud korgiga. Nüüd pöörake kolb ümber ja oodake, kuni keemine lakkab
ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi. Rasked ajad, mis Madalmaadel tuli läbi elada Hispaania ülemvõimu all, ei jätnud mõju avaldamata ka kunstile. Brueghelilgi võime leida lausa Hieronymus Boschi teoseid meenutavaid süngeid fantaasiapilte. 6 P. Brueghel vanem. Jaanuar. P. Brueghel vanem. Märts. P. Brueghel vanem. August. Jahimehed lumes Sombune päev Lõikus Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn.
kasutatakse suusakeppe. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on spordiala, kus üheaegselt on koormatud 90% lihastest. Suusad on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidid lumes. Sõidustiilid 1. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul
kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil
suusatehnika õpetamine algajale Johanna Saarnits Vabatehnika Vabatehnikat ehk uisusammu sobib kasutada rohkem tihke lumekattega alal ja rada võiks olla veidi laiem. Suusk on lühem, suusakepp pikem. Vabatehnikat sõidetakse tavaliselt paaristõugetega. Suusasaapad on kõrgemad kui klassikalise sõidutehnika puhul, et liigeseid tugevamalt toetada. Klassikaline tehnika Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksemas lumes ning ettetehtud raja puhul. Klassikalise suusatehnika sõitmisel peavad suusakepid olema lühemad kui uisusammu sõitmisel. Suusasaapad on madalamad ja lasevad liigesel vabamalt liikuda. Vabatehnika suusad Klassikasuusad Õpetamine 1. Tasakaal Esimene asi, mida minu arvates peaks õpetama on tasakaalu hoidmine. Tasakaalu arendamiseks peab tegema erinevaid tasakaalu harjutusi. Seda
Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilves elab loomaaias 2025 aastat. Looduses elab ilves keskmiselt 10 aastat, 1417 aastat väga harva. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna.
Tüdrukutel, aga raha ei ole ja ema on haiglas. (Emal ka raha pole.) Tal ei jää muud üle, kui ta peab minema poodi nukku varastama. Sellega jääb ta, aga vahele. Talle helistab isa ja toob neile raha. Selle eest ta saab Jannule nukku osta. Veel toovad neile jõulukingitusi Triinu vanemad ja tema klassikaaslane Sven. Nad hakkavad Sveniga aina rohkem läbi käima. Nad hakkavad koos Jannu ja Sveni õdedega (tal on kaksikud õdedeks) lumememmesid ehitama ja lumes mängima. Lõpuks hakkavad Sven ja Kristiina käima ja saab teada, et Sven pole kunagi hoolinud sellest, millisest perekonnast keegi pärit on.
ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos
Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas selles ilmas polegi siis sooja lk - 6 Sa seisad lumes Üksik Tuletooja Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriimi ka ei leidnud. Paarisriim Vihma rooste sööbib hinge. - lk - 29 Sammud. Sammud. Tuul on vinge. Maailm kauges klaasist majas Joob ja priiskab oma ajas. Süliriim Nii külm et hakkab hirm a - lk 6 Kas selles ilmas polegi siis sooja - b Sa seisad lumes Üksik Tuletooja - b Su silmi põletab su mässukirg a
Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980 -date aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on
tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa lumest minema ning püüdele avanevad vähese taimestikuga kaetud kohad.
Säilinud on ta Põhja-Iraanis, Afganistani põhjaosas, Hindustani poolsaarel, Nepaalis, Tais jne. selle kiskja rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritooriumi suurus on vähemalt 400 km2. poegadega emasloomal on see alguses 15-20 km2, kuid ta suurendab seda järk-järgult. Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske liikuda. (Loomade elu, 1987) TOITUMINE Saagiks on tal mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed ning krokodillid, kilpkonnad, kalad, krabid jt. Sõralisetele peavad jahti hiilides või varitsedes. Meeldib supelda ja on head ujujad. Neil on nii palju jõudu, et nad suudavad läbi hammustada isegi suure looma selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED
..-20 °C. Jäämäe liikumiskiirus oleneb tuulest ja hoovustest, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17 km ööpäevas. Ranniku lähedal võivad jäämäed vahel olla ka merepõhjaga ühenduses. Mõnd niisugust jäämäge on ekslikult saareks peetud ja kaardistatud. Kui jäämägi sulab, siis teeb ta kihisevat häält. See hääl tekib jää sisse lõksu jäänud õhumullide vabanemisel. Mullid sisaldavad esialgu pehmes lumes olnud õhku, aga kui sellele lumele üha uued kihid peale sadasid, siis tihenesid alumised lumekihid lõpuks jääks ja õhk on mullides tugeva surve all. Mõnikord korraldatakse tasase pinnaga jäämäele retk, kus inimesed löövad jäämäele laagri üles. See on väga ohtlik. Jäämäe veealune osa sulab nullilähedasel temperatuuril kiiremini kui veepealne osa, see võib jäämäe raskuskeset muuta ja jäämägi võib igasuguse hoiatuseta kummuli pöörduda.
Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi
Epp Maria Kokamägi Elulugu ja õpingud Epp Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalijana. Töötas 19841995 Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna. Alates 1984. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. 2008 aastal avas omanimelise peregalerii Epp Maria Galerii, kus on pidevalt üleval nii Epp Maria kui teiste pereliikmete looming. Looming Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri ja kinokujundus. Epp Maria Kokamägi looming on pidevas muutumises. Tema tööd on alguse saanud erksatest värvidest ja liikunud järjest sügavamate ja küpsemate toonide poole. Tema hilisemad tööd on saavutanud iseloomuliku kuldse kuma. Teosed "Hõbepajud" Tehnika: õli lõuendil Teos on valminud 2013.a Suurus: 51x51c...
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga ...
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
FANTAASIAMÄNGUD Kummalised asendid. Lapsed liiguvad muusika saatel kõndides, joostes, hüpates, jne vastavalt antud ülesandele, ruumis ringi. Muusika katkedes ütleb juhendaja millised kehaosad puudutavad põrandat (nt pea ja ksk jalga, kaks kätt ja üks jalg, selg ja jalatallad jne). Ülesanne täidetud mäng jätkub. Kala näkkab Lapsed loevad põrandal. Juhendaja ütleb, millisest kehaosast õng tõstab kala (nt peast, varbast, põlvest) Kuju mäng Muusika mängides liiguvad lapsed saalis ringi vastavalt antud ülesandele (joostes, hüpeldes, galoppi, vabalt tantsides). Muusika katkedes tehakse kuju. Kordusmängudes toimub liikumine ja kujude tegemine 2,3,4 jne kaupa. Kujusid võib teha ka kogu rühm koos. Tingimuseks on, et lapsed on omavahel ühendatud. Tähelepanu stoppmäng. Üks mängijatest on juhtmängija. Kõik lapsed liiguvad tema moodi läbisegi. Juhtmängija muudab liikumist, kes ei märganud seda saab karistuspunkti. Juu...
jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Kõige suurem Eestis püütud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 25-35 kilo asemel. Läti rekord on 44 kg, Siberis leidub ka kuni 50 kg kaalunud ilveseid. Euraasia ilvesel on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine ei ole ka täiuslik.
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus
Põhilised iseloomujooned on aga laiskus,alandlikkus vägevamate ees ja julmus ning metsikus alamate vastu. Ka eestlaste eluviisi kohta on tal mitmeid tähelepanekuid.Kui vili pekstud,teeb eestlane endale head äraolemist.Mustuselembus on neile iseloomulik,kui siiski mingi uskumus kohustab neid lõikustöödel puhtalt riides olema.Eriti imestab Baer selle üle,et peale saunas vihtlemist sööstavad eestlased õue ,kus nad lumes püherdavad.Paljud saksa arstid arvasid ,et see rohkem inimelusid nõuab,kui haigused kokku.Hiljem hindab Baer saunas vihtlemist kui head vereringe elustajat. Haiguste põhjustest arvavad eestlased esikohal olevaiks jumala karistust ja mõne nõia kätetööd.Haiguse prognoosi tuletavad nad söögiisust.Selle rahva hulgas leidub tihti selliseid ,kes on endale ,,targa" hüüdnime võtnud ja teesklevad ,et on saanud imeväe mingi jubeda teoga
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti....
1 2 Igasugune õpetus kannab paremini vilja, kui see käib läbi mängu. Nii saab näiteks suuskadel mängida jalgpalli ja muid laste lemmikmänge. Suusad hakkava nagu iseenesest libisema ja pöörded tulevad hoogsad, kui sa kedagi taga ajad või hoopis kulli eest põgened. Lapsed on mänguhimulised ja fantaasiarikkad. Kui anda neile võimalus vabaks tegevuseks suuskadel, siis osad tõttavad kohe mäest alla laskma, aga mingi kamp poisse hakkab hoopis luuremängu mängima, roomates kõhuli lumes, endal suusad all. Või hakkavad tüdrukud maadeavastajaid mängima. Samuti meeldib lastele väga väikestel suusamatkadel käia. Mõned lasteaiad asuvad mõnusalt metsa ääres. Vahel läheme isegi metskitsedele toitu viima suuskadel liikudes.3 3
suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi. Metsist kutsutakse veel suureks kukeks, rögisejaks, metsakuluks, mõtuseks ja metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta. Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks. Metsise põhivaenlaseks on kährik. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu, mille vältel võib ta ükskõik keda rünnata. Kui jõuvahekorrad ei klapi, lõpeb see aktsioon kuke jaoks tavaliselt kurvalt. Ladina keeles on metsis: Tetrao urogallus L.
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maali...
