Gustave Flaubert ,,Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine" ,,Kolm juttu" on Flauberti kõige küpsem teos. Öeldakse, et lood on kirjutatud justkui neile, kes tahavad õppida sulemeheametit. Raamat avaldati algselt prantsuse keeles 1877. aastal, kõigest kolm aastat enne kirjaniku surma. See koosneb kolmest lühikesest loost: ,,Üks lihtne hing", ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" ja ,,Herodias". "Üks lihtne hing", algselt nimega "Papagoi" on lugu teenijatüdrukust Felicite'st. Felicite vanemad surid ning ta kaotas kogu oma pere kui oli alles noor tüdruk. Tüdruku võttis enda juurde elama talunik, kes teda halvasti kohtles ning pidevalt peksis. Kogu ülejäänud elu töötas ta Aubainide pere jaoks. Felicite oli väga lojaalne, töökas, heasüdamlik, kuid harimatu naine. Arvatakse, et Flaubert sai inspiratsiooni naisest, kes
(Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. ROOMA KEISRIRIIGI TÄHTSAMAD VALLUTAJAD · Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) · Marcus Antonius · Octavianus Augustus (23. september 63 eKr 19. august 14 pKr) · Marcus Aurelius · Constantinus Suur · Julianus Apostata · Theodosius I Suur Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. · 43 eKr tõusid Rooma juhtivateks riigimeesteks Marcus Antonius ja Octavianus Augustus. · 31 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel
haridust.30 Maksehäireregistrisse sisestatakse võlgnevusi, mille summa koos viiviste ja intressidega on suurem kui 500 krooni (umb 32 eur), maksetähtajast on möödunud enam kui 45 päeva ja võlgnevus ei ole vaidlustatud. Maksehäireid võib maksehäireregistrisse sisestada selline ettevõte, kes on lisaks Krediidiinfo online-kasutamise lepingule sõlminud lepingulisana 26 Ibid, lk 61. 27 Ibid, lk 63. 28 Julianus inkasso. Arvutivõrgus: www.julianus.ee/info/nouete_ost (09.10.2011). 29 Julianus inkasso. Arvutivõrgus: www.julianus.ee/info/inkasso (08.10.2011). 30 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 61-66. 14 infosisestusnõuded ning tagastanud Krediidiinfole täidetud maksehäireregistri kontaktisiku ankeedi
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suur...
Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Domna'ga (170-217). Neil sündis kaks poega. Bassianus ja tema suguvõsa olid väga rikkad ja omasid Süürias suurt mõju. Aastal 191 määrati Severus keiser Commodus'e poolt juhtima Pannonia leegione. Keiser tapeti järgmise aasta lõpus, uus valitseja Pertinax pidas vastu vaid kolm kuud ja tolle järglane Didius Julianus üheksa nädalat. Pretoriaanid, keisri ihukaitsevägi, vahetas keisreid nagu soovis, näiteks Didius ostis selle ameti enampakkumisel. Severus kuulutati oma sõdurite poolt keisriks peale Pertinax'i surma ja ta hõivas Rooma sisuliselt vastupanuta, sest Senat oli vahepeal Didiuse surma mõistnud. Severust toetas ka Britannia leegionite juht Clodius Albinus, ent tema vastu astus Süüria leegionite juht Pescennius Niger. Viimane sai aastal 194 kodusõjas Severusega lüüa ja tapeti.
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas....
