Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

VARAKESKAEG (476 – 1054) (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
VARAKESKAEG (476 – 1054 )
Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel.
Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks.
Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada.
Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki.
Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid , kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani. Euroopat laostas ka araablaste sissetung 7. saj. II poolel. Araablasi peeti ketseriteks ja uskmatuteks. Araablased vallutasid Pärsia riigi, Põhja-Aafrika, Hispaania, Levanti. Araablaste vallutatud alad islamiseerusid ja arabiseerusid.
Araablaste rünnak oli viimane hoop antiiktsivilisatsioonile. Araabia mereröövlid tegelesid piraatlusega Vahemerel. Toimus Vahemere lõhenemine: islamiusuline lõunarannik ja kristlik põhjarannik. Toimus kristliku maailma lõhenemine: Bütsantsi ei peetud enam Rooma keisririigi järglaseks, Lääne-Euroopa ei kuuletunud enam talle. Varakeskaega esimest ajajärku nim. tumedaks ajajärguks (5. – 8. saj. Algus). Sellel perioodil käis antiiktsiv. alla, hääbusid linnad, kultuuri ja antiiktsiv. Mandumine. Langus puudutas vähem Vahemere piirkonda. Hoopideta ei pääsenud ka Bütsants , mis muutus antiiktsiv. jätkajaks. Bütsantsi kultuur muutus Kreeka- keskseks . Kristliku maailma
suurlinn oli Konstantinoopol .
Tumedat ajajärku ei eksisteerinud Araabia Kalifaadis. Varakeskaeg oli Araabia maade kõrgpunkt. Tohutud kultuuri, kunsti, kaubanduse edusammud. Araablased kujunesid kultuuri levitajateks Euroopas. Tõus hakkas toimuma 8. saj. Alguses. Bütsantsi jaoks kujunes eksistentsiaalseks 7. saj., kuid hoolimata võõrvallutajate sissetungist, jäi riik püsima. Suureks ohuks kujunesid araablased ja bulgaarlased. Jätkusid sisevastuolud: 725 – 843 avaldasid mõju pildisõjad. Tulemuseks olid kiriku ja keisri vastuolud. Pildisõjad halvendasid suhteid läänega . Kriis suudeti ületada ikoonide
austamise jätkumsega. Bütsantsi ühiskonna ümberkorraldumine: keisri võim muutus päritavaks, vastasseisud keisri ja aristokraatia vahel, sõjavägi muutus poolprofessionaalseks maakaitsearmeeks, mille liikmed võeti teemadest. Sõjalise aristokraatia tuumiku mood. strateegid. Selle tulemusena suurenes sõjaväe motivatsioon ja võitlusvõime. 9. saj. algas Bütsantsi uus tõus. Taasvallutati Kreeta , suur osa Väike-Aasiast, Bulgaaria, piiride ulatumine Doonauni. Toimus talupoegkonna laostumine, Bütsantsile isel. jäid talupojad vabadeks, nüüd läksid suured maavaldused ülikute kätte. Tulemuseks oli sõjaväe nõrgenemine.
11. saj. II poolel ohustasid Bütsantsi seldžukid. 10. saj. vallutasid ja rüüstasid nad Kesk-Aasiat ja Iraani . Vastu võeti islami usk. 11. saj. I poolel vallutasid seldžukud Mesopotaamia. 1071 purustasid seldžukid Bütsantsi Manzikerti lahingus. Selle tagajärjel vallutasid seldžukid suure osa Väike-Aasiast. Alguse sai Väike- Aasia türgistumine. Seldžukkide rünnakutega sai alguse Bütsantsi pöördumatu langus. Lääne-Euroopas toimus paavsti autoriteedi tõus ja Frangi riigi hiilgus. Paavst, kes algselt oli üks piiskopitest. Paavstil puudus ilmalik võim ning ta allus keisrile.
Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine.
Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale. Martelli poeg Pippin Lühike (741 – 768) tugevad Frangi kuningate ja Rooma paavsti liitu seoses Itaalia keskosa andmisega paavsti ilmaliku võimu alla 754. Pippin kuulutati kuningaks 751. Sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini järglane oli Karl Suur (768 – 814). Karl Suurest sai ideaalse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
VARAKESKAEG-476 – 1054 #1 VARAKESKAEG-476 – 1054 #2 VARAKESKAEG-476 – 1054 #3 VARAKESKAEG-476 – 1054 #4 VARAKESKAEG-476 – 1054 #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vagasesi Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
39
doc
Ajaloo põhiperioodid
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
20
doc
Poliitiline ajalugu Euroopas
14
docx
AJALUGU - KESKAEG- PÕHJALIK KOKKUVÕTE
35
doc
11-klassi ajalooeksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun