ravimeeskonnaga ka psühholoogid. Ravi on üldjuhul ambulatoorne, haiglaravi on vaid teatud raskemates olukordades vajalik. 11 2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema
inimestega.Kokkupuudet ka tuttavate inimestega tajutakse määrdumise või sissetungi ohtu tekitavana.Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega. Naiste puhul kaasneb see sageli hirmuga seksuaalse ahistamise ees. Poisid, keda on seksuaalset kuritarvitatud, on kirjeldanud puudutust põletavana.Afefoobia esineb harva Aerofoobia on hirm õhuvoolu (tõmbetuule), ka lendamise ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata või alla neelata Koolifoobia ehk koolihirm on alusetu hirm kooli minna. Sageli ei taha laps kooli minna sellepärast, et ta kardab oma vanemast lahkuda. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest.Kui laps kardab kooli minna, ei pruugi tegu olla koolifoobiaga. Kartus võib olla põhjendatud (olla seotud õpetaja, koolikaaslase või raske õppetööga). Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases
olla enesekaitseks reaalsete ohtude hindamisel nagu k iired autod, võõrad koerad või küüti pakkuvad võõrad inimesed. Mõnedel lastel arenevad siiski foobiad -- irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegev ust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest. Üheks foobiatest on koolifoobia -- s.o. ebareaalne hirm, mis hoiab last koolist eemal. Sageli võib see olla lahutamiskartuse vorm. Laps ei taha kooli minna mitte niivõrd sellepärast, et midagi väga hirmutavat oleks kool is eneses, vaid ta kardab oma vanemast lahkuda. Kui aga probleem on koolis, on see siis sarkastiline õpetaja, türannist koolikaaslane või ületamatult raske õppetöö, siis võivad lapse hirmud olla realistlikud . Keskkond on see, mis siis muutmist vajab, mitte laps.
(Top... 2015) 9 1.4.2. Veidrad foobiad Skolinofoobia - kartus kooli ees See termin väljendab põlgust koolis käia. Sageli ei taha laps kooli minna sellepärast, et ta kardab oma vanemast lahkuda. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Alati ei pruugi olla tegu koolifoobiaga, kui laps kardab kooli minna. See võib olla seotud hoopis õpetaja, õpilaste või raske koolitööga. (Koolifoobia) Korofoobia - hirm tantsimise ees Termin on moodustatud otseselt kreekakeelsest sõnast `choreia'. See foobia võib sageli sisaldada ka hirmu vastassugupoole puudutuste ees. (Waters 2005: 41) Koulrofoobia - hirm klounide ees See hirm on normaalne laste seas, kes klounidest ja sarnastest asjadest välja hakkavad kasvama. Kuid ka paljudel täiskasvanutel on sama hirm. Klounikartusega inimesed ei või kloune nähagi,
· Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid · Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad · Erinevused vanuseti, T >P · Aluseks sündmus, hinnang · Individuaalsed erinevused · Mõjutused ühiskonnast · Väljendumine erinev · Enamus hiljem kaovad või asenduvad · Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile foobiad (diagnostiline)- pikem, probleemid. 2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine · koolist keeldumine/vältimine/foobia jne. · Seletused erinevad · 1,7 5%, P>T · Hilisemaid patoloogiaid enam Psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. · Riskifaktorid (laps, pere) · Põhjalik hindamine käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine · 5% 5-11a; 23-28% kogenud/kartnud · Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine
o Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid o Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad Erinevused vanuseti, T >P Aluseks sündmus, hinnang Individuaalsed erinevused Mõjutused ühiskonnast Enamus hiljem kaovad või asenduvad Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile o foobiad (diagnostiline) jt probleemid 2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine Koolist keeldumine/vältimine/-foobia jne. Seletused erinevad 1,7 – 5%, P>T Hilisemaid patoloogiaid enam o psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. Riskifaktorid (laps, pere) Põhjalik hindamine – käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine 5% 5-11-a; 23-28% kogenud/kartnud Jõud (võim) hirm
Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia. Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad. Erinevused vanuseti, T >P ·Aluseks sündmus, hinnang ·Individuaalsed erinevused ·Mõjutused ühiskonnast ·Väljendumine erinev ·Enamus hiljem kaovad või asenduvad ·Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile foobiad (diagnostiline) jt porbleemid ·2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine Koolist keeldumine/vältimine/-foobia jne. Seletused erinevad. ·1,7 5%, P>T ·Hilisemaid patoloogiaid enam psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. ·Riskifaktorid (laps, pere) ·Põhjalik hindamine käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine 49 ·5% 5-11-a; 23-28% kogenud/kartnud ·Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine
Mõnedel lastel arenevad siiski foobiad irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegev ust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest. Üheks foobiatest on koolifoobia s.o. ebareaalne hirm, mis hoiab last koolist eemal. Sageli võib see olla lahutamiskartuse vorm. Laps ei taha kooli minna mitte niivõrd sellepärast, et midagi väga hirmutavat oleks koolis eneses, vaid ta kardab oma vanemast lahkuda. Kui aga probleem on koolis, on see siis sarkastiline õpetaja, türannist koolikaaslane või ületamatult
annaabi.ee 
