Eestlased on turvast kasutanud juba aastasadu ning selle aja jooksul on turba kasutusviisid laienenud. Oma referaadis tutvustan turba erinevaid kasutusvõimalusi, turba esinemisalasid ja turba kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid. Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede - jäänustest soodes, kus need täielikult ei lagune, kuna vees on hapniku vähe. Turvas on taastumata loodusvara. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1 mm aastas. Eestis on aastatuhandete jooksul turbakiht kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Tavaliselt on kihi paksus soostiku keskosas 5-7 m, äärealadel 1-2 m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Turvas on väga oluline energeetiline maavara.
Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba. Imetajatest võib rabas kohata põtra ja valgejänest, aga võib
Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt
Turbasammalde uurijaid nimetatakse sfagnoloogideks. Turbasamblad teeb eriliseks nende eriti suur veeimavusvõime: veekogus turbasammaldes võib olla 10 kuni 20 korda suurem nende kuivmassist (sõltuvalt liigist). Turbasammal on väga levinud ehk kosmopoliitne perekond. Turbasamblad puuduvad vaid antarktika mandril. Põhjapoolkera niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on laiaulatuslikud turbasambla piirkonnad Tsiilis, Argentinas, Brasiilias, Uus-Meremaal ning Tasmaanias. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga
mõtleme enamasti tema viljatutti, milles on osaliselt säilunud ka õie osad. Kui tahate aga tema õitsemist näha, siis peate rabasse minema juba aprillis või mai alguses. Sel ajal pole veel näha pikki valgeid karvu, nende asemel paistavad silma väikesed hallikad õite kande- ja kattelehed. Kollastest tolmukapeadest on aga õied õitsemisajal kollakad Turbasamblad (perekond Sphagnum) Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis
tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veereziimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses, turvas(kasutus:aiandus,küte,loomadele allapanu), marjad, seened,Teadlastele uurimiseks,Turismi ja puhkemajandus.Esimesed sood kujunesid peale jääaega
Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis
hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid- *veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi- Madalsoo- *soostumis esimene etapp *turvast vähemalt 30cm *taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega *sookask ja madalkask segus männiga Raba- *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale *soostumisportsessi lõpp etapp *happeline turbasambla turvas *kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust puudub kontakt põhjaveega *taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett,
Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest isastaimed. Eestis üks levinumaid samblaliike on turbasammal Turbasammal (Sphagnum) on nii tavaline ja lihtsalt äratuntav, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini
varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käbisoomuste vahel.
SOOTAIMED TURBASAMMAL Turbasammal ehk sfagnum on lehtsammaltaimede perekond, kuhu kuulub umbes 150350 liiki. Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga.
MADALSOO MIS ON MADALSOO? Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Iseloomulik Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos kuigi paks. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus
värvus. Selline see meie niiskete kohtade ilumuru on. 6.3 Soovildik Soovildik on tüüpiline madalsoode ja rabastuvate või soostuvate metsade ja niitude sammal. Ta kasvab sageli koos turbasamblaga ,jäädes nõrgema kasvu tõttu viimase varju. Kui aga leiate lapikese, kus kasvab soovildik üksi, siis näete, et tema mõõtmed polegi nii tagasihoidlikud. Soovildik võib kasvada kuni viieteistkümne sentimeetri pikkuseks. Turbasambla varju jääb ta rohkem seepärast, et ta on üpris peenike. Kui aga soovildik ise samblamätta kasvatab, siis tihedalt üksteise kõrval kasvades jätab ta üpriski lopsaka sambla ilme. Soovildikul on aga veel üks omapära, mis ei torka küll kuskilt silma, kuid mida on siiski ehk huvitav teada. Nimelt on see sammal leidnud, et talle ei piisa ainult sugulisest paljunemisest ja eoste abil levimisest. Tema juures võib üpris sageli kohata sammalde hulgas
põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Sootasandikud (turbasambla elutegevusega), suurte sipelgate pesad, laukad (täidetud veega), älved, loomarajad, aherainemäed (maatööstuse materjal), karjäärid, linnamäed.
