,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist"
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes
II RRICHARD ROHU LOOMING 6 2. 1 Richard Rohu looming 6 Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna 14 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE" 15 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 Lisa 1 18 3 SISSEJUHATUS Richard Rohtu on peetud üheks kõige konsekvetnsemaks väikekodanlikuks nähtuseks meie kirjanduses (R. Sirge)
Jutte Loomadest Richard Roht Põhitegelased: Mäger Urask Ja teised metsades elavad loomad Lühikokkuvõtte: Madalas liivakünkas keset sood elas noor mäger Urask. See soo oli pikk ja lai, kus ta elas. Seal asus liivaküngas, mis moodustas soos nagu väikese kõrgema saare. Seal soo peal ei kasvanud midagi muud, kui kiduraid mände, sest soo oli alati vesine ja märg, aga Urask elas seal koopas, kuna inimesed ei saanud sinna ligi. Ükskord oli seal koopas väga märg. Mäger Urask ei saanud seal enam elada, sest alumised koopa käigud olid vett täis ja ta pidi sealt ära kolima, ta kolis heinakuhja, kus elas teravate hammastega ja haisev tõhk... Minu arvamus: Minu arust see ei olnud väga huvitav raamat, aga kuna mulle looma juttude raamatud üldse ei meeldi. Siis siin minu arvamus väga ei loe. Ma lihtsalt arvan, et ma ei oska looma juttude raamatuid hinnata.
Kapsaste partei sai 3% häältest(2700), 0 kvooti. Kartulite partei sai 30% häältest(27000) . 1,8 kvooti = 2 kvooti. Porgandite partei sai 67% häältest(60300). 4,2 kvooti = 4 kvooti. Kartulite partei kandidaatide nimekiri: Kalev Kollane (6500 häält) Rainer Kari (3500 häält) Robi Ots (2000 häält) Sulev Rebane (1500 häält) Paul Tint (500 häält) Allan Koi (500 häält) Porgandite partei kandidaatide nimekiri: Jaan Kuusik (15000 häält) August Loost (14000 häält) Ülo Roht (14000 häält) Toomas Samm(10000 häält) Tauri Kiud(5000 häält) Jaanus Läll(1300 häält) Kamme Luus(1000 häält) Mandaadi saavad: Kartulite parteist: Kalev Kollane, Rainer Kari. Porgandite parteist: Jaan Kuusik, August Loost, Ülo Roht, Toomas Samm. Avatud nimekiri: kandidaadid reastatakse erakondade nimekirjades vastavalt igaühe häältesaagile ümber. Ringkonnamandaadi puhul saab mandaadi tingimusel, et kandidaat nimekirjas korjab vähemalt 10% kvoodi jagu hääli
Suurim keskmine on: 4,67 Suurima keskmise hindega tudeng on: Kristina Supp Tudengi nimi Matemaatika Informaatika Füüsika Keskmine hinne Kalle Lepp 0 3 2 1,67 Maie Roht 4 0 3 2,33 Maria Luts 5 3 4 4 Siim Must 1 2 3 2 Kristina Supp 5 4 5 4,67 Ava vorm { 0, kui 0punktid 50 1, kui 51 punktid60 2, kui 61 punktid70 hinne= 3, kui 71 punktid80
Nende eluiga on umbes 10 aastat. Käitumine Kui nad lendavad võivad nende tiivad teha vilistavad häält. Enamasti söövad nad rohtu , kuid neile maitseb ka vintide või papagoide söögisegud. Veel söövad nad sipelgaid. Pesitsemine Sugu saab neil määrata alles 6 kuuselt. Lõuna-Austraalias pesitsevad nad tavaliselt kevadel vihma ajal. Pesitsemiseks vajavad nad pesa, mille saab osta loomapoest (nt. kanaari linnu pesa) . Pesamaterjaliks sobib kuivanud roht ja võrsed. Emane muneb 1-2 muna , mis peaks kooruma 13-14 päeva pärast. Pojad suudavad lennata umbes 2 nädalaselt. Kui pojad on võõrutatud, siis soovitatakse ettevaatuse pärast pojad vanematest eemaldada, kuna vanemad võivad vägivaldseks muutuda, püüdes neid minema ajada.
Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul.
Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas -5°C , lõunas 3°C. Sajab 50-150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, pruunikashallid-, hall- ja soolakumullad. Karakumi põhjaosa on parasvöötme pujusoolaku-, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit)
Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused, lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel
sulgimist ja üks täielik, talve-eelne sulgimine. Rabapüü käitumine • Eestis paigalind • Isaslinnud hakkavad mängima enamasti märtsis • Territoorium sageli mõne hektari suurune • Veedab oma elu põhiliselt maapinnal • Suguküpseks saavad esimese eluaasta lõpul • On monogaamsed (moodustavad paare) Pesa ja toitumine • Pesa asub maapinnal tavaliselt männi all või tihedas puhmastikus. • Pesalohk vooderdatud roht- ja puhmastaimedega • Talvel põhiliseks toiduks paju-ja kasepungad koos võrsete tippudega • Suvel süüakse enamasti rohttaimede ja kanarbikulaadsete osi ning marju Arvukuse uurimise meetodid • ekstrapoleering (prooviala-andmete ekstrapoleerimine kogu Eestile). • eksperthinnang (hinnang liiki uurivate spetsialistide poolt). • umbmäärane hinnang – kasutati Eesti piirkondlikke hinnanguid ja asustustihedusi naabermaades (Lõuna-Soome, Läti).
Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal.
Kui keegi oleks siis seda küsinud, ei oleks ma osanud tõsimeelselt vastata. Aga hiljem olen tahtnud saada viiuldajaks. Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid! Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi läksin, lasi sealne emakeele õpetaja kõigil kodutööna kirjutada, mida nad lugenud on. Minu loetelu oli mitu lehekülge pikk. Ma usun, et see algas nii: Oskar Luts ,,Kevade", Richard Roht ,,Väleküüs ja Tuhknai", Jüri Parijõgi ,,Teraspoiss", ,,Tsemendivabrik", Karl August Hindrey ,,Kill Martuse lihavõtted" . Õige mitu teie enda kirjutatud raamatut räägivad koertest "Nublu", "Tuukerkoer", "Nelja nimega koer" jne." Mitu koera on teil endal olnud mis nende nimed on? Koos praegusega tuleb kokku neli. Erdelterjer, rotveiler ja kaks saksa lambakoera. Terjerile andis nime Eti Tsuktsimaale polaarjoone taha tehtud reis. Eti tähendab tsuktsi keeles
Hals'i stiil muutus tema elu jooksul kahvatumaks. Erksad ja värvirikkad maalid asendusid tuhmide piltidega kus domineeris must värv. Detailid asendusid igava üldmuljega. Piltidel polnud enam sellist elujõudu ja rõõmu nagu varem. Stiili muutus läbi aegade 1626 1631 1633 1634 1635 1645 1645 1655 1665 Frans Halsi muuseum Tänapäeval saab Halsi teoseid näha talle pühendatud muuseumis, mis asub Hollandis, Haarlemis. Koostas: Martin Roht Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Frans_Hals http://klassikaraadio.err.ee/uudised?news=2511 http://et.wikipedia.org/wiki/1._september 20. Detsember, 2009.
3 VEESTIK Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad laskuvad õhuvoolud. Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. TAIMESTIK Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. Suure Liivakõrbe domineerivaks taimeks on Spinifex. Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike. Üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). 4 LOOMASTIK Suur Liivakõrb pole eriti liigirohke loomade poolest. Väiksematest loomadest elab seal
Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. 4. Kõrbe tüübid Suure Liivakõrbe peamine tüüp on liivakõrb ehk erg, millel kulgevad mööda maastikku piklikud luited. Lõunaosas esineb ka kivikõrbesid. 5. Taimestik ja loomastik Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. 1) Üks tavaline rohttaim kannab inglise keeles nime feather-top spinifex (lad. k. Triodia schinzii). See taim on kitsaste sulgjate lehtedega, et need auraks vähem. 2) Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike, üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). Selle põõsa lehed on kitsad ja neid katab vahakiht, et toimuks vähem auramist.
Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane
suuremaks läheb pind, mille kaudu seen toitub. Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest. Seente mitmekesisus Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal neist on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel, osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda Pärmseened on erinevalt teistest seentest üherakulised ning neil pole niidistikku. Nende rakud on ümara kujuga ning rakukestata. Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat.
Räpina aianduskool AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast
Kõige rohkem tähelepanu väärib selle omapärane kuju, nimelt nelinurkne. Keskel asuvat saarekekest ümbritseb muidu sirgelt kulgev, kuid nelja 90 kraadise nurgaga tiik. See paneb mind uskuma, et tegu on tehisveekoguga. Samuti võib üheks kinnituseks olla ka veekogu kallas, mis näeb välja vägagi tehislik. See oleks otsekui noaga lõigatud ning näha on ka serval asuvaid raiutud puude kände. Kaldal ei ole paista kivikesi, ka taimestik jätab soovida, seal kus lõpeb vesi, algab roht. Veekogu põhi paistab üpris mudane ja madal. Nähtavus on umbes 10cm, seega vesi ei ole eriti läbipaistev, mis on ka linnatiikide üks tunnuseid. Küll aga on vesi puhas prahist, mis on vee läbipaistvusest olulisem. Löwenruh` tiik on seisuveekogu. See on allikalise toitumisega, mille vesi pärineb mere- ja liustikuvete kruus-liivadest. Tiigi eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. Tallinnas asuvad Lepistiku pargi allikad, Parditiik ja Löwenruh` tiigid moodustavad ühtse maasisese
üle. · Eelarvamus et jõehobu ,,higistab verd" ei pea paika. See on hoopis näärmetest erituv nõre. · Kuival ja päikesepaistelisel maapinnal ei pea jõehobu kaua vastu, kuna kaotab naha kaudu vett palju kiiremini kui teised loomad. · Jõehobu peab vee all hingamata vastu viis minutit. · Jõehobu laial seljal soojendavad end meeleldi kilpkonnad, linnud ning koguni krokodillipojad. KOKKUVÕTTE Jõehobul sünnib poegi 1, harva ka 2 tükki. Sööb roht taimi. Kaalub umbes 3,2 tonni. Tahab olla rohkem vees. KASUTATUD MATERJALID: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/joehobu_annesulg.htm http://weheartit.com/search?page=2&query=hippo 6
• Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3 • Suguküpsed juba mullikaeas
1.2 Sisetööd Sisetöödel kasutati järgmiseid töövahendeid: A4 formaadis kirjapaber, ajalehepaber, papp, 3 kleeplint, liim, käärid, kirjutusvahendid ja arvuti. Kõik kogutud taimed, samblad ja puulehed pandi ajalehepaberi vahele kuivama ja pärast kuivamist kinnitati need kleeplindiga A4 formaadis paberile. ,,Eesti taimede kukeaabitsa" (Kukk 2004) ja ,,90 kodumaist puittaime" (Roht 2011) abil määrati taimed, mida looduses ei õnnestunud tuvastada. Arvuti abil koostati etikettide blanketid, täideti need iga taime kohta ja kleebiti herbaarlehtedele. Proovitüki taimestiku analüüsi koostamisel kasutati ,,Eesti taimede kukeaabitsat" (Kukk 2004), ,,Eesti metsakasvukohatüüpe" (Lõhmus 2004), metsabotaanika õppematerjali (koost. Saarva 2003) ja metsatüpoloogia õppematerjali (koost. Keppart 2002).
ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. NÄIDE: ,,(Karl v. Linné moodi) EESTI TÜÜBID Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI, Oskar KRUUS, Toomas LIIV, Toomas SAVI; Heldur NIIT, Andres SÖÖT, Heino VÄLI, Peeter HEIN, Richard ROHT, Ants ORAS; ...." Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega. Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet. Sõnakasutus ,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse.
osanud olevik, tingiv kõneviis, käskiva kõneviisi murdsin (murdma), lootsin (lootma) ainsuse 2. pööre NIMEDE KÄÄNAMINE EESTI NIMED VÕÕRNIMED Veski, Veski, Veskit; Kapp, Kapi, Kappi Kirjutatakse nagu emakeeles, reeglil on Ahas, Ahase, Ahast; Jõgi, Jõgile; Tume palju erandeid. Liiv Venezuela – Soome, Peeter I. Roht, Kask ? Võõrnime käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Käänata nii, nagu teeb seda nime kandja. Chopin, Chopini, Chopini, (mitte Chopinit) Ülakoma on parem mitte kasutada. Nimi on parem kirjutada nimetavas Kui võõrnime lõpus on nn tumm häälik käändes (…aukirja saab Jüri Kask). (häälik, mida ei hääldata), kasutatakse ülakoma.
lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks tapeedile. Esindajad : vene kirjandusess Vladimir Majakovski (1893-1930), Igor Severjanin (1887-1941). Eesti kirjanduses on futurismist mõjutatud oma loomingu algusperioodil H. Visnapuu, Albert Kivikas (1898-1978), Erni Hiir (1900-1989) ja Richard Roht (1891-1950). Majakovski eesti keeles 1930 Pilv püksten. Poeem ja luuletused. Tlk Ralf Rond 1947 Luuletusi. Tlk Felix Kotta 1951 Ameerikast. Tlk Felix Kotta ja tundmatu tõlkija 1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta 1958 Kuidas teha värsse? Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht 1970 Vladimir Iljits Lenin. Poeem. Tlk Uno Laht 1980 Luuletusi ja poeeme. Tlk Felix Kotta, Uno Laht ja August Sang 1981 Pilv pükstes. Selgrooflööt. Armastan
hakkavad nemad ja teised kaasvõitlejad Eesti riiki üles ehitama. Vabadussõja-ainelist poliitilis-patriootlikku tummfilmi „Noored kotkad“ peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Filmi stsenaristideks on Aksella ja Theodor Luts, filmireklaamide kohaselt ka Oskar Luts. Film filmiti 1927. aasta suvel Tartus Aia tänav 19 õuestuudios, Tartu tänavatel, Tartumaal, Mustvee lähedal, Värskas ja Petserimaal. Peaosades on Arnold Vaino, Amalie Konsa, Elli Põder-Roht, Vambola Kurh ja Osvald Lipp. Massistseenides teevad kaasa Vanemuise teatri koori mehed ja Värksa manöövritel osalenud Eesti kaitseväelased. Film taastati digitaalselt 2008. aastal. Kutsetega esilinastus toimus Tartus kinos Apollo 19. novembril 1927. Mängufilm võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja filmi levitati ka mitmes välisriigis. Järgmiseks Theodor Lutsu mängufilmiks sai 1930.-ndal aastal valminud „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis kahjuks ei ole säilinud
Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) -Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu ,,Eesti muldadest põllumehele" 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet
Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) - Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu „Eesti muldadest põllumehele“ 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf – Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal
Uusaegkond- 15. Molekulaarkell-dna nukleotiidse v ilmusid valkude aminoh.järjestuse erinevuse kiskjad.kabjalsed,londilised,närilised,ahvii põhinev fülog.liinide lahknemisaegade sed,vaalalised.Neogeeni-kliima ja ligikaudne määrang. loomastiku sarnasus tänapäevaga.konnas,maod,hiired,rotid,roht taimed.u 7-5 milj tagasi toimus inimese eluvutsioon. 25. Elu arengut mõjutasid mitmed suured väljasuremised,mille k'igus h'vsid paljud ökosüsteemid,taastumisel omandas Maa elustik uue ilme.Väljasuremused andsid võimaluse imetajate mitmekesisuse kasvuks.Uusaegnnas omandas maa elustik tänapäevase koosseisu. Evolutsiooniteooria kujunemine. 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng,mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine
Töötas Venemaa telegraafiagentuuris ROSTA joonistas propagandaplakateid ja paigutas neile ka oma värsse. Riietus ekstravagantselt. Raske iseloomuga, ei tunnistanud kompromisse. Elas kriitikat raskelt üle. 1930 astus Kirjanike ühendusse, samal aastal lõpetas oma elu enesetapuga. Ohtralt loomingut: luuletused, poeemid, 2 näidendit: ,,Saun" ja ,,Lutikas". Omane luulevorm, mida kutsutakse Majakovski trepiks (Eestis Henrik Visnapuu, Albert Kivikas, Erni Hiir, Richard Roht). IMAzISM 1912-1917 omaette vooluna. Teoreetikud olulisim USA luuletaja ja kirjanik Ezra Pound. Püüdlused luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ilmekale väljendusele. Lühike luuletus, vältisid teadlikult süzeelis- jutustuslikku alget luules. Varasemast sümbolismist eristas I vormieksperiment ja valdavalt (riimita) vabavärsiline väljenduslik laad. Thomas Stearns Eliot, Ezra Pound. THOMAS STEARNS ELIOT (1888-1965) USA päritolu inglise kirjanik
tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega), - Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet, - Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt (pilliroog). Jäätmete ressurss 13. Fotosünteesi olemus ning selle vajalikkus Looduses toimuva fotosünteesi käigus seovad taimed õhus leiduva süsinikdioksiidi ja eraldavad hapnikku atmosfääri. Puu kõdunemisel või põletamisel süsinik aga vabaneb uuesti. Seega puidu kasutamisel kütteks täiendavat CO2 emissiooni ei toimu.
Teine pritsimine: tuleb teha kohe pärast õitsemist, kuid enne viimaste kroonlehtede varisemist. Selle pritsimisega tõrjutakse eeskätt ploomivaablasi, aga ka teisi eespool nimetatud kahjureid ja haigusi. Varakevadel, lehepungade faasis saab kasutada haiguste algmete hävitamiseks karbamiidi (300-500g/10l) (Hansaplant. Haiguste ja kahjurite ennetamine). 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh 10.1 Lühikirjeldus Harilik äädikapuu pärineb Põhja-Ameerika idaosast (Roht 2007). Eesti oludes on tegemist mitmetüvelise kuni 3 m kõrguse puu või paljuharulise põõsaga. Tüvekoor on pruun ja kaetud peente konarustega. Võrsed on jämedad ja kaetud tihedalt punaste näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud (Johnson, Moore 2004; Johanson, Palmstierna 2006). Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega (Johnson, Moore 2004). Hariliku äädikapuu lehed on
seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg siberi nulu järel teine levinuim nululiik, kasvades meil isegi suuremaks kui kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb. Ei konkureeri kodumaiste puuliikidega kasvukiiruses. Kannab hästi käbi ja annab looduslikku uuendust. Sordid: 'Hudsonia', 'nana', 'Piccolo'. 3. Euroopa ja hallnulg Euroopa e
1917. a. kodumaale naasnud Fr. Tuglas oli üks agaramaid initsiaatoreid, kes püüdis värvata organisatsiooni liikmeiks enamikku eesti kirjanikest. Lõpuks liitusid Tuglasega tollased noored kirjanikud. Moodustus 6-liikmeline rühmitus, kuhu kuulusid lisaks Tuglasele Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper. Hiljem liitusid rühmitusega veel August Alle ja Johannes Barbarus. Tihedalt olid rühmitusega seotud veel kirjanikud Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas, kunstnikest N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. Ametlikult registreeriti kirjandusühing "Siuru" 10. juunil 1917. Ühingu presidendiks sai M. Under, sekretäriks F. Tuglas, laekuriks A. Adson. "Siuru" kirjanikud jätkasid "Noor-Eesti" alustatud uusromantilist suunda, eriti märgatav oli impressionismi ja sümbolismi mõju. Erinevused "Noor-Eestist": · ei järgitud sihipäraselt väljatöötatud kultuuripoliitilist tegevusprogrammi;
aga nädalaid aega võtta) kui ka looduskaitse seisukohalt. Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsupaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu rohunepp ja must-toonekurg ning kiiresti väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas, mustsaba-vigle, rukkirääk. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. (PKÜ, lamminiidud) Rannaniidud Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud tasased ja madalad karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee otsese mõju piirkonnas. Rannaniitude taimkatet iseloomustab erinevalt sisemaaniitudest soolalembeste liikide rohkus. Paljude varem kultuurmaastikus tavaliste taime- ja loomaliikide suurimad säilinud populatsioonid on tänapäeval seotud karjatatavate rannaniitudega (Estonica.org, rannaniidud). Paljudele taime- ja loomaliikidele on rannaniidud ainsaks elupaigaks.
Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid
Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke - vesiheinalised: tupplehed vabad, õied väikesed Eestis looduses 17 perekonda, palju liike kasvatatakse kultuuris Sugukond rebasheinalised – Amaranthaceae Kosmopoliitne sugukond, 2500 liiki, palju rohtseid umbrohtusid Nüüd kuulub siia ka sugukond maltsalised Roht- või puittaimed, vahel sukulentsed Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge-roosa-punakas ja kilejas või hüaliine. Õied koondunud õisikutesse Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat Palju kõrbetaimi Suaeda - soodahein Salsola - ogamalts Sugukond kaktuselised – Cactaceae
4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika, lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat. Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine. SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru"
- aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon- sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine. ( Eesti muldadest põllumehele. Lk 20-21) M- Madalsoomuld. .Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M ́ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M ́ ́ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M ́ ́ ́ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad.
Kasutatud kirjandus: 1. http://www.hot.ee/poldmets/ 2. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/paist/mse006102.pdf 3. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf 16 4. http://www.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lingid/Taime_keemiline_koostis.rtf 5. http://vl.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=455521/Randpere.pdf 6. Maakodu nr.1. 2002 7. Maakodu nr.1. 2003 8. Maakodu nr.1. 2008 9. Roht, Urmas Lehtpuud I. 2007. As Atlex. Tartu 10. Stugatski, M. Üldine keemia.Valgus 1969 11. Tuulmets, Ants. Orgaaniline keemia XI klassile. Koolibri.1998 17
/* Uusrealism (1921) Autorid: Luts; Tammsaare; Mait Metsanurk; August Mälk Albert Kivikas noorpõlve tööd tunduvad veidrad. 1919 Lendavad sead, Ohverdet konn neis nähtud futuristliku proosa algust Eesti kirjanduses. 1936 Nimed marmortahvlil laias laastus realistlik romaan, seal lisaks sõjale teatavad otsingud, küsimused. Kivikas läks pagulusse ja ''Nimed marmortahvlil'' sai lisa, kuigi see pole enam nii populaarne. Richard Roht alustas juba IMS päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis Naturalism (1927) Autorid: Jakobson läheb Nõukogude võimuga kaasa, suht küünilisel viisil, hilisem looming on stalinismi musternäide. 1927 Vaeste-Patuste alev naturalistliku proosa algatajaks Rudolf Sirge ''Rahu, leiba ja maad'' naturalistlik ja sotsiaalkriitilise proosa esindaja 5. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid
horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul,mis väljendab turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolu. 57. Kamardumine. rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht-taimestik praktiliselt puudub) 58. Leostumine. Veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast 59. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. mullatüüp- ühte tüüpi mudasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund mulla alltüüp- iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessid mullaliik- eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi
Viis aastat on mitmel pool õpetaja, tegelikult tahaks ise hoopis õppida. Sunnib ennast edasi minema, tahab Tartu Ülikooli saada. 1912-17 Tartus, annab eesti keele tunde tütarlastegümnaasiumis, õhtul õpib ise. 1916 sooritab eksternina gümnaasiumieksamid. Kujuneb üsna arvestatavaks literaadiks. Huvitub igasugustest ismidest, võtab mõjutusi Venemaalt (Majakovski), sokeerib kõiki. Moodustab rühmituse "Moment", 1913 ilmub album "Moment esimene". Sinna kuulus ka m. Heiberg, R. Roht ja veel mõned. Albumi kaanel vaas krüsanteemidega. Visnapuu laseb end hiljem krüsanteemidega pildistada. "Noor eesti" kritiseerib teda ülbitsevad. Album impressionistlik ja ekspressionistlik. Kriitika tõmbas tähelepanu, 1914 ilmub "Roheline moment", sest albumi lehed rohelised. Seal on näiteks püramiidi kujuliselt kirjutatud luuletus "Vaarao tütar". 1917 kandideerib "Tallinna teataja" toimetajaks, pani end kirja ka ülikooli filoloogia teaduskonda, aga ei lõpeta
2. Hackstein, H., Wehmeyer, W. Kiviktaimlaleksikon. Sine loco: Maalehe Raamat, 2006. 3. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Talinn: Varrak, 1978. 4. Kukk, T. 101 Eesti lille. Tallinn: Varrak, 2010. 5. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn: Valgus, 1972. 6. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn: Valgus, 1987. 7. Lundevall, C. F., Björkman G. Põhjamaa õistaimed. Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11. Süvalepp, A., Süvalepp, M. Madalakasvulised püsililled. Tallinn: Valgus, 1976. 12. Tara, A. K. Suvelilled. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2009. 13. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&Lang=est (25.10.2011) 14. Seemnemaailm. Lilled. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?CID=23 (29.10.2011)
Kuulus ravimtaim Hiina meditsiinis (köha, unetus) Tugev biostimulaator üldkurnatuse puhul Schisandraceae väändikulised Liik Illicium verum harilik tähtaniisipuu Igihaljas puu Koguvili on tähekujuline Köharavim, antimikroobne, seedimist soodustav Magnoliidid Leheserv terve, embrüonaalsed sarnasused Selts Piperales pipralaadsed Roht- või puittaimed, kerajate eeterlikke õlisid sisaldavate rakkudega, sageli alkaloididega. Õied sageli märkamatud. Viljalehti 1-6. Sugukond Piperaceae pipralased Liik Piper nigrum must pipar Roheline pipar on toores pipramari, pipardest kõige aromaatsema ja mahedama maitsega Must pipar on poolküps pipramari. Kuivatatuna on marjad krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi.
Realistlik-naturalistlik kirjeldus aluseks on aguilelu. Prototüüpne ruum on Pärnus Rääma linnaosa. Vaeste patuste alev on: haigus, alkoholism, töö- ja rahapuudust jm. Jakobson jätkab ka mõnvõrra naturalistlikus liinis. 30ndate proosas tuleb ka psühholoogilist kujutamisviisi juurde. Tahestahtmata jääv esikteoses vari Jakobsoni saatma. Jakobson kujuneb 40ndatel 50ndatel aastatel sotsialistliku realismi autoriks ja tulemuseks on väga kummalised tekstid. Richard Roht Ta on autor, kes on proovinud igasuguseid asju. 20ndatel katsetas mitmel moel, aga suurt edu ei tulnud. Ta sai kuulsaks aastal 1930, kui ta pandi vekslivõltsimise pärast vangi. Vangis jätkas kirjutamist. Talt teatakse-tuntakse kõige enam lastele mõeldud loomajutte. Rudolf Sirge ,,Rahu, leiba, maad" esikteos. Kui naturalistliku ja sotsiaalkriitilise kirjanduse näiteid otsida, siis see on teine sedatüüpi teos, mis Jakobsoni kõrvale asetub. ,,Tulukesed luhal" on
1 Lindgren Hulkur Rasmus 1 Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus 1 Lindgren Karlsson katuselt 1 Lindgren Röövlitütar Ronja 1 Lindgren Vahtramäe Emil 1 Lindgren Vennad Lõvisüdamed Väike Tjorven, Pootsman ja 1 Lindgren Mooses 1 Luts Kevade 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Pyle Robin Hood 1 Roht Jutte loomadest 1 Schlüter Laste linn 1 Stewart Teispool Süvalaant 1 Twain Tom Sawyer 1 Verne 20 000 ljööd vee all 1 Piraadid 52 Tabel 4. 5. klassi tüdrukute lemmikraamatud 9 Rowling Harry Potter 5 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 3 Canavan Võlurite gild 3 Rannamaa Kadri 3 Shan Kesköine tsirkus
1. E. Valter ,,Sipsik”, ,,Krõlliraamat”, ,,Aabits”. 2. Raivo Järvi ,,Edev jänku”, ,,Mutionu pidu”. 3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”. 4.Henno Käo ,,Hinge korter” ,,Kui mind üldse olemas ei oleks”. 5.Viive Noor ,,Õnne soovib õnne” ,,Väike JÕULUSOOV”. 6. Heiki Ernits ,,Kaka ja kevad”, ,,Lepatriinude jõulud”, ,,Lotte olümpiaraamat”. R. Rohti, K. Ristikivi, H. Jõgisalu ja J. Rannapi loomalood. 1. Richard Roht „Väikesed rändurid“ (1934) jutukogu,„Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja metskitsest, „Vetepojad“ (1934) – ahvena – ja havipoja rännak järvest ookeani ja tagasi „Väleküüs ja Tuhknai“ (1935) – koerast ja inimeste kätte sattunud rebasest,„Võrukael“ (1945) – rebasest, kelle vastu kodu- ja metsloomad ühisrinde moodustavad, „Jutte loomadest“ (1951),lood inimeste ja
annaabi.ee 
