! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- kirjumatest kirjum. Ühel lehel- üsna laial- karged sügisesed aiad, teisel- õhtud tõsised, veidi kortsupõsised, kolmandal on uhked metsad, nõnda piduehteis, et sa vaatad, vaatad, imestad: lausa silmi pimestab ! Neljandal on põllud truud, rikkad, helded sügiskuul. Viies mida kannab see? Sellel on ju koolitee! Viimane aster Aita Kivi Nüüd puud on raagus, vihmavarjud lahti ja nukrad näod on inimestel peas. Kes naeratab, see hiilib salamahti, just nagu pahateinu teiste seas. Ta korjab viimsed kuldsed lehed üles ja lõnnib kastani all kummargil, ning tulles aiast, kuldrenetid süles, näeb, õitseb lilla hiljaksjäänud lill. . . Kadunud 13/05/2011 18:26 | Varia Mu peas veiklevad näod ja nimed nende taga öeldud sõnad ja tehtud teod see on ilmsi, ma praegu ei maga Inimsuhete virrvarr mu ümber
Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes
Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster Aster on rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast. · Astrit nimetatakse ka sügise kuningannaks- mitmeaastane aster, mis valitseb päris hilissügiseni välja. - Septembris-oktoobris õitseb kanarbikulehine aster (Aster ericoides) kõrgusega
Kes mida leiutas ? Raine Siimuste 3klass 2015 Kes leiutas esimese mootorratta? See tundub olevat lihtne küsimus, kuid vastus sellele on pisut keerulisem kui algul näib. Mootorrattad põlvnevad "turvalisest jalgrattast", ehk siis sellisest jalgrattast, millel mõlemad rattad on sama suurusega ja millel on pedaalidega väntmehhanism tagaratta ringiajamiseks. Need jalgrattad omakorda põlvnevad kõrge esiratta ja väikese tagarattaga, sõitmiseks akrobaadi oskusi vajavast (ratta juht kippus tihtipeale üle hiigelsuure esiratta ninuli kukkuma) jalgrattast. Sellised tõuke-jalgrattast, millel sõitja istus küll sadulas, kuid liigutas sõidukit jalgadega maast hoogu andes. Sellised tõuke-jalgrattad tekkisid 1800-te aastate paiku, neil kasutati raudrehviga puidust vankrirattaid ja neid kutsuti "kondipurustajateks", nii nende ragiseva käigu kui kalduvuse tõttu...
Hemerocallis Aed-päevaliilia Hemerocallis · Väga- väga palju erinevaid värve ja erinevaid sorte. · 60-90 cm kõrge. · Sobib viljakas aiamuld. · Õitseb juuni september. Aedmonarda Monarda didyma Aedmonarda Monarda didyma · Mõned sordid: 'Fireball`, 'Pink Lace'® (Hansaplant'i toodangud) · Kõrgus 30-60cm · Punased või roosad õied. · Õitseb juuli-september · Tavaline parasniiske aiamuld Alpi aster Aster alpinus Alpi aster Aster alpinus · Kõrgus umbes 30 cm · Õitseb juuni juuli. Lillad õied. · Sobib vett läbilaskev muld. · Sobib kiviktaimlasse, peenra- ja äärislilleks Arendsi astilbe Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Astilbe x arendsii · Mõned sordid: 'Rheiland' , 'Weisse Gloria' · Kõrgus 40-70 cm. · Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega.
D E L I L L KROOKUS LUMIKELLUKE GERBERA LIILIA MAIKELLUKE ROOS DAALIA või GEORGIIN JAANIKAKAR või KRÜSANTEEM ASTER KANAVARVAS GLADIOOL KANNIKE NELK TULP NARTSISS
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol
Määra sisehäälikud võõrsõnades orkester est sandalett ett binokkel isoleerima okk eer KLUSIILIGA (sulghäälikuga) lõppevais võõrsõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust kompvek kabinet kosmonaut kotlet LIITSÕNA OSADES MÄRGITAKSE SISEHÄÄLIKUD ERALDI lasteaed abivägi kuusemets koolikott pallimäng LILLE NIMI sisehäälikutest? lastepere ASTER ik-(stik-, lik-, mik-, nik-), kond- ja elm-liitelistes sõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust ühiskond lugemik elanik unelm maastik Moodusta sisehäälikutest terviksõnad elm ool eer aig ik õõr ett er
cm punased, liivsegune sinised, lillad, vett oranzid jt. labilaskev värvid muld Madal aster Aster dumosus `Early Blue' 35 cm september- Roosakaslillad Parasniiske päikseline oktoober viljakas muld Mägisibul Sempervivum `Tectorum Glacum´ 15cm juuli-august roosakad Kergev päikseline kuivem
Andri Laidre, Kadri Kiho and Anto Savi. Facts Freedom Square area where it is located is 7752 m². To avoid birds, on the top of the Victory column there are speacial grillwork. Also on the top of the monument there are lightning arrester. In the area there were planted about 381 bushes and 504 roses. Most of the people celebrate in Freedom Square the new years eve and other important events. Click to edit M Secon aster t d level ext sty les Third l evel Fourth level Fif th le vel Used sources: www.vabadusemonument.ee en.wikipedia.org www.google.com
whiteflowerfarm.com/23920-product.html#) Joonis 6. Harilik metspipar Kasutatud kirjandus: Heritage perennials. Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/asarum-europaeum.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Harilik metspipar Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9631. 04.08.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. (Harilik) metspipar. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm. 04.08.2013. 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik.
põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Nepaal oli 1951. aastani välismaailmast absoluutselt isoleeritud Kaart Nepaali jagunemine Clic k to Sec edit M ond Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, leve aster mis omakorda jagunevad 75 l text T hird styl maakonnaks. Ringkonnad on l e ve es l rühmitatud viieks Four th leve arenduspiirkonnaks
Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma
Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).........................................................................................................9 1.7 Lursslill (Cimicifuga).................................................................................
· 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid ülaosas üksikute karvadega, suuremas osas karvutud. · Õitseb juuli-september · Kasvab niitudel, metsaservadel. Harilik päevalill Helianthus
Alyssum sp kilbirohi (mitmed liigid) L Androsace sp nõmmkann (mitmed liigid) K Antennaria dioica harilik kassikäpp Aquilegia flabellata var. pumila jaapani kurekell Arabis ferdinandi-coburgi 'Variegata' tähtkarvane hanerohi 'Variegata' Artemisia schmidtiana 'Nana' Schmidti puju 'Nana' Aster alpinus alpi aster Azorella trifurcata harkjas asorell Aubrieta sp aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) L Campanula cochleariifolia pisikellukas K Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid) Cyclamen coum ümaralehine alpikann V Dianthus alpinus alpi nelk K
harva kuni 6 m kõrgeks. Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1– 4. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne. ASTER ALPINUS - ALPI ASTER • Talvekindel püsik kõrgusega kuni 30 cm, mis kasvab ümberistutamata samal kohal 5-6 aastat. Arvukate võrsetega väga kompaktne rikkalikult õitsev taim moodustab laiuva põõsa. Sobib ideaalselt kiviktaimlasse, peenra-, lõike- ja äärislilleks. Õitseb teisel aastal pärast külvi. Vähenõudlik taim. Ainuke vajadus heaks kasvuks on vettläbilaskev muld ja päikseline kasvukoht. ASTER NOVI-BELGII - KAUNIS ASTER • Taimed on (kuni öökülmadeni)
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
........................................................................... 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ........................................................................................................................ 14 Bergeenia (Bergenia) ................................................................................................................ 16 Lursslill (Cimicifuga) ................................................
• saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta? milleta? õnnelikku/ta lammas/ta • kaasaütlev kellega? millega? õnnelikku/ga lamba/ga 1.Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3.Arvsõnad - 4.Asesõnad - a.parem, tornikõrgune, ilusamad, eestikeelne. s.tol, sellega, kummast, seda, mitu, tema, oma. d.headusele, saakidele, Inglismaal, aster. f.surmtõsine, tangud, veidral, tibatillukest, kakskümmend kaks. g.neljas, tuhandik, miljones, kolmele, pool. NIMISÕNA · Nimisõnad nimetavad esemeid, inimesi, olendeid ja nahtusi, vastavad kusimustele • kes?, mis?, kelle?, mille? jne. · Küsimus kes? esitatakse elusolendite kohta ja küsimus mis? eluta asjade kohta. • OMADUSSÕNA · Omadussõnad näitavad asjade, olendite ja
9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike Piminuema 55. Eiko Lester Oolile 56. Eimar Kekogunmaküll 57. Einar Kootikumidele 58. Eino Kinina 59. Eino Muidugi 60. Ei Tea 61. Ele Ment 62. Ele Valge 63. Elis Tama 64
aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. 5.2. Tavalisemad liigid Eestis Tuntumad korvõieliste perekonda kuuluvad ravimtaimed on: harilik raudrohi, tee kummel, 6 koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi. Ilutaimedest nt. aster, daalia, päevalill, krüsanteem. Prahitaimedest on ohakas, takjas. (Jurtsev, Issain; 1969) Päevalill Päevalille eri osadel on ka teatud ravitoime, kusjuures raviks kõlbavad taime lehed, keelõied ja seemned. Päevalilleseemned o n väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini. Päevalilleõli kasutatakse erinevate toodete valmistamisel nii kosmeetika- kui toiduainetetööstuses. Võilill