............................................................ ............................................................................................................................................ 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? a) Hundikopasse b) Karukoopasse c) Kaljukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed b) metsmardused c) tötskääbused 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast b) turbasambla korjamise tõttu c) peitli puudumise tõttu 11. Milline juhtum viis Ronja ja Birki leppimiseni? ............................................................................................................................................ ....... ............................................................................................................................................ ....... 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom?
Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja, pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Mullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad õhukesteks, keskmise sügavusega või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (613%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,86,5). Püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel... Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid.
Kõige ulatuslikumad luhaniidud asuvad Suure Emajõe lammil Euroopas on sellised lammimaastikud väga haruldased AlamPedja luhtadel Baltimaade parimad rohunepi paigad Elab palju rukkirääkusid Kaitsealalt on teada 230 samblikuliiki Valdavad puudel kasvavad samblikud nt. harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp Kalad: särg ,ahven ,haug Putukad : suurliblikad, jooksiklased
Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea". Lehed on roota, koosnevad ühest rakukihist. Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt erinevad ning liikide määramisel suure tähtsusega. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Paljuneb eostega. Eoskupar asetseb lehtedeta oksa pikendusel (ebajalg). Võivad ka vegetatiivselt paljuneda varre ja oksa pistikutega või võsunditega. Kasvab niisketes ja märgades kasvukohtades, võivad kasvada ka vees. Valguslembesed ja Toitainete suhtes nõudlikumad liigid kasvavad madalsoos ja soometsades, vähemnõudlikud siirdesoos ja rabametsades ning kõige leplikumad rabas ja rabametsades. Valguslembesed
Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise sügavusega- või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5). Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel Soo kuivab kokku.
Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus: 1) puhta vee varu 2) ühtlustab jõgede reziimi 3) elupaigad loomadele, taimekooslustele 4) turvad 5) marjad, seened 6) teadlastele uurimiseks 7) turism
Narva maantee ääres. Viru raba mitmeid kooslusi. Turbasamblaid iseloomustab matkarada on 3,4 kilomeetri Palumänniku all maapinnal punakas või valkjas värvus ja pikkune, kulgeb enamasti leidub Eestis tavalisi samblaid: kimpudena asetsevad oksad. mööda laudteed ja on palusammalt ja harilikku Eestis tuntakse turbasambla tähistatud valge-rohelise-valge laanikut. Alustaimestik on perekonnas 37 liiki. markeeringuga puudel. suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni. Nõmmemetsad on kasvukohas
Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Älves on märg lohk rabas, laugas aga on väike huumusetoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud älvest kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Sood tekivad enamasti peale metsapõlenguid, kuna siis pole enam puid mis imeksid sealsest pinnasest selle vee. Ala hakkab soostuma, põhjavee tase tõuseb. Sood võtavad enda alla 22% kogu Eesti pinnast. Turbasambla iseloomulikud omadused: · Suudavad imeda endasse 10x rohkem vett · Suudavad toituda üksnes sademetest. · Suudavad kasvada happelises keskkonnas. Soid tuleb kaitsta et oleks looduslik mitmekesisus Turvast kasutatakse aianduses, kütteks ning samuti on turvas suur väljaveo artikkel Euroopasse. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Põhjavesi saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu.
keskkonnas osaliselt lagunenud taimejäänused, rabas eelkõige turbasamblad. “ Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Turbasammaldel on varred, oksad ja lehed, kuid puuduvad juured. Taim kasvab ladvaosast juurde ja samal ajal alumine ots kõduneb, moodustades turba. ” ( Kristian jt, 2011, lk 41 ). Turbasamblavaip kasvab aastas umbes ühe cm võrra ülaltpoolt paksemaks ja alaosas tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade ajal on põhjamail ikka uuesti avastatud seda sambla kasutusviisi ning hädaabinõu on osutunud mõnigi kord elupäästjaks. Nii oli ka Teises maailmasõjas
m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja Rannametsas ka mõni kõrgem koht. Need on Eesti kõige kõrgemad luited: Vingerja mäed 22,4 m Tornimäe luide 34,5 m Tõotuse mägi 29 m Vaade Tornimäelt. Taamal Tolkuse soo Tolkuse soo Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel Laguunitekkeline 5503 ha Lõunaosas aktiivses kasvufaasis laukaline raba (1619 ha), milles on suur turbasambla juurdekasv. Seal on ka kinnikasvavaid järvi. Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuusekasemets. Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km)
Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm. 6 Erinevad raied männikutes Männinoorendik hakkab laasuma 8-10-aastaselt, kui 10 aastases noorendikus on ainult
Kütteväärtuse ja teiste omaduste poolest jääb põlevkivi küllaltki laialt levinud maavarana naftale ja kivisöele alla, sest see sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. Tänu sellele ei ole seda väga palju kasutusel. Põlevkivist saab toota maagaasi, teekatteks vajalikku segu ja väävliühendeid, mida kasutatakse akudes. 80% maailmas kasutatavast põlevikivist on kaevandatud Eestis, mis on arvuliselt umbes 1 miljard tonni. Turvas on sete, mis kujuneb soodes surnud turbasambla ja teiste rabataimede osakestest, kus need hapnikuvaegusel vees ei lagune täielikult. Turvas moodustub niiske ja mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on selle levik näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias ja ka Eestis. Turvast eristatakse moodustumistingimuste järgi: madalsooturvas ja rabaturvas. Seda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida ja sellepärast ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks. Turvast kasutatakse
iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või Turbasammal pruunini. (Sphagnum) Lisaks valgusenõudlikkusele ja ülimale leplikkusele niiskuse suhtes on palusamblal veel üks nõudmine, mille tõttu ta ei kasva meeleldi põõsaste all. Ta ei salli põõsastelt langevat vett. Sagedamini
emasel kukla tagant kinni. Rabakiilid paarituvad taimestikul istudes, see kestab umbes pool tundi. Kui neid paaritumise ajal häirida, siis tõusevad nad tandemina lendu ja maanduvad mujale, et poolelijäänud tegevust jätkata. Pärast paaritumist isane lahkub ning emane suundub üksi munema. Selleks lendab ta rabalauka või mõne teise sobiva väiksema veekogu kohal ning pistab tagakeha madalasse vette või märja turbasambla vahele. Munast koorub ussikesesarnane eelvastne, kes peagi kestub. Eelvastse kestast väljub vastne. Vastsed elavad veetaimestiku vahel või madalama veekogu põhjas kaks kuni kolm aastat. Nad kasvavad kuni 25 millimeetri suuruseks ja kestuvad umbes kümme korda, kuni saavutavad täiskasvu ning on valmis veest välja ronima. Enne viimast kestumist kogunevadki vastsed madalamasse vette ning ronivad siis mööda taimevarsi või turbasammalt kuivale. Viimasest
.... ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos jõelammil künkanõlval kasvavad peamiselt rohttaimed. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. E..-S.... ....D-LkIe...... Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. 25. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. 35. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu
Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont. · Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. · Siirdesoo, raba Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. · Mustikakõdusoo kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30...100 cm. · Jänesekapsa-kõdusoo Intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud madal- ja siirdesoomullad. Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30..
´ " "' 30 50 100 cm sademelisetoitumisega väga tugevasti -- -- -- t2 happelised, tuhavaesed turbasambla ja puhmastaimede turbad kõrgsoodes (üle 30 R -- -- -- t1 cm t1) R' 1 R" 1 R"' 1 rabadelt madalsoodele ülemineku alad; -- -- -- t2
humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks) 30. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal – Madalsoo- turbakiht õhuke, taimestikul hea kontakt põhjaveega, pinnas viljakas, lopsakas rohurinne, puudest kuusk ja kask. Äkki seal matkamine lahe/huvitav? Siirdesoo- mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja kaske Raba (ehk kõrgsoo)- turba ladestumine, soostumine, toitainevaesed sademeteveed muutuvad happeliseks ja valguvad soo servaaladele, laukad ja älved. Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju. 31. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks – Soometsad- kasvavad turbal, valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikuks mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv
küngastele. Punkti tekst on õpetlik, aga võibolla liiga pikk et hoida näiteks laste tähelepanu. 6. Soolapid. Kohates ootamatult kuiva pinnasega mõhnade ja vallseljakute vahele jäävas suletud lohus soolappe, on üllatus suur. Lohu põhjas oleks tegu justkui väikese madalsooga, kus esineb rohkesti turbasammalt ja teisi samblaid. Siia lohku koguneb kevadine lumesulavesi, mille tulemusena on tekkinud nii omapärane ja ootamatu kooslus turbasambla ja kattekolla padjanditega. Soolapid on punktist näha. Tekst on lihtne ja selgitav. 7. Ristikuused asusid varem Tõravere - Peedu maantee ääres ja olid meie esivanemate puukultuse märkideks. Matuserongi möödumisel lõigati kuuse sisse kadunu mälestuseks, mõnel pool ka selleks, et kadunu ei pääseks koju käima, rist. Kahjuks on ristikuused tänaseks hävinud ja meenutada võib vaid kohta, kus nad kunagi tunnistasid
Õõtsikutel kasvab mitmeid kaitsealuseid liike, lisaks eelnimetatud madalsooliikidele ka sookäpp, soohiilakas, turvastarn. Siirdesoorohumaad Lagedad siirdesood, mille taimkattes on kuni 50% rabataimi, ülekaalus on madalsooliigid, nagu niitjas tarn, alpi- ja raba-jänesvill, pudel- ja mudatarn. Turbakiht enamasti 1-3 m paksune. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Pärandkooslused vaid tinglikult, püsivad inimmõjuta. Sagedamad taimekooslused: niitja tarna turbasambla, pudeltarna turbasambla, alpi jänesvill raba-jänesvill alpi jänesvilla ning tuppvillpea kooslus. Ülevaade Eesti esiajalukku Eesti kiviaeg 9000-5000 e.kr periood:keraamikaeelne kiviaeg;9000-6500 e.kr varamesoliitikum, 6500-5000 e.kr hilismesoliitikum; arheologiline kultuur:kunda kultuur 5000-2500 e.kr periood: keraamikaga kiviaeg; 5000-4000 e.kr varaneoliitikum;4000-3000 e.kr keskneoliitikum;3000-1500 e.kr hilisneolitikum; arheoloogiline kultuur:5000-4000 e.kr narva kultuur, 4000-3500 e
o Liigniiskus o Hapnikudefitsiit o Vee raskendatud äravool o Turvas Millised setted on soole iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. o Eutroofne e madalsoo nõo sügavamas osas algab turba tekkimine o Mesotroofne e siirdesoo turbasamblad hakkavad kujunema mätastena ja toovad kaasa turba juurdekasvu kiirenemise o Kõrgsoo e raba turbasambla mättad laienevad ja liituvad Millised on soostumise põhilised viisid? o Mineraalne soostumine o Veekogu kinnikasvamine Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted
2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasutamist spetsiaaltöötlust või sõelumist. Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Turbasammal Turbasambla kasutamine kasvusubstraadina on levinud orhideede tootmises Uus-Meremaal. Turbasammal on happelise rektsiooniga ja hästi vett imav ning säilitav kasvusubstraat. Samuti on turbsamblal bakteritsiidne toime, mis on peamiselt tingitud happelisest reaktsioonist. Mineraalse päritoluga substraadid Perliiti ja vermikuliiti hakati algselt aianduses kasutama kasvumulla omaduste parandamiseks. Perliit ja vermikuliit mõlemad muudavad mulla paremini õhustatuks, samas on võimelised imama
intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N- ühendite hulk mullas. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a. jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist. Domineerima hakkab hästi lagunenud puuturvas.
