kanali. 5) Miks Serbia Balkani sõdade tulemusena tugevnes, aga Türgi ja Bulgaaria nõrgenesid? 1912. aasta sõjas vallutasid Serbia, Makedoonia ja Bulgaaria Türgi. Selle tulemusel omandas Bulgaaria väga suured alad ning järgmisel aastal ründasid endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ja võtsid kõik vastomandatud maad talt ära. See võõrandas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidega. 6) Miks hakati Balkanit nimetama Euroopa püssirohutünniks? Balkani sõdades tugevnes teistest tunduvalt Serbia, mis aga teravdas ta suhteid Austria-Ungari keisririigiga. Et Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa, hakati Balkanit nimetama „Euroopa püssirohukeldriks”. Euroopa kohale oli tekkinud sõjaoht.
----------------------------------- 1.Millised riikide liidud kujunesid? 1.Antaat- Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austrai-Ungari 2.Miks nim. I maailmasja eel Balkanit pssirohukeldriks? 2.Sest A-U ja Serbia pingestasid suhteid. Serbia taga oli Vm A-U taga oli Sm. Palkanil ristusid mitme suure maa huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel. Sm ja Austria vastu.Peaeesm2rk- purustada Sm ja aidata Pr. C)Suurbritannia-Aitas Vm ja Pr. D)Austria-Ungari-ei tea 5.Selgita miste positsiooni sda? 5.Positsioonisda-kaevikusda,rindel toimuv sjategevus mis on jnud paigale pikaks ajaks. Manversda- 6.Milliseid muudatusi I maailmasda majandusse? 6.Majandus oli pea peale pyyratud, naisi,lapsi,s6javange kasutati tyystuses. 7.Snasta Esimese maailma sja tul...
Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põhjused. Kõik olid Serbia vastu ja üritasid neid välja süüa. Kõik lähedal asuvad riigid olid Austria poolel ja aitasid Serbiat merest Ära lõigata. Austria kartis Serbia tugevnemist kuna siis võiksid tekkida rahutused slaavlastest elanikkona seas keda Austrias oli 23 mlj Kolmikliit Sksmaa, Austria-Ungari +Suur % oli mobiliseerituid, Raudteesid palju, teravilja palju -Väike rahvaarv, ainult üks tugev riik (Sksmaa)
riigid:barbarite kuningriigid;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime(germaanid), see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne- Euroopas 3. 1) Bütsantsil oli soodne geograafiline asend,tänu millele oli lihtsam end kaitsta 2) Rikkalikud materjaalsed võimalused(hea maksusüsteem ja kaubandus) 3)Hiiglaslik regulaararmee.Kaitsesõja asemel oli pealetungi sõda. 4)Sõjaline ülekaal merel 4. Bütsants hõlmas nii Balkanit, Väike-Aasiat,Palestiinat,Süüriat kui ka Põhja- Aafrikat. Rahvastik: kreeklased,bulgaarlased,armeenlased Riigikorraldus: kogu võimutäius kuulus riigis keisrile e. Basileusele( ka kirik allus temale) 5. 1054a. Puhkes patriarhi ja paavsti vahel tüli,mida nim. suureks kirikulõheks. Tagajärg: ristiusk jagunes ristiusk roomakatolikuks kirikuks(läänes) ja kreekakatolikuks e. Õigeusu kirikuks(idas) 6
12. Millised riikide liidud kujunesid välja I maailmasõja alguseks? Kes nendesse kuulusid? Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia Antant- Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa 13. Milles seisnes Balkani küsimus? Kes olid konflikti osapooled, mis olid nende eesmärgid? Austria- Ungari tahtis ülemvõimu Balkanil, nende suurimaks vastaseks oli Serbia, kus pärast riigipööret tulid võimule venemeelsed, seega toetas Venemaa Serbiat. Venemaa tahtis ise kontrollida Balkanit. Venemaa püüdis luua ka Balkanil liitu, mis Austria- Ungari vastu pöörata 14. Mis oli sinu arvates 20. saj. olulisem saavutus teadusevallas? Põhjenda Geneetika rajamine- on aidanud kaasa paljude haiguste rajamiseks 15. Mis oli sinu arvates 20. saj. algusele kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas. Põhjenda ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise
Vastasus. Vene: Türgi vastasus-pääseda vahemerele, Balkan. Ingl: Püsimine maailma ülemvõimuna, ei meeldinud, et tasakaal Euroopas hakkas halvenema. 6.Kas sõjalis-poliitiliste liitude teke oli võimalus sõda ära hoida või viis see pigem Euroopa sõjale lähemale? Põhjenda oma arvamust. -Viis sõjale lähemale, sest tekkis surve kahe liidu vahel, kes tahtsid mõlemad üksteisest tugevamad olla. Suured riigid võtsid väikeseid riiki protektoraadi alla. 7.Miks nimetati Balkanit püssirohutünniks? -Balkanil oli mitu riiki millel olid sagedased omavahelised tülid. Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine. 8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas? -Rahvusluse võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga 18.saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia.
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde, sündinud 4. märts 1865, võib pidada eesti kriitilise realismi algatajaks ning ka silmapaistvamaks esindajaks. Ta kirjutas oma esimese teose olles ise vaevalt 17-aastane ning temast sai peagi kõige populaarsem eesti kirjanik. Koolist sai Vilde kaasa hea saksa keele ning klassikalise kirjanduse tundmise. Eesti keeles kirjutamist pidi ta aga omal käel õppima. Koolis valitsenud saksameelsus oli tekitanud temas trotsi ning süvendanud rahvameelset hoiakut. Koolipäevil sai Vildele omaks ka kiindumus teatriskäimisesse. Ta käis tihti sõbralt kaubeldud piletitega Tallinna saksa Linnateatris. Sellest oli vast inspireeritud ka tema katse näitlejaks saada, mis kahjuks ebaõnnestus. Vilde esimeseks teoseks oli ,,Kurjal teel", mille ta kirjutas 1882. aasta suvel. Juba järgmisel aastal valmis teos ,,Musta mantliga mees", mis avaldas Tallinnas ilmuva ,,Vi...
1912 tunnistati Albaania iseseisvust. Teises Balkani sõjas 1913 astusid Serbia, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria vastu (nendega liitus revansitaotluses ka Türgi). Bulgaaria sai lüüa, kaotas isegi ammuseid alasid, sõja tulemusel tugevnes SERBIA, keda toetas Venemaa. Serbia tugevnemine teravdas suhteid Austria-Ungariga., keda toetas Saksamaa. Serbia eesmärgiks oli suure slaavi riigi loomine Balkanil, kusjuures see pidi haarama ka slaavlasi, kes elasid Austria-Ungari impeeriumi koosseisus. Balkanit hakati nimetama Euroopa püssitohutünniks. Enne I MS väiksemad sõjad: Inglise Buuri sõda (1899-1902), Vene Jaapani sõda 1904-1905, 1911-1912 Itaalia-Türgi sõda (Türgi kaotas Itaaliale Liibüa), 1912-1913- I Balkani sõda, 1913 II Balkani sõda. Suurriikide taotlused: Saksam. eesmärk oli kaotada Suurbrit. Ülemvõim merel võtta endale Pr., Belgia ja Hollandi asumaad + alistada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis Serbiat ja Tsernogooriat Türgi Taga-Kaukaasiat
Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased. 4) ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. 5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis lõppes ametlikult Pariisi rahulepinguga (1229) Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Reconquista (718-1492) 710. aastal vallutasid araablased Hispaania. 718. aastal loodi kristlik Astuuria kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt aktiivne islamiriikide allutamine. 1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse
· 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230. · 1217 väljastas paavst preislaste-vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda toimus aastatel 1230-1283 ning SO vallutas selles preislased. · Ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult kuni keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu toimusid aga 15. - 17. sajandini, mil ungarlased ja sakslased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste
Türgi Euroopa valdusi ja Türgi kaotas peaaegu kõik valdused Euroopas, välja arvatud Istanbul ja selle ümbrus. Aastal 1908 Austria-Ungari okupeeris Bosnia, türklased tõrjuti välja. Bosnias elas aga palju serblasi, kes protesteerisid. Nad oleks tahtnud Bosnia liitmist hoopis Serbiaga. Serbia seljataga seisis Venemaa (lootis oma poliitikat ajada Balkanil). Austria-Ungari seljataga seisis Saksamaa. Nii jooksid suurriikide huvid kokku Balkanil (Bosnias). Balkanit hakati nimetama ,,püssirohukeldriks". ,,Järgmine sõda algab mõnest lollusest Balkanil" Saksa kantsleri tsitaat. Sõja algus ja käik 28. juunil 1914 tegi Serbia terrorist atentaadi Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (Bosnia pealinnas Sarajevo's). Järgnes ahelreaktsioon umbes kahe nädala jooksul olid Euroopa suuremad riigid omavahel sõjas. Itaalia kuulutas välja neutraliteedi.
Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia: soov kaitsta end tänu liidule Prantsusmaa rünnaku eest, saada mõjuvõim ANTANDI EESMÄRGID: Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa. Prantsusmaa: soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa: ei soovinud Saksamaa hegemooniat, soov purustada Austria-Ungrai ja Türgi, et oleks võim Balkanis (ligipääs otse Vahemerele)
03.939 tungisid väed Poolavägivallapoliitika. NSVL ja Sks vahel sõprusleping(28.09.1939), P. kui riik kaotati, alad jagati 2 riigi vahel · 1939 sept, okt baaside leping Balti riikidega · 1940 juunis Balti riikide okupeerimineNSVL väed riiki, kohaliku valitsuse kukutamine, liitmine oma valdustega · 1941 suvesõda(see vist see, et Sks ründas NSVL) · 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia 4. Itaalia ja Jaapani roll II MS · It üritas saada Kreekat, Balkanit. Üksi ei saa hakkama, Sks väed appi, 1941 saadakse jagu. Põhja-Aafrikaga sama lugu · 07.12.1941 ründab Jaapan Pearl Harborit, J. liitlased Sks, It. Põhjused:USA-le ei meeldi Jaapani mõjuvõimu laiendamine Vaikse ookeani piirkonnas, nõuab J. vägede väljaviimist Koreast ja MandzuuriastJ. ei vasta USA nõueteleUSA kehtestab ranged nõudmised nafa suhtes, mis ongi J. sõtta astumise ajedniks(USA provokatiivne käitumine)
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Türgilt vabastatud alade jagamisel tekkis võitjate vahel aga tüli, mis viis teise Balkani sõjani 1913. a. Nüüd sõditi Bulgaaria vastu, kusjuures sõtta olid haaratud ka Kreeka ja Rumeenia ning isegi Türgi. Bulgaaria sai lüüa, kaotades mitte ainult Türgilt võidetud alad vaid ka mõned oma endised valdused. Balkani sõdades tugevnes teistest tunduvalt Serbia, mis aga teravdas ta suhteid Austria-Ungari keisririigiga. Et Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa, hakati Balkanit nimetama ,,Euroopa püssirohukeldriks". Euroopa kohale oli tekkinud sõjaoht. Eelmise sajandi Saksa riigikantsleri ennustus, et järgmine sõda puhkeb ,,mõnest neetud lollusest Balkanil" hakkas täituma. 2. ESIMESE MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE ATENTAAT SARAJEVOS. 28. VI 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat Austria-Ungari troonipärijale ertshertsog Franz Ferdinandile. Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil, mistõttu oli F
soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon 1906 Eduskund o I korda said valida naised o Eduskunna valimised o Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev) Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud I ms põhjused ja algus I ms (1914-18) Põhjused: Imperialism (antant ja kolmikliit) “Püssirohu tünn” oli Balkani poolsaar (Aus-Ung ja Serbia) o mõlemad tahtsid Balkanit endale. Balkanil põrkusid Viini ja Belgradi taotlused o Serbia selja taga Vene 1) Ohu alahindamine Paljud arvasid, et Euroopas võivad puhkeda vaid kiirkondlikud sõjad, mitte üle Euroopa v maailma. 2) Sõja romantiseerimine Sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti 3) Rahvusvaheliste organisatsioonide puudumine Sõja ärahoidmise org polnud 4) Sõjaline mõtlemine
Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis eraldada Türgi küljest (Liibüat) Kürenaikat ja Tripolitaaniat. Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe
Türgi palus suurriikide abi ja pärast keerukaid läbirääkimisi sõlmiti Londoni rahu. Türgi kaotas kõik Euroopa alad v.a Istanbuli. Pärast sõda kuulutati Albaania iseseisvaks. Türgilt võetud alade jagamisel tekkis tüli ning loodi Serbia-Kreeka-Rumeenia liiduleping Bulgaaria vastu. Teises sõjas üritas Türgi tagasi oma alasid võtta bulgaaria käest ja see tal ka õnnestus. Bulgaaria kaotas võidetud ja ammuseid valdusi. Peale kahte sõda hakkas Balkanit hakkati nimetama püssirohukeldriks, kuna Serbiat toetas Venemaa ja Austra-Ungarit aga Saksamaa. Millal toimus I ms? 28. Juuli 1914 11.11.1918 kell 11.00 Millised olid I ms põhjused, ajend? Esimese maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud. Võitlus turgude , tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast; mõjupiirkondade ja asumaade pärast; sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju; puudusid rahvusvahelised
- Saksamaa sai Maroko eest kompensatsiooniks tükikese Prantsuse Kongost, mis oli tühi maa ja kasutu - Esimeses Balkani sõjas sai Türgi lüüa, Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused peale Istanbuli - Teine Balkani sõda oli Bulgaaria vastu Makedoonia üle (see läks Türgi võimu alt välja) ja Bulgaaria sai lüüa, kaotas oma ammuseid valdusi kui ka need, mis oli võidetud Türgilt - Balkanit nimetati Euroopa püssirohukeldriks, sest Serbia tugevnes Balkani sõdades ja sellega seoses teravnesid suhted Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht. Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa Sotsialistlik liikumine - Reformistid ehk oportunistid olid sotsialistid, kes pooldasid sotsiaalseid reforme, et parandada töörahva olukorda - Väideti, et 20. saj alguses on Marxi õpetus vananenud ning selle revideerijaid nimetati revisionistideks
Kuigi väliselt hakkas Mussolini välispoliitika joon pärast Korfu intsidenti teiste riikide silmis paranema, siis tegelikult oli olukord vastupidine. Mussolini oli vaenulik 13 Prantsusmaa suhtes, sest Prantsusmaa takistas Itaalia laienemist Vahemeremaadesse ning Aafrikasse ning paljud antifasistid olid seal paguluses. Kuna Lääne-Euroopas ei olnud võimalust midagi ette võtta, hakati survestama Balkanit, kus tema peasihtmärgiks oli Prantsusmaa poolt toetatav Väike Antant, millesse kuulusid Rumeenia, Jugoslaavia ning Tsehhoslovakkia. Kuigi alguses püüti seda lõhkuda sõprus- ja kaubanduslepingutega, sekkuti varsti relvadega, mistõttu Väike Antant veelgi tugevnes ning Mussolini hakkas toetama hoopis Albaaniat, Ungarit ja Bulgaariat. Samasse perioodi jäävad ka Mussolini head suhted Eestiga, kui Itaalia toetas koos nelja teise riigiga Eesti astumist Rahvasteliitu
ambitsioonid, kontrollitavad sõjaväe poolt alad. Kontrolltöö küsimused: 1)Osata iseloomustada imperialismiajastut, missugused olid imperialistlikud suurriigid. Mis oli sellele kõige iseloomulikum, millal see oli. Riigid, nende majandus ja poliitika.vallutuspoliitika. 2)imperialistlike riikide taotlused enne esimest Ms. 3) milliseid lepinguid sõlmisid suurriigid sõja eel, miks ja millised sõjalised liidud kujunesid. 4) miks nim. Balkanit Euroopa püssirohu tünniks? 5) kes sõdib Antanti poolel idarindel, läänerindel. 6) nim. Suurriikide vastuolusid ja taotlusi, mis olid seotud Balkaniga. Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms. 7) millise rahuga lõppes 1 Ms. 8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku? Põhjenda oma arvamust. 9) mõisted ja nimed 1 Ms-is ja pärast seda. Separaatrahu (saksamaa ja venemaa vaheline rahu, Bresti rahuleping)- eraldi
Toimus Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. Kuna Inglismaa toetas Prantsusmaad, siis Saksamaa pidi tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (kõlbmatud sood ja padrikud) Balkani kriis- Esimene sõda 1912-1913. Ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda 1911-1913. Nähes türgi nõrkust tahtsid Balkani riigid seda ära kasutada ja vallutada slavi ja abaanlaste alad. Venemaa toetas Balkanit, sest tahtis suurendada oma mõju Balkanil. Türgi sai lüüa ja kaotas Balkani valdused ja pidi leppima Albaania iseseisvumisega, Teise Balkani sõja 1913 põhjuseks oli esimese sõjavõitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Sõja tulemusena tugevnes Serba riik I maailmasõja põhjused- suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast.
2) 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230. 3) 1217 väljastas paavst preislaste-vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda toimus aastatel 1230-1283 ning SO vallutas selles preislased. 4) Ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult kuni keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu toimusid aga 15. - 17. sajandini, mil ungarlased ja sakslased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria,
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
· hästi toimivale riigi aparaadile · soodene geograafiline asend · materjaalsed võimalused. · Suurem rahva arv. · Tugev palgasõjavägi. · Hea maksusüsteem Büntsants Nimi tuleb kreeka linnast byzantionist, mille keiser konstantinus suur muutis 330a rooma keisririigi pealinnaks konstatinoopoli nimealla. Territoorium hõlmas balkanit väike aasiat. Kaug aasiat süüriat palestiinat egiptus ja vahemere saari. Palju rahvuseline riik kus riigi keel oli kreeka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser ehk vasileius. Olemas oli ka riigi nõukogu ja deemosed ehk tsirkuse parteid. Prteidel olid olemas kindlad värvid ja usulised vaated sinised- õigeusklikud rohelised monofüsiidid. Avaliku elu keskpunkt oli hipotroom. Seal krooniti ka keisreid kes olid rahava hulgast välja valitud. Keisriks võis saada iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
