AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
6,00 0,038 29+00 30+00 252 0,186 29+00 Kokku 1,16 Kokku 5,57 7,00 CAT 120H planeeritav killustik CAT CP-433E eeltihendamine Lõigu Killustikku Greider Lõigu Killustikku Rull lõpp PK planeerida m2 mas/vah alg PK lõpp PK tihendada m3 mas/vah 1+00 1242 0,016 0+00 1+00 202 0,047 2+00 1242 0,016 1+00 2+00 202 0,047 3+00 1242 0,016 2+00 3+00 202 0,047 4+00 1242 0,016 3+00 4+00 202 0,047 5+00 1242 0,016 4+00 5+00 202 0,047 6+00 1242 0,016 5+00 6+00 202 0,047
tunneme neid karjalastena Venemaa oli poliitiliselt killustunud vaenutsevateks vürstiriikideks, mistõttu saadi lüüa mongolitelt ja jäädi nende maksualusteks Novgorodimaa aga oli piisavalt tugev, et peatada nii rootslaste kui sakslaste sissetungikatsed 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe 1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristirüütlite vastu e) Balti ristisõda oli osa Ida ja Lääne, katoliikliku Euroopa ja Venemaa Bütsantsi konfliktist. Miks aga ikkagi ei toimunud suurt Lääne ristisõda Venemaa vastu? See jäi ära kahel põhjusel... Kõigepealt lükkasid selle algust edasi sisevõitlused Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrivõimutoetajate vahel
ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis Aleksander Nevski peavägi üle jäätunud Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole. 5. aprillil 1242 põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal Lämmijärve idakaldal kokku. Liivi ordu suhted Leeduga olid rasked, sest nende käest saadi korduvalt lüüa. Leedulased
1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
1918 I M AAILMASÕJA LÕPP 2 28.NOV. 1918 VABADUSSÕDA ALGUS 3 1941 1944 II S AKSA OKUPATSIOON 5 JÄRJEKORD, ALUSTA VARASEMAST 1.VABADUSSÕDA ALGUS 1918 2 2.LAULEV REVOLUTSIOON 1988 5 3.LÕPPES II MAAILMASÕDA 1945 4 4.ALGAS PÕHJASÕDA 1700 1 5.EESTI ISESEISVUMISE TAASTAMINE 1991 6 6. TARTU RAHULEPING 1920 3 REASTA ÜMERA LAHING - 1210 JÄÄLAHING - 1242 MÕÕGAVENDADE ORDU MOODUSTAMINE - 1202 TÜ TAASAVAMINE - 1802 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - 1343 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL 1819 EESTI SAAB NATO LIIKMEKS 29.MÄRTS 2004 EESTI SAAB EL LIIKMEKS 1.MAI 2004 EESTI VÕTTIS KASUTUSELE OMA RAHA (KROONID) 20.JUUNI 1992 EESTI SAAB ÜRO LIIKMEKS 17.SEPT 1991 EESTI TAASISESEISVUS 20.A UGUST 1991 VENE VÄGEDE LAHKUMINE EESTIST 31.AUGUST 1994 MOSKVAS ALLKIRJASTATI EESTI JA VENE PIIRILEPING 18.MAI 2005 LEIA ÕIGED PAARID A
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev.
𝑅𝑖 = 𝑎𝑖 Summa valem: 𝑛 ∑ 𝑥 = 𝑥1 + 𝑥2 … + 𝑥𝑛 . =1 𝑛 − ä𝑒𝑣 𝑑𝑒 𝑟𝑣 2) Börsikuu keskmine aktsiaga sooritatud börsitehingute arv päevas ̅ . 𝑛 ∑ 𝑖 𝑖=1 ̅= ̅≈4 𝑛 3) Börsikuu keskmine müüdud aktsiate arv päevas ̅. 𝑛 ∑ 𝑖 𝑖=1 ̅= ̅ ≈ 1242 𝑛 4) Börsikuu keskmine käive päevas ̅ . 𝑛 ∑ 𝑖 𝑖=1 ̅= ̅ ≈ 8863.00€ 𝑛 5) Börsikuu keskmine aktsia hind ̅ kui aktsia keskmiste hindade aritmeetiline keskmine. 𝑛 ∑ 𝑖 𝑖=1 ̅= ̅ = 7.15€ 𝑛 6) Vaadeldava börsikuu iga päeva käivete struktuurisuhtarvud ψ.