Madalsoo Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke kuni kesktoitelised.
2.2.4. mustikakõdusoo kkt.- reljeef tasane või väikese kaldega, mikroreljeef tugevasti mätlik. Iseloomulik on arumetsadele omase, kuni 15 cm tüseduse metsakõdu horisondi ja selle all kuni15 cm tüseduse kõduturbakihi esinemine. 15 Puurindes valdavalt mänd, ohtralt ka kuuse järelkasvu. Põõsarinne puudub või on hõre, puhmarinne hästi arenenud. Samblarindes võib olla turbasambla laike. 2.2.5. jänesekapsa-kõdusoo kkt.- metsakõdu tüsedus on 2-10 (12) cm, seejärel kuni 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Puurindes domineerib kuusk, kuivenduseelsest perioodist võib olla säilinud sangleppi, saari, kaski või mände. Põõsarinne hõre või keskmise tihedusega. Rohurinne ja samblarinne sarnased jänesekapsa kkt.-le. Raie mõju metsale Raie tagajärjel muutuvad metsas valgustingimused, samuti mulla- ja mikroklimaatilised
Mulla põhjavesi on valdavalt 0,5...1,0 meetri sügavusel. Pine forests prevail, the number of spruce and birch forests being smaller. The quality classes are III....IV. Ülekaalus (valdavalt) on männimetsad, kuuse- ja kasemetsade arv on väiksem. Boniteediklass on III...IV. The ground vegetation differs from that of the preceding subtype by the greater cover of bogland hair mosses. Sporadically bog whortleberry and marsh tea are added. Alustaimestik erineb eelnevast osatüübist suure turbasambla ja karusamblaga kattuvuse poolest. Kohati on sinikas ja sookail lisandunud. The wood sorrel bilberry subtype grows on gleyed podzols, podzolic soils containing humus or whitish grey soils. Litter is 3 ...8 centimetres thick. Jänesekapsa 6 - mustika osatüüp kasvab geistunud leedemuldadel või leetunud leedemuldadel, sisaldades huumust või kahkjatel muldadel. Kõdu tüsedus on 3...8 sentimeetrit.
korda rohkem kui kuivendamata rabas, kuid absoluutnäitajad jäävad siiski väga madalaks. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a. jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist. Domineerima hakkab hästi lagunenud puuturvas
, Toom, 3) Praktiline arvestamine M.(1997) Praktilised uurimuslik töö: tööd 7. klassile, lk12, turbasambla Avita.(3) veeimavus. 3) Tööjuhendhttp://www.e 3 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8
Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass TURBASAMBALAD. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid
ladestub turbana. Põhilised soostumisviisid: Mineraalmaa soostumine (telmaatiline soostumine). Veekogu kinnikasvamine (limnogeensed sood). Eestis 1/3 järvelise päritoluga. Järvede kinnikasvamine : 1)põhjast 2)pinnalt(õõtsik) Turba teke hakkab tavaliselt nõo madalamast osast, ja sellega kaasneb taimestiku liigirikkuse ja tiheduse vähenemine. Tekkivad turbasambla mättad, mis laienevad ja liituvad soo arenedes. Älved tekkivad vee kogunemisel soo pinna lohkudesse, älvete lainememisel tekkivad laukad. [Kus on pinnas punasem, võib astuda, kus rohelisem, seal on pehmem] 19 Orgaanilise aine moondumine. Väheneb poorsus, lenduvad H ja O, suureneb C sisaldus, tõuseb kütteväärtus. Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit -> grafiit Eestis ei ole kivisütt!
