KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned
Peasalati lehekodarikus Lehed on kräsulised ja Kasutatakse enamasti toorelt. Salatites põhiliselt. kujuneb pea, mis võib olla üsna rohelised.Sisemised lehed on tihe ja kaalub 120-250g valkjad või kollakad. Peasalat Võisalat e pehme peasalat Suured ja pehmed lehed, mis Roheline Salatites moodustavad õhulise salatipea. LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Jääsalat Kräsulised lehed kasvavad Lehed on rohelised või Maheda maitsega, mõnusalt
LEHTKÖÖGIVILJAD Rohelised köögiviljad sisaldavad klorofülli ja on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest Iseloomulikuks on kiire valmimine Suhteliselt kõrge veesisaldus põhjustab kiiret riknemist Väga tundlikud etüleeni suhtes, seega ei sobi õuna, pirni, ploomi ja tomatiga kokku Mageda maitselised lehtköögiviljad Jõulisema maitsega lehtköögiviljad Säilitatakse jahedas ja niiskes Mahedamaitselised lehtköögiviljad Aedsalat Tuntumad teisendid lehtsalat ja peasalat Kõige varajasem Kasvavad põõsakujuliselt Säilitatakse jahedas ja niiskes Jääsalat ehk korepeasalat On peasalati alaliik Nime sai trantspordist jää peal Meenutab varajast valget peakapsast Krõmpsuvate mahlakate lehtedega Pea kaalub 0,6-0,8 kg Bataavia salat Prantsusmaalt pärist jääsalati alaliik Värvilt heledast tume punaseni (Lollo Rosso, Lollo Bianda) Lehed tugevad keerulised, paksud lihakad Kasutatakse toorsalatina Sobib väga hästi garneeringuks Võisalat ehk pehme peasalat
Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus
· Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul (hõbesibul), salottsibul (pesasibul), pärlsibul, porru (lauk), roheline sibul (kevadsibul), talisibul, murulauk 1.4. Lehtköögiviljad Nt: lehtsalat, käharaservaline lehtsalat, peasalat (võisalat), jääsalat, Ameerika jääsalat, punane käharsalat (lollo rosso), roheline käharsalat, tammelehesalat, rukola (põld-võõrkapsas), rooma salat (kos-salat), põldkännak (lambasalat), lehtpeet (mangold), salatkress (vesikress), 5. Maitseköögiviljad 6. Dessertköögiviljad (varsköögiviljad) Nt: spargel (harilik aspar), artisokk, rabarber 7. Vili köögiviljad Tomat: · Säilitamiseks parimtemperatuur +13oC (külmkapis kaotab tomat maitse)
Neist võib valmistada ka vormitoite(näiteks aedviljapitsa).Köögivilju gratineeritakse ahjus või salamandris 200-200 o C juures pruuni kooriku tekkimiseni. Toorsalateid valmistatakse noortest värsketest aedviljadest.Ühekorraga valmistatakse täpselt nii palju salatit , kui ära süüakse, seistes väheneb salati väärtus, halveneb maitse ja värvus.Aedvilju võib peenestada mitmel viisil : · Lehtviljad(leht- ja peasalat,spinat,oblikas,kress) rebitakse või lõigatakse väiksemateks tükkideks. · Juurviljad ja teised kõvemad aedviljad(porgand,peet,kaalikas,mädarõigas,seller,must ja valge rõigas,õun jms.) riivitakse mitmesuguse jämedusega riividel. · Viliaedviljad ja teised pehmemad aedviljad(kurk,tomat,kõrvits,sibul,redis,õun,kapsas,jm) lõigatakse ketasteks,kuubikuteks, sektoriteks,kangideks või ribadeks.
