Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool SALVEI Helena Hiiesalu Õpipoiss KOKK Salvei päritolu ja iseloomustus Salvei [Salvia] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest
........................................4 Kummel.................................................................................................................................5 Paiseleht ................................................................................................................................5 Teeleht ...................................................................................................................................5 Salvei......................................................................................................................................6 Kress e. mungalill...................................................................................................................6 Vereurmarohi..........................................................................................................................6 Hiirekõrv......................................................
Iluatimede kasutamine Ülesanne 7 Aktsenttaimed • Roosbegoonia • Ilukapsas • Madal mätashari • Harilik kosmos • Fuksia • Heliotroop • Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits
laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikuil. Suvi on seal kuiv ja jahe ning talv on mahe ja vihmane. Kliima on inimesele sobiv. Vahemerelises kliimas asuvad paljud riigid. Nt: Kartaago, Egiptus, Vana-rooma, Vana-kreeka. Taimestik Vahemerelise taimestikuga loodusvööndis esineb palju haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits , mägilambad (muflonid), pimerott jne. Enamus loomad on pärit naaberriikidest. Loomade pilte
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused.
co.uk/templates/default/images/plants/Bidens-046.jpg) 25 f f 2011 Salvei (Salvia) -kirju salvei (S. viridis sün. S. horminum) Väga vähenõudlik kasvupinnase ja asukoha suhtes. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta. Armastatud lill kasvatamiseks lilleklumpide ja peenarde ääristaimena, konteinerites. Olenevalt sordist ja kompositsioonist aktsenttaim või täitetaim. Joonis 44. Kirju salvei 'White Monarch' (http://seemnemaailm.ee/userfiles/Salvia %20horminum%20White.jpg) -leek-salvei (S. splendns)
Päevane vitamiininorm peab suurenema kuni 1 g stressi korral, infektsiooni puhul kuni 3 g. Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine. Dvitamiin: mesilasema piim, suir, nisu, spinat, põldosi, petersell, oder, nõges, mais, must sõstar Vananemisel Dvitamiini omastamine väheneb kahekordselt. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask, salvei, õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist. Puudus tekib taimsel toitumisel, magusate ja soolaste toitude liigsel tarbimisel, krooniliste haiguste puhul, paljude ravimiste tarbimisel, pideva stressi puhul. Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein.
Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Salvei Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus Cur moniatur homo cui Salvia crescit in horto? (Miks peab inimene surema, kui ta aias kasvab salvei?) - kehtib ka meie päevil. Tema botaaniline nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast salvere end tervena, hästi tundma. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel. Kasutatakse taevalik maitseelamus: pruunistage hakitud ürt või sees krõbedaks ja valage tortelliinidele,
Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimast. Taimed Harilik salvei põõsas Salveipõõsas kasvab kuivas kohas kus teised taimed eriti ei kasva, kuid seegi taim eelistab hästi kuivatatud pinnast varjatud aladel. Salvei põõsas on aastaringne taim sirgete, tugevate tüvedega. Salvei põõsas on hävimisohus taime liik , sest see ei kasva enam kohtades, kus ta kunagi kasvas. See on sellepärast, et inimesed on istutanud taimi, mis suudavad pärast tulekahju tagasi kasvada. Oliivipuu
1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
kaasaaitav. Kesk- ja hilissuvel. · Võilill. Toimib organismist vee väljutajana ja lahtistajana. Hiliskevadest varasügiseni. · Basiilik. Põletikuvastase toimega, stimuleerib närvisüsteemi. Kesk- ja hilissuvel. · Aedliivatee. Vähendab öist higistamist, parandab seedimist. Varasuvel. · Meliss. Rahustab, aitab migreeni korral. Kesksuvel. · Piparmünt. Rahustab, kõrvaldab seedehäireid. Kesksuvel. · Salvei. Vähendab öist higistamist, parandab seedimist. Varasuvel. · Pärnaõied. Ekstrakt pärnaõitest aitab vähendada plekke ja tedretäppe näos. Pärnaõietee aitab ravida külmetust, köha ja kopsupõletikku. · Kibuvitsatee aitab astma, neeruvalude ja põiekivide vastu. · Naistepuna tee aitab kopsuhaiguste, maksahaiguste, närvisüsteemi häirete ja kõhuhädade puhul. Naistepuna õli on krampide ja lihasevalude puhul, samuti
· Mozzarella pähkel · Õunamahl · Piparmünt · Maasika- · Ricotta · Mandel · Rosmariin lehed · Sulatatud · Pekaani · Safran · Magusjuur juust pähkel · Salvei · Münt · Piinia- · Sool · Paiseleht seemned · Suhkur · Petersell · Päevalille- · Shokolaad · Piparmünt
Euroopas. Vahemere maadel on väga palju taimi mis kasvavad ainult seal, ligikaudu 38%. Maasikapuu Taimede omadused Vahemeremaade taimed on väga vastupidavad. Enamus Vahemeremaade taimeid taluvad hästi põuda. Mõned taimes suudavad kasvada isegi erodeeritud ja toitaine vaesetel maadel. Üks selliseid taimi on viinamari, mis kasvab sealsetes tingimustes väga hästi. Kõige levinumad taimed Kõige rohkem kasvab seal igihaljaid taimesi, näiteks nagu salvei, rosmariin, oleander(eeterlikke õlisi sisaldavad taimed). Lisaks kasvab palju erinevaid viljapuid, nendest levinuim on oliivipuu, nähtavasti sel põhjusel et inimesed kasvatavad enda kasuks. Rosmariin Majandus Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma tuntumad veinitootjad. Peale viinamarju kasvatatakse veel oliivipuid, oliiviõli tootmiseks. Pistaatsiapähklid Korgipuu metsad
haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder, oliiv, lina, viinamari, viigipuu, iilekstamm, korgitamm, kaljukann. Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon, mägilammas. Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid, kitsed, lambad.,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel
MAITSETAIMED Aivo Puusild 1. Millised maitsetaimed tuleb ette kasvatada? Ette tuleb kasvatada näiteks sidrun-meliss, piparrohi, basiilik vajab samuti ettekülvamist, liivateed kasvatatakse ette ainult seemnest. 2. Mida võib otse avamaale külvata? Avamaale võib otse külvata estragoni ja taimi mis ei karda öökülmi. 3. Millal on õige aeg hakata külvama? Õige aeg on külvama hakata kui mulla temperatuur on sobiv ja ei ole kartust öökülmasid külmaõrnade taimede puhul. 4. Milliseid liike saab paljundada seemnetega? Estragon, Rosmariin, Meliss, Piparrohi. 5. Nimeta vähemalt kolm maitsetaime mida me kõige esimesena külvame? Basiilik, spinat, koriander 6. Kuidas paljundada pistikutega? Pistist võetakse varakevadel, elujõuliselt taimelt ja pannakse valguse kätte sooja ruumi, mulda või vette et tal tekkiksid juured ja hiljem võib taime istutada. 7. Millised probleemid on ...
Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarjatamine, krbestumine, puude ja psaste maha vtmine Vahemereline mets ja psastik: Levivad: 30ndate ja 40ndate laiuskraadidel, vahemere res - tiilis, californias ja austraalias. Kliima: Valitseb kuiv ja pikeseline suvi(+20+35kraadi) ning jahe ja vihmane talv. Sademeid 300-500 mm/aastas Suvel mjutavad troopilised humassid ja talvel mjutavad parasvtme humassid. Mullad: Pruunmullad, vheviljakad. Taimed: Salvei, rosmariin, oleander, tamm, seeder, oliiv e. lipuu, loorber Kohanemine eluks vndis: taluvad hsti puda, Loomad: Mgilambad, pekaarid, rebane, ilves, mger, hirved Kohanemine eluks vndis: sellele vndile omaseid loomi leidub vhe, enamjaolt leidub naabervndites elutsevaid loomi Inimtegevus: Maaharimine, karjakasvatus, metsade raiumine, puude pletamine, viinamarja kasvatamine, pllumajandus, tdeldakse pllumajandustoormet
· Hoiduda alkohoolsetest ja kofeiini sisaldavatest jookidest · Süüa võimalikult vähe rasvast ja vürtsikat toitu, sest need mõjutavad higi lõhna. Liigse higistamise korral aitavad ka jahedad hommikused dussid. Kui esineb liigne higistamine üle kogu keha võib arst määrata ka ravimeid. Arsti ettekirjutusel võib võtta lisaks ka kaltsiumi. Rahvatarkusi. Ülemäärase higistamise korral soovitatkase juua ravimtaimetõmmiseid, näiteks salvei,- nõgese- ja melissitõmmist. Nende tegemiseks võetakse 2 teelusika täit ürti ühe klaasi vee kohta. Lasta tõmmata toatemperatuuril. Jahutada ja kurnata ning seda tuleks juua ühe kuu vältel ülepäeviti pool klaasi kaks korda päevas. Tugeva higistamise vastu aitab salvei vesileotise sissevõtmine. Valada 1 teelusikale peenestatud salveilehtedele kaks klaasi keeva vett, lasta umbes pool tundi seista ja siis kurnata. Võtta 1-2 supilusikat kaks korda päevas 2-3 nädala jooksul.
10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia Loomastik: Suuri loomasid vähe, mägedes mäger, ilves, kärp Linnud: vutid, turteltuvi, faasan, pelikan Californias: Jänes, maod Austraalias: Emu, känguru, kuskus Sipelgad, nahkloom Põllumajandus: Talvel teravili, suvel juur- ja puuvili.
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted...
Salatikastmed, salatid, maks. Peenestatult puuviljamagustoitudes, vaniljekissellis, vahukoores ja pudingus Salvei Aedsalvei pajaroogade, seene, liha, kala ja makaronitoitude, pizzade, toorsalatite, tomati, herne ja oaroogade maitsestamiseks, salatid,
Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi (seda sisaldavad ka mõned herpesevastased ravimid) - selle tulemusel peaks villide tekke piirkond vähenema. Määrige ville ja koorikuid vaseliiniga või astelpajuõliga - see takistab nende murdumise ja veritsemise teket Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel. Ravimtaimed - salvei ja teepuuõli - võivad samuti villide teket vähendada, kuid neid tuleb kasutada vaid arsti ettekirjutusel Nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tõsiseid haigusi (nt: entsefaliit) http://www.aids- info.ch/files/faltblatt/sexuell_uebertragbar_ est.pdf http://www.hambaarst.ee/artikkel.php? id=296 http://www.inimene.ee/index.php? disease=g&sisu=disease&did=76&idr=h5s v6-Yhryz3sb0PRVZCRfysvW2 www.wikipedia.org
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab s...
harilik palsamipuu, sabina kadakas, lamav talihali. Vannivees kasutamisel tasub olla ettevaatlik aniisi, bensoe, kampri, nelgi, eukalüpti, ingveri, kadaka, musta pipra, piparmündi, salvei, piparrohu, rohemündi, liivateega- mitte kasutada üle 1-2 tilga korraga. Nahaärritust ja allergiat võivad nahaga kokkupuutel tekitada: aniis, bensoe, kamper, nelk, eukalüpt, ingver, kadakas, must pipar, piparmünt, salvei, piparrohi, aedpiparmünt, liivatee. Liigse ning liiga tiheda kasutamise puhul võivad tundlikku nahka ärritada ka järgnevad õlid: pimendipuu, kardemon, salvei, till, jasmiin, kadakas, sidrun, lõhnav litsea, leeskputk, mimoos, apelsin, mänd, roos, rohemünt, harilik palsamipuu, ylang-ylang. Lahjendamata kujul võivad nahavigastusi tekitada: suhkrukask, boldopuu, kamper, hiina kaneelipuu, kaneel, nelk, ingver, kadakas, piparmünt, must pipar, pimendipuu, liivatee
sõbra Stramba (Puccino). Stramba ja Lagina vahel algas värske armumäng nind Pasquino ja Simona jätsid nad ühte aianurka ja ise läksid teisele poole, et anduda oma armurõõmudele. Sinna kuhu nad läksid kasvas suur ja ilus salveipõõsas, mille kõrvale nad maha istusid ning õhtuootest rääkisid. Selle peale võttis Pasquino põõsa küljest lehe ja hakkas sellega hambaid ja igemeid hõõruma, öeldes, et salvei puhastab suu kõigest, mis sinna söömisest järele on jäänud. Ta hõõrus neid veidi ja rääkis uuesti õhtuootest. Vaevalt sai ta mõne sõna öelda, kui ta äkki näost kahvatuks läks, kaotas nägemuse ja kõnevõime ning heitis peale seda hinge. Simona hakkas nutma ja kutsus oma 2sõpra ka sinna. Pasquino polnud mitte ainult surnud, vaid ka tursunud ning terve keha oli täis tumedaid laike. Stramba arvas selle peale, et Simona mürgitas Pasquino
tõsist sekkumist vajavaid haiguseid. Loodusravi varasalvest on inimesed abi saanud aastatuhandeid. Ka helikobakteri vastu leidub mitmeid erinevaid taimi ja toidulisandeid. Kes tõesti tahab bakterist lahti saada, sellele võiks toidulisanditest julgelt soovitada tsinki ja karnosiini koos C- ja E-vitamiinidega. Konkreetselt helikobakteri vastast toimet on näidanud ka zen-zen, lagritsajuur, sipelgapuukoor (Pau d'arco), graviola, salvei ja punane pipar. Kõik need looduslikud vahendid suudavad hävitada ka antibiootikumide suhtes resistentsed bakteritüved, olles samas oluliselt ohutumad, kui kliinises ravis kasutatavad antibiootikumid. Ravi õnnestumiseks soovitatakse nii meditsiinis kui loodusravis tarbida rohkem värskeid köögivilju, eriti brokolit ning vältida liigselt töödeldud ja suure soolasisaldusega toite. Et mitte mao happesust tõsta, tuleks loobuda ka kohvist ja alkoholist
suurt purjepinda. Sellest momendist peale alustab surnud taim oma pikka rännakut mööda rohtlat, veeredes küljelt küljele ja hüpates maapinna väikeste kumeruste ettetulemisel. Sattunud mingisse lõksu, kus tuulehood on vaiksemad, taimekerad peatuvad, kusjuures nad haakuvad sageli mitmekaupa kokku ja uue tugeva tuulehooga jätkavad niisugusel kujul oma rännakut. Nii levivad nende seemned uutesse kasvukohtadesse. Suve alguses õitsevad kõrgemakasvulised suvepüsikud: salvei, hiirehernes, tõrvalill jt. Kesksuvel lisanduvad vägiheinad, jumikad jm. Suve lõpus taimestik närbub, õitseb ainult osa neist: kuumuse ja kuivaga kohastunud maltsalised ja poolpõõsad ehk pujud. Rohtlataimede kujunemisele avaldab oma mõju ka loomastik. Mõnel taimel on enese kaitseks rohusööjate loomade eest välja kujunenud teravad astlad ja mürgine piimmahl. Teised taimed on aga kohastunud loomleviks.
köökide poolest, millele on avaldanud mõju kohalik kliima ja kombed Toitumistavad on küll piirkonniti veidi erinevad, kuid oma kvaliteedilt ning mitmekesisuselt on hispaania köök üks parimaid maailmas ... Üldiselt võib hispaania köögi kohta öelda seda, et toitu armastatakse veinis hautada(lõuna- ja lääneosas punases ning valges veinis idas), lambajuustuga vormiroogi ja grillimist. Kõigi hispaania köökide eripäraks on rohke värske salvei, tomatite, pipra, oliivide ja baklasaanide küllus ning palju peenestatakse kreeka pähkleid Tunda on traditsioonilise Lõuna-Prantsusmaa ja Kreeka köögi tugevat mõju. Rahvuslikud toitumistavad juuni Puu- ja aedviljad: maapirnid (artiokk), lillkapsad, prantsuse oad, spinat, kurk, escarole, aedsalat (lettuce), herned, maasikad, metsmaasikad, kirsid, virsikud, aprikoosid, vaarikad, mandlid, "peres de Sant Joan" - väikeste pirnide valik juuli
muudetud. 4.Parasvöötme Lõunapoolkeral Parasvööde Mustmullad(suu Kõiksugu Piison, stepi- Põlluharimine(ma Erosioon(Lahtis ja Argentina(pampa r kõrrelised, ka vaskuss, is, nisu), e pinnakatte ära lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus, kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade
vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile
Sokolaad ja kommid on kallid. Mehhiklaste lemmik magustoit on hispaania mõjutustega flan, aeglaselt küpsetatud munast ja kondenspiimast kreem. Maitsestamine Paljusid maitseaineid kasutatakse laialdaselt ja üldiselt. Nende hulka kuulub oskuslik erinevate tsillide segamine, samuti kaneeli, nelgi, vanilje, sokolaadi, pähklite, kookose, laimi, apelsini, küüslaugu, sibulate, kapparite ja paljude värskete mehhiko ürtide, nt cillantro, epazote, mündi, majoraani ja salvei kasutamine. Laime kasutatakse vabalt ja laialdaselt mahlana, maitsestamisel ja garneerimisel. Tuntumad rahvustoidud Frijole oad, harilikult väikesed mustad oad, mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud, kuumutatakse enne söömist. Tortilla lame, pannkoogi sarnane leib spetsiaalselt jahvatatud maisijahust. Sisaldab palju kaltsiumit, kuna valmistatakse lubjaveega. Chorizo värske vorst sealihast ja maitseainetest. Salsa, tacod. Chilli con carne.
bakterivastased, antiseptilised, pehmendavad ja niisutavad omadused. Uuringud on näidanud, et aaloe kiirendab rakkude taastootmist. Aaloemahla on kasutatud ampooni, juuksevedeliku ja palsamina ning tulemused juustele ja peanahale on olnud suurepärased. Sageli ravitakse peanahahaigusi aaloemahla otsese pealekandmisega Aed-liivatee Tüümian on aromaatne, ergutav, mikroobivastane ja antiseptiline taim, mis tasakaalustab rasust nahka Aedsalvei Lõhnav salvei on mikroobivastase, puhastava ja kootava toimega. Sarnaselt rosmariiniga on suurepärane juuksehooldusvahend. Henna Hennalehti kasutatakse värvaine saamiseks ja taim ise on üleni imehea juuksehooldusvahend. Alati tasub osta puhast hennat, mis ei sisalda metallisooli, sest need moodustavad juustele kahjuliku kihi. Looduslik kasvuala asub peamiselt troopilises ja lähisekvatoriaalses kliimavööndis. Loodusliku leviku piirid seab taime
piserdatuna täidab toa aroomiga, mis samuti puhastab ning rahustab. Lavendliõlil on võime vähendada närvipinget ja valusid, puhastada nahka, parandada vereringet ja ravida hingamisteede probleeme. Traditsionaalselt on lavendli eeterlikku õli tänu oma aroomile kasutatud parfümeerias. Õli on väga kasulik ja seda pannakse väga paljudesse aroomiteraapilistesse toodetesse. Lavendliõli seguneb hästi paljude eeterlike õlidega, näiteks männi, salvei, kurereha ja seedripuuga. Lavendli eeterliku õli kasutusvõimalused: Närvisüsteem: lavendliõlil on rahustav lõhn, mis teeb sellest suurepärase tooniku närvide jaoks, samas aidates ravida migreeni, peavalusid, ärevust, depressiooni ja emotsionaalset stressi. Selle värskendav aroom vähendab vaimset väsimust ja kurnatust ning suurendab aktiivsust. Uni: lavendli eeterlik õli aitab parandada une kvaliteeti, seetõttu soovitatakse unetuse
stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele mõjuvad hästi aedviljad: kapsas, spargel, salat, maasikas, maapirn, roheline uba, artiokk, porgand, sibul, küüslauk, kurk, kõrvits. Maitsetaimedest on kasulikud till, petersell, seller, basiilik, prantsuse estragon; laukudest küüslauk ja porrulauk; ka sidrunmeliss ja salvei. Valkaineid saab piimatoodetest, nagu kodujuust, toorjuust, jogurt, keefir, hapupiim, kuid ka pähklitest ja avokaadost.
Sugukond: Campanulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/gRziOO 20. Nimi: Pärdiklill Ladinakeelne nimetus: Mimulus x hybridus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: http://goo.gl/HGMTNe 21. Nimi: Pelargoon Ladinakeelne nimetus: Pelargonium Sugukond: Geraniaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8VTVF3 22. Nimi: Petuunia Ladinakeelne nimetus: Petunia x hybrida Sugukond: Petunioideae Interneti aadress: https://goo.gl/RERHT8 23. Nimi: Salvei Ladinakeelne nimetus: Salvia spp Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/XEHUPJ 24. Nimi: Vilt-ristirohi Ladinakeelne nimetus: Senecio cineraria Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/7yNty3 25. Nimi: Suutera Ladinakeelne nimetus: Sutera diffusus Sugukond: Scrophulaeriaceae Interneti aadress: http://goo.gl/hQAHwz 26. Nimi: Peiulill Ladinakeelne nimetus: Tagetes spp Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/FZVdej 27
Lisanüansse saame lisades puuvilju, metsamarju (nt kadakamarjad), lambaliha maitsestamisel annavad sinepiseemneid ja muud põnevat. Veiseliha on hea ka mesi, rosmariin, piparmünt, hautada, nii püsib väherasvase liha mahlakana. tüümian, salvei, pune, loorber, Mahlakuse lisamiseks võib veiseliha pikkida või basiilik, till ja erinevad piprad. mähkida pekisema sealihaga, nt peekoni lõikudega. Eksootilise maitseelamuse Kokkuvõttes on oluline, saamiseks võib kasutada ingverit, et me millegagi üle ei pingutaks.
Teepuul on rohelised nõeljad lehed ja valkjad õied. Teepuuõli destilleeritakse taime lehtedest ja noortest võrsetest. Õli on värvitu või kahvatukollane ning terava, kamprit või eukalüpti meenutava aroomiga. Koostis: Monoterpeenid 35-70% (gammaterpineen 10-28%) ,fenoolsed alkoholid 25-40% (terpineen-4-ol 25- 40%), seskviterpeenid 8-20%, oksiidid 5-18% ( 1,8 tsineooli 1-14%). Sobivus teiste eeterlike õlidega: Segunebhästi lavendli, salvei, rosmariini, männi, kananga, geraaniumi, majoraani, nelgi, muskaadi jm õlidega. Kasutamine: Toimib aktiivselt kõigi kolme tüüpi haigustekitajate vastu: viirused, bakterid, seened. Teepuuõli on ka tugev immuunsüsteemi stimulant. Soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seentevastane, antiseptiline, desinfitseeriv, desodoreeriv. Teepuuõli kasutatakse järgmiste tervisehädade puhul: Vistrikud
- Roided, rinnakuluud, rinnalülid moodustavad rindkere/rinnakorvi. 4. Magna dosis secalis cornuti letalis est. –Suur annus tungaltera on surmav. 5. Doses parvae morphini et opii tussim dolorosam levant. – Väikesed annused morfiini ja oopiumi kergendavad valulikku köha. curat- ravib; iacet- asetseb; formant- moodustavad; miscent- segavad; est- on levant- kergendavad Tõlkida retseptid eesti keelde. 1) Rp. Decocti foliorum Salviae 30 – Võta Salvei lehe keedist 30g M.D.S – Sega, väljasta, märgi 2) Rp. Creosoti 2,5 – Võta kreosooti 2,5g Mentholi 1,0 – mentooli 1,0g Glycerini 3,5 – glütseriini 3,5g Extraxti sicci Liquiritiae 3,0 - Kuivatatud lagritsa ekstrakti 3,0g Radicis pulverati Liquiritiae q.s – Pulbristatud lagritsajuurt küllaldasel hulgal M. f. pilulas nr 60 – Sega, valmistagu pill arvult 60 D.S – väljasta, märgi
Itaalia rahvusköök Click to edit Master text styles Itaalia toiduainete valik on väga Second level mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning Third level niiskuseküllase kliima tõttu kasvab Fourth level seal palju taimi, mida neil kas üldse Fifth level pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud ning paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Artisokk ...
ürdile. Tooreste ürtide maitse on mahedam kui kuivatatutel. Ürte peaks lisama toiduvalmistamise lõpus. Pikem kuumtöötlemine sobib rosmariinile, tüümianile, salveile, loorberilehele. Kasutatavamad ürdid: till, iisop, basiilik, kurgirohi, loorberileht, petersell, koriander, piparmünt, sidrunirohi, sidrunmeliss, oregano e. pune, majoraan, rosmariin, köömen, salvei, estragon, tüümian, murulauk, kasutatavamad vürtsid: aniis, tähtaniis, kadakamari, ingver, kaneel, cajun, kardemon, kurkum, köömen, nelk, pipar, vürts e piment e nelkpipar e vürtspipar, safran jne. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Tuntuimad vürtsid Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas
· Kui karjatamisele ja põlengutele piir panna, muutuksid need hõredateks tammemetsadeks. · Kuna vööndi pindala on suhteliselt väike ja ruumiliselt killustatud, siis esineb rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. MAKJA valdavalt igihaljas Maasikapuu Kadakas Iilekstamm Puis-eerika GARIIG lisandub heitlehiseid taimi Mürt Värvitamm Salvei Oleander Lavendel Rosmariin PUUD Pistaasia Piinia Küpress KORGITAMM · Korgitammed võivad kasvada 30 m kõrguseks. · Kork (puude koore välimine, surnud rakkude kiht) võetakse maha iga 10 a. järel. · Portugalis, Hispaanias, Alzeerias. ÕLIPUU e. OLIIVIPUU Oliivipuu viljadest pressitakse
teekoti. Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi (seda sisaldavad ka mõned herpesevastased ravimid) - selle tulemusel peaks villide tekke piirkond vähenema. · Määrige ville ja koorikuid vaseliiniga või astelpajuõliga - see takistab nende murdumise ja veritsemise teket · Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel. · Ravimtaimed - salvei ja teepuuõli - võivad samuti villide teket vähendada, kuid neid tuleb kasutada vaid arsti ettekirjutusel Kuid mis sunnib herpest aktiveeruma st miks külmavillid aeg-ajalt tekivad? Selleks on mitmeid põhjusi (millest enamik on seotud inimese immuunsüsteemi nõrgenemisega, mis herpesviirust kontrolli all hoiab): emotsionaalne pinge ja stress füüsiline stress ja väsimus külmetushaigused ja palavik huulte või naha vigastamine (trauma või lõhenemine)
sapikivitõve ja ülemiste hingamisteede haiguste puhul, samuti seedetegevuse parandamiseks ning iivelduse ja oksendamise vastu. Teeks võetakse 12 teelusikatäit peenestatud lehti klaasitäie vee kohta ja lastakse tõmmata 510 minutit. Piparmünt on vastunäidustatud, kui inimesel on mentooliallergia. Ravimteed kurguvalule Spetsiaalset teed ainult kurguvalule pole. Antud teed maksavad meie koduapteekides 1.50-2.00 eur. Head teeb ka see, kui kuristada kurku jahtunud kummeli või salvei teega. Nelgiteratee on hea kurguvalu ja häälekäheduse korral Ravimteed kurguvalule Köhatee (sisaldab paiselehte, teelehte, metskassinaerist, nõmm liivateed ja iisopit), on samuti hea.. juua tuleks rahulikult ja lonkshaaval, hoides teed enne allaneelamist veidi suus, et toimeained saaksid imenduda. Ravimtee toime on parem, kui juua seda magustamata ja enamikel juhtudel tühja kõhuga. Eeterlikke õlisid sisaldavatest taimedest valmistatud teed tuleb juua
marli, sõela purki. Hoitakse külmas. Teesegusid valmistatakse mitmest üksteisest täienevast ürdist. Õied segatakse õitega, lehed lehtedega, seejärel segatakse omavahel kokku. Teesegu peab olema ühtlane. Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask,
1. NIMETUS Lavendel - Lavendula (ld.k) 2. PÄRITOLU Lavendel on pärit Vahemeremaadest ja seal kasvatatakse ka teisi lavendliliike nagu L. stoechas, L. latifolia, L. lanata, L. dendata, L. intermedia jt. kuid nii head eeterlikku õli kui saadakse tähkjast lavendlist, ei saada neist ühestki. Lavendli pikale ajaloole viitab juba see, et juba vanad roomlased kasutasid seda vanniveelisandina ja peavalu rohuna. Ruumi õhu värskendamiseks puistati põrandale lavendliõisi. Tänapäeval kasvatatakse lavendlit suurtel pindadel eelkõige Provence´is Prantsusmaal ja kasutatakse lõhnaõli- ja seebitööstuses. Lavendlipõld Provence´s 1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3...
18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures
Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada
hästi nahale. Selliste vannide toime on põletikuvastane, sügelusevastane ja nahkapehmendav Erinevad vannid veel toimepõhiselt: · Higistamist ja poore ahendavad vannid saab näiteks tammekoore ja kikkaputkejuure tõmmisest, nõgese- ja süstlehise teelehe lehtedest ning lodjapuumarjadest. Paljuhigistavale inimesele on kasulikud ka vannid pähklipuulehe ning leedriõie- ja marjatõmmisega. Liigse higistamise vastu on veel erakordselt mõjusad vannid salvei ja tammekooretõmmisega. · Kuiva ja praguneva naha muudab kauniks meresoolavann raudrohutõmmisega. Pärast seda vanni on nahk pehme ja sile. · Vereringele mõjub hästi kastan. See tugevdab nahakapillaaride seinu. · Saialillevannid kiirendavad haavade paranemist, neil on organismile toniseeriv mõju. · Põletikuvastane toime on kaselehel, teekummelil ja võilille maapealsel osal.
Loomadest on seal piisonid, preeriakoer, koiott, hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid, tulekahjud, happevihmad. · Poolkõrbed ja kõrbed. Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga. Asuvad lähistroopilises- ja troopilises vöötmes, pöörijoonte lähedal asuvate kõrgrõhualadel.
siiski seemneid ehk vilju. Mugulatest ja jämenenud lehevartest valmistatakse hautisi, wokirooge ja salatit. Lehti ja seemneid maitseainena. · Koriander Koriander on poole meetri kõrgune maitse- ja ravimtaim petersellitaoliste lehtede ja punavalgete väikeste õiegruppidega. Tema kodumaa on arvatavasti Aasias ja Põhja-Aafrikas, ent nüüd kohtab seda taime kõikjal Vahemere piirkonnas, Marokos ja USA-s. Oma apelsinilõhnalise, maheda ja magusavõitu maitsega meenutab koriander salvei ja sidruni segu. India koriandriseemned on väga teravalõhnalised, kuid siiski magusad. Koriander sobib aasiapäraste toitude ning mitmesuguste liha-, broileri-, kala-, taime-, köögivilja- ja riisitoitude maitsestamiseks. Seda kasutatakse ka küpsetiste, näiteks soolaste saiakeste ja õunakookide maitsestamiseks. Ta annab hakklihatoitudele, suppidele, marinaadidele, heeringale ja leivale hea maitse. Koriandri abil saab vürtsi lisada ka mitmesugustele küpsetistele, majoneesile,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
