Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pus...
· Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad.
Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad.
Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 17...
Test 9 Arvan, et peaks alustama geograafiast. Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Kar...
septembril 1278. aastal. Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima. Jaanuari keskmine temperatuur on -7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini. Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved. Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid.
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
tundrakask e jäljed. Nii hävib taimkate. 3.Parasvöötme Põhjapoolkeral. Parasvööde Leetmullad. Kuused, Pruunkaru, Tselluloosi- ja Siberi metsad. Okasmetsad (Lubivaesel männid, nulud, põder, ilves, paberitööstus, okasmetsa a)okasmetsad laiuvad Põhja- lähte- lehised. orav, ahm, jahindus, aladel on suur Ameerikas ja kivimil tekkinud valgejänes, kaubandus, soostumine ja Euraasias. kuiv muld, kobras, loomakasvatus, esineb
Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad :
1) kirjelda maali: Caspar David Friedrichi loodud maal ,,Rügeni kriidikaljud" tundub olema allegooriline maastikumaal, kuid sellel on eriline tähendus. Peale punases kleidis kujutatava naise ning kahe mehe on kunstniku poolt kujutatud veel vapustavalt kaunis merevaade. Valged kriidikalh ´jud nende vahel. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud valget, natukene punast, sinist, musta ning natukene pruuni on märgata puude varjundites. Avara muutliku taeva all kõrguvad teravokkalised nulud, kerkivad gooti akendega varemed, hardas imetluses olevad inimesed või paarid, keda on maalil kujutatud seljaga vaataja poole, kuuvalguse või loojangupuna ees. 2) kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab: Caspar David Friedrichi maal on nii tõetruu, et see tekitab tahtmist, ise olla see punases kleidis kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita.
Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik...
Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis
allikad ning Yellowstone´i geisrid. TAIMESTIK Olenevalt geograafilisest laiusest ja kõrgusest moodustuvad Kaljumäestikus erinevad taimevööndid. Vööndid muutuvad aeglaselt põhjast lõunasse ning kiiresti kõrgusesse. Liikide üldarv on väga suur. Metsapiir asub Yukoni piirkondades 762 m kõrgusel merepinna kohal; soojemas, parasvöötmekliimaga New Mexicos algab see aga 3660 m kõrgusel. Vahetult allpool lumepiiri paiknevates metsades kasvavad kuused, männid ja nulud, allpool segunevad need kaskede ja mägivahtratega. Suurem osa Kaljumäestiku arktilisest piirkonnast on kaetud kidurate kaskedega. Viljatul taigapinnasel kasvavad lehtpuud kased, paplid ja haavad. Kaljumäestiku arktiline osa ning Euroopa Alpid on taimestikult sarnased. Ülalpool metsapiiril kasvavad ka siin samblikud, kurekell ning pajud. IMETAJAD Sarnaselt taimestikuga sõltub ka loomade maailm geograafilisest laiuskraadist ning kõrgusest. Nii
Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees. Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on
Parasvöötme okasmetsad Peamiselt on parasvöötme okasmetsad parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked *taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Pealmiselt puhuvad taigas läänetuuled. Kuna parasvöötme okasmetsad asuvad parasvöötmes on ka seal iseloomulik 4 aastaaega. Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu,...
Kas seda on vähe või palju? Sveitsis kasvavad metsad 12746 km2 suurusel pindalal, metsasuse protsent on 31%. Seda on pigem vähe, sest mõnedes riikides moodustab mets lausa 90% kogu riigi pindalast, sellised riigid on näiteks Soome ja Rootsi. . 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Sveitsis kasvavad okasmetsad, segalehtmetsad, lehtmetsad ja kastanimetsad. Peamised puuliigid on pöögid, kastanid, nulud, kuused, lehised ja alpi seedermännid. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Suuremad metsamassiivid paiknevad põhjaosas, sest lõunaosas paiknevad Alpid, kus eriti palju metsa ei kasva. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsa raiutakse Sveitsis umbes 6 miljonit m3 aastas, sellest umbes 80% on okaspuit. Metsi
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja kesk...