Rikkad vitamiinide, eriti C-vit.poolest. salat sisaldab lämmastikaineid, minaineid, eriti Ca, fe, P. Vitamiinidest K,C ja B-rühma ja karotiini Aedsalat on fooliumhappe ja veerohke, kuid kalorivaene taim. Rohelehelised sisaldavad punastest lehtedest rohkem vitamiine ja min.aineid. Lehtsalat moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku, olenevalt sordist lehed lamedad või kurrrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni sort pähklimaitseline Peasalat moodustab tiheda kodariku, nn. pea. Lehed lamedad või kurrulised, värvuselt rohelised või punased, kodarikus sees lehed heledamad. Meeldiva maheda maitsega jääsalat mahlaste roheliste lehtedega, tihedaid kodarikke moodustav peasalat. sisemised lehed helekollased kuni valged, nime saanud transportimisest( kaeti jääga). maitsev ja kiudaineterikas, värvilt ja toiteväärtuselt alla teistele Rooma salat- aedsalati teisend. lehed pikad, tumerohelised ja moodustavad pikliku kodariku
sai. Pepper Steak - Veise välisfilee 150g, cola-oad, Amarillo piprakaste, soojad aedviljad ja bataat. 3.menüü Coleslaw - Ameerika kapsa-porgandi-ja majoneesisalat. Red & White Salmon - Lõhefilee, laimi-habanerojogurt ja ahjukartul. Lisaks soojad aedviljad, valge veini ja paprikakaste, kookose-ananassikaste, jääsalat, laimilõik. Brownie - Soe pähklitega sokolaadikook, vanillijäätis ja sokolaadikaste. 4.menüü Side Salad - Värske ameerika peasalat, jääsalat, porgand ja sidruniõlivinegrett. Entrecote hereford - Antrekoot 250g, jalapenovõi, tomatisalsa, Fajita Magic maitseseguga maitsestatud friikartulid, jalapeno-küüslaugumajonees, viskiõliga pintseldatud maisitõlvik ja soojad aedviljad. Sweet Taco - Kaneelisuhkruga maitsestatud tacod, tsilli ja valge sokolaadi moussee ning maasikakaste. Lastemenüü Kid's Super Steak Veiselihast minutipihv, BBQ creme fraiche, kurk, tomat, jääsalat ja friikartulid.
isegi madalam. Boonusena on kindel teadmine, et kaup on kohalik ja värske. Lisaks vahetu kontakt kauba tootjaga. Valik hindadest (hinnad Sveitsi frankides, 1 sFr umbes 10 kr) Köögiviljad ja maitsetaimed Muu sibul 3 - 6.80 kg tomat 4 6.80 kg leib 500g 7.- kurk 5.80 kg kukeseened 100g 3.50 väike kukkel 1.60 lillkapsas 5.- kg porgand 3.- kg munad 6tk 6.80 peasalat, jääsalat, 1.60 tk till potis 4.- juust 100g alates 3.- Puuviljad- ja marjad viigimari 100g 2.- aprikoosid 6-9.80 kg murelid 12.- kg mustikad 8.50 kg rabarber 5.- kg punane sõstar 10.- kg KLIIMA: Sveits asub parasvöötmelises kliimas ning on mõjutatud Golfi hoovusest. Suvi on reeglina soe ja niiske koos mõningaste vihmaperioodidega. Talvine ilm mägedes on päikeseline ja lumega, kuid
5 Green Cabbage, March Harvest Roheline peakapsas, märtsi korje +2.0 Lettuce Leht- ehk aedsalat +2.2 Onion Sibul +3.0 Cauliflower Lillkapsas +3.1 White Cabbage Valge peakapsas +3.3 Green Cabbage, December Harvest Roheline peasalat, detsemberi korje +4.0 Savoy Cabbage Kähar lehtkapsas +4.5 Lamb's Lettuce Põldkännak +4.8 Peas, Fresh Hernes, värske +5.1 Zucchini Kabatshokk (rullkõrvits) +5.7 Red Cabbage Punane peakapsas +6.3 Rhubarb Stalks Rabarberi varred +6.3
Kurki toodetakse kõige rohkem Hollandis ja Hispaanias. Lõunapoolsete riikide tomatist suur osa töödeldakse (Itaalias, Kreekas 60%, Prantsusmaal 35%). 90.-ndatel on jõutud olukorrani, et tomati ületootmine on aastaringne (mitte ainult tomat, rohkem on ka puuvilju) EU-s istandike hävitamise eest tasu. Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul, porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel). Järgnevad peasalat, lillkapsas, arbuus, valge peakapsas. Kõige suurem kasvatuspindala on lillkapsal (142 000 ha). Suurim konservide valmistaja on Prantsusmaa (1/3 kogu toodangust). Enimnõutud on herne- köögivilja segud, seenekonservid, oakonservid, spargel. Sparglikonserve toodetakse palju ka Hiinas ja Peruus. Sügavkülmutatud köögiviljade suurim tootja on Belgia (ca 1/3). Enamus toodangust läheb edasi
c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse olenevalt liigist. enamasti rohelised, mõnel enamasti toorelt. liigil punased. Peasalat Peasalati lehekodarikus Välimised lehed on rohelised, Kasutatakse toorelt, sobib kujuneb pea, mis võib olla sisemised, mis pole valgust kõige paremini üsna tihe ja kaalub 120-250g. saanud, jäävad valkjaks või ribasalatiteks, võileibade Lehed on kräsulised. kollaseks. peale, vinegrettkastmega
· Kasutatakse toiduks nii sibulat kui lehti · Kasvavad õievartega(putkuvaid) kui ka ilma Putkumatud) · Paljundatakse varresibula ja tütarsibulate e. küünte kaudu · Vajavad liivakaid muldi · Küüslauk on hea maasikalesta ja hahkhallituse tõrjeks Porrulauk · Liilialiste sugukonda · Toiduks tarvitame noori lehti ja ebavart · 2.a taim · Paljundatakse seemnega Aedsalat · Lehtsalat (punane, roheline) · Peasalat (punane, roheline) · Jääsalat · Rooma salat · Kress-salat · Spargelsalat · Pärit vahemeremaadest · Korvõeliste sugukonda · 1.a · Laialt levinud oma teisendite ja sortide rohkuse tõttu · Kiirekasvuline · Nii avamaal kui ka kasvuhoones Toituks tarvitatakse lehti Liigi piires on esindatud palju värve ja varjundeid ning lehe kujusid Meil kasvatatakse peamiselt leht ja peasalatit Soojuse suhtes nõudlik kultuur
ole. Päritolumaadeks peetakse nii Aasiat, Egiptust kui Ida-Aafrika mägismaad. Euroopasse jõudis aedsalat roomlaste vahendusel. Alles 16. saj p.Kr. hakkas salat juba ka rahvaaedadesse levima. Pead moodustavaid salatitüüpe tänapäevasel kujul on esmakordselt kirjeldatud 16. sajandil. Tunduvalt noorem on aga jääsalat, mis tekkis USA-s alles 19. saj lõpul. Nüüdisajal viljeletaval aedsalatil eristatakse teisendeid: peasalat, rooma salat, noppe- ja lõikesalat ning spargelsalat. Neist pea-, rooma- ning noppe- ja lõikesalatil tarvitatakse toiduks lehti, spargelsalatil ka mahlakat vart. Peasalatil eristatakse (peamiselt leheomaduste alusel) kahte tüüpi: õhemate ja pehmemate lehtedega harilikku peasalatit ehk võisalatit ning paksemate ja tihkemate lehtedega jääsalatit ehk krõmpssalatit. 59 Eestis on aedsalat kõrgelt hinnatud salatitaim, mida eriti koduaedades kasvatada armastatakse.
kolm aastat järjest teravilja ja sama liiki teravilja. Kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuriks. Köögivilja külvikorrad Vastavalt sellele kui suur on toitainete tarbimine saame külvikorrad köögiviljade puhul paika panna. Liiga intensiivsel kasutamisel hakkavad levima taimehaigused ja kahjurid (eriti lillkapsas), allelopaatiline mõju. Sibula mahapanemisel oleks vaheaeg paar-kolm aastat. Porru, peasalat, lehtsalat, redis taluvad küllalt hästi taaskülvi. Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes 3 aastat vahekultuure. Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas,
kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline Varsseller sarikalised kasvukoht 25-30 cm toitaineterikas pinnas, mis väga läbimõõt 5 - 10 kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline cm, kõrgus u. Juurseller sarikalised kasvukoht kuni 10 cm muld neutraalne, õhuline, piisavalt pea läbimõõt 5- Peasalat korvõielised niiske, päikeseline kasvukoht 12 cm päikeseline ning soe, muld peaks olema kuiv ja hea Aed-salvei huulõielised veeläbilaskvusega 40 - 60 cm päikeseline ja tuulevarjuline Aedruut ruudulised kasvukoht kuivemapoolse mullaga kuni 50 cm poolvarjuline või varjuline
Lehterjate õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi (ravimtaim), teekummel (ravimteena), * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat, jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim). Putkõis kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Keelõis tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Ebakeelõis kolmest kroonlehest tekkinud. 32. SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES
annaabi.ee 