märgi all sa võidad``. Igatahes loobus Constantinus kristlaste vastu võitlemisest ja võttis nad oma liitlaseks. Paganlust ei keelustatud, kuid soosima hakati kirikut. Kirikutele anti raha, preestrid vabastati maksudest ja pühapäev määrati puhkepäevaks. Milano ususallivusedikt 313.a. Kehtestatakse täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus teiste uskude kõrval. Tagastatakse konfiskeeritud kirikuvarad. Paganlust üritas elustada veel keiser Julianus (361-363. a.), kuid edutult. ``Sa oled võitnud, Galilealane``, ütles Julianus surivoodil. 392. a. keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusk oli saanud riigiusundiks. Kristlus elab üle Rooma languse. Barbarite sissetung ei hävita kristlust. Kristlusest saab Rooma impeeriumi tähtis osa. Kristlus saavutab ¾ saj Rooma-Impeeriumis kaks võitu: A ametlik toetus B barbarite seas populaarne
Agrippina oli Caesari õde. Nero lõpetas elu enesetapuga. 6)Galba 6869 Galba (Servius Sulpicius Galba Imperator Caesar Augustus; sünninimi Servius Sulpicius Galba 7)Otho 6969 8)Vitellius 6969 9)Vespasianus 6979 10)Titus 7981 11)Domitianus 8196 12)Nerva 9698 Traianus 98117 Hadrianus 117138 Lucius Aelius (Hadrianuse pärija, kuid suri enne teda) Antoninus Pius 138161 Marcus Aurelius 161180 Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238 Balbinus 238 Pupienus 238 Gordianus III 238244 Philippus Araablane 244249 Decius 249251 Trebonianus Gallus 251253 Volusianus 251252 Aemilianus 253 Valerianus 253260 Gallienus 253268 Claudius II Gothicus 258270 Quintillus 270
Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine, käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil. Mõjud- kreeklastelt võtsid üle tähestiku, nende usund
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass Piia Stamberg A.H.TAMMSAARE Referaat juhendaja:Kalle Lõuna Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus..................................................................................................................3 2)Elulugu.........................................................................................................................4 · Lapsepõlv · Noorpõlv · Elu peale hariduse omandamist 3)Üliõpilasselts ,,Ühendus".............................................................................................5 4)Varajane looming.........................................................................................................6 5)Teine loomingu periood...............................................................................................7 6)Loomingu kõrgperiood.......................
Konstantinus otsis tuge kirikult, 312 - Constantinus Augustuseks, 313 andis Mediolanis välja edikti, millega kristlus ametlikult legaliseeriti - teistega usunditega võrdselt. Esimene samm kristluse kuulutamisel riigiusundiks. Kristlik vaimulikkond osales Konstantinoopoli avamispidustustel (uus pealinn). Aastal 324 Constantinus haaras Ida imp. oma võimu alla. K. suri 337. Algasid järglastevahelised võimutülid. Poeg Constans võitis, hakkas valitsema, tema asendaja Julianus Apostata püüdis taastada paganluse juhtrolli ja võtta kristluse privileegid ära. Oli tuttav neoplatonismiga. Jutlustas kristluse vastu. Hukkus sõjas pärslastega, tema järglane Julianus muutis kristluse taas riigiusuks. Tema järel Valentianus jne.
Kui varased keisrid olid pärit senatiaristokraatia hulgast, siis nüüd pääsesid võimu juurde madala päritoluga ja lihtsõdurina alustanud väepealikud. Tihtipeale kerkis selliseid sõjaväe poolt valitud sõdurkeisreid esile riigi eri osades korraga mitu. See tähendas ka tihedaid kodusõdu. Mõnekümne aasta jooksul vahetus troonil sama palju keisreid, kui oli aastaidki. Ainult üks neist suri loomulikku surma. 193. aastal olid keisritroonil Pertinax, Julianus ja lõpuks Septimius Severus. Karm ja kõvakäeline Severus tegi ühe viimastest katsetest tugevdada riiki sõjaväe ja ametnikkonna ühendamise teel. Sõjaväes teostati suured ümberkorraldused. Sõdurite olukord paranes: neil lubati omada perekondi, kes võisid elada alalise laagrikoha läheduses. Piirialadel lubas Severus sõdureil ka maad harida. Sõdureile anti võimalus teenistusredelil tõusta kõrgeimate juhtivate auastmeteni. Ametnikeks hakkas Septimius
tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada
tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada
millest pidi kujunema uus Jeruusalemm. Erinevalt markionistidest oodati aga maailma lõppu, tähtsustati prohveteid kui märke lõpuaegade saabumisest. Tuntud on Montanuse naisprohvetid Maximilla ja Priscilla. Tähtsustati karismaatilisust ja peeti end ülejäänud kristlaskonnast paremaks. 4. Kristluse tõus Rooma riigis 3. ja 4. sajandil. Diocletianuse restauratsioon. Constantinuse tõus keisriks ja valitsemisperiood. Julianus Apostata. Kolmanda sajandi esimene pool (aastad 220-240) oli kristlusele suure tõusu aeg, kristlus jõudis massidesse ning riigi valitsemise poolele. Seda sajandit peetakse kristluse leviku osas ka kõige tähtsamaks. Siiski saab Rooma esimese kristlasest keisri alles 4. sajandi alguses, enne teda valitseb Diocletianus. Diocletianus valitses aastatel 283-305, kummardas Sol Invictust ja vaenas kristlasi. Diocletianus püüdis endist
1. 2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes märtrite elulugudeks, milles seksuaalsuse kirjeldus teisenes omakorda põnevateks seksist hoidumise kirjeldusteks. Seksuaalse puhtuse nõue võis uute kristlike autorite kaitsekõnedes olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4. sajandi lõpuosas (361363) lühiajaliselt võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5.