C. D. Friedrich. Kaarnapuu C. D. Friedrich. Rändur udumere kohal Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees. Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud
, millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina) ja selle sordid, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo). Suhteliselt vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapäraselt istutatavate taimemassiividega, kus ,,soleerimine" ei ole kohane või ei pääse mõjule. Seega on sobivate okaspuude valik nendesse tingimustesse suhteliselt keerukas: ühelt poolt seab piiranguid ökoloogiline keskkond ning teiselt poolt arhitektuur.
Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad ...
külm talv ja suhteliselt soe suvi. Okastest aurab küllaltki vähe vett, seetõttu levivad okaspuud ka üsna kuivades kliimaoludes. Okasmetsi on mitut tüüpi, mida määratakse seal valitseva puuliigi järgi. Okasmetsade levinumad puuliigid on eri mandreil erinevad. TAIMESTIK Okasmetsa ehk taigavööndit jagatakse veel ka tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga moodustavad tihedama okastikuga okaspuud: kuused, nulud ja seedermännid. Põhja Ameerikas lisaks tsuuga ja ebatsuuga. Tumetaiga puuderinne on tihe ja valgusvaene ning ta on levinud soojematel ja niiskematel aladel. Külmemates ja kuivemates kohtades on aga valdavaks heletaiga, kus puude all on juba rohkem valgust. Heletaigat iseloomustavateks puuliikideks on männid ja lehised. Lehis on omapärane okaspuu, mis ei ole igihaljas, vaid langetab talveks oma okkad. Selliselt on ta pakase ja veekao vastu veel paremini kaitstud. LOOMASTIK
väheniiske talvega. Taigas on levinumad puud männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on kohastumus lumega hakkama saada. Nad on koonusekujulised ning lumi libiseb nende okastelt maha ega murra oksi. Põõsaid kasvab okasmetsades vähe. Rohkem on levinud samblikud ja puhmad(mustikad, pohl jt.). lehtpuudest suudavad taigas kasvada vaid kõige vähenõudlikumad- kased, lepad, pihlakad jt. Paika kus on viljakam muld ja kus kasvavad ülekaalus kuused ja nulud nim. tumetaigaks. Paika kus on vähemviljakad mullad ja kus on ülekaalus männid ja lehised nim. heletaigaks. Väga huvitavad on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Loomad Okasmetsad ei ole väga liigirikkad. Kuigi varjuda ja pesitseda on pimedas metsas lihtne siis toitu napib. Okasmetsa loomad saavad söönuks okastest ja puukoortest. Raiesmikel ja lagendikel on elutingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin rändlinnud ja loomad.
rõmeline,vanemas eas tekib soomusjas või Kuusk Picea väike plastjas korp,sügavaid lõhesid ei esine.Sirged puud kõrgusega 20...50(70)m,v.a mägedes ja põhjas puude leviku piiril. Nulud on kõrged,sirged ja põhjapoolkeral peamiselt mägimetsades kasvavad igihaljad puud.Kõrgus võib ulatuda P-Ameerika liikidel kuni 70...80 meetrini.Madalamad liigid on 15...20 meetrit kõrged.Võra terava tipuga.Võra Nulg Abies on eriti tihe varjutaluvatel liikidel
7. Finsteraarhorn 4274 m Berni Alpid 8. Aletschhorn 4195 m Berni Alpid 9. Jungfrau 4158 m Berni Alpid 10. Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid TAIMED: Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. 31 % Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga, millest umbes 25 % on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid(alpi seedermännid), nulud, kuused ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad
Väljaspool perekonnakalmistut on mäeküljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega. Rohkesti leidub puudel samblikke, vesivõsusid ja kuivi oksi. Selle tõttu näib, nagu puuduks tammedel midagi, nagu põeks või kannataks nad millegi all. Paul Reim leidis, et tammiku juurdekasvu languse oli põhjustanud kohaliku muldkonna ebapiisav viljakus (Reim, 1925). Tammikus ei leidu küllaldaselt ka järelkasvu, arvestatavad on vaid üksikud 510- aastased nulud ja 23-aastased tammed. Ka Elmar Kaar on märkinud, et tammiku kasv on aeglustunud kehva mullastiku tõttu, mis ei vasta tamme nõuetele (Kaar,1964). Pargi inventuur 1998. aastal näitas, et surnud ja surevaid puid oli 16%, normaalsest hõredama võraga puid tervelt 55% (Kask, 1999). 5 Tammikut on pikka aega entusiastlikult hooldanud OÜ Elmorex juhataja, looduskaitsetegelane Aare Kapten. Hoogtööpäevi on siin korraldanud Eesti
Vili kuiv, tiivaga varustatud nahkjas pähklike. Mõned liigid tuultolmlejad, mõned putuktolmlejad. Kiirekasvulised, hea puiduga ja tihti kasutatud haljastuses. Perekonnas umbes 70 liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes. Perekond Nulg (Ábies Mill.) Abies Introduktsioon - taimeliigi viimine väljaspoole tema looduslikku areaali. Paljude nululiikide kasvatamine meil nende külmahelluse tõttu on äpardunud, kuid on terve rida liike, millised kasvavad meie oludes hästi. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega
Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask
tamm (Q. Frainetto). Teised selles vööndis esinevad lehtpuu- ja põõsaliigid on austria tamm (Q. Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök (Carpinus sp.), saar (Fraxinus sp.), vaher (Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.), hobukastan (Aesculus hippocastanum) jne. Looduslikud hariliku kastani (Castanea sativa) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas. Montaansed okasmetsad. Ulatuslikud okasmetsad, milles domineerivad kas must mänd (Pinus nigra) või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel mägedel. Samas vöötmes rammusamatel ja paksematel muldadel on laialehiste liikide, näiteks hariliku saare (Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
Kui karu ja hunt on nüüdseks Saksamaal looduses välja surnud, siis metskasside arvukus on taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida Saksamaa kesk- ja lõunaosa kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa.
4. 5. pungani ). Teine võimalus on vanemad oksad lõigata 2. 3. pungani, nooremad kärpida ainult kolmandiku võrra. Miniroosid 20 30 cm kõrgused väikeste õite ja lehtedega põõsad. Nendelt lõigatakse välja nõrgad oksad, tugevad kärbitakse kolmandiku võrra lühemaks. Okaspuud Aia jaoks on on olemas mitmeid erinevate funktsioonidega okaspuu liike. On olemas kõrgeid, keskkonda kujundavaid puid, mis nõuavad suurt kasvuruumi, näiteks kuused, nulud ja männid, kuid on ka madalaid, roomava kasvuviisiga taimi. Neid saab kasutada pinnast katvate taimedena või istuda gruppidena ja kiviktaimlasse. On püramiidja või ümara võraga okaspuid, näiteks küpress ja elupuu. Okaspuid ei ole vaja regulaarselt lõigata. Lõikamine võib piirduda arenemise ja kasvamise teatud reguleerimisega. Lõigatakse kevadel, enne kasvuperioodi algust, või augustis septembris, kui kasv on juba lakanud
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (17981863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline "Chiose veresaun" sai endale pilkenimeks "maalikunsti veresaun"
· Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega · Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Okasmetsa Taimestik · Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid. · Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed.Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Okasmetsa loomastik · Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest.
paberitööstusele annavad saare metsade kõige levinum puu ajaani kuusk(kõrgus 35 meetrit, tüve läbimõõt vahel üle ühe meetri) ja Mayri nulg ja sahhalini nulg. Sahhalinil kasvab ka kivikask. Kivikase tüvi haruneb mehekõrguselt, isegi madalamalt kõverikeks oksteks. Tema kasvuala algab pool kilomeetrit merepinnast kõrgemal. Sahhalini metsade üldpindalast võtavad kivikase tihnikud enda alla umbes viiendiku. Ainulaadse taimekoosluse maailma mastaabis moodustavad kuused, nulud koos saasabambusega. Saasabambus katab tihedalt raiesmikke ja põlendikke, ajuti tungib ka puurindesse. Meenutab meie pilliroogu, kuid puitunud varre tõttu pole murtav ja tihnikuna tõsine taksistus inimese ning loomade teel. (5) Ida- ja Lääne-Sahhalini ahelikku ning lõunaosa mäeahelikke katavad okasmetsad, kivikasehõrendikud ja kääbusseedermännitihnikud. Soojema kliimaga (aug-i keskmine temperatuur 18°C) edelaosas on liigirikkad segametsad, nõlvul bambusepadrikud,
