Taimesugukonnad koos kirjeldustega (0)

TAIMESUGUKONNAD
ÕISTAIMED
(Angiospermae)
KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae)
SUGUKOND : tulikalised (Ranunculaceae)
1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi.
2) hõlmab üle 2000 liigi.
3-4) rohttaimed , harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved . Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv . Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks.
Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud)
Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur.
Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb.
5) Eestis ~19 liiki : niitudel , metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel.
Maailimas ~2000 liiki : külma kliimaga aladel, mõõduka kliimaga aladel, troopilisel aladel.
6)Tulikalised on enamasti dekoratiiv ja ravimtaimed . Väga mürgised (eluohtlikult) on näiteks kollane ja sinine käoking, salu - siumari , aas- karukell ,
SUGUKOND : roosõielised ( Rosaceae )

kuuluvad kaheiduleheliste klassi, roosilaadsete seltsi.

Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 3000–4000 liiki. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.

-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike.
Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni -, kirsi -, ploomi -, aprikoosi -, virsiku -, ja mandlipuu , küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi ( vaarikas , murakas , maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid . Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas , toomingas , soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid , enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid.

Liikide tähtsus – eelkõige kultuurtaimed , söögiks.

SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae)
suur sugkond!

kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi.

Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes.

-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed . Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest ( puri ), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili.

Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa.

Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?)

Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba , lääts), söödataimi ( ristik , vikk , lutsern,