12. Soovides sellistele väidetele vastu vaielda, vaatlen mõne keisri omadusi osutades nende huku põhjustele, mis ei erine minu poolt viidatuist; põimin osalt oma arutlusse ka muud tähelepanuväärset sellele, kes loeb toonaste aegade tegemistest. Tahan piirduda kõigi nende keisritega, kes tõusid võimule filosoof Marcusest kuni Maximinuseni - need olid Marcus, tema poeg Commodus, Pertinax, Julianus, Severus, tema poeg Antoninus Caracalla, Macrinus, Elagabalus, Alexander ja Maximinus. 13. Kõigepealt tuleb märkida, et kui teistel tuleb valitsejaametis rinda pista üksnes nobiilide auahnuse ja kodanike jultumusega, siis Rooma keisritel oli veel kolmas raskus: neil tuli taluda sõdurite julmust ja saamahimu. Nimetatud asjaolu oli sedavõrd ebamugav, et sai paljude keisrite huku põhjuseks, sest on
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
Esimene ladinakeelne kirjanik oli Tertullianus (,,Kaitseks paganate vastu"), rikastas kirikuterminoloogiat. Teine oli Basileios Suur tal oli oma nägemus sellest, millised on kasulikud autorid ja millised mitte. Aurelius Augustinus kelekasutus oli Cicero klassikaline keel, tema teostest: autobiograafiline ,,Pihtimused", kaalukam teos ,,Jumala riigist" (kristlaste käitumisest Roomas, kuidas peab käituma). Hieronymus tõlkis ,,Vulgata", tõlkis sisutruult (Cicero põhimõtte järgi.) Julianus Apostata üritas Roomas kehtestada paganlikke jumalaid, aga see ei õnnestunud. Tacituse traditsiooni järgijaks peetakse Ammianus Marcellinus't - ,,Res gestae" (erinevate rahvaste kohta seal andmeid, ka poliitilise olukorra kohta). 18
2013 01.12.2013 isikuid 6 481 630,50 (sh põhivõlg 1 441 696 EUR ja kõrvalnõuded Lindorff Eesti AS 5 039 934 EUR) 3793 3787 4 500 000 (põhinõude ja kõrvalnõuete vaheline Julianus Inkasso jaotus ca 50/50) 4700 Ca 85% Eeldab lisatööd (ei saa infosüsteemist Intrum Justitia AS 1 500 119,39 5651 välja võtta) Creditreform Eesti OÜ Ca 300 000 4567 Ca 80%
Tema tähtsaim püha on tema sünnipäev, mida hakatakse tähistama 25 detsembril (see oli ühtlasi ka selle kultuse sisseviimise mälestuspäev). 4saj pKr on periood mil toimub intensiivne võitlus vana ja uue religiooni vahel. Uute religioonide hulgast oli 4saj alguseks domineerima pääsenud ristiusk, millele kaasnes Sol Invictuse usk, mida haritlased tõlgendasid mitte vaid kui jumalat, vaid kui intellektuaalset valgust vms. Uus asi mida ____ usu juures keiser Julianus teha tahtis oli see, et taheti hakata templites pidama jutlusi, nõuti ka teatud distsipliininõuetele allumist, tahtis viia sisse ühtse religioosse organisatsiooni. Probleem oli selles et Julianus valitses liiga lühikest aega. Julianusest sai alguse neoplatinismi filosoofia suund, mis on väga tugevate religioossete mõjudega. Teine filosoofia vool selle kõrval oli stoa, mis oli aga erinev varasemast stoa filosoofiast. Laiade rahvahulkade vaimsust filosoofia
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. P...
