jm kunstide sugemetega, hariliult kohalolijaid kaasahaarav etendus; poppkunsti liik Illusioon - ruumiline ettekujutus Kalligraaf - ilukirjutaja, ilutegija, kirjakunstnik Kalligraafia - ilukiri, kunstipärane kiri Keraamik - keraamikakunstnik Keraamika -materjali põletamisel põhinev savitöötehnika; savitooted Kompositsioon - ülesehitus, kokkuseade Krepppaber - õhuke krobeline paber Miniatuur - käsikirja kaunistav väike pilt; maalitud pisipilt Minuskel väiketäht Molbert - maalitava pildi tugiraam, maalimispukk Monotüüpia graafikatehnika: metallplaadile õlivärvidega maalitud pilt trükitakse sealt paberile; selles tehnikas pilt Monumentaalkunst - üldistatud ideega suurejooneline ansamblikunst; arkitektuuriga seotud kunstivormid Mosaiik - värvilistest kivi-, klaasi- vm tükikestest koosnev pilt või ornament Naturalism - 19.saj lõpul tekkinud ülimat kirjeldamistäpsust taotlev positivismil põhinev vool
Antiik-Rooma tase. Taheti saavutada tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Samuti võeti kasutusele uus kirjavorm, milleks oli karolingide minuskel. Euroopa ühiskonna arenemisele aitas kaasa Bütsantsi kultuuri õitseng, Bütsants oli eeskujuks paljudele riikidele, kuna kuni XII sajandini oli Bütsants Euroopa kõige haritum ja kultuursem maa. 425. Aastal asutati esimene kõrgkool ning kirjaoskus oli seal suhteliselt levinud. Bütsantsi üheks suurimaks arhitektuuri saavutuseks oli Hagia Sophia kirik. Kuigi varakeskajal oli palju valdkondi, mis olid Euroopa inimkonnale pigem languseks,
õukonna nn akadeemia, kuhu kutsuti silmapaistvaid teiste maade õpetlasi. Kultuuris oli eesmärk saavutada Antiik-Rooma tase. Rajati õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: karolingide minuskel. Kloostrite tähtsus Kloostrid olid tähtsad majanduslikult (põllumajandus- ja eeltööstusliku tehnika arengule avatud suurmaavaldustega), intellektuaalselt (scriptorium'is kopeerisid ja illumineerisid mungad käsikirju) ja kunstiliselt (miniatuurid, vitraaz, ehitus jne); vahel poliitilised (Cluny) ja loomulikult vaimulikud keskused. 13. saj kerjusmunkade suureks uuenduseks oli kloostrite asutamine linnadesse. Bütsansi riigi teke lääne.rooma alad langesid 6 saj
loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni
piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Karolingide ajastu Karolingide aegses kunstis endise Rooma riigi mõju tugevneb, täheldatakse antiigitraditsioonide elavnemist. Kujutav kunst muutub looduslähedasemaks, loomakujutamine jääb tagaplaanile, enam kujutatakse inimest. Karolingide ajastu http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/karoling/pildileht/pilt8.html Karolingide ajastu Minuskel Karolingide ajastu kirjutuskunst http://static1.album.ee/files/792/65/thumb_19816403_qVco.jpg Arhitektuur Odo Metzist Aacheni lossikabel 795- 805 a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Karolingide basiilika http://static1.album.ee/files/792/65/orig_19816383_Ibmk.jpg
Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti. Kirja puhul valiti suured Vana- Rooma kapitaalkirjast ja väikesed tähed karolingide kirjast. Minuskel/väike, Maiuske/Suur. Tänapäeval nim seda kirja antiikvaks, vihje ANTIIKAJALE. Arhitektuur .. mingit murrangut Itaalias ei toimunud, kuna seal ei olnud ka gooti stiili. Hakatakse kasut silinder võlvi ja ümarkaart. Kõige vanem ja levinum= palazzo vararenessansist. Range, kindluse taoline elamu ülikutele, pidi kaitset pakkuma ülestõusude puhul. 3- kordne, I korrus ehitatud tahumata esiküljega kividest, sellist ehitusviisi nimetatakse rustikaks.
kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI: Rendihärrus maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik, pisi maksma makse, võis maa
Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta Rooma keisriks(krahvid-provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad). Soosis kloostreid, Kultuurielu elavnes, kultuurikline ühtekuulustamine, ühtne teoloogia, liturgia võidukäik(kristlik ladina kultuur).Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel. Daatumid ja sündmused:732- Poiters-Karl Martell purustas araablaste väed; 756- Kirikuriik-Pippin võitis langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma. VII saj said paavstidest Rooma ja selle lähiümbruse
· Kompositsioon kunstiteose ülesehitus · Kreeka rist lühikeste võrdsete harudega rist · Kultus jumalate, esivanemate vm austamine ja sellega seotud kombed · Labürint keerdkäikudega ruum · Ladina rist rist, mille püstharu on pikem kui põikharu · Magistraal pealiin(peatänav, peakraav jne.) · Majuskel suurtäht · Mastaba vanaegiptuse lameda katusega haudehitis · Menhir proksiaegne usulistel eesmärkidel püstitatud kivisammas · Minuskel väiketäht · Monument mälestussammas, ausammas · Mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest vm materjalist kokkusobitatud pilt või ornament · Munk erkuna või kloostris elav usule pühendunud mees · Müüt mustend jumalatest või kangelastest · Müstiline salapärane · Natüürmort elutute esemete kujutis kunstis(vaasid, muusikariistad,jahisaak) · Niss süvend seinas · Nümf noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides
hävinenud. Säilinud on Karli lossikabel Aachenis. See koosneb kaheksatahulisest keskosast, mida ümbritseb veidi madalam ümbriskäik. Kabeli sees võib näha ümarkaarseid arkaade. Säilinud varemete põhjal võib järeldada, et Karolingide ajastu pühakojad sarnanesid varakristlike basiilikatega. Ja kui võib vaid kurvastada vähesäilinud ehitusliku matrjali üle, võib siiski rõõmu tunda, et kirjastiil nimega karolingide minuskel meie ajani teada on. Selle kirjaviisi tingis vajadus üldkehtiva ja ühtlase kirjastiili järgi. See stiil levis kiirelt frankide riigis ja ka väljaspool. Uue minuskli lõplikuks viimistlemiseks kutsus Karl I 789.a kokku parimad sise- ja välismaised teadlased õppejõududeks oma Toursis asuvasse St Martini kloostri kirjakooli ja Aacheni kuninglikku õuekooli. Tolle aja ilusaimad tooted ongi pärit St Martini kirjutustubadest väga mitmesugustes variantides esinevate minusklite näol
Karolingide renessanss tühistab esimest korda Lääne-Euroopa iseseisvat kultuurilist teadvustamist. Kuid selle aluseks jäi endiselt hilisantiigi kristlik ladina kultuur. Näiteid Karolingide renessansist: - Leidis aset kirjakeele ühtlustamine kogu Karolingide impeeriumi raames. Kirjaoskus saavutas tollases Gallias ja Germaanias suure leviku, ladina keel kui tollal läänes ainuvalitsev kirjakeel ühtlustus kiiresti, valitsevaks sai uus kirjakuju Karolingide minuskel. - Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama too- ja kloostrikoole. - Antiikkultuuri väärtustamine. Karl koondas enda ümber õpetlasi kogu Euroopast. Eriti tugevalt mõjutasid teda Itaalia ja Rooma, aga Karli õukonda kutsuti õpetlasi ka Hispaaniast, Inglismaalt ja Iirimaalt. - Arhitektuuri areng. Frangi riigi lagunemine Karl Suure loodud impeerium ei püsinud kaua
a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse *teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks KARL SUUR 768-814 Riigi laiendamine *kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel *koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria *antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Karolingide dünastia *kirjaoskus hakkab rohkem levima(ladina k.)
Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter usukannataja Martüürium usukannatus Krutsifiks ristilöödukuju INRI Jesus Nazarenus, Rex Judaeorum nimetähed (Jeesus naatsaretist, juutide kuningas) Skepter valitsuskepp Kristogramm Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP. Esimene on tuletatud nimedest Jesous Christos, teine Jeesuse tiitli Christos kahe esitähe järgi. Saalomoni pitsat juutide sümbol
loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni
7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mis tähendas seda, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Tõi kaasa selle, et majordoomuste vahel kujunes rivaliteet ning 687. aasta kuulutas Asutraasia majordoomus Pippin Heristalist end ainsaks majordoomuseks ning ühendas taas uuesti Frangi riigi. 10. Iseloomusta Karl Suure impeeriumit. KARL SUUR 768-814.Riigi laiendamine,kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel, koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) 11. Millised arenguliinid joonistuvad välja Verduni lepingust? Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10.
