Kasutatakse söögiisu tõstmiseks, maomahla ülehappesuse ning mao- ja sooltegaasi vähendamiseks. Samuti kõhulahtisuse, kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ning ainevahetushäirete korral.1 klaasi keeva vee kohta võtta 1 teelusikatäis koirohuürti, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1/4 klaasi 3 korda päevas. Koirohuteega ei ole soovitatav liialdada, sest liigse tarvitamise korral on täheldatud maolihaste krampe ja peapööritust. Oskuslikul tarvitamisel on koirohi asendamatu ravim. Koirohuürt, palderjanijuured, piparmündilehed. Kõiki võrdsetes kogustes, võtta seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua tühja kõhuga 1/4 klaasi 3 korda päevas kõhuvalu, kõhugaaside ja üldse seedehäirete korral või kui üldist rahustit. Koirohuürt, tedremaranajuured. Mõlemaid võetakse võrdsetes kogustes seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse
Absint Koostanud: Siim Sommer K-06B Sissejuhatus Absint ehk rahvapäraselt koirohuviin (hüüdnimi roheline haldjas, prantsuse keeles la Fée Verte) on aniisimaitseline, kergelt kibe, kahvaturohelist või valget värvi, kange (45% kuni umbes 72%) destilleeritud alkohoolne jook ja aperitiiv. Traditsionaalse absindi retsepti põhiosa moodustavad aniis, koirohi, ja apteegitill. Kuigi tihti arvatakse ekslikult, et absint on liköör, sisaldab see palju alkoholi ja väga vähe suhkrut ega vasta seega likööri definitsioonile. Traditsiooniline viis absindi serveerimiseks on selle lahjendamine jääkülmas vees, suhtes umbes kolm kuni viis osa vett ühele osale absindile, mille käigus muutub segu valgeks ja läbipaistmatuks. Vastavalt maitsele lahustatakse vett läbi erilisele absindilusikale asetatud suhkrutüki
kasvatama. Kasutamisel tuleb aga ettevaatlik olla. Üldised ravimtaimede kogumise reeglid: Koguda ja kasutada tuleb vaid kindlalt tuntud taimi. Saastunud aladelt (näit. teede äärest) ei tohi taimi koguda, sest nad võivad sisaldada hulgaliselt saasteaineid (näit. raskemetalle). Kõiki taimi ei tohi ühest kohast ära koguda, sest see oleks nn. röövkogumine Peab andma taimedele hingamisruumi(mitte panna kilekotti). Koirohi Kirjeldus: Poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. Sügava juurestikuga kuivalembene taim. Õied väikestes ümarates korvikutes, mis moodustavad suuri liitõisikuid. Koirohi võib mõjuda vermuti jm. temast valmistatavate jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused. Ajal, mil taim on täies õies
siirupist. Värvuselt : valged, kuldsed ning tumedad. LIKÖÖR Sisaldab rohkesti suhkrut Jagunemine: Lahjad ( 25 30 % ), Kanged ( üle 30 % ) Kaasajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Tuntud likööreid: on sartröös, amaretto, limon cello, kurassoo, benediktiin Eestis tuntuim Vana Tallinn. ABSINT Rahvapäraselt kutsutakse rohelisekshaldjaks / koirohi. Kergelt kibe, kahvaturohelist või valget värvi. Kange (45% kuni umbes 72%) destilleeritud alkohoolne jook. Traditsionaalse absindi retsepti põhiosa moodustavad aniis, koirohi, ja apteegitill. Sisaldab palju alkoholi ja väga vähe suhkrut. ÕLU Kääritamise teel teraviljas t või tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook. Õlu on maailma kõige populaarsem ja
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted...
Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must
MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole se...
Õhk on elastne on alguses tajuotsus, kuna seostataks kaks aistingut omavahel. See otsus muutub sellehetkel kogemusotsuseks, kui ta mutub üldkehtivaks ehk siis nii mina kui ka teised tajuvad samamoodi õhu elastsust. Täpsemalt tuleb määratleda õhu mõiste, mis on hüpoteetiline ja seega tähenda, et mõiste põhjal peavd kõik õhku ühtemoodi tajuma/tunnetama. Teisalt toob Kant näite, mis määral osad otsused ei saa kunagi muutuda kogemusotsusteks, näiteks tuba on soe, suhkur on magus, koirohi on mõrkjas. Nimelt antud näited koosnevad kahe aistingu suhtel samasse objekti. Minu arvamuse kohaselt ei ole võimalik jagada otsuseid nii kategooriliselt kaheks. Sellepärast, et kõik otsustavd erinevad, lähtudest erinevatest objektidest. Paljud otsused on vastu võetud ka näiteks mõjutuste ajevil. Minu arvamuse või tahte vastane tegevus, aga sõbranna tahab väga teha. Seega olen ma üheltpoolt võtnud vastu otsuse kogemusele
1. Raamatuteneelaja Emad-isad jumaldavad oma lapsi ka siis, kui nad on kõige vastikumad väikesed pärdikud. Teine äärmus, s.o kui vanemad oma laste vastu üldse huvi ei tunne, on veelgi hullem. Vanemad, kes oma laste vastu huvi ei tundnud, olid härra ja proua koirohi, Matilda vanemad. Veel oli Matildal vend Michael. Matildasse suhtusid nad nagu kärna või muhku, mida tuli taluda nii kaua, kui see kadus. Matilda oli eriline ülitundlik ja andekas.Ta taibukas ja kärme õppima, kuid oma rumalasse maailma mähkunud vanemad ei suutnud tema juures midagi ebatavalist märgata. Matilda oli iseseisvalt lugema õppinud ja neljaselt luges kiiresti ning tundis huvi raamatute vastu. Kui
32. metsistunud taimed taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei paljune (nt lehis, sirel) 33. mikroelemendid elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo) 34. mürkaine aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36. naturaliseerunud liik taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
..13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks. Aromatiseeritud valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine. Tähtis komponent leotises koirohi. Tuntud vein Vermut Vahuveinid saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist Sampanja vahuvein, mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras
Õietolm · ära suitseta; · väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale; ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; · hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; · jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; · ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; · ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; · niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); · ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; · kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; · tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; · ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad · hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; · tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm. Õis: Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel
Mürkained- ained, mille kahjustustoime on tugev ja ilmneb juba aine väikeste koguste kasutamise korral. - alkaloidid, glükosiidid ja eeterliud õlid. Alkaloidid: kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad närvisüsteemi. N: harilik maavits, sinine käoking, harilik jugapuu, täpiline surmaputk. Glükosiidid: kahjustavad südant. N: näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk, võsaülane. Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville. N: harilik jugapuu, koirohi, sookail. Bioinvasioon Bioinvasioon- võõrliikide laialdane sissetung mingile alale. See on seotud piiride tähtsuse vähenemise ja suurenenud liiklemisega. Pärismaisteks-ehk looduslikeks liikideks nimetatakse liike, mis on antud alale asunud inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid
lahust ning pudelis algab veini teine käärimine, mis kestab enam kui 15 kuud. Peale seda eemaldatakse pudelist sade. Käärimisel tekkinud gaasi mulle me sampanjapudeli avamisel ja veini klaasi valamisel näemegi. Näited: Törley Rose, Odessa, Fresita, Canti Asti, Sladkoje Krasnoje Vermut Vermut on aromatiseeritud vein, mille koostisesse lisaks veinile kuuluvad ka kange alkohol, ravimtaimed, vürtsid ja karamell. Aroomiainetest on peamine koirohi, kuid sellele lisaks kasutatakse kuni 30 erinevat maitseainet. Kange alkohol, mida kindla alkoholisisalduse andmiseks kasutatakse, peab olema destilleeritud viinamarja veinist. Näited: Martini Gold, Toso Bianco, Martini Extra Dry Õlu Ale Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnasest. Enamus ale'dest sisaldavad teatud maitsetaime, tavaliselt humalat, mis annab mõru taimeliku maitse, tasakaalustades linnase magusust. Nisu õlu
Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood.
Tunnetusliku sisu poolelt ei anna analüütiline otsustus midagi juurde, kuid seevastu sünteetiline rohkendab meie tunnetust, kuna lisab meie mõistusele midagi juurde. 3) Kanti järgi on kogemusotsustus selline empiiriline otsustus, millel on objektiivne kehtivus (st kõik inimesed peaksid tegema samalaadseid järeldusi). Kui otsustusel on aga subjektiivne kehtivus (kehtib ainult kindla inimese tajutu kohta), on see tajuotsustus. Väited tuba on soe, suhkur on magus ning koirohi on mõrkjas on tüüpilised tajuotsustused, mida muuhulgas ei saa muuta objektiivseteks/üldkehtivateks. Teatud juhtudel peab see siiski võimalik olema, kuna kõik meie otsustused on algselt tajuotsustused. Näiteks vaadeldes kivi, mis on päikesekiirte all soe, võib vaatleja teha hinnangu, et päikese paistmine kivile muudab selle soojaks. Tähelepanek hõlmab kaemusi, et päike paistab ja kivi on soe, kuid see kehtib ainult vaatleja jaoks sel kindlal ajahetkel. Samas kui lisada peale taju
Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood
Madalmolekulaarse hepariini manustatakse nahaaluse süstena enamus juhtudel kaks korda päevas. Süstimine on võimalik kiiresti ära õpida ning pärast väljaõpet on võimalik haiglast koju minna ja madalmolekulaarse hepariiniga süsteravi ise kodus jätkata.Enamusel juhtudel kasutataksegi raviks madalmolekulaarset hepariini, kuna seda on kergem kasutada ja sellel on vähem kõrvaltoimeid. 2.4 Veenilaiendite ravis kasutatavaid ravimtaimi Hõbedane koirohi Hõõruge äsja kogutud lehed ja õienupud peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga, määrige õhukese kihina marlile ja pange 4-5 päeval haigetele kohtadele. Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri. Sõnajalg Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul. Tomatid
liigsed valgud, mõjudes konserveerivalt ning parandades maitseomadusi ja mõruained muudavad maitset vürtsikamaks. Rahva seas on levinud eksiarvamusi, nagu annaks humal õllele tema kanguse või paneks peale joomist haavad mädanema. Ansekülas arvati, et kui humalate keetmise ajal suudad meelde tuletada üheksat palja peaga meest, siis saab "valju õlle". Humalaid keedeti eraldi pajas 1,5-3 tundi. Humala kõrval on minevikus kasutamist leidnud ka nt porss, kadakas, härjasilm, koirohi, sookail, piparmünt. Pärm Esimeses lastud lüpsikutäies rammusas virdes pandi käima pärm. Pärmiseente toimel kääritatakse virdesse tekkinud linnasesuhkur alkoholiks ja süsihappegaasiks. Pärm - see on õlle meister. Selle õigeaegsest lisamisest ja muidugi kvaliteedist sõltus kogu õllelaari headus. Vanemal ajal kasutati õlle käitamiseks eelmisest õlleteost järelejäänud pärmisetet või
Hepariinil on verd vedeldav ja ka põletikuvastane toime, mistõttu kudede pinge ja sellega kaasnevad valu vähenevad. Mitte kasutada lahtistel haavadel ja limaskestadel. Kasutatakse peamiselt veenipõletike korral, võib ka väsinud ja truses jalgade puhul ning soprdi-ja olmetraumade (põrutused, muljumised jt) korral. 7 Veenilaiendite raviks kasutatavad rahvalikud vahendid. Hõbedane koirohi. Hõõruge äsja kogutud lehed ja õienupud peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga, määrige õhukese kihina marlile ja pange 4-5 päeval haigetele kohtadele. Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri. Sõnajalg. Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul. Tomatid
· Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee Liis Kambek Tee Tee valmistamine Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht, süstlehine teeleht, teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal, apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi, metskassinaeris, koirohi, koerkibuvist ja mate jne. Teega ümerkäimine on alati olnud kunst. Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud. Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu. Mida rohkem eelsoojendust, seda kauem võtab aega, kuni kuuma veega ülevalatud tee muutub joomiskõlbulikuks suud kõrvetamata. Reegel 2. Võta iga tassi kohta üks teelusikatäis teed või sama kogus teekotikesi. See
sorteerimine · Pressimine või purustamine · Fermenteerimine ehk kääritamine · Laagerdamine ehk järelküpsetamine · Filtreerimine või selitamine · Villimine pudeldamine a) punase veini valmistamine b) valge veini valmistamine c) rose veini valmistamine d) kangedatud veinide valmistamine e) vahuveinide valmistamine Vermut on aromatiseeritud vein, mille koostisesse kuuluvad ka lisaks veinile kange alkohol, ravimtaimed, vürtsid ja karamell. Aroomainetes põhiline on koirohi. JA veel kuni 30 maitseainet. Näiteks: nelk, kaneel, tsitrusviljade koor, vanilliin, koriander ja teised Kange alkohol, mida kasutatakse kindla alkoholisisalduse saavutamiseks, peab olema destileeritud viinamarja veinist.Vermuti põhiliseks koostisosaks on kuiv valge vein KONJAK Valgetest viinamarjadest valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac linnas ja maakonnas( prantsusmaal) Viinamarjad peavad olema just kasvanud seal piirkonnas, sisse ei ole sinna lubatud tuua teisi
Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Skleroteraapial ei ole teada pikaajalisi kõrvaltoimeid. Veenilaiendid, mida on skleroteraapiaga ravitud, ei teki uuesti. Skleroteraapiaga ei parandata veeniseina nõrkust, mistõttu võivad aja jooksul kujuneda uued veenilaiendid. Rahvatarkus Veenilaiendite raviks võib kasutada järgmisi rahvalikke vahendeid. ·Hõbedane koirohi. Hõõruge äsja kogutud lehed ja õienupud peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga, määrige õhukese kihina marlile ja pange 4-5 päeval haigetele kohtadele. Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri. ·Sõnajalg. Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul.
on ühtlasi ka antioksüdantse toimega (kaitsevad ainevahetuse käigus tekkivate keemiliselt aktiivsete vabade radikaalide eest). Vere voolavust ja veenide läbitavust suurendava toimega on hõlmikpuu. Peale määrimiseks soovitatakse ka saialille salvi, jalavanni tegemiseks aga saialilleõite tõmmist. Saialillel on põletikuvastane toime ning pindmiste veenide puhul on sellest abi saadud. Veresoonte seinu tugevdab kortslehe tee. Hõbedane koirohi. Hõõruge äsja kogutud lehed ja õienupud peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga, määrige õhukese kihina marlile ja pange 4-5 päeval haigetele kohtadele. Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri. Sõnajalg. Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul.