Samuti ei ole siin ka hiidlaineid, mis on vägagi ohtilkud inimesele. Arvan, et kui Eestis oleks hiidlained, siis see väike Eesti oleks ammu hävinenud. Eestis on meeletult hea see, et meil on neli aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks aastaringselt elama 35-kraadises kuumuses. Või siis külmetama pakase käes. Ikka on hea oodata talve, sest siis tuleb lumi maha ning lastel on alati lõbus lumes möllata, või siis suve, kus on palav ning saab ujumas käia. Samuti iga viie aasta tagant on meil suvel traditsiooniks juba alates 1869.aastast pidada laulu-ja tantsupidu. See on see hetk, kus kogu Eesti tuleb kokku, et ühiselt laulda ning olla koos. Samuti tuleb inimesi ka mujalt riikidest kokku, kuna me oleme ainuke riik maailmas, kes peab oma laulu-ja tantsupidu ja see on traditsioon, mis jääb. Me laulsime ennast vabaks.
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit Referaat 2011 Verbaal-kognitiivne staadium Verbaal-kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute ko...
Pieter Brueghel vanemat võib pidada Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks. Ta sündis Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Coecke van Aelst oli juhtiv Antverpeni seinavaipade ja klaasi kunstnik, arhitekt, skulptor ja disainer . Brueghel läks Itaaliasse 1551 või 1552 ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. 1553 saabus ta tagasi kodumaale Antverpenisse ja kümme aastat hiljem asus elama Brüsselisse. 1563 abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Bruegeli hüüdnimi on "Talupoegade Brueghel", sest ta armastas eriti kujutada talupoegade elu. Ka piiblist laenatud teemad esinevad tegelikult kujutistena tolle aja Madalmaade elust. Brueghel suri 1569 ja on maetud Brüsselisse. Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Oma Itaaliasse reisil õppis ta tundma itaalia klas...
Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri töid aga ei suutnud neid teostada. Tööd: Sixtuse kabeli laemaal, Orjas, Pieta. Raffael Santi: kujutas ilusaid inimesi ilusas keskkonnas. Tööd: Sixtuse madonna, ilus aednikunaine, kolm graatsiat. Pieter Brueghel: Oli talupoja seisusest, maalis väga palju talupoegi, nad oli rõõmsad piltidel. Hüüdnimi: Talupoegade Brughel. Palju figuure, vaataja tunneb, et on kõrgel. Tööd: Jahimehed lumes, talupoja pulm, pimedad. Giorgione: maalid: Juudit, puhkav veenus. Tizian- giorgio õpilane, värvimeister. Tööd: Urbano venus, madgalena. Albert Dürer- Esimene sakslane, kes tundis ja õpetas perspektiivi ja nimkeha prorortsioone. Maalid ja graafika: Autoportree 1500 ,,Dürer", Adam ja Eeva esimesena saksmaal kujutas alasti. Renessanssi Arhidektuur- imalikud hoones, kõige täiuslikumad siiski kirikud, loobuti kõigest gootilikust, antiigi mõjul- kupliga ehitised. Peetri kirik roomas
Välimus Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid , mis tagavad ilvestele ülihea kuulmise. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis , võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist . Sabaots on must. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Esikäpad on tagakäppadest suuremad . Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes .Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 40 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane . Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged
Mõrva motiiv võis olla Armstrongide lapse rööv, mis osutus loomulikult õigeks. Tegelikult olid vagunis Armstrongide pere tuttavad ja sõbrad nt. autojuht, kokk, lihtsalt hea perekonna tuttav ja väikese lapse vanaema ja tädi. Mõrv oli ette planeeritud, muidugi toimusid väikesed muutatused, sest rong jäi lumme kinni. Mr. Ratchett mõisteti õigeks, aga perekond ei leppinud sellega ja sellepärast toimus ka mõrv. Mõrva lahendaja on muidudgi Hercule Poirot. Rong on lumes kinni ja ta ei saanud mingeid abivahendeid kasutada. Poirot kuulas kõik üle, vaatas pagasi läbi ja siis oma loogilise mõtlemise ja vihjete abil sai ta mõrvarid teada. Mina algul arvasin, et mõrva sooritas keegi juhuslik isik, aga mida lugu edasi läks, seda põnevamaks asi muutus. Minu arvamus mõrvarist muutus kogu aeg ja lõpuks ma ei suutnudki mõrvarit arvata. Hea oli lugeda ja kaasa mõelda, ma olin nagu selle juttu üks tegelasi
Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt
uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Rääkides sõidustiilidest, nende erinevustest ja sarnasustest, siis on info järgmine. Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu, paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja ülejäänud osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe
Jääkaru Põhiandmed · Kõrgus püstiasendis: 2,4 3,3 m. · Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. · Kaal: Isastel 350650 kg, emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 650 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju.
REFERAAT SUUSATAMINE 2010 Sõidustiilid KLASSIKALINE Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise stiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu , paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Ehk vahelduvtõukeline ja paaristõukeline sõiduviis. See sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajaga. UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Kahevõistlus Mäesuusatamine Suusahüpped Lumelauasõit Vigursuusatamine Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili.