Q' Q Q p Nr. ReD dm3 s m3/s ·10 m3/s -5 kPa 1 6 60 0,00010 10,0 0,2 6233,73 0,8938 2 7 60 0,00012 11,7 0,4 7272,69 0,7373 3 8 60 0,00013 13,3 0,6 8311,64 0,6880 4 9 60 0,00015 15,0 0,8 9350,60 0,6703 5 11 60 0,00018 18,3 1 11428,51 0,7328 6 16 60 0,00027 26,7 2 16623,28 0,7537 7 18 60 0,00030 30,0 3 18701,19 0,6923 8 22 60 0,00037 36,7 4 228...
sama jäigad kui teraskonstruktsioon. Süsinikkiud Kuidas tuulegeneraator töötab? ei roosteta. Miinused on kõrge hind ja see, et ·Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu pikse kaitseks on vaja midagi teha. energiat ja muudavad selle elektrienergiaks. ·Kiud pannakse mingi maatriksmaterjali või vaigu ·Enamikul tuulikutel on kolm sisse. See vaik võib olla mingi epoxy või aerodünaamilise ehitusega laba. polüester. Lõppkoostises jääb vaigu ja kiu suhe ·Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab umbes 1:1. Maatriksmaterjali valik, ja see kuidas pöörlema. need kiud sinna sisse punutakse, mõjutavad ka http://www.rpi.edu/cfes/news-and- ·Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, lõpptoote omadusi. Maatriksmaterjali ja kiu events/Wind%20Workshop/An
takistusega, telikute takistusega, ja tagumise propelleri takistusega Rootori arvestatava ketta pindala Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused Rootori labade viibutusliigutused · Toimuvad labade liikumisel ümber horisontaalse kinnitussõlme õhuvoo liikumisel tõstepropellerile. · Labal , mis liigub õhuvoo kiirusele vastu, suureneb profiili pinnal õhuvoo kiirus ja selle tulemusena suureneb ka tõstejõu muutuja vektor ehk rootori laba profiili tõstejõud. · Rootori laba jäikus ei ole ühesugune kogu tema ulatuses ja ka tõstejõud on erinev laba pikkuse ulatuses. · Rootori laba paindub ülespoole ja selle tulemusena kohtumisnurk väheneb ja väheneb ka tõstejõud. Rootori labade viibutusliigutused Y Y V Laba liikumine kopteri liikumissuunas Rootori labade viibutusliigutused Y Y
Kaigas Kaika kaal on max. 380g. Kaal on arvestatud ilma teibita. Kaigas on valmistatud sünteetilisest materjalist. Kaika vars on ümmargune ja selle otsas on nupp. Varre pikkus võib olla max. 950mm. Varrel on 240mm kõrgusel varre alaosast 10mm laiune tähistatud koht, millest allpool ei või teipi olla. Varrele tootja poolt paigutatud teksti ja jm. ei või katta. Varre muu töötlemine ja lühendamine on keelatud. Laba ei või olla teravate äärtega ja selle kõverus võib olla max. 30mm. Laba muu töötlemine, v.a painutamine on keelatud. Laba kõverus mõõdetakse Kaika asetsemisel maapinnal laba alaääre kõrgemast kohast põrandapinnani. Laba vahetamine on lubatud. Laba ja varre ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid max. 10mm laba nähtavast osast võib olla kaetud6. 5 http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C2 6 http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C3 -5- Kasutatud kirjandus Saalihoki [www].http://et
Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- jalg, der FuB- jalalaba, hell- hele, dunkel- tume, schmal- kitsas, breit- lai, spitz- terav, hässlich- kole, dünn- peenike, stark- tugev, jalg, der FuB- jalalaba, hell- hele, dunkel- tume, schmal- kitsas, breit- lai, spitz- terav, hässlich- kole, dünn- peenike, stark- tugev,
Suurim lubatud kaal pallil on 23 grammi. Pall peab olema ühtne ja ei tohi olla erksat värvi. Erksat värvi ei tohi olla ka palli sisemine pind. Mängukepp Mängukepp on valmistatud plastmassist , klaasplastist või muust sünteetilisest materjalist. Väravahil on keelatud mängukepi kasutamine. Mängukepi töötlemine on keelatud, kuid selle vart võib lühendada ja teipida ülalpool vastavat märki. Mängukepi laba ei tohi ületada 30 mm. Laba ei tohi töödelda, välja arvatud kumerdamine. Varre ja laba vahelise ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid laba nähtavast osast ei tohi olla kaetüd üle 10 mm. Värav Värava mõõdud on 160cm x 115cm ning sügavus on 65cm. Väravad avanevad keskjoone suunas. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida vaid väravavaht. VÕISTKOND Väljakumängija on mängija, kes mängib väljakul. Väljakumängija ei või mina väravaalasse ja ta ei tohi puutuda palli käega
või poolpatentkoes või kirjatud parempidises koes. Kindalaba kootakse enamasti parempidises koes, kirjaline või ühevärviline. Vastavalt käelaba järsule laienemisele võib kindalabale silmuseid juurde kasvatada, kokku 2-4 silmust. Laba kootakse esialgu kuni pöidla-avani. Nimetatud pikkuseks arvestatakse nii mitu kudumisringi, kui mitu silmust on kahel kudumisvardal kokku ning lisaks veel 2-4 ringi. Pöidla-ava kootakse parema käe kindal III ja vasaku käe kindal II vardale. Pöidla-ava laiuseks arvestatakse silmuste arv, mis
gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige: Kõrget rõhku saadakse mitmeastmelise kompressoriga, milles gaasi komprimeerimiseks
7,62cm ja kaalub Third level Fourth level 170g. Fifth level · Hokilitter on vulkaniseeritud kummist valmistatud must ketas. Jäähokikepp Click to edit Master text style · 150200cm pikad. Second level · Laba on 135 kraadise Third level nurgaga varre suhtes ja Fourth level on 25-40cm pikk. Fifth level · Reeglite kohaselt võib kasutada 163cm pikka, 3cm laia ja 2,5cm paksu hokikeppi. · Laba võib olla 32cm pikk, 7,5cm lai. Varustus · Varustus koosneb
b = labade laius e = tsentrite vahe D+d D+d Sele 4.5 Ühepoolne labapump rm = e= 4 2 Kahepoolne labapump Staatori kuju tõttu moodustub selles pumbas kaks töö poolt. Pumba töö-maht: V=k×b( × (D2 d2) - 4 D2 d2 × a × z) 2 b = labade laius k = laba liikumisulatus ühe Sele 4.6 Kahepoolne labapump pöörde kestel 41 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Radiaalkolbpump (ekstsentrilise silindriteplokiga) Kolbide pead liiguvad pumba telje pöörlemisel mööda pumba korpuse sisepinda. Ekstsentrilisus e määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht: dk2 ×
Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt liikuva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis. Aeglaselt ja kiirelt pöörlevad võllid on omavahel hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt liikuva võlli pöörlema kiirusel 1000-1800 pööret minutis. Kiirelt pöörlev võll paneb elektrienergiat tootva generaatori tööle.
Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt liikuva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis. Aeglaselt ja kiirelt pöörlevad võllid on omavahel hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt liikuva võlli pöörlema kiirusel 1000-1800 pööret minutis. Kiirelt pöörlev võll paneb elektrienergiat tootva generaatori tööle.
pikkus ületab vähemalt laiuse vähemalt 3 korda. · Elliptiline: Tipu ja aluse poole ahenev leht, mille kõige laiem koht on keskosas ja mille pikkus ületab laiuse kõige rohkem 3 korda. · Ovaalne: Piklik, tipul ja alusel on ümardunud leht, mulle kõige laiem koht on lehelaba keskel. · Ümar: enam-vähem ringikujuline leht. · Neerjas: pikkusest laiem, alusel laia väljalõikega ja enamasti lameda tipuga lehed. · Mõlajas: leht, mille laba kõige laiem koht on tipu lähedal ja mis aluse poole järsult aheneb. · Munajas: piklik leht, mille kõigelaiem koht on keskosast allpool. · Äraspidimunajas: piklik leht, mille kõige laiem koht on keskmisestkohast ülalpool. · Südajas: alguses sügava väljalõikega ja ümmarguste hõlmadega munajas leht. · Talbjas:leht, mille koht on tippu lähedal ja mis aluse suunas ühtlaselt aheneb.
MW võimsusega Enercon E-40 tüüpi elektrituulikut. Tuulepargi koguvõimsus on 1,2 MW. Elektrituulikute tootja on Saksa ettevõte Enercon GmbH. Tuuliku masti pikkus on 63 m, rootori läbimõõt on 44 m. Tuuliku kaal on 117 tonni. Virtsu I tuulepargi tuulikute kavandatud eluiga on 20 aastat. Virtsu I tuulepark asetseb Läänemaal Hanila vallas Virtsu alevikus. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 6,3 ha. Tuuleturbiini tähtsamad parameetrid: labade arv: kolm laba on rootori balansseerimiseks ja tuuleju ning hrdetakistuse nullpunkti saavutamiseks sobivaim; labade pikkus: mida pikemad labad, seda suurem toimeala ja toodetava energia kogus; labade asukoht torni suhtes: peaaegu kik labad asetsevad vastutuult, et vältida müra tekitamist, kui laba möödub tornist. Iru soojuselektrijaam Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW ning soojuslik võimsus koostootmisreziimis 398 MW
Võimsuse piiramiseks ja kiiruse reguleerimiseks kasutatakse vääratus- (stall), kallutus- (pitch) ja kombineeritud vääratus- kallutusreguleerimist. Valmistatakse ühekiiruselisi, mitmekiiruselisi ja muutuva kiirusega tuuleagregaate. Muutuva kiirusega agregaadid sisaldavad pooljuhtmuundureid (tavaliselt alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundureid). 8 Vääratusreguleerimine (stall regulation) põhineb tiiviku laba aerodünaamiliste omaduste kasutamisel. Alates tuule teatud kiirusest tekivad laba ümber keerised, mis tekitavad pidurdusmomendi ning kiirus stabiliseerub. Seega toimib tiiviku automaatne kaitse tugeva tuule korral ülekoormuse eest. Vääratusreguleerimise eeliseks on lihtsus, kuid puuduseks reguleerimise väiksem täpsus ning sellest tulenevalt ka tuuleelektrijaama väiksem väljundvõimsus ning kasutegur (tuule kasutustegur). Vääratusreguleerimist
Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13. Kuidas aidata teadvusetut kannatanut? (kannatanu hingab ja ta süda töötab) Teadvuseta kannatanu abistamine • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. 14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni)
· korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läbivad juhtkimbud, mida mööda liiguvad vees lahustunud ained. Lihtlehel on vaid üks laba, mis terve või lõhestunud, kuid liitleht koosneb mitmest väikesest lehekesest. Lõhe roodumine näitab, mismoodi päiknevad rood lehes.
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Elektrienergia Ajalugu Esimene elektrit tootev tuulegeneraator 1888.a Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin 1904.a Tootmine suures mahus 1970.a Esimene Click to edit Master text styles maailmas Second level Third level Fourth level Fifth level · Rootori läbimõõt 17m · 144 seedripuust laba · Töötas 20 aastat, laadis akusid · 12 kW generaator Tuuleenergia Eestis Tootmine sai alguse 1997.a Hiiumaal Esimene tuulepark Virtsu 2002.a Hetkel suurim Aulepa 2009.a Hiiumaa tuulegeneraator Virtsu tuulepark Suurimad tuulepargid maailmas (seisuga 2010.a) Top 3 mandril Top 3 meres Roscoe 781 MW USA Walney 367 MW UK Horse Hollow 735 MW USA Thanet 300 MW UK Alta 720 MW USA Horns Rev II 209 MW
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku
Vaade Pakri tuulepargile Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajaloost Charles Francis Brush- 1. tuuleenergia pioneer 1887-1888 aasta talvel ehitas tuuleturbiini Rootori läbimõõt 17 m 144 seedripuust laba Tuulik töötas 20 aastat ja laadis akusid Kõigest 12 kW generaator Ajaloost Poul la Cour- 2. tuuleenergia pioneer, moodsate tuulegeneraatorite isa Asutas esimese tuuleenergia ajakirja Ehitas eksperimentide läbi- viimiseks spetsiaalse tuuletunneli Uurimusi teostas elektrienergia salvestamiseks enda toodetud elektrit kasutas elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks Positiivsed küljed
Kärolin Tammoja 11.b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis
Morse koonuseid tähistatakse numbritega 0...6ni. Kasutatava Morse koonuse number oleneb puuri läbimõõdust. Kui tööriista või padruni koonus on spindlipesa omast väiksem, siis kasutatakse vahekoonuseid, mille välispind vastab spindlipesa koonusele, sisemine koonuspind aga tööriista koonusele. Enne puuri spindlisse asetamist tuleb spindliava ja tööriistasaba hoolikalt puhta lapiga üle hõõruda. Seejärel pistetakse tööriistasaba spindli pessa nii, et saba otsas olev laba ilmuks nähtavale spindlis olevas väljalöömisaugus. Pärast seda lüüakse saba käe tugeva ülesviibutusega tihedalt spindlisse. Puur või vahekoonus püsib spindli pesas hõõrdejõu mõjul, spindli uurdesse ulatuv laba aga ei luba puuril spindli suhtes pöörduda.
Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ..................................................................... Ülevalt alla: 1. Vedeliku reservuaar 2. Mootori laba 3. Rootor 4. Kaitseklapp Rooli parameetrid Auto/traktori mark: ...................... 1. Rooliülekande ülekandearv .................................................................. 2. Rooliratta lubatud vabakäik, º ............................................................... 3. Sõiduki teljevahe (pikibaas), mm .......................................................... 4
Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine üle...
enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,55 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,5–5 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
Operatsioon Valküür Film algas sellega, et toimus lahing ning peaosatäitja Tom Cruise, kes mängis peaosatäitjat ohvitser Claus von Stauffenbergi, sai lennukite tulistamise ja pommitamise ohvriks ning selle käigus kaotas oma silma, käe laba ja teisel käel osad sõrmed. Stauffenberg lootis, et keegi leiab viisi Hitleri peatamiseks enne kui hävib Saksamaa ja kogu Euroopa. Kui ta oli taastunud ning tagasi kodus oma pere juures, tehti talle ettepanek liituda enamlastega, kes plaanisid Hitleri kukutada. Esialgu ta keeldus kuid siis siiski liitus enamlastega hakates neid juhtima. Valmib geniaalne plaan, kuidas tappa diktaator ning kukutada natslik valitsus seestpoolt,
Andurid Soojuslüliti Soojuslülitit kasutatakse jahutusventilaatorite juhtimiseks seadiste ülekuulamise kaitseks (näiteks klaasipühkijate ning soojendusventillatorite mootorites) ning vanemates sissepritsesüsteemides külma mootori küttesegu reguleerimisel. Soojuslüliti töö põhineb soojuspaisemisel. Lülitites kasutatakse kontaktide jutimiseks tavaliselt vahakapsleid ja bimetall. Soojuslüliti enamlevinud reike on kulumisest tingitud liiga suur sisemine pingelang. Pingelang põhjustab signaalhäireid ja kontaktide ülekuumenemist, mis omakorda rikub lüliti lõplikult. Releega või juhtplokiga juhitava soojuslüliti normaalne pingelang on nullilähedane. Seadisega otse ühendatud lüliti lunatid pingelang on kuni 0,2V. Mõõtmist on otstarbekas alustada seadise signaaljuhtme ja aku miinusklemmi vahelt. Juhul kui pingelang on lubatud suurem, tuleb järj-järgult üle kontrollida lüliti kõik ühendused (ära unusta ka maandust). Aeg-soojuslüliti Aeg-soojus...
