Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimesugukonnad koos kirjeldustega (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus on võimalik ka mügarbakteritel elada ?

Lõik failist

Taimesugukonnad koos kirjeldustega #1 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #2 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #3 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #4 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #5 Taimesugukonnad koos kirjeldustega #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GerliS Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse (või inglisekeelse) kirjeldusega või viitega varem avaldatud kirjeldusele koodeksi nõuetele vastavas publikatsioonis. 4. Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5. Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad

Mükoloogia
thumbnail
9
doc

Korvõielised

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Ulvi Klemmer, Lilian Joosing EKL-3kõ Referaat Korvõielised Juhendaja: Kaspar Vulla Tallinn 2010 2 Sisukord 1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus....................................................................................3 1.1. Hõimkond.....................................................................................................................3 1.2. Klass: kaheidulehelised................................................................................................3 1.3. Sugukond: korvõielised............................................................................

Botaanika
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik

Botaanika
thumbnail
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

o Elaeis guineensis ­ ginea õlipalm o Datlipalm - Phoenix dactylifera Õisikus kuni 50 kg vilju Üheseemneline mari ­ dattel Suhkrurikad ja tärkliserikad o Areca catechu ­ areeka- ehk beetlipalm Beetlipähklid sisaldavad alkaloid arekoliini - tugeva stimulaatori. Pähklid mässitakse beetli lehtede (Piper betle) sisse ja näritakse koos laimi ja teiste vürtsidega. Beetlilehtedest sisaldavate õli tõttu sülg värvub punaseks. Peletab isu, tõstab vererõhku, kehatemp. ja töövõimet o Metroxylon sagu ­ Saagopalm tärkliserikkast tüvesäsist toodetakse tärklist (tangaineid), toodetakse palmiveini ja -viina (arrak) ja palmisuhkrut o Calamus rotang ­ Rotangpalm

Bioloogia
thumbnail
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Meristeemide liigitus tekke ajajärgi: · Esimeristeemid ­ viljastatud munarakk, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid · Püsimeristeemid ­ kambium, sporogeenne algkude, meristemoidid, peritsükkel · Teismeristeemid ­ korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus Apikaalne meristeem: · Dermatogeen ­ kattekoed · Peribleem ­ esikoor · Pleroom ­ steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga) Kattekude: · Primaarsed kattekoed: epiderm, epibleem, hüpoderm, eksoderm · Välised ja sisemised kattekoed · Sekundaarsed kattekoed: periderm ehk kork ja korp ehk sekundaarne kork · Lõved ­ kohad kus periderm on katkenud Epidermiomadused: primaarne kattekude Maapealsed taimeorganid Ühe rakukihi paksune Tühikud puuduvad Valgust läbi laskvad Kloroplastid puuduvad rakud on tihedalt üksteise vastas Epibleemi omadused: karvad , omane juurtele,

Põllumajandus taimed
thumbnail
13
pptx

Liilialised ja ruudilised

sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MITMEKESISUS LIILIALISED RUUDILISED Liilialised liigirikkad Sugukonda kuulub umbes Liilialiste hulka küülub 160 perekonda ja 900 liiki. ülemaailmselt umbes 250 perekonda ning üle 3700 liigi. Sugukonna jaotus Liilialiste sugukonna taimed on alamsugukondadeks ei ole arenenud väga mitmekesiseks veel välja kujunenud. ning erivevaks, hoolimata geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liiliatel on 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, Enamik ruudilisi on puud või mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas.

Bioloogia
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine.

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude  Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel.  Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed,

Loodusteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun