Lõplik pole see ka selles mõttes, et keelte arv muutub pidevalt, sest eriti väikese kõnelejaskonnaga keeled surevad ajapikku välja. On see keelte universaalide leidmisel oluline teadmine? Pigem küll, sest keelte arvu pideva muutumise tõttu on keeruline üldistada. Universaalidest ja üldistustest ei saa rääkida, kui kõigist maailma keeltest vaid kuni 10% on põhjalikult uuritud, neil on grammatika, sõnastikud jms (Evans, Levinson 2009: 432). Üle 6000 keele seast ligi 100 kohta on kirjutatud põhjalik kirjeldus, seega põhjalikku infot on teada ainult 3% kohta kõikidest maailma keeltest. Järelikult peavad inimkeelte universaalid olema pigem ettevaatlikud oma väljaütlemistega. Keelte arv muutub igal aastal, mistõttu on ka raske kõikide keelte kohta põhjalikke teadmisi koguda, et nende põhjal julgeid väiteid püstitada. Alati on parem uurida teemat, mille valim ja materjal on stabiilsed ega vähene
reduces anxiety. Just having an animal around you can lower your heart rate. Cats and dogs aren't the only pets that can help you to relax either. A dental school in America has discovered that gazing at fish in a tank helps patients relax before undergoing dental treatment. The current trend towards using pets in therapy sessions is based on the work of an American psychologist, Dr Boris Levinson. He was treating a child who was very withdrawn and refused to talk. One day, Dr Levinson took his dog Jingles to the therapy session and, to his surprise, the child began stroking and cuddling the dog. Through more contact With Jingles, the child became increasingly open and approachable and Levinson was able to complete the psychotherapy successfully. But what aspect of the animal-human relationship is the cause of such benefits? Does
Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele Tartus elavale ameeriklasele ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale (ülekaaluliselt oli tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et Brown-i ja Levinson-i mudel sai selle uuringu põhjal tõestust. Kultuuriselt, rahvuselt ja keeleliselt tuleb mängu vääriti mõistmine, olenemata kui hästi üks või teine isik keelt valdab.
APPLE INC. PRODUCTS HISTORY Steve Jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne April 1, 1976 January 3, 1977 January 9, 2007 Arthur D. Levinson (Chairman) Tim Cook (CEO) PROFILE Largest publicly traded corporation 700$ Billion 72 800 employees 437 Retail stores SUBSIDIARIES FileMaker Inc. Anobit Braeburn Capital Beats Electronics ANNUAL REVENUE 2011 – 108$ Billion 2012 – 156$ Billion 2013 – 170$ Billion 2014 – 182$ Billion Thank you for listening!
services include iCloud, the iTunes Store, and the App Store. HISTORYApple's consumer software includes the OS X and iOS operating systems, the iTunes media browser and the Safari web browser. Apple was founded by Steve Jobs, Steve Wozniak, and Ronald Wayne on April 1, 1976, to develop and sell personal computers. It was incorporated as Apple Computer, Inc. on January 3, 1977, and was renamed as Apple Inc. on January 9, 2007. PICTUREThe first Macintosh, released in 1984 PICTUREArthur D. Levinson (Chairman) Tim Cook (CEO) PROFILEOn November 25, 2014, in addition to being the largest publicly traded corporation in the world by market capitalization, Apple became the first U.S. company to be valued at over $700 billion.[4] As of 2014, Apple employs 72,800 permanent full-time employees, maintains 437 retail stores in fifteen countries. And here is a chart that shows where the revnues of apple come from PICTURE here are some products of apple. SubsidiariesFileMaker Inc
Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile). Ajendid, kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes. 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutsega oma äranägemise järgi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Positiivse viisakuse strateegiad: ,,sina", naljad, släng ja kõik muu sisegrupi tähistajad, komplimendid, eesnimeline pöördumine. 15
14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Eesmärgiks seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist (B jätab ütlemata, et bensiinijaam on remondis). 2) Eesmärgiks seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes (konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses). 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson). ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Negatiivne ,,nägu" soov olla vaba kohustustest, tegutseda oma äranägemise järgi (independence); mitte pahas mõttes. Positiivne ,,nägu" soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi (involvement). 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad 3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad 4) rõhutatud huvi kuulaja vastu
4) Viis/laad (ole selge, väljendu lühidalt) 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2) Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu (,,sina") naljad släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) rõhutatud huvi kuulaja vastu
iii. Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni iv. Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt. 15. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? a. Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? b. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 16. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) a. Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. i. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. ii. Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 17. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) a. Verbaalsel tasandil: · Tu ("sina")
Väljendub neljas maksiimis: 1)Kvaliteet (Quality) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel 2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis 3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni 4)Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne)
Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. 1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Verbaalsel tasandil: 1)Tu ("sina") 2)Eesnimeline, diminutiivne pöördumine 3)Naljad 4)Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) 5)Komplimendid 6)Optimism
interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image) · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi · Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 13. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad(faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine
keskkonnale ja samas vältiv ja ärev- ’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt
*... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 kehvikutele? ... 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5..Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone
· Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! · Järelikult: EKD (esteetiline kunstiteooria) liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst · Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka E kogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst. 1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutus · Järelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll 1999) III Historistlik kunstiteooria · Jerrold Levinson · Arthur C. Danto* · Noël Carroll · x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms) · Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat-teos · Eri teooriad näevad suhet erinevalt. Käsitleme Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Kaks versiooni: 1. Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku 2. Eksternalism
partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium 17-40a varajane täisiga 40-60a keskmine täisiga 60-80a hiline täisiga Alates 80a – hilishilis täisiga Fiske – eristas täiskasvanueas 2 erinevat tüüpi sündmusi 20-30ndad – varajane täisiga 40-50ndad – kesmine täisiga 60- … - hiline täisiga Normatiivsed sündmused - mis juhtuvad kindlasti (füüsiliste võimete vähenemine,
Enninger puudulik suhtleja puudulik inimene puudulik kultuur. Kultuuri puudulikkust iseloomustatakse valdavalt sõnaga "jäme, ebaviisakas, ülbe" ("rude"). Distsiplinaarne asend: Viisakusteooriad pragmaatika/lingvistika haru (pärit filosoofiast). Võlgnevad enim kultuurantropoloogiale ja sotsioloogiale. Tähtsamad autorid: - Robin Lakoff (1973) - Penelope Brown, Stephen - Levinson (1978/87) - Geoffrey Leech (1983) - Richard Watts (2003) Kokku üheksa põhilist teooriat, arvukalt "väiksemaid". Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: - Kvaliteet (Quality) - Kvantiteet (Quantity) - Asjakohasus (Relation) - Viis/laad (Manner)
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel
1981) 199. Kavatsustest 1) Kunstiteos ei pea de facto tekitama Estiitilist kogemust. 2) Lisaks Esteetilistele kavatsustele võib kunstiteostel olla ka teisi (nt poliitilisi, religioosseid, erootilisi) taotlusi. 3) Ka looduslikud objektid (päikeseloojang, linnulaul) saavad pakkuda Esteetilist kogemust (Ent kuna pole E-kavatsusi, pole nad kunst). 4) Esteetilist kavatsust ei pea olema, kui objekt kuulub kunstiliiki/zanri jms, millel on esteetiline eesmärk. 200. HISTORISTLIK KUNSTITEOORIA Jerrold Levinson , Arthur C. Danto, *Noël Carroll x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms) Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat-teos Eri teooriad näevad suhet erinevalt. Käsitleme Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Historismi kriitika 1. Esimese kunstiteose probleem: Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasiviitavad, seisavad nad vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! (Davies 1997)
# anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile * viisakusprintsiip: minapilt e nägu o viisakus on valetamine o esineb kõikides keeltes o sotsiaalne nähtus distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks o positiivne vs, negatiivne nägu (viisakus) (Brown ja Levinson) + pos (lähenduv): olla sõber, kuuluda mingisse gruppi + neg (distantseeruv): olla iseseisev, distantseeruda * Dialoogi struktuur 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsilingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. * Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. * Empiirilisus kvantitatiivne (küsitlused, statistika jms) mitte kvalitatiivne (arutlev)
olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu viisakusstrateegiad (brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat -ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju) -nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid -pos/neg viisakus (+mis oleks, kui sa annaks mulle pastakat / -kas te saaksite mulle palun pastapliiatsit laenata) tekst ja diskursus: tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni,; tähenduse realiseerumise koht/ protsess diskursus - tekst koos kontekstiga
Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin 1962), Searle 60 panid kirja selle teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu Nefatiivne ja positiivne viisakus TEKST: viiteahelad Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Sidusus saab anafooriga teha.
I 0-15 ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata II 15-25 on inimene kogev, otsiv, iseseisev II25- 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerub eesmärgikindel tegevus IV 50 65(70) indiviid on iseenda ja minekviku tegevuste suhtes kriitiline V 65-... eesmärkide täienemin, võib esineva kibestumust Erikson (!!) olme läbi vaadanud, kolm mõjujõudu : bioloogilised mojud ja jõud ehk pärilikkus, keskkond ja kultuur ehk õppimisega seotu, individuaalsus ehk MINA Levinson (1920-1994) enne võetud Elukaare idee lähtekohad: inimese areng jätkub kogu eluaja, ka täisea ja küpsuse elujärkudes tekib inimeses uuednuvaid võimeid ja jõude. Iga inimese elu moodustab ainulaadse individuaalse terviku. Suurtest erinevustest hoolimata võib elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi. Indiviidi arengu sündmusi võib, sõltumata selelst, millistesse elujärkusesse need kuuluvad, kõige paremini mõista kui
Esteetilise kunstiteooria kriitikat: - Mitte-esteetiline kunst. On kunstiteoseid, mis ei taha esile kutsuda e-kogemust, 1)kontseptuaalne kunst (Duchamp), 2)poliitiline kunst (nt Uus-Guinea kaitsekilbid). Seega esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. - Esteetiline mitte-kunst. On asju millel on E-kavatsus, kuid mis pole kunst: 1)autod, 2)sport. Järelikult on EKD liiga avar. V Narratiivne kunstiteooria *Carroll, Levinson, Danto Kuulub ajalooliste kunstiteooriate kategooriasse. x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga. Kunstiajalugu/traditsioon (seos) kandidaat-teos. Kunsti tuvastamise strateegiad: defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: - kordamine (traditsiooniline aspekt)
Keeled varieeruvad ja koos nendega ka konseptsioonid Kuna me mõtleme konseptsioonide kaudu, mõtlevad eri keeli rääkivad inimesed erinevalt Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole enamasti teadlik, ent mis korraldavad keele esindajate mõtlemist. Nt tuleviku vormi puudumine või olemasolu, sugu näitavate asesõnade puudumine või olemasolu- Stephen Levinson Hollandi keele rääkijad: suund oma keha suhtes (kõrval, vasakul). Guugu yimithirri rääkijad: suund vastavalt ilmakaarele Melissa Bowerman Lingvistilised ja kognitiivsed kategooriad arenevad paralleelselt Keel ei määra mõtlemist ega mõtlemine keelt; mõlemad mõjutavad üksteist vastastikku Konseptsioonidel on nagu värvidel üsna üheselt mõistetud keskpunkt, prototüüp, ent erinevus on
kujutavad. Kui teame, et teos kuulub marinismi kategooriasse (K-tõlgendus), siis on alust arvata, et maalis kujutatakse merd (S-tõlgendus). 3. Milles seisneb intentsionalismi ja konventsionalismi erinevus? Tõlgenduse allikas (kriteerium). Millele peab tõlgendus tuginema? Kes või mis määrab kunstiteose tähenduse? Intentsionalism: Tähenduseks on see mida kunstnik tähendama pani. Aktuaalne intentsionalism (Hirsch, Iseminger). Hüpoteetiline intentsionalism (Tolhurst, Levinson). Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame teosele lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest (Beardsley). 4. Selgitage kahte viisi ,,tähenduse" mõistmiseks! Avastamine versus loomine: Kaks viisi tõlgendamise kujutlemiseks (S-tõlgenduse mõttes): a)Tõlgendamine kui tähenduste avastamine; b)Tõlgendamine kui tähenduse omistamine.