Masin töötab täisaoutomaatselt (masin õmbleb poognaseljad kokku sisuplokiks). Seejärel operaatorid ladustavad toodangu. Print Bestis kasutusel olev masin: Täisautomaatne raamatuplokkide kokkuvõtmis-ja õmblusliin Multiplex SA Tehnilised andmed: võimsus 1000 õmmeldud raamatuplokki tunnis maksimaalne raamatuploki mõõt 320 x 420 x 100 mm 12 Õmblusliin Aster 180 Tehnilised andmed: maksmimaalne suurus 320 x 420mm maksimaalne õmbluste arv 10 õmbluste pikkus 19mm kiirus 180 ringlust/min 13 Köitmine Köitmiseks nimetatakse trükipoognate omavahelist kinnitamist ja tootele lõpliku kuju andmist nii, et moodustuks pööratavate lehtedega raamat. Masinatesse lisatakse materjal. Köitmismasina operaatorid seadistavad masina. Masinad
et ta eristab germaani keeled muudest indoeuroopa keeltest. I häälikunihe toimus ühisgermaani keele ajal umbes 11 saj eKr. I häälikunihe mõjus klusiilidele. 1) helitud klusiilid -> helitud frikatiivid k-h, p-f, t-th 2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw 3) aspireeritud helitud klusiilid -> helilised klusiilid gh-g, bh-b, dh-d I häälikunihkel on ka kolm erandit. 1) häälikunihet ei toimu kaashäälikuühendites sp, sk, st. See tähendab et ld.k aster on star ja Stern mitte sdar ja Sdern. 2) Kaashäälikuühendite kt, pt korral toimub nihe vaid esimeses klusiilis. seega ld. k nox/noctis on Nacht mitte Nachd. k läheb h aga t ei muutu. Also neptis – nift mitte nifd. 3) Toimib Verneri seadus. frikatiiv – hõõrdhäälik. Häälik mille hääldamisel on õhuvoolul osaline takistus. germaani keelerühm – Germaani keelerühm on indo-euroopa keelte alarühm. Seda iseloomustab I häälikunihke olemasolu.
Loomadest hindab see sõraline koorikloomi krabisid ja kilpkonni. Vähi värvipalett on veemärgile iseloomulikult õhkõrn hõbehall, kahvatukollane, valge. Hõbe on ka talle omane metall. Maadest mõjuvad innustavalt Sotimaa, Holland, Uus-Meremaa, Paraguay, Alzeeria ning Põhja- ja Lääne-Aafrika. Lõvi sütitavad päikesevärvid Päikeselise ja majesteetliku Lõviga mõjuvad võrdväärselt päevalill, saialill, jorjen, vereurmarohi ja aster, kuid tema iseloomuga haakuvad ka kannatuslill, viinapuu, rosmariin, kukekannus ja heliotroop. Kui võimalik, laseks Lõvi pilgul puhata ümbrusel, kus kasvavad loorber, kreeka pähkel, oliiv ja tsitrusepuud. Tema loomusega sobivad kokku veel palmid. Kanakeste kasvatajat Lõvist pole. Talle on märksa enam meeltmööda suured murdjad mõistagi tiigrid ja lõvid. Tule märgi esindajana sütitavad Lõvi päikesevärvid, kuld ja elevandiluu
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud. 5.Korvõielised kasvavad kogu maakeral: parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. 6. Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari. 4
risti. Pataljon paigutati ümber Pilka külla. Teekonnal sinna sai kapten Pärlin lennukipommist surmavalt haavata. Juhtimise võttis üle ltn. Karl Pärnoja. Pilkal määrati pataljon rinde reservi ja anti 200 meest täienduseks. Käidi vägivaldsel luurel ja kammiti metsi rinde taha jäänud vaenlase sõduritest. 17. septembril algas Punaarmee rünnak üle Emajõe. Sakslaste kaitse lagunes sest nad olid samaaegselt alustanud operatsiooniga ASTER, s.o. Baltimaadest tagasitõmbumisega. Lennuväe ja suurtükiväe toetusest ilma jäänud üksused taganesid. Ka III / 46. kandis Pilka külas peetud lahingus raskeid kaotusi. Mõne vastuhakkamise järel taanduti üle Põltsamaa Läti piirile Mõisaküla lähedal. 23. septembril saatis ltn. Pärnoja pataljoni riismed - umbes 100 meest laiali. Osa taandus Saksamaale, kellel võimalik, põgenes Rootsi. Ülejäänud püüdsid pääseda koju. Kehrasse jäetud soomepoisid paigutati 19
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 ...
tüüpilistele mereloomadele hukatuslikuks. (1) Huvitavaid tähelepanekuid Meie päevini elanud loomade seas on meritähed üks kõige iidsemais rühmi. Kivististena on meritähed tuntud juba vanaaegkonna ühe vanema ajastu, nimelt ordiviitsiumi setetest, mis tekkisid ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Meritähtede kujutisi on avastatud väljakaevamistel Kreeta saarel leitud 4000 aasta vanustel freskodel. Nimetus Aster s.o. täht, anti neile kummalistele loomadele juba muistsete kreeklaste poolt. Aristoteles võttis meritähed üle 2000 aasta tagasi enda loodud loomade süsteemi ja talle oli teada, et meritähed "imevad kallale tungides tühjaks paljusid limuseid". Meritähti tuntakse üle 1500 nüüdisaegse liigi, kes kuuluvad 300 perekonda ja 29 sugukonda. Toitumine ja seedimine
Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on
Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur,
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel...
neist kosmpoliitse taimeperekonna.(vihik) ristõielised- (Brassiacaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga. Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes. (vihik) korvõielised- (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond. Sugukonna teaduslik nimi Asteraceae tuleneb perekonna aster nimest. Paralleelnimi Compositae tuleneb taime õisiku ehitusest: suur hulk õisi moodustavad kokku ühe suure õiesarnase ebaõie. Eestikeelne nimetus tuleneb samuti õisiku ehitusest: selleks, et kõiki õisikut moodustavaid õisi ära mahutada, on õiepõhi laienenud ja muutunud korvikujuliseks. Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti
Lamminiidud suurtarna-, suurkõrreliste-, liigivaeseid ja Lõuna-Eesti jõgedel, halb vee- ja liigirikkaid kuivi lamme õhurez iim, viljakas Pärisrannarohumaad: mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug. Campanulaceae kellukalased o enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili seemnerohke kupar Campanula patula h. kellukas
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobi...
Õistaimed jaotatakse õite ja viljade ehituse järgi: Kaheidulehelised: · ristõielised enamasti rohttaimed nt põldsinep, hiirekõrv, kapsas · liblikõielised rohtsed taimed, mõned põõsad. nt. Hernesuba, ristik, lutsern · roosõielised rohttaimed ja põõsad. nt. Maasikas, vaarikas, õunapuu, toomingas · maavitsalised rohttaimed. Nt kartul, tomat, tubakas. (palju mürgiseid taimi) · Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised Idujuur on taandarenenud, mille tõttu juurestik koosneb lisajuurtest, puudub primaarne kambium. Hästi on arenenud rõõp- ja kaarroodsed lehed, nt liilialised. Enamikud on kas sibulate, mugulate või risoomidega. Risoomidega liilialised: maikelluke, piibeleht. Sibulaga liilialised: kõik laugud(lehed on kas lamedad, niitjad
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime)
Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime)
aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. * Õite avamine õisikus algab servast ja jätkub keskosa suunas (vastavalt sellele toimub ka viljade valmimine). * Korvõielistel on rohkesti tolmeldajaid, sest need on hästi silmapaistvad ja magusad (nad püüavad õiepõhjal olevate näärmeteni tungida). * Alamsugukond putkõielised: päevalill (ääres keelõied, keskel putkõied; seemned söögiks, valm toiduõli, vartest valm tselluloosi), valge karikakar, härjasilm, aster, daalia. Lehterjate õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi (ravimtaim), teekummel (ravimteena), * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat,
Origin: South and West of the USA. Colour: Most sunflowers are bright yellow with dark brown centres, but varieties are appearing now which have tan, orange, maroon or striped petals, and green-yellow centres. Some are even without the central disc, but are fully covered in petals instead. Availability: A summer flower, but some are available all year round ('Orit') and most can be available from late spring to late autumn. Family: Asteraceae, Aster family Varieties: There are now so many varieties owing to its popularity and sunflower is one of the top ten best selling cut flowers in UK. 'Snittgold' cultivar, which is the classic sunflower, has more than 15 different varieties from the small-flowered 'Sonja' to the large-flowered 'Orit'. 'Sunrich Orange' has the darkest yellow of all the sunflower varieties. Other bi colours such as 'Prado Red' and 'Floristan' have reddish brown petals with yellow bordering.
helerohelised. Õitseb mais-juunis, õied eelmise aasta võrsete tippudes lamedates, rohkeõielistes sarikates. Haljastuses kasutatakse erineva kõrgusega vabakujuliste ja pügatud hekkidena, kasvab palju metsikult vanades mõisaparkides. Vähenõudlik mullastiku suhtes, talub kuiva ja avapäikesega kasvukohta. 46. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu Perekond tuhkpuu (Cotoneaster (Med.) B. Ehrh.) Kreeka keeles kotoneon = küdoonia, aster = sarnane, küdooniasarnane. Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Paljundatakse seemne-tega (stratifitseerida) ja vegetatiivselt. Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda,
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