asub ainsana templi sees, kultuuriheeros; müsteeriumisse pühitsemine ja regulaarsed kokkusaamised ning koossöömised osa kultusest Kõik Kreeka religioossed kombed jätkusid ka Rooma riigis kuni selleni, kui Rooma riigis keelustati kõik mitte-kristlikud kultused. See algas juba keiser Konstantinuse ajal, kes pooldas kristlust, kuid oli salliv ka teiste kultuste suhtes. Keiser Julianus: Huvitus Kreeka müsteeriumikultustest kuid tundis ka Kristlus Kuulutas juriidiliselt kõik kultused võrdväärseteks, kuid üritas reformida Kreeka-Rooma oma usundit ning lõi vastava organisatsiooni Nõudis preestritelt filosoofia-alaste teadmiste täiendamist, jutluste pidamist templites ning tegelemist vaeste eest hoolekandega Filosoofiline religiooni tõlgendus Pärast tema surma pooldasid keisrid Kristlust
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313 Constantinus Suur astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt ristiusk teistega võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms.), kristliku kiriku varad tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus.) 391 saab kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses Lääne-Roomat Eugenius, kelle ajal oli paganlus taastatud. 394-395 oli Theodosius I viimane ühtne Rooma keiser, taastas kogu riigis katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti puudus veel kiriku juhtimine ühe isiku
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
tagakiusamine taas. 311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313 Constantinus Suur astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt ristiusk teistega võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms. ), kristliku kiriku varad tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus. ) 391 saab kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses Lääne-Roomat Eugenius, kelle ajal oli paganlus taastatud. 394-395 oli Theodosius I viimane ühtne Rooma keiser, taastas kogu riigis katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti
tööstus, haridus, elanikkond. Charles V vallil oli sama saatus mis Philippe Auguste'i omalgi. Viieteistkümnenda sajandi lõpul astuti tast üle ja eeslinn^nihkus kaugemale. Kuueteistkümnendal sajandil oli uus linn väljaspool müüre juba nii tihedaks muutunud, et paistis, nagu oleks vall üha enam vana linna poole tagasi tõmbunud. Nii oli siis Pariis 6 3 viieteistkümnendal sajandil kaotanud juba kolm kontsentrilist müüriringi, mis Julianus Taganeja * ajal olid eos Grand-Chätelefs ja Petit-Chätelet's. Lapsena, kes iga aastaga oma vanadest riietest välja kasvab, oli tugev linn juba neli müürivööndit üksteise järel purustanud. Louis XI ajal võis ses majade meres paiguti näha mõnda tornide rühma keset vanade vallide varemeid nagu küngaste teravaid tippe uputuse ajal, nagu uue linna alt üles kerkivat vana Pariisi saarestikku. Paraku on Pariis sellest ajast peale meie silmade all veelgi muutunud, kuid ületanud on ta
Kohati need õigussüsteemid kattuvad üksteisega, enamasti siiski mitte. Erinevad kihid tulenevad omakorda erinevatest allikatest. Need süsteemid olid dualistlikud ja vastandusid üksteisele. Erinevad õigussüsteemid mõjutasid üksteist, kuid vaid ühel juhul - nimelt ius civile – ius honorarium, suudeti kaks erinevat süsteemi ühendada üheks u. aastal 130 jurist Julianuse poolt nime all “Edictum perpetuum” (Igavene edikt). "Edictum perpetuum'is" võttis Julianus kokku kogu senise (ja sel hetkel kehtiva) ius civile ning ius honorarium'i. Tänu sellele oli võimalik ka Gaiuse "Institutsioonide" kirjutamine sellise süsteemiga nagu me seda näeme ja teame. Tänapäevasele Rooma õiguse uurijale võivad tekkida küsimused, et milline süsteem siis ikkagi millal kehtis, et Rooma juristide jaoks ei näinud see probleeme valmistavat. Kõige vanem õigussüsteemidest on - ius civile vastandudes ius gentium´ile / ius naturale’le.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
