Viljalehtede kokkukasvamine võib toimuda mitmel viisil. Nad võivad olla kogu ulatuses kokku kasvanud, moodustades ühe kaela ja suudme, kuid viljalehtede ülemine osa võib olla lahus kas kaelte või ainult suudme ulatuses. *Kui serviti kokkukeerdunud viljadlehed kasvavad keskelt kokku , nii et iga viljaleht moodustub ühe pesa, siis saame sünkarpse sigimiku. *viljalehed võivad aga kokku kasvada ka ainult servades, nii et moodustub ühepesaline e parakarpne sigimik. *Ühepealises sigimikus, kus viljalehed on servapidi kokku kasvanud , võib sigimiku keskele jääda sambakujuline väljakasv, mille moodustamisest võtavad osa õiepõhi ja mõnel juhul viljalehtede alumised osad. Sellist sigimikku nimetatakse lüsikarpseks. Monokarpsed- taimed mis õitsevad ning viljuvad üks kord elu jooksul
õie käsitlus. Klassikalise teooria kujunemist on oluliselt mõjutanud J. W. v. Goethe filosoofilised ideed: õie homologiseerimine vegetatiivse lühivõsuga, üksikuid õie osi aga lehtedega -- fülloomidega. Seetõttu esineb õie morfoloogia terminites sageli sõna "leht", näiteks viljaleht või mikrosporofüll (kr. phyllos -- leht). Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale (receptaculum). Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole
* Katteseemnetaimed jaotatakse kahte klassi: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised on primitiivsemad, üheidulehelised tekkisid neist. (Botaanika II, lk 458) * Õie päritolu: Üks teooria oletab, et õis tekkis eoseid kandvast võsust, teine (strobilaarteooria) tuletab õit paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Nende teooriate järgi tekkis emakas kokkukeerdunud ja servadest kokku kasvanud megasporofüllist ( ehk lehelise päritoluga elund, mis kannab seemnealgmeid, viljaleht). Seemnealgmed jäid emaka sisse. Mikrosporofüllid (ehk muundunud leht, millel moodustuvad mikrosporangiumid, tolmukapea) muutusid lehekujulisteks, mikrosporangiumide (koht, kus moodustuvad mikrospoorid ja seejärel tolmuterad) arv kahanes neljale ja nad kasvasid paarikaupa kokku. Nii tekkis neljapesaline tolmukas. Noore seemnealgme ehituses ei ole paljas- ja katteseemnetaimedel olulisi erinevusi. Ta sisaldab ainult üht megasporangiumi, mida nim nutselliks
annaabi.ee 
