Õppige end armastama just sellisena nagu te olete ja kui see ei meeldi, siis muutke ennast või lihtsalt valige uus seltskond kellega aega viita ja kellele te meeldite sellisena nagu te olete. Naeratus sõltubki just palju sellest, kes on teie ümber, kui saad käituda just sellisena nagu oled, on tõenäosus naeratada ja olla õnnelikum palju suurem. Kui vajad põhjust et naeratada, siis võin teile tuua mõned näited miks seda teha. 1. Naeratus muudab su ilusamaks 2. Naeratamine teeb sind õnnelikuks 3. Naeratamine vähendab stressi 4. Naeratatamine ergutab immuunsüsteemi 5. Naeratamine muudab su välimuse nooremaks 6. Naeratamine alandab vererõhku 7. Naeratamine on looduslik ravim Naeratamine ei ole ainult selleks et olla rõõmus ja õnnelik vaid see parandab ka tervist ning aitab leida ka endale sobivat kaaslast eluks. Näos on 44 lihast ja sa võid teha üle 5000 erineva näoilme, kuid kõige ilusam neist on ikka naeratus.
Naeratusest 1. Austatud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma räägin Teile naeratusest. Mulle juba aastaid on hingelähedane naeratamine. Ma arvan, et kuskil 26 aastat kindlasti teadlikult ma naeratan. Naeratusega võidab palju ja kaotab vähe. Naeratusega võib muuta kellegi päeva paremaks. Sellega leiab endale palju sõpru . 2. Juba väiksed beebid naeratavad läbi une, tegelikult on see lihaste tahtmatu tõmblus aga rahvasuu ütleb,et näe inglid kõditavad. Selline ütlemine on minu jaoks hästi armas. Pole midagi lihtsamat, kui naeratada tänaval
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”)
Tunned end vaba ja rahulikuna, mitte miski ei tee muret. Eks selline peabki iga lapse elu olema. Naeratavaid lapsi on meil millegipärast väheks jäänud. Kas naeratus on unustusse jäänud või pole see lihtsalt enam moes? Kes vastaks sellele küsimusele? Mina arvan, et meie elu on väga kiire ja närviline. Pidevalt tuleb tahtmine alla anda ja tagasi vaatamata minema kõndida. Naeratada tuleks ka siis, kui tunned, et pisarad vägisi silma kipuvad. Ja peagi näed, et naeratamine polegi nii hull. 1:0 naeratuse kasuks. Naeratage lihtne ja odav !
Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigutamine ülespoole ja lateraalselt Põselihas Alalõua-ja Suusõõrlihasele Puhumine, närimisele aitab kaasa ülalõualuust, oimuluu- alalõualuu liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub
Angelmani sündroom neurogeetiline häire, lühendatult AS Angelmani sündroom · Angelmani sündroom on põhjustatud normaalse emapoolse geneetilise materjali puudumisest 15. kromosoomis, enamasti antud kromosoomi segmendi deletsiooni tõttu. Samas kui isapoolne koopia, kus võib olla normaalne järjestus, on imprinditud ja seega vaigistatud. Nimetus · AS on nimetatud Inglismaalt pärit pediaatri Harry Angelmani järgi, kes kirjeldas 1965. aastal esimesena seda sündroomi. Angelmani sündroom · Angelmani sündroomi vanem, alternatiivne termin on õnneliku nuku sündroom, mida peetakse halvustavaks ja häbimärgistavaks ning pole seetõttu enam aktsepteeritav. · AS-ga inimesi on mõnikord nimetatud ka ingliteks ( inglise keeles ,,angel") nii sündroomi nime kui noorusliku, õnneliku välimuse tõttu. Esinemine · Rootsi uurimistöö näitas Angelmani sündroomi esinemissag...
Mina ja juhiabi eetikakoodeks Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2011 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Tänapäeval on üha rohkem populaarsust võitev eriala sekretäritöö, seda just naissugupoolel. Esialgu aga ei mõtle keegi sellele, et sekretäritöö ei ole lihtsalt laua taga isumine ja ülemusele naeratamine. Sekretär on oma firma nägu ja eeskuju, sageli nimetatakse teda firma hingeks. Ta peaks olema korrektse käitumisega, ennast valitsev, ta ei tohiks mitte kunagi suhtuda klienti üleolevalt, ükskõik missugused probleemid teda ka sel hetkel ei valda. Sekretär peab looma usaldusväärse ja terve õhkkonna firma ja klientide vahel. Sellepärast tuleb meil õppida lahus hoidma töö ja oma isikliku elu, mis on muidugi paras väljakutse, kuid seda tehes sujub töö poole
neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugavalt, teisel mitte. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist.
alateadlikule tasemele õpitud liikuvuse tõttu. Kehakeel tööintervjuus Kehakeelel on oluline osa ka tööintervjuudel tööotsija kohta info saamisel. Seega on oluline töövestluse ajal jälgida oma kehahoiakut, kehakeelt, silmside loomist ja väljendusviisi. Ameerika tööotsimisportaali CareerBuilder uuringust selgusid kõige enam tööintervjuul tehtavad kehakeele vead: silmside vältimine vähene naeratamine rahutu nihelemine halb rüht liiga nõrk käepigistus käte ristamine rinnal kätega näo puudutamine või juustega mängimine liigne kätega zestikuleerimine Et anda endast parim mulje ja vältida närvilist kehakeelt, oleks vaja juba enne intervjuud olla rahulik. Selleks oleks vaja jõuda vestlusele õigeaegselt ja kiirustamata. Seega tuleks kehakeelele tähelepanu pöörata sellest hetkest alates, mil saabutakse töövestluse läbiviimise paika
Nagu õeldakse, et pole halb ilma heata. Igas halvas asjas, nii uskumatu kui see ka ei tundu, on midagi head, tuleb see vaid välja mõelda ja enda jaoks selgeks teha Loomulikku õnnetunnet on raske jäljendadam kuid vahel aitab parema tuju saamiseks vaid peegli ette minemisest ja iseendale sõbraliku ja seltsiva näo tegemisest. Kuigi esialgu tulevadki vaid kummalised võõriklikud grimassid, on juba iseenda ees võetud otsus positiivsem olla ja asju kergemalt võtta heaks alguseks. Naeratamine saadab alateadvusele tugeva sõnumi rahulolust iseendaga. See aitab tõsta enesehinnangut. Naeratus avab ukse, mis viib edasi karjääri redelil. Naeratusel on võlujõud igas ametis. Särav naeratus avab uksi, saavutab kokkuleppeid ja teenindab kliente, sest vähesed meist sünnivad kuskile kõrgele ametikokale ja tavaliselt tuleb selleks siiski ise midagi saavutada, alustades siis kasvõi naeratusest töövestlusel, mis jätab
Dale Carnegie raamat ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" ei ole mõeldud reaalsusest põgenemiseks. Vastupidi see raamat toob lugeja reealsusega silmitsi. Ameerika loodusteadlane ja kirjanik Henry David Thoreau on öelnud: ,,Paljudele inimestele on raamatu läbilugemine märkinud uue eluperioodi algust." Ka mina võin väita, et pärast selle raamatu lugemist olen ma alustanud uut ja huvitavat eluperioodi täis katsetamist. Üks igapäevane asi, mida ma praktiseerin on naeratamine. Naerata ja maailma naeratab vastu. Proovin naerataada igale ühele ja olen tähelepannud, et hämmastav küll aga see toimib vägagi hästi. Liiga paljud inimesed unustavad elu tähtsama poole. Isegi väga väike muutus võib anda väga suure tulemuse. Kirjanik Jerome David Salinger on öelnud:" Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks tuju tuleb
95% elanikest on budistid. Nende kultuur on meie omast väga erinev. Taide jaoks on lahkhelide vältimine väga oluline. Seepärast ei tohi kasutada topelteitust ega esitada küsimusi, mis nõuavad jah- või ei-vastust. Wai on taide traditsiooniline tervitus. Wai`ks tuleb panna käed nagu palveks kokku ja hoida neid rinna kõrgusel. Kummardades, nii et silmad põrandat näeksid, puudutavad sõrmeotsad peaaegu laupa. Väga tähtis viisakusreegel on naeratamine. Rääkida tohib kõigest, mis puudutab teie isiklikke huvisid ja hobisid või mis Tai juures huvitab. Rääkida ei tohiks poliitikast, hetke sündmustest või mis tahes teemal, mis võib esialgu vastuoluline olla. Pärida ei tohiks ka põgusas vestluses vastaskõneleja ameti ega sissetuleku kohta. Mitte mingil moel ei tohi avaldada arvamust kuninga või kuningliku perekonna rolli kohta ( kui näete kuskil kuningliku perekonna või kuninga
esinemisega kaasas. Esinemishirm on täiesti normaalne, seda peab oskama lihtsalt ohjeldada. Sellise nähtuse üks põhjustest on ebaõnnestumise kartus ning varasem ebaõnnestumise kogemus. Peamised mõtted on ,,Mida nad minust arvavad?", ,,Neid on nii palju!" Oluline on ennast sellega mitte vaevata, hoida publikuga silmsidet, see näitab esineja enesekindlust. Esinemishirmu vastu aitab loomulik olek, nii muutub ka publik vabamaks ning suure tõenäosusega toetab minu esinemist küsimustega. Naeratamine ning asjakohased naljad on suureks abiks. Selleks, et saaksid oma esinemishirmuga võidelda, alusta analüüsist- mis tegelikult esinemise juures närvi ajab ja mida sellejuures kardad. Esmamulje publikule jätab esineja riietus, mille tasub eelmisel õhtul välja valida. Kingad peavad olema mugavad ning vältida tuleks äärmusi: mitte riietuda väga silmatorkavalt või igavalt halli massina. Mõelda tuleks eelkõige enda heaolule, miniseeliku ning avara
2. Viidad - majal firma reklaamlogo; välisuksest sisenedes seinal nimekiri ettevõtetega ning viited; kontori uksel firma logo. 3. Juhised kodulehel üleval teedekaart. · Teeninduskeskkonna loomine 1. Kohene märkamine pööratakse kohe kliendile sisenedes tähelepanu; hoitakse silmsidet; naeratatakse lahkelt; minnakse kliendile vastu. 2. Tervitamine tervitatakse viiskalt koos naeratusega. 3. Naeratamine suheldakse terve teeninduse aja meeldivalt ja tagasihoidlikult naeratades. 4. Tee, kohvi, vee jne. pakkumine kliendile pakutakse alati midagi juua, olenemata sellest, kas ta peab teenindajat natuke ootama või mitte; ootamise korral juhatatakse klient ooteruumi, kus on diivan koos värskete ajalehtedega. 1
rohkem Aasia riikides ja arengumaades. On selge, et pea igas riigis on just sellele maaile omased ainulaadsed pulmakombed ja tavad ning nendest võiks kirjutama jäädagi. Tooksin välja mõned minule huvitavamad toimingud eri maailma osadest. Näiteks Itaalia pulmas visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses sümboliseerib abielu. Kongos ei tohi pruutpaar terve pulma kestvuse aja- vastuvõtust tseremooniani kordagi naeratada. Naeratamine on märk sellest, et inimene ei võta sõlmitavat abielu tõsiselt. Jaimaikal võtavad kõik pulmakülalised järjekorda ja kommenteerivad kordamööda brutaalselt ausalt pruudi välimust. Kui pruut saab palju negatiivseid kommentaare, peab ta minema koju ja kõik väljahõisatud ''vead'' parandama. Kenyas sülitab pruudi isa peale tseremooniat pruudile pähe ja rindadele- see on õnnistuse ja toetuse märk. Prantsusmaal kogutakse WC-potti kokku pulmapeost järgi jäänud toit ja jook
Lalin ja koogamine arendavad lapse nn kõneaparaati ning on ettevalmistus häälikute ja sõnade hääldamiseks. Beebid jätavad meelde, mis tuleb oma suuga teha, et erinevaid häälikuid esile kutsuda. Kui aga lapsel on sageli lutt suus, ei saa ta sellist vajaliku harjutamist piisavalt teha.. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, kuidas toimub vestlus. Ka beebi ja vanema vastastikune naeratamine, nägude ja liigutuste imiteerimine on suhtlemine, mis toetab lapse kõne arengut. Tähtis on, et vanem lapsega eri keskkondades viibides temaga räägiks. Logopeedid soovitavad, et näiteks köögis lapsevanema juures olles, võiks lapsele kõigest seal toimuvast jutustada: „Hakkame täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed beebid iga keele häälikuid ning alguses lalisevad kõik beebid ühtemoodi
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 SISEKLIENDI TEENINDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Teenindus on väga lai valdkond, kus enamik inimesi tänapäeval töötavad. Tähtsal kohal on klienditeenindus ning kliendid. Igaüks meist on mingil määral klienditeenindaja. Seminaritöö eesmärk on välja tuua sisekliendi viisid ja võimalused teeninduseks ning analüüsida enda kogemust seoses teenindamisega. Uurimisülesanded: selgitada välja klienditeeninduse viisid ja võimalused; leida seoseid seoses õpituga ja reaalse eluga; analüüsida klienditeenindust; anda ülevaade enda kogemusest seoses teenindusega. Uurimisülesannete lahendamiseks töötasin läbi kolm teenindus raamatut .Materjali otsitakse nii internetist, kui raamatutest. ...
Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba-kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi. - Jutust kõrvale kaldumine, oma jutu mõtte unustamine - Kehakeel või mitteverbaalsed elemendid eitavad või ei lange kokku verbaalse sõnumiga, näiteks nagu naeratamine samal ajal kui väljendatakse viha või valu. - Liigse tähelepanu osutamine sellele, kuidas teine inimene sõnumit edasi annab või kuidas ta võib reageerida. - Väga ainulaadse koodi või ebahariliku meetoti kasutamine sõnumi kätte toimetamiseks Allkad kuulaja raskustest - oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine - nii põnevil ja ärevil olema sellest, mis sul on teisele öelda,et sa kuulad peamiselt selleks,et enda korda oodata
inimene on kontaktide listis olemas. Saate jagada ja saata kontaktidele fotosid, videosid, laule, dokumente. Annab võimaluse läbi veebikaamera suhtlemise ajal oma kontakti näha, kellega parasjagu suheldakse, juhul, kui mõlemal on veebikaamera töösse rakendatud. Veel teisigi võimalusi, mida WL Messenger võimaldab: Suhtlemise ajal on võimalik kasutada ,,emotikone" (väikesed pildikesed, mis võimaldavad näidata oma emotsioone, näiteks naeratamine või vihastamine jne, või siis lisada esemetest/asjadest emotikone, näiteks ), mida on olemas kõikvõimalike asjade kohta. Lisaks emotikonidele on võimalik kasutada ,,kõlle" (suhtlemise ajal saates see oma kontaktile, hakkab valitud pilt midagi tegema, st. ekraanil liikuma). Messengeris olles saate ,,müksata" oma kasutajaid, et nende tähelepanu äratada, kas siis selleks, et soovite nendega suhelda või mingil muul eesmärgil
suu kuuluvad võrgutamise arsenali. Ka on meeste vaateväljas viibides naistel jalad pisut rohkem harkis kui tavaliselt (Pease 1994). Paljud inimesed pole aga sellest automaatsest mehhanismist teadlikud ning eriti just naised/neiud kasutavad väga palju ka nn võrgutamisliigutusi, mis on küllaltki üldtuntud. Lisaks eespool mainitule kasutatakse veel oma juuksesalkude keerutamist vestluse aja, ripsmetega ,,plaksutamist", naeratamist. Naeratamine muudab meid kõiki sõbralikumaks, kuna naeratus väljendab meeldivust. On tendents, et kui teine inimene naeratab, järelikult me meeldime talle. Naeratus on üheks parimaks kontakti avamise võimaluseks ka võhivõõraste vahel. Samu nn võrgutamisvõtteid kasutas ka mainitud tüdruk, kuid nendega ületas ta varjatuid käitumise piiri, millest ta ise teadlik ei olnud ning need liigutused tõmbasid juba ka teiste tähelepanu.
äärmiselt lõdvalt ja loiult. Ametliku tervituse juurde käib kindlasti visiitkaart ehk meshi, mis peab olema kvaliteetselt trükitud ja võimalusel ühelt poolt jaapanikeelne. Visiitkaarti peab ulatama jaapanikeel üleval pool. Kaartide vahetamisega kaasneb kummardus. Kuumardus nõuab meestelt jäika, täisnurkset kummardust, kusjuures käed on pükste küljeõmblustega paralleelselt. Naistelt sama, aga käed on rinnal risti või selja peal. Naeratamine ja teised mitteverbaalsed suhtlemisvormid käivad samuti meshi vahetamise juurde. Hiinas, Lõuna-Koreas, Tais ja Indoneesias on analoogiliselt Jaapaniga mittepuudutamise kultuur. Sama kehti visiitkaartide, naeratuste, kummarduste kohta. Kui teile Tais, Hiinas või Lõuna Koreas ja tegelikult ka mujal Kagu-Aasias visiitkaardi vahetuse juures plaksutatakse, on viisakas vastu plaksutada (tore komme, peaks ka Eestis juurutama). 3
emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti, laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist, eelistab ema häält ja lõhna, lisaks naeratamine. Põhjuseks hirm tundmatu ees, hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 - varase sõnavara arengu indikaator) Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt. Lapse pilgu suund (7k), lapse tegevus (10k), tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k).
Peamised suhtlemisliigutused on terves maailmas sarnased. Peanoogutus, mis on kaasasündinud, tähendab kinnitust ja elu jooksul omandatud pea raputamine, mis tähendab keeldumist. Pea raputamine saadakse selgeks lapsepõlves, kui laps, kellel on kõht täis, liigutab pead mõlemale poole, et ema ei saaks lusikat suhu panna. Peale nende kahe üldtuntud zestide kõrvale kuulub ka palju teisi liigutusi, mis on üheselt mõistetavad nagu näiteks naeratamine, pisarate valamine, õlgade kehitamine ja nii edasi. Osad kehalised väljendid tähendavad erinevates riikides eri asju. Ülestõstetud pöialt kasutatakse tavaliselt maantee ääres hääletamiseks ja olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöialt tõstetakse üles järsu liigutusega on sellel solvav tähendus. V-kujuliselt avatud sõrmed omavad Suurbritannias ja Austraalias solvavat tähendust. Kui peopesa on pööratud rääkija enda poole,
kasu tuua ja head teha. Prosotsiaalne käitumine on hoolitsemine teise inimese eest, koostöö, sõbralikkus, abistamine, vastutusvõimelisus, usaldatavus. Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. Lapsed on suutelised elementaarsel moel lohutama hädasolijaid, eriti neid, keda hästi tuntakse. Abistamisstrateegiad on enamasti ebaefektiivsed(nt naeratamine, nutma puhkemine). Lastel tekib esialgne ettekujutus omamisest ja omanikuks olemisest ning seetõttu vastumeelsus jagada asju teistega ( nt mänguasja jagamine). Lapsed on võimelised asjade jagamiseks enamasti alates teisest eluaastast ja jagatakse peamiselt pereliikmetega. Õpetaja saab julgustada lapsi jagamisel, abi andmisel/pakkumisel, tehes seda positiivse rollimudeli kaudu (ise jagades ja abistades) koos selgitustega oma
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt.................................................................................................................... 4 Kehakeele võltsimine..................................................................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus................................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname e...
