Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Taimesugukonnad koos kirjeldustega (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus on võimalik ka mügarbakteritel elada ( ?
 
Säutsu twitteris
TAIMESUGUKONNAD
ÕISTAIMED
(Angiospermae)
KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae)
SUGUKOND : tulikalised (Ranunculaceae)
1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi.
2) hõlmab üle 2000 liigi.
3-4) rohttaimed , harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved . Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv . Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks.
Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud)
Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur.
Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb.
5) Eestis ~19 liiki : niitudel , metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel.
Maailimas ~2000 liiki : külma kliimaga aladel, mõõduka kliimaga aladel, troopilisel aladel.
6)Tulikalised on enamasti dekoratiiv ja ravimtaimed . Väga mürgised (eluohtlikult) on näiteks kollane ja sinine käoking, salu - siumari , aas- karukell ,
SUGUKOND : roosõielised ( Rosaceae )
  • kuuluvad kaheiduleheliste klassi, roosilaadsete seltsi.
  • Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 3000–4000 liiki. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.
  • -4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike.
    Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni -, kirsi -, ploomi -, aprikoosi -, virsiku -, ja mandlipuu , küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi ( vaarikas , murakas , maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid . Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas , toomingas , soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid , enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid.
  • Liikide tähtsus – eelkõige kultuurtaimed , söögiks.

    SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae)
    suur sugkond!
  • kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi.
  • Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes.
  • -4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed . Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest ( puri ), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili.
  • Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa.
  • Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?)
  • Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba , lääts), söödataimi ( ristik , vikk , lutsern,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Taimesugukonnad koos kirjeldustega #1 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #2 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #3 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #4 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #5 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor GerliS Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt
    taimesugukonnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    odt
    Veetaimede kirjeldused
    26
    docx
    Taimede süst- ja fülogenees
    18
    odt
    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    84
    docx
    Botaanika eksami konspekt 2017
    33
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
    68
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
    25
    doc
    Botaanika-süstemaatika



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun