Hispaania gripp Hispaania gripiks nimetatakse jaanuarist 1918 detsembrini 1920 pandeemiaks kujunenud gripiviiruse lainet. Hispaania gripi puhul peeti kummaliseks, et see mõjus eriti laastavalt noortele terve immuunsüsteemiga inimestele. Esimeste sümptomite ilmumisega algab ka kopsukudede hävimine, mille tagajärjel upub haige omaenda verre. Pandeemia põhjuseks oli immuunsüsteemi kontrollimatu reaktsioon organismi tunginud viirusele: kopsuhaigust ei tekitanud mitte gripp, vaid organismi vastulöök sellele. Viirus suudab välja lülitada RIG1 geeni, mis põhjustab immuunsüsteemi ülereageerimise. Seega grippi nakatunute kaitsmise asemel immuunsüsteemi reaktsioon hoopis suurendas viiruse surmavust. Selle gripi kõige murettekitavam eripära oli selle äkiline kulg.
UJUMINE Füüsikas uuritakse ujumist vedelikus lebamise tähenduses, kus osa kehast on vedelikus, osa aga vedelikust väljas. Kehale mõjub vdelikus alati vähemalt kaks vastassuunalist jõudu- raskusjõud ja üleslükkejõud. Keha vajub põhja ehk upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Kui täielikult sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on suurem kui raskusjõud, siis keha tõuseb pinnale. Kui keha ülemine serv jõuab vedeliku pinnale, hakkab kehale mõjuv üleslükkejõud vähenema. Keha ujub, kui üleslükkejõud arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Kui keha on sukeldatud täielikult, siis on valemis FÜ=pgV, esinev ruumala V võrdne keha kogu ruumalaga
on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin) Keha hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega ( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega. roo k = roo v . nt kalad, meduusid, allveelaev. Keha upub kui üleslükke jõud on väiksem kui raskusjõud. Fü on väiksem kui F. Tiheduste kaudu keha upub siis kui tihedus on suurem kui vedeliku tihedus. nt kivi, metall, klaas jne. Laevade ujumine- laevad ujuvad seetõttu et nende keskmine tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (tuleb võtta arvutusse kogu laeva pindala) (raud, betoon jne) . Kalade ujumine- kala keha on võimeline hõljuma ja uppuma. Seda võimaldab tema ujupõis. Reguleerides ujupõie ruumala ongi kala
) dünaamiline rõhk – on rõhk vedelikus, mille liikumis kiirus on bernoulli printsiip : voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Fü=g*V*roo V-välatõrjutud aine ruumala, roo – väljatörjutud aine tihedus 1.Heljub 2. upub 3, upub Rõhk sõltub vedelikusaba kõrgusest keha kohal. p=g*h*roo Tambovi konstant – arv , mida sa taha liita, lahutada jne, et saada vajalik tulemus
TEST 4 1. Järjesta aine olekud molekulide keskmise kineetilise energia kasvamise järjekorras. 1. Tahke (en kõige madalam) 2. Vedel 3. Gaasiline 4. Plasma (en kõige kõrgem) 2. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune prootonite arv erinev neutronite arv 3. Millal keha ujub, millal upub? Kui kehale mõjuv raskusjõud on suurem kui ülelükkejõud, siis keha upub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on võrdne üleslükkejõuga, siis keha heljub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on väiksem kui ülelükkejõud, siis keha ujub . 4. A. Kui aine molekulide keskmine kin en on väiksem kui molekulide vaheline keskmine pot en, on aine tahkes olekus. B. Kui aine molekulide keskmine kin en on suurem kui molekulide vaheline keskmine pot en,
ootab põnevusega Claudiuse reaktsiooni ja ta ei pea selles pettuma. Poole etenduse pealt tormas Claudius ruumist välja. Juba päev hiljem otsustab Claudius Hamleti Taanimaalt välja, Inglismaale, saata. Enne Hamleti lahkumist, räägib Hamlet oma emaga. Neid kuulab kardina taga peale Polonius. Hamlet mõrvab ta ja läheb Inglismaale. Vahepeal on Poloniuse surmast saanud teada tema tütar Ophelia, kes selle uudise peale oma mõistuse kaotab. Läheb oja äärde ja sinna ta ka õnnetuseks upub. Laertes, Poloniuse poeg, saabub lossi, et selgitusi nõuda ja hiljem Hamletile kätte maksta isa ja õe surma eest. Koos Claudiusega plaanivad nad vandenõud Hamleti vastu. Otsustavad Hamleti koos tappa. Saabub kiri, kus Hamlet teatab, et on taas Taanimaa pinnale saabunud. Hamlet kohtab hauakaevajaid, kes parajasti Opheliale hauda kaevavad. Lõpuks kohtub Hamlet Claudiuse, kuninganna ja Laertesega. Hamlet otsustab Laertesega duelli pidada. Aga mida Hamlet ei tea,