. (vt Bolton) Agressiivne käitumine - füüsiline, verbaalne - otsene ja varjatud Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt. lisaks Bolton) Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel enda suhtumise muutmine teise inimesse à teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Meeldimist suurendavad: - teistest huvitatud olemine - naeratamine - nime mäletamine - inimese olulisusele, tähtsusele viitamine - teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine ("jah" ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine ("Mida sa teeksid?") Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne
· Jäljendamine - imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist, ka sõrmeliigutusi. Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika. · Eeldused eelistavad emapiima lõhna(MacFarlane), emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine(De Casper, Fifer), beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust(Snow) · Naeratamine -reaktsioonina sisemisele stiimulile, vallandub kergemeni tuttavale inimesele; sotsiaalne u 3kuuselt, vastastikusus · Imprinting/Vermimine - Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse. Konrad Lorenz+hanupojad. Kiindumus- lohutus, lähedusvajadus, jääb ema pikaks ajaks kodu põhiliseks sümboliks. Varane kiindumussuhe häirimine- emotsionaalselt ebakindel (Bowlby). Kui
Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. 2. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal. Olemas on kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni
Toetav kuulamine (ehk vaikne kuulamine) on oskus tähelepanelikult vaikida kõnelejat häirimata ja katkestamata. Selline väliselt passiivne kuulamine edastab kliendi jaoks sõnumi, et nõustaja on füüsiliselt ja emotsionaalselt kohal ja kuulab teda. Väga oluline on anda kliendile kinnitust selle kohta, et teda kuulatakse. Verbaalse kinnituse näited: "mhmhh", "või nii", "ahaaa", "saan aru". Mitteverbaalse kinnituse näited: nõjatumine ettepoole, peanoogutamine, silmside säilitamine, naeratamine. Maheda hääletooni aeglane ja rahulik kõne, lubamine teisel kõnelemist lõpetada, puudutamine (kui see on kohane). Vaikimine on hea, sest see: · julgustab inimest rääkima; · kutsub esile tugevate tunnete vallandumise; · hoiab tähelepanu keskpunktis kliendi probleemi; · soodustab kliendi süvenemist oma varjatud tunnetesse; · annab märku, et nõustaja tahab aidata; · väljendab aktsepteerimist. Vaikimine ei ole kohane juhul kui:
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
- Harjutamisemeetod - Sotsiaalne areng John Bowlby seotusteooria - Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist tegelikult ei pea olema ema ega naisterahvas aga laps eelistab harjumust o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk - Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod - Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks - Jälgitakse väikelapse reaktsiooni: võõras keskkonnas, võõrale inimesele ema juuresolekul, võõraga üksi olles, emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat - Turvaline kiindumus
kuid vahel sõprade seltsis tõesti, peab kedagi katkestama. b) Austa enda ja teiste aega- olen enamasti selline inimene kes tuleb pigem varem kohale, kui hilineb, hilinemisest annan ka teada. c) Hoidu tegemast inimeste kohta ennatlikke ja põhjalikke järeldusi- sellega on mul probleeme, sest tahtest tahtmata tulevad vähemalt minu puhul inimestest eelarvamused, kuid neil on võimalik neid koheselt muuta. d) Õpi naeratama naermine ja naeratamine on üks mu lemmik tegevusi, sest olen selline positiivse ellu suhtumisega, ning alati naeratan raskustele vastu, samas olen harjunud ka oma rõõmu naeratusega välja näitama, samas on see väga ohtlik, kui tegemist võib olla võlts naeratusega, siis see võib inimestele märgatav olla. e) Ära teeskle, vaid tunne tõelist huvi teiste inimeste vastu- kui ma olen huvi tundnud, siis alati tõeliselt, kui ma ei tunne huvi, siis ma ka ei küsi nende tegemiste kohta.
tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Seotus · Sigmund Freud lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969) "söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria · Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti · Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist · Ema hääle ja lõhna eelistamine · Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) · Põhjuseks hirm tundmatu ees · Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Lapse kiindumus hooldajasse · Lähedusvajadus · Lohutus Nägemisest Kuulmisest Puudutusest · Kuigi liikumisraadius suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks Seega kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest?
saatunud kinnituse. Check-in on toimunud. Kliendi tuppa majutamine. Regristrikaardi täitmine. Esmane info kliendile: kas hinna sees on hommikusöök? Kus toimub? Mis kellaaegadel? Kas tuppa saab tellida? Kuidas saab ühendust vastuvõttuga? Hotellist lahkudest- kuhu jääb võti? Viibimine- tehingud mis sooritatakse pannakse toa arvele. Krediidi võimaldamine, või maksavad kohe kõigeeest. Iga hetk kui kleint jõuab vastuvõttu- tuleb teda tervitada, naeratamine.. küsimustele vastamine. Mida saab teha väljaspoole ettevõttet? Tähtis on kommunikatsioon ja arvelduste täpsus. Lahkumine- täpsus ja kiirus, arvete valmistamisel. Kliendiga arve kooskõlastamine. Kuidas tasute-sularahas, kaardiga makstes. Väljaregristreerimisel: tagasiside küsimine, klienti tagasikutusmine, reklaammaterjalide kaasaandmine, ootame teid jälle, head reisi, head päeva. Külalisarhiivi koostamine,
klassi arvates on ülesanded igavad ja tüütud. Mina arvan, et seda on lihtne lahendada. Kõike ei pea õppima ainult õpikute ja töövihikute abil. Õpilased ja ka õpetaja vajavad vaheldust ning seega võtaksin appi teisigi võtteid. Näiteks kasutaksin huvitavaid tekste erinevate näitlejate elulugudest, muusikavideote tegemistest, äärmiselt ohtlikest looduskatastroofidest või naljakatest loomadest. Samuti näitaksin harivaid videosid ja lühifilme ning kindlasti aitaks naeratamine. 9. OLUKORD – KUI SANKTSIOONID EI TOIMI Selles olukorras nõustun Susan Cowley´ga, et sanktsioonid ei ole ainuke viis lastega hakkama saamiseks. Mulle tundub, et erinevate sanktsioonide kasutamine ei ole väga tõhus, eriti kui kasutada neid absoluutselt iga olukorra lahendamiseks. See ei jätaks minust professionaalset muljet. On teisigi häid võimalusi õpilaste distsiplineerimiseks. Esiteks, nagu ka eelnevalt mainitud, jään ma endale kindlaks ega lase õpilastel tundi juhtida
võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga
Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud).
[8] Vaadeldud lapse käeline areng vastas 11 kuuse lapse normile, sest laps oli suuteline asetama asju üksteise sisse ja liikuma toest ühe käega kinni hoides. Samuti oli laps võimeline kiirelt ja kindlalt liikuma neljakäpukil, seisma lühikest aega toega.[3] Ühtlasi näitas lapse võime iseseisvalt seista, et tema motoorne areng vastab 11 kuuse lapse normile.[6] Näoväljendused nagu lapse suunurkade üles liigutamine ehk naeratamine millegi huvitava, või meeldiva (nt ema) märkamisel viitas sellele, et laps on suuteline väljendama rõõmu ning ema ja lapse vahel on tekkinud tugev ning terve side. Märgata oli ka lapse kiindumus oma emasse, kelle juurde ta pidevalt minna üritas.[7] Laps demonstreeris ka normaalselt funktsioneerivat embamisrefleksi, kus tasakaalu kaotamise korral sirutas ta käed laiali ning seejärel tagasi kokku. Vaatlusprotokollis mängu-trummipulga haaramise
Ärge tundke muret selle üle, mis teised inimesed teist arvavad. Nad on liiga hõivatud murest selle üle, mis teie neist arvate. You have to kiss many frogs to find a prince . Sõbrad on nagu tähed: nad pole alati nähtaval, kuid nad on alati olemas. Tagasihoidlikkus on kaunis ehe, kuid ilma temata jõuab kaugemale. Siiras " ei" on parem kui võlts "jaa". Naera, naera... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naeratamine on alati võit enese ja teiste üle. Tänan väga. Me kõik oleme vaimustuses su värskest mõttest. AGA NÜÜD KAO SIIT KUS KURAT! Elu on nagu matemaatika, ainult et valemid tuleb ise välja mõelda . Neurootik on inimene, kes ehitab 6hulossi, psyhhopaat elab selles ning psyhhiaater kogub yyriraha. Ole voodis hea: jää kohe magama ja ära norska ;D Minevik Ei Loe, Tähtis On Tulevik! Ajad ja Inimesed Muutuvad. With one look , you could make me smile , now withouth even looking ,
1. Esmane kokkupuude ettevõttega toimub kas brosüüride, reklaami (ajalehe, raadio, interneti vahendusel) või siis suust suhu leviva informatsiooniga (sõprade soovitused, ettevõtte korraldatud kampaaniad erinevatel üritustel). 2. Teise kontakti loob soovikorral klient, kas ettevõttesse kohale minnes, helistades, kirjutades. 3. Ettevõtte kättesaadavus (transport, viidad, juhised). 4. Teeninduskeskkonna loomine (kohene märkamine, tervitamine, naeratamine, sõbralikkus, kehakeel, info edastamine, probleemi lahendamine). 5. Füüsiline keskkond (interjöör, sisekujundus, puhtus, kokkupuude teiste klientide ja teenindajatega). 6. Müügi kinnitamine ja teenuse osutamine (professionaalsus, kiirus, mugavus). 7. Lahkumine (tänamine, hüvastijätt, tagasikutsumine). 13 8. Järeltegevus ( meelespidamine, tagasiside küsimine, uutest pakkumistest teavitamine).
Kunagi ei saa oma arvamust kujundada mõne üksikliigutuse põhjal, eksimise tõenäosus oleks liiga suur. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Ei teata, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, päritavad või on neid võimalik omandada. Uuringute põhjal jõuti tulemuseni, et zheste saab liigitada: · kaasasündinud (näiteks naeratamine, viha ja rõõmu näitamine) · geneetiliselt päritavad (nt käte ristamine. Tavaliselt tunneb inimene end mugavalt vaid siis, kui pealmine on näiteks parem käsi. See ongi geneetiliselt päritav.) · omandatud · kultuurilised (ühel liigutusel võib mõne rahvuse jaoks olla mingi kindel tähendus). Inimesed mõistavad kehakeelt instinktiivselt, kuid enamasti me eirame selle mõju suhtlemisele.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA.........................
ja seejärel paremale põsele). Visiitkaartide kasutamine on väga levinud; kui võimalik, peaks laskma oma visiitkaardi tõlkida pöördel prantsuse ja/või flaami keelde. 3.10 Füüsilised tervitamisstiilid Tavapäraseks on käepigistus. Belgia versioon sarnaneb ameeriklaste käepigistusega, kuid on veidi pehmem või kergem. Kahe mehe käesurumine toimub kiirest, kuid meeste ja kahe naise vahel mitte nii jõuliselt. Naeratamine ja muud mitteverbaalse suhtlemise vormid ei pea käepigistusega kaasnema, kui inimesed pole varem kohtunud. Mehed peaksid ootama, kuni naine neile käe ulatab, enne ui oma käsi välja sirutada, ning naised võivad otsustada, kas ulatada käsi või mitte. Naist kättpidi tervitades peab mees kinda käest võtma, kuid naine ei pea meest käteldes seda tegema. Kui üksteist tervitab rohkem kui kaks, ei ole korrektne kellegi teretamiseks kätt sirutada üle teiste käsivarte
alluvad ja need, kes saadavad midagi korda, võimaldades täita mis tahes ülesannet, et vajalikke eesmärke saavutada. Oluline on luua inimestevaheline side, mis tuleks otse südamest. Sideme loomine võib toimuda võib toimuda väga paljudel erinevatel viisidel, milleks on abiks väikesed sõbralikud märkused ja tähelepanekud. Need peaksid olema kohandatud vastavalt inimeste maitsele ja eelistustele. Inimestevahelise sideme loomise nüanssideks võivad olla näiteks naeratamine, tänamine, komplimentide tegemine või väikeste üllatuste tegemine. See kõik paneb inimese tundma, et tema peale mõteldakse ning temasse suhtutakse lugupidamise ja hoolivusega. Et seda sidet hoida, tuleb seda värskendada. Suhtlemine, mis võimaldab värskendamist, saab toimuda isiklikult, kas neljasilmavestlusel või koosolekutel, telefoni või videokonverentsi kaudu, kaartide, kirjade või e-kirjade kaudu. Kasuks tuleb neid julgustada isiklik olema
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loo...
P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud. Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu.
- Enese õigustamine (mina süüdi ei ole et arvuti ei tööta...) - Ükskõiksus (ega mina neid kõiki proovinud ei ole) - Pessimismi väljendamine (ma küll ei ostaks) - Lahenduse puudumise väljendamine (ma ei saa sinna midagi parata) - Hindavad ja üleolevad väljendid (see on teile liiga kallis) - Kõneleja katkestamine 53. Telefonisuhtluse vead? - Lasta heliseda pikalt, vastuvõtmine (töökoht, nimi, tere, pakub abi), naeratamine, kuulamine, kirja kl.nimi, korrake olulisem üle, kui oled hõivatud vabandada ja pakkuda talle tagasi helistada, ootele pannes selgitus!, viisakalt kõne lõpetamine ja kl tänamine, kontrolli infot. 54. Teenindusliku kuulamise olemus: On tähelepanelik (keskendunud rääkijale), aktiivne (esitab küsimusi, soovitab), julge (tuleb kuulata ka mittemeeldivat), silmside, lahke näoilme, ei katkesta, vajadusel kordab ja
emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all
P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