Gootikas toimub tahvelmaali sünd, esimesed nendest valmistatakse tiib altaritele. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1
· (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad · // Karl Suure impeerium 1,2 mln km2, 15-18 mln elanikku · 800 lasi paavstil end kroonida keisriks · valitsemine: o ühtne administratsioon; seadusandlus, raha, maksusüsteem o samas puudus sisemine ühtsus ja kindel keskus o provintsides valitsesid krahvid ja markkrahvid · kultuur - karolingide renessanss o kirjakeele ühtlustamine (karolingide minuskel) o koolide rajamine o antiikkultuuri väärtustamine Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused:
BMW 224LFL 5531 PEETER RIISIK Elisa Mazda 416LDU 14533 RIINA JÕGILA Tele2 Mazda 912RPM 6175 MATI RINGAS Tele2 Honda 202NXG 7833 MAIE KOBIN Elisa Ford 330MYG 17673 TARMO TÜRKSON Tele2 Volkswagen 796XUE 7531 TAIMI LAUR Tele2 Volkswagen 435AOA 8806 REIN ÕNG EMT Toyota 5RGI 15967 TEEDU MINUSKEL Tele2 Toyota 70MRF 3631 ANNE BINSOL EMT Mercedes-Benz 27ULA 1073 TIIT TOOMISTE EMT Honda 146LUJ 9970 HELI SÕBER EMT Honda 948OIE 3184 EINO ORG Elisa Ford 308LVS 164 MALLE SOIDE Tele2 Audi 165XVJ 12062 VASMA AREENU Elisa Audi 814KHB 2805 MARIA WILTORD Tele2 Toyota 273LXU 10365 INDREK HIIBUS Elisa
kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastotma kohalikke münte. Kultuur eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele uus kirjavorm-> Karolingide minuskel (üksiktähed esitati reeglipärasel stiiliputal naabertähtedest sidumata kujul) Straßburger Eide 842: 840 aastal suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga ning poegade vahelised tülid suurenesid. Liidu moodustasid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Nad sõlmisid 842 Straßburger Eide vande, millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. Vanne on eriline, sest see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana- prantsuse
Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad. Olnud kasutusel Põhja-Euroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 11-13 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.a-ni. Minuskel väiketäht, väike kirja- või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja- või trükitäht. Manusskript - käsikiri Stenograafia e kiirkiri - lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid
pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1
kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Kultuuris oli eesmärk saavutada antiik-rooma tase. Rajati ilmalikke õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: Karolingide minuskel. Antiikroomateaduskunstkirjandus-õppeasutused,kloostritegevus-rahareform-põ llutööriistad-minuskel Karl Suure pärijad. Karl Suure poeg Ludvig I Vaga (814-840) suutis vaevaliselt riiki koos hoida, jagas juba oma elu ajal riigi oma poegade vahel. Ümberjagamistega rahuolematud pojad Lothar, Ludvig Sakslane, Karl Paljaspea ja Pippin pidasid tema vastu ja ka omavahel mitmeid sõdu ja jagasid riigi 843 oma vahel lõplikult ära. LudvigIVaga:Lothar,Sakslane,Paljaspea
(Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir Stenograafia e kiirkiri lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid
(Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir Stenograafia e kiirkiri lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid
Lääne-Euroopa iseseisvat kultuurilist teadvustamist. Kuid selle aluseks jäi endiselt hilisantiigi kristlik ladina kultuur. Näiteid Karolingide renessansist: Leidis aset kirjakeele ühtlustamine kogu Karolingide impeeriumi raames. Kirjaoskus saavutas tollases Gallias ja Germaanias suure leviku, ladina keel kui tollal läänes ainuvalitsev kirjakeel ühtlustus kiiresti, valitsevaks sai uus kirjakuju – Karolingide minuskel. Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama toom- ja kloostrikoole. Antiikkultuuri väärtustamine. Karl koondas enda ümber õpetlasi kogu Euroopast. Eriti tugevalt mõjutasid teda Itaalia ja Rooma, aga Karli õukonda kutsuti õpetlasi ka Hispaaniast, Inglismaalt ja Iirimaalt. Arhitektuuri areng. Frangi riigi lagunemine
Karolingide renessanss tühistab esimest korda Lääne-Euroopa iseseisvat kultuurilist teadvustamist. Kuid selle aluseks jäi endiselt hilisantiigi kristlik ladina kultuur. Näiteid Karolingide renessansist: Leidis aset kirjakeele ühtlustamine kogu Karolingide impeeriumi raames. Kirjaoskus saavutas tollases Gallias ja Germaanias suure leviku, ladina keel kui tollal läänes ainuvalitsev kirjakeel ühtlustus kiiresti, valitsevaks sai uus kirjakuju Karolingide minuskel. Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama toom- ja kloostrikoole. Antiikkultuuri väärtustamine. Karl koondas enda ümber õpetlasi kogu Euroopast. Eriti tugevalt mõjutasid teda Itaalia ja Rooma, aga Karli õukonda kutsuti õpetlasi ka Hispaaniast, Inglismaalt ja Iirimaalt. Arhitektuuri areng. Frangi riigi lagunemine Karl Suure loodud impeerium ei püsinud kaua
kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3
409873002 RANNO TÕNNUS Elisa 500 0.4104310637 VALTER BELJAJEV Elisa 2800 0.4114369854 VILJAR VESKI Tele2 1400 0.4132890304 RUTT REINASTE Elisa 2000 0.4176858623 PRISCILLA REMMEL Tele2 1000 0.4180308289 MERILIN LUTSAR EMT 2000 0.418255266 RAIKO VÄHK Elisa 400 0.4207098964 ALAR VALT EMT 1700 0.4274659588 HENNO MÄESALU Tele2 1200 0.4299529273 TEEDU MINUSKEL Tele2 900 0.4325990456 SOFIA TAHK EMT 2900 0.4349364505 MAIRE KRISOLA Tele2 2100 0.4395148563 LEILI JÕEMETS EMT 2300 0.446111907 ANDRES KOPP EMT 2900 0.4478785713 ELLE-MAI SUUR Elisa 2100 0.4484062911 LEMBIT PULK Tele2 2800 0.4489468097 DMITRI TSEREPANOV Elisa 1700 0.4494835552 MARKO NÃU EMT 2700 0.4499114149
hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3
annaabi.ee 