Kasvavad troopikas. Erinevalt plamidest on neil võimalik mingil-määral tüvi jämedamaks kasvamine. Saago palmlehiku säsist toodetakse tärklist ja sellest saadot (?) (riisi taoline moodustis). Kinkod e Hõlmikpuud. Tänapäeval üks liik, tänapäeval pmslt istutatult, enamasti Hiinas. Kaheks harunev leht. Käbis areneb ainult kaks seemet. Okaspuutaimed. Üle 700 liigi, seega enamus paljasseemnetaimedest, Eestis 4 liiki. Männilised: mänd, kuusk, lehised, nulud, seedrid, ebatsuugad, tsuugad. Männiliste tähtsus: puidutööstus, vaik keemiatööstusele. Küpressilised: küpressid, elupuud, kadakad. Väikeste käbidega. Sooküpressilised: sügisel langevad maha mitte ainult okkad, vaid võsud. Neil on hingamisjuured, et varustada õhuga õhuvabas mudas olevaid juuri. Sooküpressiliste hulka kuulub mammutipuu, mis on ilmselt maailma suurim elusorganism massilt ja ranniksekvoia, Jugapuulised. Eestis looduskaitse all, kuna on aeglase arenguga
Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets kasvada ning seal levivad lopsaka rohuga luhad. Madalikel on palju suuri soid. Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. · Loomastik Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt
Kasutamine:puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses. Kasvatamine Eestis:karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Siberi nulg. Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib
Varem Saksamaa metsades elanud karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad on hävinud. Üle 20 aasta kestnud ökovõitluse tulemusena otsustas Saksamaa valitsus 1998. aastal sulgeda kõik tuumajõujaamad, et vältida võimalikke keskkonnakahjustusi. Ka üllatas mind see, et Saksamaal on vanurite osakaal üsna suur- vanureid on rohkem kui noori inimesi. Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja- Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks .Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist. ,,Tööstus annab umbes 40% SKP-st ja seal on rakendatuse leidnud umbes 30% töövõimelisest elanikkonnast." 24 Kasutatud allikad Dorling Kindersley Maailma Teatme Atlas
1. kirjelda maali: Caspar David Friedrichi loodud maal ,,Rügeni kriidikaljud" tundub olema allegooriline maastikumaal, kuid sellel on eriline tähendus. Peale punases kleidis kujutatava naise ning kahe mehe on kunstniku poolt kujutatud veel vapustavalt kaunis merevaade. Valged kriidikalh´jud nende vahel. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud valget, natukene punast, sinist, musta ning natukene pruuni on märgata puude varjundites. Avara muutliku taeva all kõrguvad teravokkalised nulud, kerkivad gooti akendega varemed, hardas imetluses olevad inimesed või paarid, keda on maalil kujutatud seljaga vaataja poole, kuuvalguse või loojangupuna ees. 2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab: Caspar David Friedrichi maal on nii tõetruu, et see tekitab tahtmist, ise olla see punases kleidis kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita. Romantism Prantsusmaal (§ 31)
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ...
Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena
peruu palsamit. Põhja-Ameerika indiaanihõimud on valmistanud nuluvaigust antiseptilisi, dermatoloogilisi, günekoloogilisi, higistama ajavaid ja lahtistavaid vahendeid, samuti köha-, nohu-, tuberkuloosi-, podagra- ja reumaravimeid palsaminulust (A. balsamea), hiigelnulust (A. grandis) jt. nululiikidest. Nuluessents ergutab eneseteostust, loovust ja tervendamisvõimet. Oma tiheda ja korrapärase võra tõttu on nulud väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. Kesk- Euroopas (Taani, Saksamaa) on peamiselt kaukaasia (A. nordmanniana) ja hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks,
Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga)
jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige suurem kaasaegne rühm umbes 600 liigiga, eriti levinud põhjapoolkeral, paljud okaspuud, nagu männid, kuused, lehised ja nulud, moodustavad Euraasia ja Põhja-ameerika tasandikel ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike, palsameid; neist toodetakse näit tärpentiini, okaste kuju ja suurus on väga varieeruv, näit kuuse okka pikus on 1-2 cm, aga mõnedel eksootilistel mändidel aga 30-40 cm, okaspuukäbid on ühesugulised, taimed ühe-, harvem kahekojalised). (Botaanika II, lk 423) HK VASTASLEHIKTAIMED ehk EBAOKASPUUD
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
