Taimesugukonnad koos kirjeldustega (0)

TAIMESUGUKONNAD
ÕISTAIMED
(Angiospermae)
KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae)
SUGUKOND : tulikalised (Ranunculaceae)
1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi.
2) hõlmab üle 2000 liigi.
3-4) rohttaimed , harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved . Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv . Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks.
Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud)
Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur.
Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb.
5) Eestis ~19 liiki : niitudel , metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel.
Maailimas ~2000 liiki : külma kliimaga aladel, mõõduka kliimaga aladel, troopilisel aladel.
6)Tulikalised on enamasti dekoratiiv ja ravimtaimed . Väga mürgised (eluohtlikult) on näiteks kollane ja sinine käoking, salu - siumari , aas- karukell ,
SUGUKOND : roosõielised ( Rosaceae )

kuuluvad kaheiduleheliste klassi, roosilaadsete seltsi.

Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 3000–4000 liiki. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.

-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike.
Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni -, kirsi -, ploomi -, aprikoosi -, virsiku -, ja mandlipuu , küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi ( vaarikas , murakas , maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid . Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas , toomingas , soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid , enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid.

Liikide tähtsus – eelkõige kultuurtaimed , söögiks.

SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae)
suur sugkond!

kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi.

Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes.

-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed . Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest ( puri ), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili.

Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa.

Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?)

Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba , lääts), söödataimi ( ristik , vikk , lutsern, seradell), õlitaimi ( sojauba , maapähkel), ravim -, värvi- ja korjetaimi.
SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae)

kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi

Maailmas liike ligi 3500 , Eestis 55.

Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Õis tavaliselt varre tipusosas. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. Vili ongi pähklike.

Õied sügomorfsed, huuljad.

Huulõielisi kasvab peaaegu kogu maakeral, eriti ohtrasti vahemeremaadel ja Ees- ning Kesk-Aasias. Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest.

Paljud huulõielised sisaldavad eeterlikke õlisid, parfümeerias kasutatakse nt. lavendlit, rosmariini, patšuli-pogosteemonit ehk patšulipõõsast ja muskaatsalveid. Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja perillast, tee- ja maitsetaimedena kasutatakse iisopit majoraani, melissi, münti, naistenõgest, vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid.
SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae)
kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale.

Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki.

Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad.
Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt 2, tupp liitlehine 4-5 hambaga, sigimik ülemine, kahepesaline, hõlmadeta või kahehõlmane. Vili on kupar .

Poolparasiitsed taimed, mürgised, ebameeldiva lõhnaga, kevadised vormid erinevad sügisestest.

Mailaselised on kosmopoliitse levikuga , kes on enimlevinud parasvöötmes ja troopilistes mäestikepiirkondades.

Eestis levivad soodes, loodudel, puisniitudel, kinkudel, teeservadel, liivadel .
Maailmas Lääne- Euroopas, tundrates, Vahemeremaades , Ameerikas.Umbrohuna tekitavad niidutaimedele tõsist kahju. Ravimiks kasutatakse üheksavägist, rohkem ilutaimed .
SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae)

kuuluvad kaheiduleheliste klassi, kapsalaadsete seltsi.

Maailmas u 3700 liiki, Eestis 94 liiki.

Ristõieliste neljatine õis on mõlemasuguline, tolmleb putukate abil. Tolmukaid on enamasti 6. Õied on tavaliselt kobarõisikus: õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed ) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont . Terved või lõhestunud lehed paiknevad enamasti juurmise kodarikuna või vahelduvalt. Mõningad taimeosad , eriti lehed, sisaldavad ensüüm mürosiini. Viljalehti 2, viljaks kõder või kõdrake.

Ristõielised on oma nime saanud risti asetsevate kroonlehtede järgi.

Eriti palju liike kasvab Vahemeremaades ja Ees-Aasias.

Ristõieliste hulgas on palju kasulikke köögivilja-, sööda-, õli-, ravim-, vürtsi-, korje -, värvi- ja ilutaimi. Eestis kasvatatakse köögiviljana kapsast , kaalikat, naerist, aedrõigast, mäda-rõigast ja salatkressi, söödataimena hübriidkaalikat, sööda-kapsast ja naerist ning õlitaimena rapsi ja rapsi. Ristõieliste seas on ka umbrohte ja prügitaimi nt. põldsinep, põldrõigas, põld-kapsarohi jne.

SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae)
suur sugukond!

kuuluvad kaheiduleheliste taimede klassi, astrilaadsete seltsi

Maailmas u 14-25 000 liiki, Eestis u 300-400. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas

Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised (paljudel reduktsiooni ehk kromosoomide arvu vähenemise tõttu ühesugulised), asetsevad tihedasti koos kausi - või kerakujulises korvikus ehk korvõisikus, mille alust ümbritseb rohtseist või kilejaist kõrglehtedest üldkatis. Õiekroonid on kokku kasvanud 5 kroonlehest (liitlehine), kujult on kroone mitmesuguseid. Korvõieliste vili on seemnis , sel võib olla karvadest lennuvahend pappus.

Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada. Õisiku ehitus: suur hulk õisi moodustavad kokku ühe suure õiesarnase ebaõie. Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud.

Korvõielised kasvavad kogu maakeral: parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed .

Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht , mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas.
Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi.

SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae)

kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi.

Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki

Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari.

Ebasarikõisik on lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega

Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas.
Levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal maailma kõige lõunapoolsem kaheiduleheline õistaim – antarktika padikann

Kasutatakse enamasti dekoratiivtaimedena : nt tulinelk, kipslill, harilik seebilill.
SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae)

kuulub kaheiduleheliste klassi, sarikalaadsete seltsi

Maailmas u 3000 liiki, Eestis u 40 liiki

Peamiselt suured rohttaimed. Sarikalistel on vars õõnes ja vaoline, lehed enamasti suured ja vahelduvalt. Õied on väikesed, suurtesse õisikutesse koondunud Õisik on sarikas, väga sageli liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili )

Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde.

Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell , seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till , koriander), ravimtaimi (apteegitill).
Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk.
SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae)
Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika , lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat . Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine.
SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae)
Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas , jõhvikas, sinikas , pohl . Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine.Viljaks on neil kupar või luuvili.
Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed
SUGUKOND: tatralised ( Polygonaceae )
Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi. Tatraliste perekondi on 43 ringis ja sisaldades umbes 1100 liiki. Tatralised on kosmopoliitse levikuga, kuid liigirikkaimailt on neid parasvöötmes. Nt:Põld-konnatatar, rabarber
Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed
SUGUKOND: maltsalised (Chenopodiaceae)
Maltsalised-on (endine) taimede sugukond nelgilaadsete seltsist.Traditsiooniliselt on maltsalisi käsitletud sugukonnana. Tänapäeval on molekulaargeneetilised uuringud näidanud sugukonna kuulumist rebasheinaliste sugukonda. 1500 liiku kuskil.
Kõrvitsalised - sgk-a kuulub kuni 110 perekonda (u.640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt. kurki, melonit, arbuusi, käsnkõrvitsat ja pudelkõrvitsat
SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae)
Madaralised-Sugukonda kuulub 500 perekonda (u. 6000 liiki). Enamik on troopika puittaimed, rohtsaid liike kasvab parasvöötmes. Majanduslikult tähtsad on kohvipuu, kiinapuu, punavärvik, ilutaimena kasvatatakse gardeeniat. Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill.
SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae)
Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes
Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed
SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae)
Karelehelised- mitmekesine õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid, puid ja rohttaimi. valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega ühe- või mitmeaastaste rohttaimede sugukond. Karelehelisi on u. 100 perekonda, üle 2000 liigi. Nad kasvavad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Kareleheliste noorena tigujalt keerdus omapärane õisik on arenenud võnkõisikust. Õied on tavaliselt sinised, viietised, vili koosneb 4 osapähklist. Eestis kasvab 12 perekonda, 23 liiki. Tavalisemad Eestis kasvavad taimed on lõosilm ja kopsurohi, umbrohud on nt. imikas , karukeel, rass , rusujuur jne. Mõni liik sisaldab punast värvainet alkanniini.
* peaaegu kõikidel liikidel on vahelduvalt paiknevad karedakarvaliselt (liht)lehed
* õied on neljatised või viietised
* õiekrooni neelus enamasti mühksoomused
* üldjuhul keerisõisik
* vili moodustub kaheks viljalehest
Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: määratlemata
SUGUKOND: paksulehelised (Crassulaceae)
Paksulehelised- on õistaimede sugukond kivirikulaadsete seltsist. Nad on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga. Enamus kasvab neist Lõuna-Ameerikas õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari , liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari
Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed
SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae)
Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal . Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga.Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: vesiroos (valge vesiroos, väike vesiroos) ja vesikupp (väike vesikupp; kollane vesikupp)
Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: kaheidulehelised Selts: Vesiroosilaadsed
KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae)

SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae)
suur sugukond!
Maailmas umbes 800 perekonda ja 24 000 - 35 000 liiki. Leidub kõikjal maailmas, 90% käpalistest kasvab aga troopikas või lähistroopikas. Eestis on 36 liiki käpalisi kaheksateistkümnest perekonnast. Suurel osal käpalistest areneb õietolm väikestes kurikakujulistes moodustistes, mida kutsutakse pollinaarumideks. Käpaliste spetsiifilise kohastumusega õied meelitavad ligi loomtolmeldajaid, kelle mingi kindla kehaosa külge jäävad kinni kleepuva tipuotsaga pollinaariumid. Õietolm kandub edasi kui loomtolmeldaja satub mõnele teisele käpalisele. Seemned on käpalistel valdavas enamuses väga väikesed ja nende idanemise teeb võimalikuks ainult sümbioos seentega . idanevad troopiliste puude võras; arenevad väga aegamööda, sest neil puudub toitekude ; sümbioosis seentega; väga kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele ja tugev õieosade muundumine- kõige kõrgemalt arenenud Nt: kärbseõis; kaunis kuldking
Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed
SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae)

kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrreliselaadsete seltsi. Esmapilgul sarnased lõikheinalistega.

Kõige laiema levikuga õitsevad taimed Maal, kokku üle 10 000 liigi , moodustades umbes 20% maailma taimestikust . Heintaimi on umbes 9000 liiki.

Ühe- kuni kaheaastased rohttaimed, neile on omased seest õõnsad silindrikujulised varred. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga ning ilmetud; tuultolmlejad. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt, ja lehelaba, sõlmevahed enamasti seest tühjad; varred harunevad maa sees või vahetult maa kohal; õied on liitõisikutesse koondunud; viljaks on teris .

Kasvavad sageli tihedalt koos, moodustades mättaid. Kõrrelise varre harunemine toimub maa sees või maapinna lähedal.

Kõrrelised aga õuemurus, niitudel, karjamaadel ja näiteks ka Aafrika savannides.

Kolm liiki – riis , nisu ja mais – annavad peatoidust enamikule maailma rahvastikust. Seemneid võib keeta ja süüa tervelt, näiteks nagu riisi, või nendest küpsetamiseks jahu jahvatada, nagu nisu. Nisu, kaera, otra ja rukist kasvatatakse parasvöötme regioonides. Riis, mais, hirss ja sorgo on kõige tähtsamad troopilised ja lähistroopilised teraviljad . Tänapäeva kultuurteraviljade õied ja seemned on palju suuremad kui nende metsikutel esivanematel.
SUGUKOND: loalised (Juncaceae)

kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrrelaadsete klassi. Väliselt meenutavad kõrrelisi.

Maailmas u 400 liiki

ied tuultolmlemise tõttu redutseerunud , väikesed ja õisikutesse koondunud; lehed kitsad , lineaalsed; meenutavad lõikheinalisi või kõrrelisi; vili on kolmepesaline kupar

Eestis kavavad kraavides ja lompides

Harilikku ja keraluga kasutatakse vaipade tegemiseks.
SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae)

kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrreliselaadsete seltsi. Peale vaadates meenutavad kõrrelisi.

Maailmas u 4000 liiki

Viljaks on pähklike; õie ehitus taandarenguga lihtsustunud (väikesed ja ilmetud); mitmeaastased; kolmekandiline sõlmedeta vars; lehed varre alumises osas ja kolmes reas; keeleke puudub

õied on enamasti ülemise sigimikuga, lõikheinalised on tavaliselt tuultolmlejad

Kasutusalad : nt põistarna kasutatakse loomade söögiks, metskõrkjast tehakse nt matte.