Fadeyev served as a secretary of the Soviet Writers' Union and was the general secretary of the union's administrative board from 1946 to 1954. He was awarded two Orders of Lenin and various medals. His novel The Rout deals with the partisan struggle in Russia's Far East during the Russian Revolution and Civil War. Fadeyev described the theme of this novel as one of a revolution significantly transforming the masses. The novel's protagonist Levinson is a Bolshevik revolutionary who has a high level of political consciousness. The novel The Young Guard, which received the State Prize of the USSR in 1946, focuses on an underground Komsomol group in Krasnodon, Ukraine and their struggle against the fascist occupation. The first years of the Soviet regime were marked by the proliferation of avant-garde literature groups. One of the most important was the Oberiu movement that included the most famous
Further reading · The acknowledged classic on speech-act theory following Austin is Searle (1969). But considerably better is Searle (1979a), a collection of essays. See also Travis (1975) and Holdcroft (1978). · Two excellent works (in addition to Schiffer (1972)) that connect speech-act theory to other issues in pragmatics and to current research in linguistics and psychology are Bach and Harnish (1979) and Gazdar (1979). See also Cole and Morgan (1975), Levinson (1983), Green (1989), and Sadock (2004). · Ginet (1979) is an excellent paper, and illuminates Cohen's problem. Ways out of the problem (none of them entirely satisfactory) have been offered by Cresswell (1973), Bach and Harnish (1979), and Lycan (1984: ch. 6). · Alston (2000) further develops his illocutionary theory of meaning. 13 Implicative relations Overview Sentences entail other sentences, and in that strong sense imply them. But
vomiting and liver problems, but no conclu- well as preparation of the food and final con- sive data are available on the pathogenicity sumption. All parties are responsible for the of this organism to humans. food safety of all involved. The delightful book Safe Eating by Acheson and Levinson (1998) detailed the Nonmicrobial Food-Borne problems involved in food safety and offered Disease Agents solutions to protect consumers in laymen’s Consumption of food containing other terms that nevertheless provide much scien- living organisms can directly and indirectly tific information about the entire issue of cause food-borne diseases as well
Johnson, Robert A., He: Understanding Masculine Psychology, Harper & Row 1 9 7 7 Johnson, Robert A., She: Understanding Feminine Psychology, Harper & Row 1 9 7 7 Johnson, Robert A., We: Understanding the Psychology of Romantic Love, Harper & Row 1 9 8 3 Knight, Arthur, The Liveliest Art, New American Library 1 9 5 7 Lattimore, Richmond, The Iliad of Homer, University of Chicago Press 1 9 6 7 Leeming, David, Mythology, Newsweek Books 1 9 7 6 Levinson, Daniel J., The Seasons of a Man's Life, Ballantine Books 1 9 7 8 Luthi, M a x , The Fairytale as Art Form and Portrait of Man, Indiana University Press 1 9 8 7 Mast, Gerald, A Short History of the Movies, Bobbs-Merrill 1 9 7 9 Murdock, Maureen, The Heroine's Journey: Woman's Quest for Wholeness, Shambala 1 9 9 0 Pearson, Carol S., Awakening the Heroes Within, Harper San Francisco 1 9 9 1
annaabi.ee 