Alexander Nevsky Cathedral The Russian Orthodox St. Alexander Nevsky Cathedral is designed by Mikhail Preobrazhensky ( a professor at St. Petersburg Academy of Arts) And built on the order of Alexander III between 1894 and 1900,during the period when the country was part of the Russian Empire The Alexander Nevsky Cathedral is Tallinn's largest and oldest orthodox cathedral It is dedicated to Saint Alexander Nevsky who in 1242 won the Battel of the Ice on Lake Peipus The church's towers' hold Tallinn's most powerful church bell ensemble,consisting of 11 bells (one of them weighing 15 tonnes) Orthodoxy in Estonia is practiced by 12.8 % of the population,making it the second most identifield religion after Lutheran Christianity with 13.6 % Orthodoxy is mostly practiced within Estonia's Russian ethnic minority The first mention of an Orthodox congregation in Estonia dates from 1030 Cathedral :
Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17
· Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale. · Mongolid hakkasid venemaad rüüstama, läänekristlaskond hoidis pigem ennast eemale, sest mongolid olid tugevad vastased. Nad ikestasid Venemaad. Mongolid tulid Hiinast ja Aasiast. Venemaa maksis neile andamit. Vana-liivimaa oli konföderatsioon · Ordu alad · Riia peapiiskop (Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond) · Taani kuninga Eestimaa hertsogkond
Ta teos ,,Põhjalik raamat arvutamisest kokkupanemise ja tasakaalustamise abil" pani aluse tänapäeva algebrale. 10. Sajandil Euroopasse levinud araabia numbrid, arv ,,0" ning 1145. aastal al-Horezmi teose tõlkimine ladina keelde andis Euroopa matemaatikale uue ilme. Arvuõpetus on ka seotud araablase al-Kindi koodimurdmise tehnika leiutamisega, mis omakorda pani aluse salakirjateaduse krüptoloogiale. Arstiteadus paranes tänu õpetlase Ibn-Nafisile, kes 1242. aastal kirjutas raamatu, milles räägitakse esimest korda vereringest, südame kambrikeste tööst ja hingamisest. Farmaatsiakunsti tunti Araabia lähistel juba 9. sajandist. Kirjutati mitmeid kasulikke teoseid(Ibn al-Wafidi kirjutised, kirurgiaentsüklopeediad), mis leidsid tee ka Euroopasse ja millest lähtuvad ka tänapäeva arstid. Araablaste eeskujul võeti kasutusele hambahari ja lähtudes islami põhimõttest, hoolitseti haigete eest.
Stensby lepinguks, mille järgi vallutatud ala jaotati järgmiselt: 1.) Põhja-Eesti Taanile, maahärraks sai Taani kuningas. 2.) Ordu ala, mille maahärraks oli Ordu meister. 3.) Lääne Eesti ja saared hakkasid kuuluma Saare-Lääne piiskopile. 4.) Kagu-Eesti läks Tartu piiskopile ja sai nime Tartu piiskopkond, maahärra oli piiskop. Peale Stensby lepingut otsustas Liivi- Ordu teha katset rünnata Vene-Vürstiriike, keda idast oli vallutama asunud Mongoli-Kaani riik. 1242. Aastal ründasid Saka rüütlid Novgorodit. Pealahing toimus aprilli kuus peipsi järve jääl ja sai seega nime jäälahing. Lahing lõppes Saksa ristirüütlite lüüasaamisega, pärast seda saksa feodaalid loobusid mõttest vallutada venemaa. Peale Eestimaa vallutamist hakati looma feodaalkorda. Vähehaaval hakati talupoegadel maid ära võtma ja moodustama mõisaid. Esimesed mõisad loodi Taanlaste alal. Eestlastele pandi peale kohustused vallutajate vastu
Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlased said rängalt lüüa. 4. Haridus 18.sajandil- Valitses puudus koolide ja hariduse järele
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma, et ta tunduks veel märg; ❏ kortsub tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast karvastatakse); ❏ läheb kergesti hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib kloor-valgendada; ❏ triigitakse 220ºC juures, võib aurutada; - võib trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. ...