1.C Propelleri libisemine on positiivne kui propeller avaldab veojõudu ja negatiivne kui propeller pidurdab. 2.D Sirgelabalise propelleri korral seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev 3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on
esimene praktiline hõõglamp tehti Edisoni poolt. Michael Faraday oli huvitatud elektromagnetist ja katseid tehes tuli ta järeldusele: Miks ei võiks magnetism teha elektrit? 1831. aastal tegi ta vasest pooli ja magnetitega esimese elektrimootori. 1887-1888 aasta talvel ehitas Charles F. Brush valmis tuulegeneraatori mida loetakse praegu esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori läbimõõt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid. Alessandro Volta näitas kui niiskus tuleb kahe erineva metalli vahele, tekib elekter. Selle põhjal leiutas ta patarei, mis oli tehtud õhukestest vase lehtedest ja tsingist mis olid eraldatud niisutatud papiga. Samuti on oma nimed ajalukku kirjutanud Nikola Tesla(tegi elektrimootori mis sai patendi), George Westinghouse (arendas Tesla mootorit vahelduvvoolu tekitamiseks) ,Andre Marie Ampere (elektri- ja
Tööpingid Karlo Leok 8.C 2015 Rihthöövel • 1. Puuklots • 2. Höövlivõlli kinnitus • 3. Lüliti • 4.Höövlilaua kaalu reguleerija • 5. Toetuspind • 6. Kaitsevõre Rihthöövel • Kasutus: Rihthöövelpinki kasutatakse puidu hööveldamiseks ja silumiseks. • Ohutus: 1. Kanna nõuetekohast tööriietust – põll, kaitsekindad, kaitseprillid või -mask. Vajadusel ka kõrvaklappe. 2. Seisa hööveldamise ajal noavõlli lähedal, ära vii ettenihke ajal kätt üle pöörleva noavõlli. 3. Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. 4. Ära lahku töötava höövelpingi juurest. 5. Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Ketassaepink Ketassaepink • Kasutus: Kasutatakse puidu lõikamisel. Käsi ketassaega lõigatakse käsitsi(sellel puuduvad liikuv laud ja jaotusplaat). • Ohutus: 1. Kanna nõuetek...
Selle asemel, et kasutada elektrit tuule tekitamiseks, kasutavad turbiinid tuult elektri tekitamiseks; · Tuuleturbiinid koosnevad rootorlabadest, mis tiirlevad horisontaalse keskme ümber; · See kese on ühendatud masinaruumis asuva käigukasti ja generaatoriga. Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid; 3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit; · Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi. 4. Olukord Eestis: · Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis, tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula;
kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika). · Kirved hakkasid populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa. Kirve vars oli ratsameestel lühike (ka laba oli kergem) ja jalameestel pikk (u. 1 m). Plaatrüü vastu valmistati erinevaid mõõku · -enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis hiljem olid nad rohkem torkerelvad. · Mõõga kirjeldus rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks nagu nt. pistodadel, mis olid peamiselt torkamiseks. · Bastard ehk pooleteisekäemõõk. See oli pikk -- teramiku pikkus oli u
power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane recycle korduvkasutama, taastöötlema reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav reserve broneerima, reserveerima resource ressurss, vahend rhetorical retooriline, ilukõneline rhyme riim, salmike rhythm rütm rotor blade rootori laba rubbish dump prügi mahapaneku koht run juhtima safeguard kindlustama, turvaliseks muutma 2 sanctuary varjupaik, pühamu, altariruum sawmill saeveski seed seeme, iva set up üles seadma, valmis panema, installeerima share jagama shortage nappus, puudujääk shower duss, (vihma)valang significant oluline, paljutähendav, märkimisväärne sleepy-head unimüts solar päikese- sorrel punakaspruun
o olema 150-160 cm pikk ja hästi töödeldud pealispinnaga (et peened võrguniidid mõla taha kinni ei jääks). Mõla valmistatakse sitkest oksakohtadeta puust, et see ka peeneks töödelduna mehe jõul ei murduks. Mõla laba peab olema suure pinnaga, vähemalt 1300-1500 cm2. Mõla laba (kuni 70 cm pikk) peab olema töödeldud hästi õhukeseks nagu puuleht või kalasaba- servadest ja otsast vaid 3-4 mm paksuseks. Tugevama sõudmissurve korral peab mõla alumine ots vees veidi painduma. Mõla vars töödeltakse ümmarguseks ja see peeneneb ühtlaselt kuni poole mõlalabani. Laba on pealt laiem, kuid kõige laiem
org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 20:30) Somaali keeles on 22 konsonantfoneemi. Keeles on viis põhilist täishäälikut. Igalühel neist on ees ja taga variatsoon, pikk või lühike versioon, mis annab selgelt 20 täishäälikut.Samuti näitab see kolme tooni: kõrge, madal ja langev. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 21:30) Arvsõnad ühest kümneni: Nädalapäevad: Eesti Somaali Üks Kow Eesti Somaali Kaks Laba Esmaspäev Isniin Kolm Saddex Teisipäev Talaado Neli Afar Kolmapäev Arbaco Viis Shan Neljapäev Khamiis Kuus Lix Reede Jimco Seitse Toddoba Laupäev Sabti Kaheksa Siddeed Pühapäev Axad Üheksa Sagaal Kümme Toban Kasutatud allikad Ethnologue 2015. A language of Somalia. [http://www.ethnologue.com/language/som] 23.10.15 Omniglot 2015
Arvukalt kasutati lahingutes kergeid heiteodasid. Nende pikkus oli umbes 20-25 cm, odaotsa roots oli sageli vindiliseks keeratud ning lõppes täisnurga all ärakeeratud konksukesega. Viskeoda varrepikkus oli umbes 1.5m, ühel sõjamehel oli kaasas mitu viskeoda. Täpselt pole teada, kuidas neid rännakul kanti. Tõhus relv oli kirves. Sõjakirveid ehk tapreid kasutati lahingutes löögirelvana. Lõuakirveid, mida kasutati enamasti sõjakirvestena, võidi kanda ka vööl, sest nende laba sees oli mõnikord auk. Laialdaselt olid levinud kolmnurkse laba, laia kaarja ja üsna õhukese tera ning nõrgalt kaarduvate külgedega lõuata kirved. On arvatud, et neid kasutati tahumistöödel, kuid haudadest leitud kirvestel puuduvad jäljed suurest kulumisest. Üsna palju leitud väikeseid lõuaga kirveid, mida võidi kasutada nii löögi- kui ka viskerelvana. Tähtsaim relv oli siiski mõõk, kõige hinnalisem ja suursugusem relv üldse. Mõõk ilmus relvastusse juba pronksiajal. 12.-13
õhk. Isegi pärast agressiivselt hormoon ravi pärast tihti retsidiiveerub talvel ajal. Aga sojal ajal allub väga hästi lipiid sisaldava kreemi ravile, nagu näiteks: Unguentum Physiogel, mis on võimalik ilma retseptita osta igas apteegis, ja mingi tolerantsus selle suhtes ei tekita, sellpärast patsiendid saavad seda kasutama vabalt. http://www.dermatolog4you.ru/stat/lvov/jekzema_lvov.html · Tülootiline ekseem (Eczema tyloticum): lokaliseerib laba kätel ja harval juhul laba jalgadel. Esinevad sügavad, väga valulikud fisurid, millised aga harva lähevad alla aluskihi. Nahk on kuiv ja tihti läheb mustaks mida meenutab nekroosi, kuid see on tegelikult tingitud melonini häirenud produktsioonis melanotsüütides. (Paul K. Baxton, 2003). · Varikoosne ekseem (Eczema varicosum): vastavalt oma nimele tema endogeene põhjus on varikoosne veeni laiendis.
esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori läbimõõt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid. Hoolimata oma suurusest oli sel tuulikul kõigest 12 kW generaator. Kuna nimetatud rootorimudel oli mitmetiivaline, ei andnud see oma aeglase pöörlemise korral paraku eriti suurt kasutegurit. Alles hiljem avastas taanlane Poul la Cour kiiresti pöörleva rootoriga tuuleturbiini, millel on kõigest mõni laba ja mille efektiivsus on elektri tootmiseks tunduvalt suurem. Teine tuuleenergia pioneer Poul La Cour (1846-1908) oli oma ametilt meteoroloog. Teda võib lugeda modernsete elektrit tootvate tuuleturbiinide isaks ja seda tänu tema uurimistööle aerodünaamika vallas. Poul La Cour oli ka esimene leiutaja kes ehitas spetsiaalse tuuletunneli eksperimentide läbiviimiseks. Poul La Cour teostas uurimusi elektrienergia salvestamiseks ja
tõhusa meetodi pliipatareide valmistamiseks. 1887 aasta talvel, tegi ta esimese automaatselt töötava tuulegeneraatori elektri tootmiseks. See oli hiigelsuur isegi Maailma suurim rootori diameetriks oli 17m ja rootoris oli 177 seedrist tehtud laba. Kui lähedalt vaadata, võib generaatorist paremal näha inimest muru niitmas. Turbiin töötas 20 aastat, laadides Brushi mõisa keldris olevaid akusid. Hoolimata generaatori suurusest oli ta võimsuseks ainult 12kW. Põhjuseks oli see, et aeglaselt pöörlevatel
Lihad Sisaldavad : · Täisväärtuslikke valke · Rasvu · Mineraalaineid · Ekstraktiivaineid · Vitamiine ...on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sideku...
= m 0 = 0,85 …0,95 Kulumata hammasrataspumba üldkasutegur on väga lähedane 100%-le Hammasrataspumba eelised: väga töökindel , lihtne ehitus, väike kaal ja gabariit , suur kasutegur, kuiva ülesimemise võime , ühtlane tootlikkus, saab ühendada otseselt kiirekäiguliste mootoritega tootlikkus ja surve ei ole seotud . Hammasrataspumba puudused . lõtkude suurenemisel kaob kuiva ülesimemise võime LABA EHK SIIBERPUMBAD LABA EHK SIIBERPUMBAD Pumba rootor paikneb ümmarguses keres eksentriliselt. Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid). Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi- tagasi liikuda Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse. Labapumba tootlikkus : Pumba kere ja rootori vahelisse ruumi mahtuv vee hulk on
aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel on lehelaba ja tupe piiril veel kilejas lise- keeleke või karvakeste ring. *lehelabal eristatakse tipmist osa lehetippu
ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe mustriline kude, siis peab enne laba kudumist silmuseid juurde kasvatama, kusjuures tuleb arvestada ka mustriga. Ringi algus jätta väikese sõrme poolsele küljele. Suure mustri puhul jälgida, et motiivi keskkoht jääks käeselja keskele ja mahuks tervikuna kinda pealmisele poolele. Pöidlaaugu kõht ja laius määrata kätte proovides. Pöidlaaugu laiuseks arvestada 12--14 silmust. Pöidlaaugu kohta kududa sisse abilõng, siis tõsta need silmused uuesti vasakule vardale tagasi ja kududa kindalõngaga üle
venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe mustriline kude, siis peab enne laba kudumist silmuseid juurde kasvatama, kusjuures tuleb arvestada ka mustriga. Ringi algus jätta väikese sõrme poolsele küljele. Suure mustri puhul jälgida, et motiivi keskkoht jääks käeselja keskele ja mahuks tervikuna kinda pealmisele poolele. Pöidlaaugu kõht ja laius määrata kätte proovides. Pöidlaaugu laiuseks arvestada 12--14 silmust. Pöidlaaugu kohta kududa sisse abilõng, siis tõsta need silmused uuesti vasakule vardale tagasi ja kududa kindalõngaga üle
PULJONGID (bouillon) Puljongid on aluseks erinevate kastmete ja suppide valmistamisel. Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, ulukilihast, kontidest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid Puljongeid keedetakse korraga valmis suuremas koguses, jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv eemaldatakse, säilitatakse lubatud aja piires jahutatult või külmutatult (väiksemate kogustena) ja kasutatakse siis vastavalt igapäevasele vajadusele. Aja säästmiseks võib puljongi valmistada ka erinevatest tööstuslikest valmispuljongitest (puljongipulbrid, puljongiku...
Koosneb tuulekotist ja torudest. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist piuk. Keelpillid Kannel Kõige vanem keelpill Eestis (~2000 a) Jauguneb põhitüübilt kolmeks: 1) väikekannel trapetsikujuline, harilikult 6-7 keelega diatooniline kannel. Keeled valmistati hobusesaba jõhvist, lambasooltest või metallist. Setokannelde eripäraks on kaane tasapinna lauakujuline pikendus ehk laba annab pillile kõlajõudu juurde. 2) Uuem kannel - Laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline, metallist virblite abil kinnitatud rohkete keeltega (harilikult 2030 keelt) diatooniline (vahel ka poolkromaatiline) kannel. simmel või simbel Põhja-Eestis ja saartel nimetus kandle kohta. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele pilli alaosas koorideks ehk duurideks koondatud akordkeeled.
a) Hammaslatiga pöördsilindrid- kahepoolse toimega silindreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. b) Labaga pöördsilindrid- kolb an asendatud labaga, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhk juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270°. Sele 9. Pöördsilindrid [4.] 2.1.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest pole suruõhumootoritel pöördenurgad piiratud; pöörlemis- sagedust, pöördemomenti ja pöörlemissuunda saab sujuvalt ning lihtsalt reguleerida; mõõtmed on väikesed; nad pole ülekoormuse ja keskkonna tingimuste suhtes tundlikud; neid on lihtne hooldada. Konstruktsiooni järgi jagatkse suruõhumootorid:
kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – juhtsooned ehk trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Õistaimede hulka kuulub puid, põõsaid ja rohttaimi. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