keskmiselt lagunenud (t2, lagunemis% 2040) M2, S2 Gh1 LG1 (turbakiht) 3. halvasti lagunenud (t1, lagunemis% < 20) M1, S1, R1 Dm 0,3-lt kuni 0,06 Mg m-3 Turba liik tehakse kindlaks turvast tekitanud taimede ja nende jäänuste järgi: Pü 70% kuni 95%-ni 1. turbasambla e. sfagnumturvas (Sphagnetum S) tugevasti happeline ja toita. vaene, Tuhasus 25%-lt 15-ni kuni 7%-ni (LG1) rabades pHKCl 5,8-lt 2,6-ni 2. Tarnaturvas (Caricetum C) madalsoodes H5,6 1-lt 10 cmol+ kg-1 3. Puuturvas e. metsaturvas (Lignetum L) madalsoodes mustlepa-, kaseturvas,
Eriti ohtralt leidub ämblikke: madalsoodes 156 liiki, siirdesoodes 170 liiki, mõlemis võivad esineda 75 liiki (Vilbaste; A.). Üle 1500 liigi putukaid eriti ohtralt mardikalised, samuti kahetiivalised ja tirdid. Tegelikult valdavad taim- ja kõdutoidulised liigid, aga inimene märkab loomulikult röövtoiduliste küllust parmud, sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD Soo moodustumise teine etapp enamasti. Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-).
ummistumisel, põhjavee taseme tõusu puhul ja maapinna langatuskohtades. Nendest ei hakka edasi arenema suured, maastikulised kompaktsed sood (inimtegevusega maailmas). Suured madalsood tekkinud järvede kinnikasvamisel enamasti või savisele maakerkealale (laguunipõhja). · Nt Nehatu soo Läänemaal, Otepää prk. Siirdesood · Tulevad jõhvikad mätastele. Soo moodustamise teine etapp enamasti · Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturva osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). · Soo toitub osaliselt põhjaveest, aga ka sademeveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. · Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid. · Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad
moodustajaks ning on ka tugev domineeriv liik, mis soodustab maastiku jätkuvat soostumist (Valk 2005: 237). Turbasammalde iga aastase kasvu tõttu pakseneb turbakiht ja tõuseb rabavee tase (turbasammal seob tugevalt endaga oligotroofsed sajuveed). Seetõttu jääb rabas kasvavate puude juurekael üha sügavamale turbasse ja oligotroofsesse hapnikuvaesesse rabavette, mida suurem on turbasammalde juurdekasv, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Ühe aasta jooksul tõuseb turbasambla juurdekasvu tõttu rabavee tase umbes 6 mm (Valk 2005: 238). Raba samblaturvaste veemahtuvus on näiteks kaks korda suurem kui puuturvastel, mis on tekkinud puidust. Sarnaselt veemahutavusele on ka muld seda viljakam, mida suurem on turba puidusisaldus. Eesti rabades valitseb kõige halvemate omadustega samblaturvas (Valk 2005: 240). 21 Toitevaese mulla tõttu on rabas liigivaene ka puu- ja põõsarinne. Kõige levinumaks
HANEVITS Chamaedaphne calyculata; nime päritolu: chamae maa peal (madalal), daphne loorber; calyculata kandeleheline, sõnast calyculus välistupp (siin ilmselt õietupele ligistunud kandelehekeste järgi). Kanarbikuline. Kasvukoht: hanevits kasvab vaid toitevaestel rabamuldadel, kõrgema kasvu saavutab rabamännikutes, kus kasvab koos sookailuga. Sookailuga võrreldes talub kõrgemat veeseisu ja lagedaid kasvukohti, kuid tiheda pruun turbasambla kattega lagerabas ei saa kasvada. Hanevits on mitmeaastane, mükoriisa abil toituv kääbuspõõsas ületalve püsivate lehtedega, kõrgus 10-80 cm üle samblapinna, varred jätkuvad sambla- ja turbakihis, juurdudes rohkete lisajuurte abil. Vanematel okstel on koor hall, lõhenev, noored oksad on kaetud värvuseta soomustega ja tihedate karvadega. Lehed kaheaastased, nahkjad, algul hall-rohelised (halli kirme annavad soomused), talvel muutuvad oliivpruuniks
Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass turbasamblad- Sphageniidae. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid. Säsi on
annaabi.ee 