piiskopid. OSALEJAD Eestlased Latgalid Liivlased Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda) 1 Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule. Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi ordu = lõppes süstemaatiline vallutus Eestlaste alla jäämise põhjused 1. Sõjajõu puudus- mehi oli vähe ja sõjavarustus oli niru. 2. Kõik tahtsid Eesti alasid endale- Riia kirik, Taani, Rootsi. 3. Venelased oli nii liitlased kui ka vaenlased. (Liitlased- Tartu kaitsmine, Otepää vabastamine) 4. Sakslased alistasid eestlased koos eelnevalt alistatud rahvastega. 5
Mis oli maapäev? Vana-Liivimaa maaisandate nõukogud, Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim. 22. Suhted vana-Liivimaa riikide ning naaberriikide vahel: Sõjad venelaste ja leedukatega, konfliktide põhjused. Ristisõdijad tungisid edasi ja alustasid sõdu Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikidega. 23. Aleksander Nevski kes ta oli, mida ta tegi. Saksa ordu tagasilöömine Aleksander Nevski poolt. Peipsi jäälahing 1242. Novgorodi vürst, kes katkestas ristisõdijate tungi itta ja lööb aastatel 1240 ja 1242 tagasi Saksa ristisõdijate väed. Sakslaste suurim lüüasaamine. 24. Vana-Liivimaa naaberriikide tugevnemine keskaja lõpul. Leedu ühinemine Poolaga ning muutumine katoliiklikuks. Vana- vene riikide ühendamine Moskva suurvürstiriigi poolt. Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit.
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
Viljandi Arvutikool Ajaloo kontrolltööd abikooli 7. klassile Koostanud: Elina Savinen Viljandi Vene Gümnaasium Juhendaja: Toomas Rähn Viljandi 2002 Kontrolltöö nr. 1 Keskaeg Lääne - Euroopas 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 8 feood - 9 mõis - 10 mõisnik - 11 pärisori - 12 naturaalmajandus - 13 tsunft - 14 meister - 15 sell 2. Vali järgnevatest sõnadest õige ja kirjuta see tulbas antud sõna järele: käsitööliste ühing; ratsasõdalane; mõisnik; katoliku kiriku pea; linnavalitsus; rüütli abiline; kloostris elav mees; rüütlite ühing feodaal- raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorr...
leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna
Vana- Liivimaa ja selle valitsejad Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule
Kadrioru Saksa Gümnaasium Teekond hommikumaale Arvustus Gabriela Kaskmaa TALLINN 2017 Käisin teisel nädalal, peale töö teada saamist Kadrioru kunstimuuseumis näitust "Teekond hommikumaale" vaatamas. Näitus oli minu jaoks teistmoodi, kuna ise huvitun rohkem kaasaegsest kunstist. Valisin selle muuseumi põhjusega, sest näitus kajastab ka ajaloo tunnis praegu õppivat teemat ning mind huvitab ajalugu. Näituse pealkiri "Teekond hommikumaale" pani mind näitust veel rohkem ootama, sest ma ei teadnud täpselt mida pealkiri endas peitis. Näitus oli kuigi mitte põnev, sest oleks võinud rohkem silmapaistvamaid teoseid olla. Kui muuseumis käia peab rohekm aega varuma. Tagantjärgi mõeldes oleksin ma võinud aega rohkem varuda ja olla muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida. Käies muuseumis ringi oli "seda" õiget maali raske leida. Külastatul näitusel oli palju ...
9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. 14. Jäälahing-5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel. 15. Vana-Liivimaa maapäev-seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. 16. Linnaõigus-reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas 17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus.
okasmetsadele. Raivo Aunap, 2000. EGCD. Mille poolest erineb segamets vahemerelisest igihaljast metsast või tundrast? Eesti suurus ja asend · Pindala 45339* km² · Ulatus saared 9,2% läänest itta 350 km järved 4,8% põhjast lõunasse 240 km · Rannajoon 3794 km Narva-Jõesuust Sõrve Narva-Jõesuust sääreni 391 km Iklani 1242 km · Äärmuspunktid · Maismaapiir 682 km N: Purekkari n., Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla 769 km E: Narva W:Ramsi n, Nootamaa s. · 2222* saart üle 1 ha ~400 saart asustatud ~20 saart * 2015. a. seisuga Purekkari neem Eesti mandriosa põhjapoolseim tipp 59° 40´ N Vaike Rootsmaa foto
- preestri ülalpidamine - teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) - vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) - sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. - osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid k...