valmimisprotsessi Põldosi · Põldosjaleotisel on eelkõige haigusi ennetav mõju ning arvatavasti ka mikroobidevastane toime · Põldosja droog (kuuma vee tõmmis) sisaldab üle 10% ränihapet · Hea vahend seenhaiguste ohjamiseks · Võib kasutada jahukasteseente, nõgiseente ja roosteseente vastu räniühendid muudavad taimerakud tugevamaks ja haigustele vastupidavamaks. Ettevaatust taim on üsna mürgine Koirohi · Päikesepaistelisel kasvukohal toitainevaesel mullal on toimeainete sisaldus kõrgem · Absindi (koirohujoogi) pidev tarbimine tekitab ajukahjustusi ning vaimset allakäiku 13 · On tuntud koide, kirpude, prussakate, tigude ning hiirte ja rottide peletaja · Enamik taimi ei tunne end koirohu kõrval hästi Soolikarohi · Temas leidub kaltsiumi, magneesiumi ja eelkõige
lenduvate saasteosakestega väikestesse hingamisteedesse. Aerobioloogiline seire Eestis ambroosia õietolm Ungari, Ukraina ja Venemaa lõunaosast Okaspuud puudub allergoloogiline tähtsus Männi õietolmuosakestel paks pind ei vabasta proteiine kohe Suvel - heintaimed pollinoosi põhjustab Timut, kerahein, kastehein Heintaimede õietolmu diameeter suur nina- ja silmapõletik August september koirohi, puju, malts, oblikas Ambroosia (korvõieline) õietolm on väga tugev allergeen võrreldes teistega Teraviljad allergoloogilist tähtsust ei oma, õietolmuosakeste pind õline, kleepuvad üksteisega kokku Puju suhtes allergiline putuktolmlejad (võilill) Bensoe viigipuu Lõikelilled Kroonülased ehk anemoonid kontakt nahapõletik ning aaloe Kuhikpriimula Sümptomid vesine nohu, sügelus Allergiline saluut Prognoos haigus kulgeb sessoonselt, raskus varieerub aastast aastasse
tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19
10...13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks. Aromatiseeritud valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine. Tähtis komponent leotises koirohi. Tuntud vein Vermut Vahuveinid saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist Sampanja vahuvein, mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras. Käärimisel tekib süsihappegaas, mis surutakse
· Akende ja ventilatsiooniavade kaitseks kasutage tolmufiltreid või märga riiet - need vähendavad allergeenide sattumist toaõhku. · Peske õhtuti juukseid või vähemalt kammige need läbi märja kammiga. · Allergeensete taimede õitseperioodil ärge kuivatage pesu õues. · Neid riideid, mida kannate õues, ärge hoidke magamistoas. · Ärge osalege heinatöös ega magage heintel. · Püüdke niita maja ümbrus enne heintaimede (muru) ja umbrohu (puju, koirohi, malts) õitsemist. Koristage langenud lehed ära. · Ärge tooge tuppa urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli. Vältige ka lillede kuivkompositsioone. · Tuulutage tubasid varahommikul, mil õhus on vähem õietolmu. · Kandke silmade kaitseks päikeseprille. Kui Te olete õietolmu suhtes ülitundlik, olge ettevaatlik ka mõne toiduaine, eeskätt mee, päevalilleõli, pähklite ja mandlite söömisel! Taimede õietolmu koostis sarnaneb nende toiduainete koostisega
Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19
..13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks. Aromatiseeritud valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine. Tähtis komponent leotises koirohi. Tuntud vein Vermut Vahuveinid saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist Sampanja vahuvein, mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras
Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.(1) Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade
alguses võtta ettevaatlikult. ·Täisteratooted, ka koorega porgand nii kestades kui ka koortes on seenevastaseid looduslikke ühendeid . *Näiteks porgandi puhul on kasulik jätta porgand koorimata, kuid harjata eriti puhtaks ning seejärel riivida koos koorega salatiks (loomulikult teades, et kasvatamisel pole kasutatud mürke ega väetiseid). *Oliivipuu lehtedest toodetud lahus ·Biolatte tooted: Biolatte Hiivax, Biolatte Havitall Koirohi Nõmmliivatee ·NB! Raseduse ja imetamise ajal on pärmseent hävitav ravi keelatud, kuna pärmseen hakkab alati mingil määral vastu ning võib mõjuda lootele kahjulikult. · Kandidoos rinnal Kandidoos suus
Õhuniiskus (intensiivne või mitte, millised kohastumused on selleks loomadel ja taimedel, kellele vajalik, ohtlik jne) Puisniidud levivad valdavalt mereäärsetes maades, mille tõttu on ka õhuniiskus märksa suurem, kui mandrilise kliimaga aladel. Samas jääb see kindlasti alla vihmametsade ning mussoonkliimaalade õhuniiskusele. Erinevad samblad on kohastunud niiskust õhust vastu võtma kogu oma kehapinnaga ning nad ka vajavad seda piisavalt, et ellu jääda. Aga koirohi, poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. On sügava juurestikuga kuivalembene taim. Erinevad kuivamaa kahepaiksed nagu rohukonn ja kärnkonn vajavad palju õhuniiskust, et ellu jääda, sest nende kehatemperatuur ja sõltub väliskeskkonnast ning nad peavad õhust piisavalt niiskust saama, et mitte surra. Võib öelda, et õhuniiskust vajavad enamik Eestis
● Paljundatakse juurestiku jaotamise teel või seemnetega. ● Tõusmed tärkavad 3 nädala jooksul. ● Kasvukohale istutatakse 60 x 80 cm. Saak ● Suurema lehesaagi saamiseks tuleks õievarred ära lõigata. ● Alates 2. kasvuaastast saab lehesaaki koristada 2 korda suve jooksul. ● Juurikaid koristatakse saagiks kas 2. või 3. kasvuaasta sügisel. 11. KOIROHI • Lad. Artemisia absinthium Ajaloost ● Koirohtu tunti juba antiikajal. ● Peenestatud koirohtu segati masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim. ● Eestis kasvab kõige sagedamini läänesaartel ja rannikualadel, kuival liivasel või
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees o...
N: harilik piimjuur, harilik karutubakas, sarik-hunditubakas, harilik linnukapsas, harilik jänesesalat, pihkane ristirohi, voolme-ristirohi, madal mustjuur, harilik soolikarohi, harilik kuldvits, kanada kuldvits, paljas võõrkakar, karvane võõrkakar, põld-piimohakas, kare piimohakas, harilik sigur, vesikanep, randaster, tuliohakas, kähar karuohakas, vill-takjas, väike takjas, arujumikas, rukkilill, paskhein, harilik keelikurohi, kassikäpp, lõhnav kummel, koirohi, põldpuju, harilik puju. Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2. Esineb poolparasiite ja parasiite. Vili: paljuseemneline kupar. N: harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane, kassisaba, verev sõrmkübar, sealõuarohi, suur robirohi, harilik härghein, harjakas härghein, harilik käokannus,
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
õiepõhjal olevate näärmeteni tungida). * Alamsugukond putkõielised: päevalill (ääres keelõied, keskel putkõied; seemned söögiks, valm toiduõli, vartest valm tselluloosi), valge karikakar, härjasilm, aster, daalia. Lehterjate õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi (ravimtaim), teekummel (ravimteena), * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat, jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim). Putkõis kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Keelõis tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem;
Kuid oh, sul tervis hiljuti on just läind kehvaks, huulil pole naeratust. Ma olen mures, aga sinu meel mu murest ärgu ehmatagu veel. Oh, jäta see! Siis reetja oleksin; ma nii ei tee! Teist meest ei, ennem ma end ära neaks! Vaid mehetapja teist kord pulmi peaks. KOLMAS NÄITLEJA: Kibe kui koirohi. TEINE NÄITLEJA: Teist abielu kasuhimu seoks, ei saaks see armastuse tõukel teoks. Teist korda kadund kaasa tapaks ma, kui suudleks sängis teise mehega. KOLMAS NÄITLEJA: Ma usun, et nii mõtlebki ta just, kuid tihti murrame ju lubadust. Mis kirehoos me endal lubanud koos kire lõpuga see kadunud.
maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed
ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed. Nendel on
ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed. Nendel on
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