Elas kord koer Muki ja kass Miisu. Nad käisid tihti koos jalutamas. Oli jälle ilus kevadine päev, kui nad jalutasid külavahel. Nad nägid eemal kõndimas üksikut pardipoega. Nad läksid pardi juurde ja küsisid: ,,Miks sa siin üksi oled?" Kus su pere on? Ma ei tea. Ma jäin neist maha ja kaotasin nad silmist.Tule meiega me aitame sul otsida ema. Nad jalutasid külavahel ja jõudsid tiigi äärde. Part jooksis kohe vette ujuma. Mukil tuli hirm peale, et part upub ära ja läks ruttu abi otsima. Varsti tuligi talle pardipere vastu ja Muki kutsus nad tiigi juurde. Pardiemal oli hea meel, et sai oma lapse kätte. Ta ütles Mukile ja Miisule , et nemad oskavad hästi ujuda. Meie oleme ju veelinuud. Part tänas kassi ja koera abi eest, ning läks oma teed edasi. Kui nad surnud ei ole, elavad nad siia maale.
Laertes ei lubanud Hamletiga suhelda. Hamlet muutus selle peale vihaseks ning siinkohal kehtib Hiina vanasõna: „Armastus ise on rahulik, tormi tekitavad inimesed“. Pärast seda, kui Hamlet kogemata Poloniuse privaatkohtumisel Gertrudiga tapab, puruneb Ophelia ja printsi vahel viimanegi armastus- sõprussuhe Pärast seda intsidenti muutub Ophelia kurjaks ning läheb veidi peast segaseks. Ühel õhtul ronib neiu puu otsa. Seal olles murdus tema all oks ning neiu kukub ojja, kus ta kahjuks upub. Hamlet ning Gertrud olid šokeeritud. Kas kõike seda oleks võinud ära hoida? Jah, kui Hamlet oleks olukorraga leppinud, Opheliast lahti lasnud ning otsinud endale uue armastuse. Vahepeal peab leppima sellega, et kõike sulle ei anta.
Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi Õhurõhk raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhk normaalrõhuks nimetatakse rõhku 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaa...
peale seda saab ta teada et ta Isa polegi päris isa,ning edasi lähvad asjad halvasti.Ta jookseb kodus ära. ta saab sõbraks ritaga,kellega ta läheb Ühe oma sõbranna suvilasse (võsule). seal käib iga päev joomine ja kogu aeg on suur kamp koos. Seal kohtab ta timot, kellega ta seksib, aga tegelikult tegi poiss seda vaid niisama, tal ei olnud anni vastu tundeid. Võsul on aga üks vanem poiss/mees (villem) kuskil 20 aastane, kes hoolitseb anni eeest koguaeg. ühel päeval upub üks poiss ära ja kui Villem räägib politseiga jooksevad kõik peale anni suvilast ära. Lõpuks julgustab Villem annni koju minema, ann on nõus ja Villem viib ta korraks enda juurde. Tema juures on aga Anni ema. Tuli välja et villem on anni ema suuur sõber. ja ema oli olnud seal suvilas kogu selle aja ja oodanud millal ann on valmis koju minekuks. Ema ja Ann lepivad ära ja nii see raamat lõppes :D
. õhurõhk. Sarnaneb manomeetriga. Karbike suletud ja õhutühi. Elavhõbe seisab torus rõhu tõttu. Elavhõbeda rõhk kausis ja õhurõhk on võrdsed. ÜLESLÜKKEJÕUD jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. F = pS Üleslükkejõud arvuliselt = keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. raskusjõud - Fr = mg ; üleslükkejõud = Fü = tihedus gV ; väljatõrjutud vedeliku mass m = tihedus* V Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Keha hõljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on võrdsed. 1 Pa = 1 N : 1 m2 V=S*h p=F:S F (jõud)= mg __ = m : V m = __ * V m = __ * S * h F = __ * S * h * g p = g__h F = g__ V
kirjeldatud mõrvale ning kui Claudius lahkus kiiruga selle järel, teadis Hamlet, et Claudius oligi süüdi. Claudius tahtis Hamletit saata peale seda Inglismaale, kuid enne ta käis palvetamas ning pihtis oma süüd, kuid Hamlet ei soovinud teda tappa, sest muidu oleks Claudius läinud taevasse. IV vaatus: Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos kirjaga mõeldud Inglismaa kuningale, kus on kirjas, et too tapaks Hamleti koheselt. Hamlet naaseb, Ophelius upub. V vaatus: Hamlet võitleb Laertesega. Gertrude sureb peale mürgitatud veini joomist. Laertes torkab Hamletit mürgise mõõgaga. Mõõgad vahetuvad, Hamlet torkab Laertest sama mõõgaga. Hamlet pussitab Claudiust ning sunnib teda mürgist veini jooma. Hamlet sureb Horatio käte vahel.
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
lõpuks täielikku rahuollu. Kui palju on inimesi, kes on piisavalt tugevad, et paljastada oma hinge tegelikud soovid? Kumb on tähtsam, hind või mateerja? Kas hing suudab edestada ratsionaalset mõistust? Kõik oleneb sellest, mida keegi elust otsib, mida ta endalt ja ühiskonnalt nõuab. Kui inimene on kord vette kukkunud, mis tähtsust sel on, ujub ta hästi või halvasti. Tähtis on see, et ta kaldale jõuaks, sest muidu ta upub. Vajadus oma tähtsuse tunnetamise järele on võib-olla tsiviliseeritud inimese kõige ürgsem instinkt. Südametunnistus on nagu valvur, kes on seatud kontrollima iga üksiku indiviidi kinnikhoidmist reeglitest, mille ühiskond on enda eksisteerimise tarvis välja töötanud. Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikemaid asju siinilmas üldse, on nagu kivi merekaldal, mida igaüks võb soovi korral üles noppida.
olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. B Rida 1. Miks mingist puidust laud ujub vees, aga piirituses vajub põhja? Piirituse tihedus on väiksem kui vee tihedus, kui puidu tihedus on piirituse tihedusest suurem, kuid vee tihedusest väiksem, siis ta upub piirituses, aga vees mitte. 2. Plastmassist eseme asetamisel vette vajus esemest pool vette. Kas sama eseme asetamisel õlisse vajub esemest rohkem või vähem kui pool õlisse? Põhjenda vastust. Õlisse asetamisel vajub ese rohkem, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ning seetõttu on õlis esemele mõjuv üleslükkejõud väiksem ja ese vajub rohkem. 3. Päästerõngas ujub vee peal. Mis juhtub, kui rõngasse pumbata rohkem õhku? Põhjenda vastust. 4
, PA6? 3 (valge) häguselt jah õline 0B 60HRR - 4 (roheline) häguselt jah - 0B 79HRR PE-HD?, PP? 5 (must) ei ei - 0B 103HRR ABS?, PA6? PA66? Plast Upub? Tihedus (ρ) Materjal (pakutud) Materjal Rakendusomadus (g/cm3 ) (tegelik) 1 (läbip.) jah 1,19 PMMA PC konstruktsioonip. 2 (punane) jah 1,04 ABS ABS tarbeplast (Saarna), konstruktsiooniplast
võrdlemisel. Polüamiid (nailon), PA –see on peamine tooraine võrkmaterjalide valmistamiseks. Uppuv (erikaal on 1,14) materjal, mis sulab ca +200C juures. Ka madalamatel temperatuuridel võib nailoni kvaliteet muutuda, eelkõige küttekehade läheduses võib noodalina „käharduda“ ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Nailon on iseenesest värvitu (särav), kuid valguse murdumisest tingituna näivad värvimata mitmekeermelised niidid valgetena. Katkepikkus 35-40%. Upub, kõrge venivus, suur tõmbetugevus. Polüpropüleen, PP – eritihedus 0,91. Katkepikkus 15-20%. Ujub vees, odav ja sobib paeladeks/nöörideks. Ei sobi kasutamiseks veepinnal, kardab UV kiirgust. Polüetüleen, PE – eritihedus 0,95. Katkepikkus 25-30%. Ujub vees, hästi käsitletav ja vastupidav. Sobib paatide kinnitusotsteks ja paelteks/nöörideks. Polüester, PES - eritihedus 1,38. Katkepikkus 2-15%. Upub, suur tõmbetugevus, hea vastupidavus valgusele. Sobib ankruköieks. 2
liikuvat seinavaipa. Ta arvab, et selle taga on kuningas. Ta torkab seinavaipa mõõgaga, kuid tapab hoopis Poloniuse. Taas ilmutag end isa vaim . Loomulikult näeb seda vaid Hamlet. Ema peab poega hullumeelseks. Nüüd on Claudiusel põhjus saata Hamlet Inglismaale. Laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Hamletil õnnestub pääseda, kuid satub piraatide kätte, kes ta tagasi Claudiuse juurde viivad. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Claudius veenab Poloniuse poega ja Ophelia venda Laertest Hamletit tapma.Ta soovitab kutsuda Hamletit mõõgavõitlusele mürgitatud rapiiriga. Laertes kutsub Ophelia matuste ajal Hamleti mõõgavõitlusele. Nad võitlevad. Claudius tahab sokutada Hamletile mürgitatud veini, kuid selle joob ära kogemata Gertrude. Gertrude sureb.Võitluse ajal saavad nii Hamlet, kui ka Laertes mürgimõõgaga haavata. Enne surma paljastab Laertes Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära. Laertes sureb
Päästeparve operatsioonid. Jagunevad suuruse ja veeskamise tüübi järgi. Täis puhutakse suruõhu ballooni abil. Vette saab lasta mitmel viisil, kas visatakse vette ja vangliinist tõmmates puhub end õhku täis või kui laev upub ja päästeparv läheb koos laevaga vee alla, siis mingil sügavusel (4,5 meetrit) ta hüdrostaari abil avaneb ja tõuseb pinnale. Samuti võib neid vette lasta ka vastava taaveti abil. Veeskamine näeb välja umbes sama nagu kiirpaadil. Markeeringul konteineril on väljalaskeaasta, lubatud inimeste arv, katsetamise kuupäev, järgmise katsetamise kuupäev, katsetaja ettevõte nimetus ja laeva nimi. Samuti on konteinerile ära märgitud ka päästeparve
Ljöö on vana prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,254,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt. Sisukord 1 Sisu 2 Leiutised ja teadus romaanis 3 Tõlked eesti keelde 4 Välislingid Sisu Loo tegevustik algab 1866. aastal, kui nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hakkab laevu ründama salapärane olend, kelle tõttu mitu laeva upub. USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale. Laeva kapten Nemo on misantroop, kes on inimkonna eest põgenemiseks
35.Sõnasta Paseali seadus. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36.Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku Tiheduse ja teguri g korrutisega. Valem: 37.Sõnasta Archimedesi seadus. Valem. Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt Väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskus jõu. Valem: 38.Millal keha upub vedelikus? Keha upub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest suurem. 39.Millal keha hõljub vedelikus? Keha hõljub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusega võrdne. 40.Millal keha tõuseb vedelikus üles? Keha tõuseb vedelikus üles, kui kehale mõjuv raskusjõud on väiksem, kui kehale Mõjuv üleslükkejõud. 41.Millal tehakse mehaanilist tööd? Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. 42.Millest sõltub töö suurus? Valem
spreeding (tänu ainese tõusuvooludele). Samuti tekib seal uus maakoor ning vulkaanilised mäeahelikud, pangasmäestik ning esineb maavärinaid. Ookeanipõhjas asuvad kivimid on nooremad kui 180 milj. a., kuid mandreilt leitud vanimad on kuni 4 miljr. aastat (ookeaniline maakoor vajub vahevöösse ning hävib). Vulkaaniline saarkaar on maakoore vahevöösse vajumisest põhjustatuna tekkinud vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor upub vastu mandri serva (Vaikne ookean). Mandriline maakoor tekib vahevöösse uppuva ookeanilise maakoore 'jäänustest'.