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda...
Vürsti sõbrad. Bojaar praegu pole mul küll õrna aimugi kes see olla võiks. Veetse linna juhtiv rahvakoosolek. Veetse valis vürsti. Koosnes kaupmeestest. Tsingis-khaan Tubli mongol, kes sai jugiks ja vallutas palju venemaad. Batu-khaan Pärast tsingivenda, tema lapselaps. Pidi vallutama palju. Sitagi ta vallutas. Aleksander Nevski 13.saj Novgorodi valitseja. 1240 võitis rootslasi Neeva lahingus; 1242 võidab Peipsi peal sakslasi; 1252 saab khaanilt Vladimiri-Suzdali maa jarlõki. Kolmanda Rooma Teooria Venemaa on kolmas Rooma. Kestab tuhat aastat. Baskakk khaani inimesed kes kogusid makse (vist). Jarlõkk mingi luba.
Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; - keskaegne linnakultuur Lääne-Euroopast (valdavalt Põhja-Saksamaalt; 9 keskaegset linna, neist neli hansalinna); - ladina tähestik ja hariduskorraldus; Allikad: Henriku Liivimaa kroonika, Taani hindamise raamat. Jäälahing 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes sajandeid pälvis endale lisanime Nevski) juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Lahingule on Nõukogude ajal antud suur ajalooline tähtsus: see olevat peatanud sakslaste edasitungi itta, kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop,...
mis pidi maandama osapoolte pingeid. See aga likvideeriti taanlaste poolt ja teisalt ordulaste poolt. Kui väed kokku said, tekkis võitlus ja ordulased lõid taanlased tagasi. Tüli suudeti lahendada alles 1238. aasta Stensby lepinguga, mis sätestas Taani kuningale Tallinna tagasi saamise koos Viru-Harjuga, Järvamaa jäi ordule. S uhetes idanaabritega jätkus püüe laiendada rooma-katoliku usku Venemaale. Venelased pidid kannatama linnuste vallutamist sakslaste poolt. 1242. aasta kevadel toimus Peipsi jääl Jäälahing, milles ordu väed ümber piirati ning vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Ordulased olid tulnud hobuste ja raske raudrüüga ning suur osa neist kukkus läbi jää ja uppus. Tänu sellele venelased võitsid. J üriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. aastal. Eesti rahvas tahtis astuda uude põllumajandusaastasse vabana. Sel, 1343. aasta 23. aprilli ööl süüdati mitmes kohas
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Üm...
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
importance of Haapsalu as a summer town hosting the crowned heads of Russia. · The Ridala Church, erected in the 13th century, is one of the bestpreserved Middle Ages churches, built in the characteristic Western Estonian onenave style, in the whole of Estonia. There are fragments of the ceiling paintings (probably from the 14th century), a Baroquepulpit (1656, E. Thiele) and an altar preserved in the Church. · The Germans built the Lihula Stronghold in 1242. In 12341251 Lihula was the center of the Diocese of SaareLääne. The Stronghold together with the settlement formed next to it was destroyed in the Livonian War (15581583). On the ruins if the stronghold there is a singing ground today and from here a beautiful view opens onto the surrounding area. · Kuressaare Bishop Stronghold is probably the bestpreserved medieval stronghold in all the Baltic States, being erected in the second half of the 13th
4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa 6. Kuidas läks ristisõdijatel peale Eesti alistamist? Saksa rüütlite plaan tungida Liivimaalt veel lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaa) ebaõnnestus: · 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu Saule lahingus · 1242.a. Jäälahingus hävitab sakslased Nevski juhitud Novgorodi vürstivägi ja Ordu loobub Ida- suunalisest ekspansioonist 7. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti Saksa Ordu oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8
ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik Veetše – Novgorodi linna juhtinud rahvakoosolek Mongolid – Kesk-Aasiast pärit rahvas, kes Tšingis-Kahaani juhtimisel vallutasid Hiina ja Kesk-Aasia ning Batu-Khaani juhtimisel Vene alad peale Novgorodi; valdusi nimetati Suur hordi riigiks; nende võim Vene aladel lõppes Kulikovo lahinguga Aleksander Nevski – Novgorodi vürst, kes 1240 a peatas Neeva jõel Rootsi ristirüütlite pealetungi, ja 1242 a võitis Peipsi Jäälahingu Saksa orduga; kuulutati pärast surma pühakuks Dmitri Donskoi – Moskva suurvürst, kes 1380 a Doni jõe ääres Kulikovo lahingus mongoleid võitis Ivan III – käis sõjakäigul Novgorodi vastu, ühendas Vene riigi, lõpetas mongolite võimu Venemaal, (Moskva – III Rooma teooria) Jarlõkk – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust
a kutsuti kokku Danzigi kongress. Liivimaal tugevaim relvastatud jõud Saksa ordu. Maapäeval, kuhu kogunesid vaimulikud, ordumeister ja piiskop, arutati maad puudutavaid küsimusi, välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid. 2) Välissuhted: Keskaja alguse välispoliitika kujutas ristisõdade jätku, nii LO kui ka katoliku kirik soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242. a Jäälahing, seejärel jätkus rahuperiood. Leedu jäi vallutamatuks ägeda vastupanu tõttu, nt 1260. a Durbe lahing, kus võideti sakslased. 1263. a tuli Leedu vägi Läänemaale, kus nad maha põletasid Vana-Pärnu. 1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15. saj kujunes pikk võitlusperiood Moskva suurvürstiriigiga.
nr. (kg/m³ (kg/m³) ) 14263 1 1278 ,2 1485, 13959 2 10000 1247 1250 4 ,2 13905 1242 3 ,2 Tabel 5-2 Killustiku terade tiheduse määramine Katse ρ(kg/m³ mõhus (g) mvees (g) nr. ) 1 479,8 299 2650 2 523,4 327 2662 3 549,6 342 2649 Keskmine tera tihedus on 2650 kg/m³ 4 Tabel 5-3 Terastikuline koostis malg ( Sõel Osajä Kogujä Peenusmoo mi
Euroopa mõjukaim jõud katoliku kirik. 7. Vana-Liivimaa piiride kujunemine a. Liivimaa ristisõdadega vallutatud regioon Läänemere lõunakaldal. b. Lõunapiir: · 13. sajandi lõpuks alistati kurelased ja semgalid. · Ristisõda jätkus veel leedukatega, kes võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 14. sajandi lõpul. c. Idapiir: · 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe. · 1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristitüütlite vastu. Mõisted (Eesti) muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Ajalooline aeg periood keskaja algusest kuni tänapäevani, seda aega uuritakse põhjalikult kirjalike allikate toel. Kinnismuistised (maas kinni) hooned Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud.
Andres, Hans, Jaan, Laur, mart, Mihkel, Katrin, Maarja jne. Keskaeg 1. Lääne-eesti ja Läti Liivimaa, L-Eesti Venemaa valduses, P-Eesti Eestimaa, jaotatud orduteks 2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile 3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused: · 1262 linnaõigused Tartule · Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu · Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu · XIII sajandil said linnadeks Paide, Viljandi, · XIV saj. l poolel linnaõigused Narva ja Rakvere 7. Ehitakse esimesed kivilinnused, tornlinnused 8. suur osa kiriku- e. sakraalarhitektuuril: 1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik
et labori juhtkonnal õnnestus alandada tellimiskulu ühe partii kohta punkt NB! Pidage silmas, et sisendandmete muutus toob endaga kaasa ka optimaalse tellimiskoguse m optimumpunktis varude säilituskulud võrduvad varude tellim A) Preparaat 864 kg aastas Säilitamiskulu 12.20% 1242 €/kg Tellimiskulu 202 partii Optimaalne Tellimismaht 1691.483 Tellimiste arv aastas (n) 0.510794 -> ehk üks kord kahe aasta jooksul 2 p erioodi nõudlus kulu ühe tellimus p erioodi hoidmiskul u ühiku koht B) Vähendada 10% 203.728
<
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
