Saksauulid Kõige tähelepanuväärsem liivaalade asukas on saksauul, omapärane kõrbepuu. Saksauulitihnikud kujutavad endast väga omapärast pilti. Metsa nad ei moodusta, kuna üksikud puud asuvad siin üksteisest suurel kaugusel; ühtlasi muudavad
suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida. Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul
See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. 8 Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida. Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul hargneb kõrgemalt ja kasvab kuni 10
vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida. Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul
Levinud on väärarusaam, et kõrbed on liivased. Nad võivad olla ka kaljused. Mõned kõrbed on kehvade rohumaadega, kuid täiesti elutud on üksnes Antarktika jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte
ja soolakõrbetes. Sademeid on siin erakordselt vähe. Liivakõrbes on rikkam taimestik kui teistes kõrbetes ja selles suhtes polegi päris õige teda kõrbeks nimetada. Liivakõrbed Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu Tuule tegevuse tõttu esineb rohesti luiteid Liivakõrbe tähtsamad eluvormid on kõvalehised põõsastaimed, näiteks liivaakaatsia, lehitud põõsad (efedra, valge saksauul) jt. Soolakõrbed http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/83272.htm/ Soolakõrbed Soolakõrbed on nende kõrbete üldnimetus, mille pinnase soolsasisaldus on suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale (nt Suur nõgu PõhjaAmeerikas) Soolade rohkus pinnased takistab tavalistel taimedel vee vastuvõtmist Soolalembestel taimedel on lihakad lehed või
Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal, gasell) 7. Inimtegevus Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine. 8. Ohuprobleemid Kõrbete laienemine, naftareostus. 9. Mõisted - Löss peeneteraline sete.
kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/korbetest.htm · http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-26-2.htm · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRNXSxCZLCu3SK5YeHRKnMYLdty8c534EUTGtciR3Mgro7KJ8xBiuveQS · http://t0
· Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed · Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus · Öine eluviis · Läbivad suuri vahemaid · Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse · Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad · Kaamel ( dromedar e
taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab muldade degradeerumine Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel
Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes Punamullad troopilistes kõrbetes Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes Õitsevad ja viljuvad kiiresti Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel)
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisalda...
Kliima : Õhk on väga kuiv. Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised. Inimesed : Nafta kaevandamine, taimekasvatus, loomakasvatus, rändkarjakasvatus. Loomaliigid : kaevurkilpkonn, skorpion, kõrbe-kivitäks, väike-kõrbehiir. Taimeliigid : viigikaktus, aaloe, saksauul, piimalill. Vahemereline põõsastik ja mets Asend : 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. Mandrite läänerannikuil ja Vahemere ümbruses. Kliima : päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Taimestik: nahkjad lehed. Loomastik: Leidub vähe loomaliike. Inimene: karjatamine, kalapüük, põllundus. Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu
peaaegu elutud. Taimed Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates põuaperioodi lõppu ja saabuvaid sademeid. Kõige rohkem on maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Kõrbetaimedel on tavaliselt sügavale ulatuvad või laiuvad juured. Neil on väikesed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, nad on kasutuses inimeste ja loomade toiduks ja ravimtaimedeks. Mõningaid liike: saksauul, tamarisk, agaav, aaloe, kaktus, piimalill, velvitsia, k a kõrbetarn, puju, kaameliastel. k t u s loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust neil on soomuseline
Paljudel puudub higinääre. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, Hästi elavad seal roomajad. velviitsia, mugulnurmikas, Neil on veekindel nahk. saksauul, tääkliilia, kaameliastel. Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad. Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil Loomastik on liigirikas. Põlluharimisega tegeletakse
lössikõrbes areneb kevadet lopsakas taimestik(liblikõielised)tüüpilised lössikõrbed :atacama , gobi. · Soolakõrb- on nende kõrbete üldnimetus, kus on pinnase soolasisaldus suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale.(suur nõgu)soolade rohkus takistab taimedel vee vastuvõtmist.soolalembelistel taimedel on lihakad lehed ja varred ning nad kasvavad aegalselt.taimed:saksauul,raagpõõsad,maltsalised. · Kivikõrb- on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga enamasti teravaservaliste kivikestega .sellised kõrbed on tüüpilised mangooliale ja põhja aafrikale.kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsi lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel
ümbrus. luited Gobi kõrbes. Kõrbetaimed saa vad loota kas kiirele tärkamisele ja kasvule kohe pärast vihmu või siis kohastumisele äärmiselt veevaeste oludega. Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on täielikult kuiv. Gobi kõrbes olevad taimed: harjashein, erinevad kaktused, aaloe, saksauul, hundilammas. Kõrbetes ei ole palju taimi ega loomi, sest et seal ellu jääda, on vaja väga head stabiilsust ja vastupidavust. Seega on Gobi kõrbes väga vähe loomi: kaksküürkaamel ehk baktrian . Kaamel suudab elada kõrbes ilma veeta ühe nädala. Veel on kõrbetes ka hobuseid, lambaid. Elab ka palju närilisi (liivahiir näiteks). Muidugi elavad ka kõrbetes roomajad. Kilpkonnad, maod, mürgised selgrootud (tarantel).
Sademete hulk on alla 200mm aastas Temp. :öösel 0C Päeval:30 C-40C 18.savikõrb:soolakas maapind , takõrr, pujud , muutlik veereziim , Lössikõrb: peentolmjas liivsavi ,niiskust saavad lähedal olevatest mägedest , löss, kevadel lopsakas taimestik Soolakõrb: soolade sisaldus väga kõrge ,soolad taksitavad taimede vastuvõttu, taimede lehed lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid 19.juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte Lehed on väiksed ja kitsad , et vähendada auramist , lehtede asemel astlad Õitsemine ja viljumine toimub kiiresti ja varakevadel kui on pinnases niiskust inimene
Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan.
Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll
See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Kõrbes elavad taimed: Saguaaro kaktus, Aaloe, Namiibi, Datlipalm, Harjashein, Kõrbetarn, Saksauul, Tapp jt. Loomastik: Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal
Hästi elavad seal roomajad. Neil on veekindel nahk. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, velviitsia, mugulnurmikas, saksauul, tääkliilia, Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, kaameliastel. skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad. Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil on Loomastik on liigirikas. Enamasti Savann lähisekvatoriaalsete kaheks: niiske ja kuiv
- taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga 3 - taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt. Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena. Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja- Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele (Miksike, 2018) Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama
Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm. Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega(et.wikipedia.org). 6 2. TAIMESTIK Mandrilises troopilises kliimas on ülatavalt palju erinevaid taime liike, kui arvestada sealset äärmuslikke kliima olusid Näiteks: Datlipalm, Harjashein, Kaktused, Kõrbetarn, Saksauul,Tapp, Velvitsia ja Aaloe. Need taimed mis on rohelised, kaitsevad oma väheseid veevarusid paksu niiskuskindla lehekoorega ja vett säilitatakse seleelaatsel kujul, heaks väikeks in aloed. Teised taimed aga surevad näiliselt, aga nii kui natute vett tunda saavad, ärkavad taas, ja kasutavad neile antud vähest aega maksimaalselt ära. (www.miksike.ee). Meil endilgi on selliseid, näiteks Põdrasamblik. Kuival ajal muutub ta happraks, ja
kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad ning puud ja turdpuud. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja tehniliste taimedena. Iseloomulikud kuivustaimed on kalligoonum, saksauul, Võhma Gümnaasium 2001 tamarisk, turdtaimedest agaavid, palmliiliad, aaloed, kaktused, piimalilled ja velvitsia, üheaastased lühieataimed on kilbirohud ja hundihambad, püsikud on kõrbetarn, mugulnurmikas, puju ja kaameliastel.
Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad. Nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Tuule pärast esineb rohkesti luiteid. Kõvalehelised põõsastaimed- liivaakaatsia, lehitud põõsad( efedra, valge saksauul). 4.Taimestik: Kõige rohkem- matsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi. Savi- ja kivikõrbed on peaaegu elutud. Sügavale ulatuvad juured ja väiksed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud taimed on suure toiteväärtusega, neid tarvitatakse söödaks ja toiduks või ravimiteks. Kalligoonum, saksauulid, tamarisk, agaav, aaloe, kaktused, piimalilled, velvitsia. Mitmeaastased rohttaimed: kõrbetarn, puju, kaameliastel. Kultuurtaimed: arbuus ja melon, datlipalm. 5.Loomastik:
Kasulik vaid loomale. Nagu näiteks: Kõrbejänes sööb kaktust Gasell sööb kõrberohtu Kõrbehüpik sööb kõrberohtu Keksik sööb igasuguseid seemneid Kaamel sööb okkalisi kõrbetaimi Energia liikumine toitumistasanditel Tootjateks nimetatakse toiduahela esimesse lülisse kuuluvaid autotroofseid organisme ehk taimi, baktereid ja osa protistidest. Poolkõrbes on tootjateks näiteks datlipalm, harjashein, kaktus, kõrbetarn, saksauul, tapp, velvitsia, aaloe..jpt. Herbivoorideks nimetatakse taimtoidulisi loomi, ühtlasi toiduahela teist lüli. Herbivoorid on enamasti väiksed loomad, putukad või linnud, kuid on ka erandeid. Poolkõrbes on sellisteks loomadeks keksikud, labidjalgkonnad, meesipelgad, seemnesipelgad, rähn, kilpkonn, kaamel.. jpt. Karnivoorid on loomtoidulised loomad, kes võivad olla toiduahela lõpus või keskel, kuid mitte esimeses või teises lülis
lehed või muundunud astlad veeotsinguteks; vihmaperioodil niiskuse kao vähendamiseks; elutseb ka kõrbeliike; koguvad lehtedesse ja vartesse kollakaspruunid; võib esineda vett; lühieataimed; kuivaperioodi suveuni; higinäärmed puuduvad; elavad üle seemnete või maa- aluste osadena; velviitsia; piimalill; saksauul; kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane.
Kõzõlkumi kõrb KÕZÕLKUMI KÕRB asub Amudarja ja Sõrdarja vahel. Pindala umbes 300 000 km2. Ulatub loodes Araali mereni, kagus TjanSani ja PamiiriAlai mäestikuni ning Zeravsani jõe alamjooksuni. Keskosas on kidura taimkattega (peamiselt pujud ja põõsastikud) kivikõrb, millel kõrgub graniitidest ja paleosoikumi kurdunud settekivimeist mäemassive Bukuntau, Kuldzuktau, Tamdõtau; mujal on seljakuluidetega (suhteline kõrgus 330 m) liivakõrb. Taimkate on mitmekesisem saksauul, liivakaatsia, kõrbetarn, efedra, harjashein. Kõikjal on soolakutega nõgusid. Valitseb mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris 9 0°C, juulis 2629°C. Sajab 100200 mm aastas. Suuremat osa Kõzõlkumist kasutatakse lamba ja kaamelikarjamaana. Maavaradest leidub keskosas (Muruntaus) kulda, lõunaosas (Gazlis) maagaasi. Kõzõlkumis asuvad Karakuli, Kõzõlkumi, Badai Tugai ja Vardanzi looduskaitseala.
Troopikakõrbed Üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel Lühike niiske periood, peaaegu sademeteta periood Väga kõrged temp kuival perioodil Pinnase sooldumine Taimkate hõre Inimesed koondunud ooaasidesse, kus põhjavesi on pinnale lähemal Sademete väga suur muutlikus, paduvihmad üle mitme aasta Nt: Sahara, Araabia ps, Iraan, Austraalia siseosa Kuiv lähistroopiline kliima Suur aastane temp amplituud Külm talv Sademeid rohkem Taimkate rikkalikum( kaktused, saksauul) Nt: Põhja-Aafrika, Argentiina Niiske lähistroopiline kliima Suvel palju sademeid Talved jahedad, kuid mitte alla null kraadi Esineb orkaanid, taifuuni Igihaljad metsad Muld kollakas, punakas, viljakas Kasvatatakse riisi, nisu, tubakat, teed Nt: Brasiilia, Taivan Vahemere kliima Talv pehme ja sajune(5-10 kraadi) Suvi palav ja kuiv(20-30 kraadi) Igihaljad põõsastikud ja metsad Mullad viljakad, erosiooniohtlikud
Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja- Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Jutt siis sellest, millised kaitsekohastumused on saakloomadel evolutsioneerunud seeläbi, et
täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega. N: valge hanemalts, aedmalts, harilik malts, randmalts, rand-ogamalts, harilik soolarohi, spinat, punapeet, saksauul. Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik, mägiristik,
Enamik taimi on lühealised. Viigikaktus lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja-Ameerkas. Aaloe palsude lihakate viljadega. Hall-kevadik lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes. Suuresarveline piimalill 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline. Velviitsia haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun pärit Aasiast. Tääkliilia Ameerika levinud kõrbetaim. Saksauul kõva puiduga, kasutatakse kütteks. Mugulnurmikas savikõrbete madal kõrreline. MULLASTIK Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades maasisene vesi pinnale ja aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli. LOOMASTIK Loomad on kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kumuse eest otsivad nad varju maa sees
alltüüp: Atacama kõrb, Lõuna-Aafrika; stepi alltüüp: Hindustani poolsaar, Indo- Hiina 5. kuiv lähistroopiline kliima (BWh, BWk, BSh, BSk): kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid. Esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15-35 °C) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200 mm o lähistroopiliste kõrbete keskkond: külmem talv, sademeid rohkem, taimkate rikkalikum (saksauul, kaktused) o nt: Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, USA edelaosa, Põhja-Mehhiko, Austraalia lõunaosa, Argentiina, Patagoonia 6. niiske lähistroopiline kliima (Cfa): kliimat kujundavad mT (suvel) ja cP (talvel). Suvel palju sademeid, kokku üle 1000 mm, talved jahedad, aga mitte alla 0 °C o niiske lähistroopika keskkond: sademeid palju, niisutust pole vaja. Esineb troopilisi tsükloneid (orkaanid, taifuunid). Laialehelised igihaljad metsad,
sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit, kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts: harilik malts ja odaleheline malts (umbrohi, prahipaikades). Soolakutel kasvavad taimed perekonnast soolarohud: nende taimede kudedes võib olla soolade hulk üle poole taime kogumahust. Eestis leidub harilikku soolarohtu. * Kõrbepiirkondades kasvavad ka puu- ja põõsakujulised liigid. Must ja valge saksauul, võivad kasvada 4-5 m kõrguseks puuks ja moodustada isegi hõredaid metsi, selline mets aga ei anna varju, sest saksauulide lehed on täiesti redutseerunud, puu on kõva, upub vees ja puruneb löögist kildudeks, kütteväärtuselt jääb maha ainult heast kivisöest. 34. SUGUKOND TATRALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tatralaadesed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond tatralised). * Liike umbes 900
Nad ei talu tavaliselt liigset niiskust, sest kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia kuulub suurem osa metsapuid ja -põõsaid (Ta, Va, Ja, Pä, Hb, arukask, sarapuu, Ku, Nu, Ts., Lh) 3) kserofüüdid - on kohastunud mulla ja õhu kestva kuivusega - harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), mägimänd, kadakad, hõbepuu, aprikoos, saksauul. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Kserofüüdid on hästi kohastunud - nad on suutelised reguleerima auramist, veekaotuse järel taastavad kiiresti turgori, nende rakumahla osmootne rõhk on kõrge, rakuplasma on väga kuumakindel. jne. Nad lepivad ajutise liigkuivusega
annaabi.ee 