saladuses hoida. Neljandas vaatuses räägib kuninganna Claudiusele, et Hamlet tappis Poloniuse. Kuningas saadab printsi Inglismaale. Teel kohtub ta Poola suunduvaid norralasi. Mõne nädala pärast tuleb kurvastusest hullunud Opheili lossi, et kuningannale laulda. Sinna jõuab ka Laertes,kes tahab isa eest kätte maksta. Kuningas ütleb talle, et mõrvar on Hamlet. Samal ajal jõuavad lossi kirjad, kus prints teatab, et tuleb Taanimaale. Laertes ja Claudius plaanivad Hamleti mõrva. Opheli upub jõkke. Viiendas vaatuses maetakse Opheliat ning sinna satub ka Hamlet, kes Laertese peale ärritub. Kuningas korraldab nende vahel kahevõitluse. Plaanikohaselt on Laertese mõõga ots mürgitatud ning printsi joogipeekris mürk. Õnnetul kombel joob seda hoopis Gertrud. Nii Hamlet kui Laertes saavd mürgitadud mõõgast haavata. Kuninganna sureb ning Laertes paljastab vandenõu. Enne hingeheitmist tapab prints Claudiuse ja määrab oma pärijaks Fortinbras'
mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on vinge. Ja minu pea vaid kurval pilgul ööpimedusse liualt kaeb maailm on kurb ja kooljakaame, ühtaina keset kitsaid raame me ringleme. Kui suredki kõik algab samas, taas korduvad needsamad lood.
PAN KLEKSI AKADEEMIA lugemistesti vastused 1. Loo peategelane on a) Angelika Kuldsuu b) Matteus Maipôrnikas c) Adam Pôikpea d) Anatol Kikerik 2. Pan Kleksi akadeemias savad ôppida a) poisid ja tüdrukud b) poisid, kelle nimi algas A-tähega c) tüdrukud d) tüdrukud, kelle nimi algas K-tähega 3. Pan Kleksi eesnimi on a) Aleksander b) Ferdinand c) August d) Ambrosius 4. Kirjelda pan Kleksi välimust. Pan Kleks on keskmist kasvu, upub oma ülikonda, millel on lugematul arvul taskuid. Ta kannab laiu pükse, pikka sokolaasikarva vôi erepunast visiitkuube, ploomisuuruste klaasnööpidega sidrunikollast sametvesti, kaelasidemeks samettähte. Kleksil on pikk liikuv nina, vikerkaarevärvides sillerdav juukselakk, paks must habe, tillukese jalgratta moodi hôberaamiga prillid. (lk 28-29) 5. Mis on pan Kleksi akadeemia kôrgeimaks aumärgiks? a) khaani vôlumüts b) tedretähed c) medal d) rändkarikas 6
Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii
UPPUJA PÄÄSTMINE Oluline on vahet teha, millal inimene mängib uppujat ja millal ta on tõeliselt hädas. Kui uppujat mängiv inimene on hästi liikuv, võib vees lasta kukerpalli ja niisama pladistada, siis tõsiselt hädas oleva inimese liikuvus on null. Hädasolija käed on püsti, ta ei liigu, nägu on ülespoole, kord vajub vee alla, kord on vee peal. Kui see hetk maha magada, võib olla hilja. Inimene upub 5-6 minuti jooksul. Veest on välja toodud ja elule tagasi võidetud küll ka 20 minutit vee all olnud inimesi, kuid selliste õnnetuste puhul, mil peaaju hapnikuga varustatus on pikaks ajaks häiritud, võivad tagajärjed olla ettearvamatud. Abivajajad jaotatakse nii nimetatud passiivseteks ja aktiivseteks uppujateks. Passiivse uppuja, kes on juba poolteadvusetus seisundis, päästmine on lihtsam - ta ei klammerdu päästja külge ja teda saab kergemini kaldale transportida. Seevastu
Keha ujumisel on leslkkejud vrdne kehale mjuva raskusjuga. F=m x g Keha ujub, kui tihedus on vedeliku tihedusest viksem. (roo)k<(roo)v *Heljumise tingimused: keha heljub, kui keha asub vedelikus vi gaasis ja ei tuse, ega lange. Keha heljumisel on leslkkejud alati vrdne kehale mjuva raskusjuga. *Keha heljub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku, vi gaasi tihedusega vrdne. (roo)k=(roo)v. *Uppumise tingimused: keha uppumisel on leslkkejud raskusjust viksem. F< m x g. *Keha upub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku vi gaasi tihedusest suurem. (roo)k>(roo)v. *Iga tusu he meetri kohta langeb rhk umbes 10Pa. *1mmHg on ligikaudu 133,3 Pa. *Atmosfr ehk hkkond on Maad mbritsev kihilise ehitusega hukest (lmmastiku, hapniku, argooni, ssihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis prleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfr" prineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').
Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuningas ja Laertes veavad kihla, et meelitada Hamlet rapiirivõitlusesse Laertesega. Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. 2. Iseloomusta ,,Hamleti" tegelasi!
Millega meelitab linn, millega maa? Palju on räägitud , sellest , kus elada , kas maal või linnas. Kuid kus on ikka parem, ja kas me ikka saame üheselt öelda, et näiteks linnas on parem ? Millega siis ikka meelitab linna ning millega maa ? Kas väikesed maakohad jäävad inimtühjadeks ja linn upub sagivast rahvast ? Kui palju on meie võimuses seda kõike muuta ? Tänapäeva ühiskonna sihiks on peamiselt inimeste suunamine linnadesse. Seda võib juba ainuüksi täheldada väikeste maagümnaasiumite sulgemise plaanist. Linna soovivad kolida peamiselt noored, kuna neile tundub olevat seal rohkem võimalusi. Linnas on üks peamisi aspekte hea kättesaadavus haridusele , kaupadele ning teenustele. Enamast on linnas ka lihtsam leida tööd. Nii mõnegi noore jaoks saab
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või ...
eksi emia>> Ehk: <
Haridus ja Eesti püsimine Eesti Vabariik, mis paar aastat tagasi tähistas oma 90-ndat sünnipäeva on maailmas väga silmapaistev innovaatiivsusega. Nimelt on siin laialdaselt kasutusel erinevad e- teenused nagu: e- riik, e-kool, e-valimised ja nii edasi. Veel on Maarjamaal leiutatud Skype, mis on populaarne suhtlusprogramm terves maailmas, aga ka näiteks e-paber ja elektrooptiline klaas, millest esimene on paberi sarnane ekraan, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindel, painduv ja odav ning suudab muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti ja suure tõenäosusega hakkab see tulevikus asendama metallist liiklusmärke, raamatuid, ajalehti ja muudki. Inimene, kes vaataks praegust Eesti Vabariiki ja ei ole kursis meie maa ajalooga, ei usuks suure tõenäosusega, et kõigest paar sajandit tagasi polnud meie rahvas muud, kui lihtsad talupojad, kes harisid mõisnike maad ning ei osanud un...
Gertrude räägib kuningale ära mis juhtus ja juba järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata ja lasta ta seal salaja tappa. Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal ning tänu sellele üllatunud kuningas ja Laertes mõtlevad välja vandenõu kuidas prints Hamleti tappa. Peagi upub Ophelia ojja ja tema matusetel kohtuvad Laertes ja Hamlet, kes otsustavad pidada rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb peagi peekrisse pärli, mis on mürgitatud ning pakub seda Hamletile janu kustutamiseks. Paraku joob seda aga kuninganna, kes paari minuti pärast juba sureb. Duellil kriimustab Laertes mõõgaga Hamletit, too aga saab
Gertrude räägib kuningale ära mis juhtus ja juba järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata ja lasta ta seal salaja tappa. Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal ning tänu sellele üllatunud kuningas ja Laertes mõtlevad välja vandenõu kuidas prints Hamleti tappa. Peagi upub Ophelia ojja ja tema matusetel kohtuvad Laertes ja Hamlet, kes otsustavad pidada rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb peagi peekrisse pärli, mis on mürgitatud ning pakub seda Hamletile janu kustutamiseks. Paraku joob seda aga kuninganna, kes paari minuti pärast juba sureb. Duellil kriimustab Laertes mõõgaga Hamletit, too aga saab
Ema Gertrud kutsub poja enda jutule ja Hamlet tunnetab , et keegi kuulab nende omavahelist juttu pealt , arvates , et see on Claudius. Prints võtab mõõga ja torkab läbi vaiba , lootes tappa oma isa mõrtsukas, aga alati igalühel ei vea. Hamlet lootis et mõrtsukas jookseb tema juurde ise ja siis oleks teda hea tappa. Kahjuks see nii ei läinud , Hamlet tappis hoopis oma pruudi Ophelia isa. Nüüd ei suuda tüdruk pingele vastu panna ja läheb hulluks ning upub jõkke. Printsil oli väga kahju, et Ophelia'ga nii juhtus , ta armastas teda väga. Hamlet usaldas väga oma pruuti. Kuningas Claudius saadab Hamleti Inglismaale salajase käsuga ta tappa. Temaga ühineb Ophelia vend Laertes. Algab järjekordne kättemaksu tund. Laertes kutsub Hamleti duellile. Mõõga ots on mürgitatud ja Hamleti joogis on mürk. Võistlus käib , mõõgad välguvad. Kahjuks said võistluses viga mõlemad ja Laertes sureb silmapilkselt. Hamlet
on äärmiselt suur ka erinevate piinaviiside ja vahendite arv. Keskajal võeti pea kõik abivahendid kasutusele, et piinatav oma teo üles tunnistaks, kas ta siis tegi tegelikult seda või mitte. Näiteks nõidade leidmiseks langetati kahtlusalune keevasse vette ja tihtilugu ei jäänud piinataval muud üle kui anda vastus, mida piinajad kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette. Usuti, et kui inimene ära ei upu, siis ta on nõid ja kui upub, siis pole. Kuigi keegi kunagi ellu ei jäänud, olid piinajad selles katses täiesti kindlad ja oma vigu ei tunnistanud. Tänapäeval on piinamismeetodid muutunud, kuid sageli tundub, et ka praegu piinajad pea kunagi oma vigade eest vabandust ei palu. Nimelt käib jutt meediast, kes alati kas siis tõde või tõe lähedasi lugusid avaldab. Eksimine on inimlik ja seda juhtub ka ajakirjanikel. Tuleb ette juhuseid, kui avaldatakse artikkel inimesest, kes pole süüdi või pole asjaga üldse seotud
viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja laiskust praht prügikastini toimetada, aga niipalju mõistust peaks kõigile ikkagi jaguma. Usun, et me kõik eelistame silmailuna puhast ja puutumatut metsaalust mustade kilekottide hunnikutele. Üks peamine põhjus, miks meie metsaalused, ookeanid ja isegi maailmaruum upub prügis on liigne tootmine. Me toodame igal aastal miljardeid tonne plastmassi, mille lagunemine võtab maapõues aega sadu aastaid. Masstootmine sai alguse juba 19. sajandil, kui tööstuslik pööre tõestas inimestele, et masinate abil on võimalik palju rohkem ja kiiremini kaupa letile tuua kui eramüüjana kodus tegutsedes. Loomulikult muutsid vabrikud majanduslikus aspektis inimeste elu palju lihtsamaks, aga see tõi endaga kaasa ka palju keskkonnaprobleeme, mille valu saame nüüd 21
MAA SISEEHITUS Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kiv...
· Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Tegevus · Ristisõdijad tulevad eestisse. Lembitu laseb oma rahvast ristida. · Sõdurid viivad Meelise ära. Meelis põgeneb kloostrist saarlastega. · Saarlastel on merel riia sakslastega lahing. · Tulevad Oldenburgi krahv & piiskopi vennad kahe laevaga. · Saarlased põgenevad riiglaste eest. Saarlaste laev upub. · Meelis pääseb eluga. Ärkab Kuramaa mereröövlite laevas. · Laev sõidab rootsi poole röövretkele. · Röövlid võtsid kaasa Tingsrydi maavürsti poja tütre. · Meelis põgenes koos Sigurdi tütrega. · Avastati tema ja meelise kadumine. · Kivi mattis Astridi pöörates enda alla. · Kivi alt tuli välja tõrvikuga rauk. Meelis läks temaga kaasa. · Vanamees toitis meelist. Astrid viidi meelise magamise ajal ära. · Meelis igatses koju
1. Mõisted: · laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril · mineraal - looduslik tahke või keemiline ühend, millele on iseloomulik kristallstruktuur · kivim - loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass · tardkivim - nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim · settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. · moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200- 650°C) tingimustes moodustunud kivim · maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookea...
Loobumine oleks see kui pyha isa oleks teinud kõik et tegu ära hoida. Õnnelind Flamingo Noormehed A, B ja C norivad sadamas ühte tüdrukut. Sündmuskohale saabub jalgrattaga vanapapi, kes hakkab noormehi korrale kutsuma. A hüüab, et teeme vanapapile sõitu. Noormehed tõstavad vanapapi sadulasse ning lükkavad ta suure hooga sadamakailt koos rattaga merre. Tegu tehtud, lahkuvad nad kai äärest. Lahkudes küsib B teistel retooriliselt: „Äkki upub ära?“ „Las upub,“ vastavad teised. Vanapapi uppuski ära. Kas noormehed panid toime kuriteo? H: §113 Obj k: surm vette lõkkamise järel- OLEMAS 3 Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud
Loobumine oleks see kui pyha isa oleks teinud kõik et tegu ära hoida. Õnnelind Flamingo Noormehed A, B ja C norivad sadamas ühte tüdrukut. Sündmuskohale saabub jalgrattaga vanapapi, kes hakkab noormehi korrale kutsuma. A hüüab, et teeme vanapapile sõitu. Noormehed tõstavad vanapapi sadulasse ning lükkavad ta suure hooga sadamakailt koos rattaga merre. Tegu tehtud, lahkuvad nad kai äärest. Lahkudes küsib B teistel retooriliselt: ,,Äkki upub ära?" ,,Las upub," vastavad teised. Vanapapi uppuski ära. Kas noormehed panid toime kuriteo? H: §113 Obj k: surm vette lõkkamise järel- OLEMAS 3 Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud
3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemus...
· Energia ei kao ega teki iseenesest, vaid kandub · Keha ujub, kui keha tihedus on väiksem, kui vedeliku ühelt kehalt teisele ning muundub ühest liigist oma. teise. · Keha hõljub, kui keha tihedus on võrdne vedeliku · Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. omaga. · Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ajaühikus. · Keha upub, kui keha tihedus on suurem, kui vedeliku oma. Lihtmehhanism Liikumine meie ümber · Ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. · Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha · Nii mitu korda võidame jõus, kaotame teepikkuses. liigub. · Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogu töö
LITOSFÄÄR Laam- ehk plaattektoonika geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad; Litosfäär maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline...
See võib näidata heateona; on aga tegelikult loomulikult instinkt. Emadelfiin kergitab vastsündinud poja õhu kätta tema esimeseks hingetõmbeks; ka haavatud delfiini hoiavad kaaslased pinnal. Delfiinid ujuvad tihedas rivis ja väga kiiresti. Oma teravate tegevate ja hammastega oskavad nad grupiti isegi suuri näljaseid haisid eemale tõrjuda. Hullemaks ohuks on delfiinidele kahjuks kalavõrgud, sest võrku kinni jäänud delfiin ei saa pinnale hingama tõusta ja upub. Delfiinid on väga sõbralikud. Delfinaariumis teevad nad tsirkuse trikid, mängivad inimestega. Mänguhimulised delfiinid otsivad isegi looduses endale inimesest mängusõpru. Varjevärvus Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Säärane varjevärvus peidab delfiine potentsiaalse saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg
- ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust...
peidetud kaljulõhesse ning saab araablaste prohvetiks ja valitsejaks (Gyntiana). Ta armub orjatar Anitrasse, kuid Anitra võtab talt kõik ehted, riided ja hobuse ning põgeneb. Peer rändab Egiptuses, peab sfinksi Kõveraks. Kohtub Begriffenfeldtiga, kes ta Kairosse keisri juurde viib. Peerist tahetakse teha hullude valitseja. Peer minestab, sest Hussein lõikab omal kõri läbi ning B. paneb talle pärja pähe. Peer sõidab tagasi Norra, kuid laev põrkab vastu kaljut ja upub. Ta leiab paadi ja pääseb tagasi koju. Toimub oksjon, mäletatakse veel Peer Gynti, kuid teda peetakse surnuks. Peer leiab metsast oma ehitatud onni, kus Solveig laulab, kuid põgeneb metsa. Kohtab nööbivalajat ning ellujäämiseks peab otsima tunnistajaid, kes tõestavad, et ta on terve elu jooksul jäänud iseendaks. Leiab Dovre-vana, kuid see pole nõus tunnistama. Sama Kõhnaga. Läheb tagasi koju Solveigi juurde ja sureb, kuna ka Solveig ei tunnista.
- ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
